Paarikümne aasta eest vaatasid paljud kalamehed sageli üsna  viltu nende kalastajate peale, kes kalal olles kõnelesid mobiiltelefoniga. Et mida nad siin oma kalliste riistapuudega eputavad. Tänapäeval ei lähe keegi enam naljalt kalale,  ilma et tal telefon taskus oleks. Kasvõi selleks, et hätta sattudes abi kutsuda. Siiski suhtume me moodsatesse telefonidesse sageli veel,  kui meid loodusest lahku irdu viiva kude asjandustesse. See suhe võib aga olla ümberpööratud ja moodsatest  telefonidest saada suurepärased abivahendid looduse  vaatlemisel ja ka kaardistamisel. Läheme täna metsa loodus vaatluse tegema,  abiks ainult meie nutiseadmed. No nii, seal on mingi lind meil laulmas. Teeks korra ühe peatuse, kuulaks, mis lisab. No tegelikult on siin päris mitu lindu laulmas,  vasakul meist oli metsvint, seal on punarind. Aga ma vaatan, kas ma saan sellest omale vaatuse  ka teha. Tegemist on minu loodusheli nutirakendusega,  mille abil saab lindistada ja talletada kõikvõimalikke  loodushääli ja jagada neid teistega. Ma lasen seal linnul natukene laulda. See lind on punarind. Panen nüüd vaatluse või siis selle helisalvestuse seisma. Nüüd ma märgin asukoha, tavaliselt ongi seda,  puhast heli on üsna raske saada vist? Jah, aga noh, määramiseks sageli piisab ka sellisest helist,  kus on müra taustal, nii et et noh, kui on tõesti tundub,  et on mingi äge liik, et teised peaks ka sellest teadma  või sa ei, ei oska ise määrata. Ükskõik, on see müra seal taustal või mitte,  salvestuse tasub alati teha, et sellest on abi ikkagi  määrangu täpsustamisel. Salvestan ära, ligi panen punarind. Aga kui ma ei tea, et see on punarind, kui ei tea,  siis on tegelikult selles äpis võimalik jätta  ka noh, ütleme linde ikka inimene tunneb,  et siis saab märkida lihtsalt linnud ja,  ja hiljem siis moderaatorid aitavad seda määrangut lisada  või täpsustada. Aga praegu ma, kuna ma tundsin selle ära,  siis ma märgin ligi ja märkusi praegu ei pane,  salvestan vaatluse. Salvestatud loodusheli vaatlused edastatakse teaduslikult  korrektse vormina üle-eestilise elurikkuse andmebaasi  ja neid saab igaüks kuulata ka loodusheli.ee leheküljelt. Tõsisel loodushuvilisel on alla laetud ka loodusvaatluse  andmebaasi nutirakendus, mis on mõeldud kõikide  loodusvaatluste registreerimiseks. Konna leidsime, no see on väga hea võimalus kanda nüüd  andmebaasi ja pealtpoolt külje poolt portree pilt,  võibolla ka. Niimoodi. On naerata. Pääseb loodusvaatluste andmebaasi. No nüüd on neli pilti tehtud ja väga hea edasi andmeid täitma,  aga me kahepaiksed, kahepaiksed ja riigi nimi. Me küll kahtlustasime natukene, siin oli kuulda rabakonnasid laulmas,  et et tundub küll, et, et et siin võivad olla tema liigi  kaaslased ka ja see kõhumuster annab küll nagu alust kahtlustada,  et on tegemist rabakonnaga, nagu ma üldse ei tea,  mis kui sa üldse ei tea, siis sa võid jätta nii,  et seal on ainult kahepaiksed ja need pildid on  siis abiks pärast määramist. On parem, peaaegu raba on, kuna sa ütlesid,  sa oled spetsialist. Loodusvaatlejate andmebaas on Eesti loodusuurijate seltsi  ja keskkonnaagentuuri ühistöö ning tänapäevane nutirakendus  on mõeldud vaatlejate võrgustiku töö lihtsustamiseks  ja vaatluste populariseerimiseks. Tundub, et ka niisama sinna arvuti taha hästi ei kipu meie  loodushuvilised jõudma pärast oma retkesid looduses,  et oleks ju ometi suurepärane, kui saaks otse looduses kõik  asjad juba kirja panna. Ei pea olema mingi loodusteaduste üliõpilane,  ei pea olema teadlane, vaid võib-olla ka loodushuviline õpilane,  õpetaja. Ma ei tea vanaema vanaisaga koos teha neid vaatlusi. Kes iganes tunneb, et ta tahab midagi tähele panna  ja just, et ta tahab kirja panna, siis kõik on oodatud  loodusvaatlusi tegema ja seda andmebaasi täiendama. Ja, ja tihtipeale on selliste harrastusvaatlejate infost  palju kasu, et meie paari aasta tagune vaatluskampaania Tõi andmebaasi tava leiu, näiteks kaelussiilist,  keegi ei teadnud, et teda võiks leida Eestis suisa  Raplamaalt arvati, et ta on palju lõunapoolsema levikuga. Et, et meil on väga vahvaid harrastusvaatlejaid  ja ja nende toetamiseks on siis andmebaas ja,  ja on on nutirakendus. Nüüd me näeme siis, millised olid loodusvaatleja tööriistad  enne nutiajastut on nii umbes sedasi jah,  et ma nüüd näitan, kui mul nutiseadet ei olnud,  et kui ma tahan pildi heli pluss selle teksti osa vaatluse  ks vormistada, pluss veel võib-olla määramiseks natuke  lisainfot ka, et mis vahendeid mul peaks kaasas olema  või siis vanasti, mis pidid olema, no muidugi märkmik,  eks ole, kuhu siis kirja panna kuupäev, kellaaeg,  kus kohas oled siis määraja, mul on siin sellise paksusega,  on ka paksemaid, on ka õhemaid, määrajaid  siis siin on veel väikese eri eriväljaandena üks vanaaegne,  no mis vana 80.-st vaatlusvormi vihik taimevaatlusteks,  siin on GPS seade eraldi seadmena. Siin on helisalvestus, aparaat. Siin on fotoaparaat. Et peaks vist enam-vähem nüüd kõik olema  ja selle kõige aset täidab nüüd sellega. Selle asjaga saan nüüd hakkama sisuliselt noh,  Ta ei ole päris kvalitatiivselt sama, aga põhimõtteliselt ma  ei pea neid kaasas kandma. Ma saan vaatluse koos fotoheliga, saan selle seadmega ära tehtud. Vanade süsteemide kõrval on oluline nutitelefoni puudus  kindlasti aku vastupidavus ja seepärast tuleks pikemale  loodusvaatusele alati akupank kaasa võtta. Loodus on lõputu õppematerjal ja sobivate rakendustega. Nutitelefonist võib siin palju kasu olla. Näiteks kui lähed kalale ja taskus on äpp,  Eesti kalad siis ongi kõik Eesti kalad koos tunnustega  justkui peo peal. Seal on 102 liiki sees, seal on vist kolm-neli sellist liiki,  mida veel ei ole leitud Eestist. Aga millel on siis suur tõenäosus sattuda siia vetesse,  teised siis need alla 100, et need on siis vähemalt kasvõi  siis ühe isendiga Eestis kinni püütud või isegi mitmega. Sealt leiab väga-väga haruldasi liike ka. Keda sa siit Elva jõest nüüd loodad püüda? Tõenäoliselt võiksid saada ahvenat või siis  ka ja jõe forelli. Marko on nii Eesti kalade rakenduse kui ka paljude teiste  elektrooniliste määrajate kaasautor ja arendaja. Nutikaid loodusteemalisi rakendusi tuleb iga aastaga aina juurde. Tänaseks on vist siis rakenduste mõttes väga palju suuri  organismi rühmi juba kaetud. Putukad on veel tegemata, tegelikult üks korralikum seene  seenemääraja on ka puudu ikkagi. Aga aga jah, ikkagi on, et linnu linnusõbrad kindlasti  ja lindude rakendused. Tänu nutitelefonide tarkadele abimeestele on teadmised  looduse kohta alati taskus olemas kuid ka see ei ole meid  tegelikult päris loodusest ja selle tundmisest veelgi  kaugemale viinud. Ma loodan, et see võõrandumine Või see nii-öelda siis see protsess, mis vahepeal tundus või,  või isegi võib-olla praegu tundub, et see tõenäoliselt pöördub,  et et ilmselt selle nuti nuti tulekuga ma saan nutivahendite tulekuga,  ma arvan, et inimesed saavad pigem rohkem ringi liikuda,  et suures plaanis ikkagi eestlane on selline loodusrahvas  eestlased ja, ja ma arvan, et tehnika seda ei muuda,  et, et pigem ka, et spetsialistide õpetajatel on võimalik  läbi siis nende tehnikavidinate kavalalt. Kavalalt oma nii-öelda tööprotsessi läbi viia,  et sellest võidavad kõik. Seega võib nutindus olla hea ja vajalik,  kui seda õigesti kasutada. Ainult rakendustele lootma jääda ei saa,  sest ka need vajavad aeg-ajalt uuendamist  ja täpsustamist. Nii sina ütled, et see on ahven, ahven, kui mina ei oska määrata,  avan Eesti kala äppi ja hakkan määrama. Piltide järgi vaadates on sarnaseid kalu palju  ning kasutan hoopis nutikat määramisabi. Vaatan kala kehakuju, silmade asukohta ja uimi,  välistan ebasobivad kirjeldused ja liigun rakenduses õigele  kalaliigile aina lähemale, saades samal ajal teadmisi  ka teiste kalade kohta. Vaatan tema tunnuseid on. Tugevate väikeste soomustega on esimene seljauim teravate ogakiirtega. Ja värvus rohekas kollakas, külgedel viis kuni kaheksa tumat  tumedad põiktriipu. On? Täiesti olemas ja teised mõõtmed oleks ka nagu. Enam-vähem vaatan, panen pildi kõrvale. Ja no on täpselt sama, on ahven, küll võib sööma hakata. Tänavune loodusvaatluste kampaania algas 15. aprillil  ja kestab 15. septembrini, nii et jõuate kaasa lüüa veel  küll ja küll. Kampaania keskendub seitsmeteistkümnele liigile nagu  suitsupääsuke rukkilill, mäger põualiblikas  ja nii edasi. Parimate vaatlejate vahel loositakse sügisel välja  ka auhindu. Käimas on ka meie aasta linnu rasvatihase häälitsuste  salvestuste kogumine nutirakenduse minu loodusheli abil,  aga sellega läheb juba kiireks, sest salvestused tuleb ära  saata esimeseks juuniks. Erinevaid loodusvaatlusi on vaja eelkõige selleks,  et saada teada, mismoodi läheb looduses ühel  või teisel liigil. Eks on metsist jäänud meie metsades hoopis vähemaks,  kui oli veel mõnekümne aasta eest. Miks on see nii ja mismoodi üldse metsise kahanemise  põhjustest selgusele jõuda? Seda käis uurimas Sander Loite. Seda 40 sõit pere, sõida nii serva. Nii umbes. Mine mine, mine mi, mine minema, mine mine. Ei, kuna ma ütlesin, mine mine. Kuule vaata, see oli praegu nimi Nabiga. Ja keset teed sõidab. Läheb ära mõnele poole. Lindude püüdmine on üks osa metsise seirest. Viimased aastad pole meie metsade suurima kanalise ellu  paranemis märke toonud. Nüüd on vaja täpsemat teavet, miks metsistele Eestis elu  enam nii hästi ei sobi. Selleks tuleb teadlastel sõita varahommikul kümneid  ja kümneid kilomeetreid mööda metsateid,  et püüda uhkeid linde. Kanade püük toimub teede pealt kevadisel ajal enne. Enne munema hakkamist või siis vahetult munemise alguses kui  nad tulevad teede äärde rohelist sööma, sest metsateede  äärde lihtsalt see tekib varem kui metsa alla. Ja, ja sellel ajal ongi neid nii-öelda kõige hõlpsam püüda. See püügiaeg on võib-olla kaks nädalat kaks-kolm nädalat. Rohuliblede söömine on metsise kanadele oluline,  et koguda vajalikke toitaineid munemiseks. Lisaks nokivad nad ka liivateri, sest need aitavad kanalise,  puhus toidu ühtlaseks massiks jahvatada. Sa näed kummaline selle lõiguga mitte ühtegi lintu. Ma vanasti on jah, just see, see. Kuigi metsiste püsielupaik on võetud looduskaitse alla,  püsib lindude arvukus endiselt languses. 1900 viiekümnendatel loendati meil hinnanguliselt 10000  metsise kukke. Praegu on neid vaid umbes 1200. Samuti on aastakümnete jooksul vähenenud metsiste  paaritumismängu paikade arv ja pulmamängus. Osalevaid kukkesid on üha vähem. Räägitakse ju, et suuremad metsise mängud olid 50 kukega. Oh seda, seda tänapäeval ei ole. Ka osoon jälgis tänavu kevadel mänguplatsil ühte metsise kukke,  kuid kuulis ümbruskonnas tegutsemas veel nelja-viite kukke. Ja see metsise kukk on jätnud endast ka jälje maha. Asitõendiks on tema junn. Ja söönud siit võib siis tuvastada, et ta on taimtoitu. Nagu metsised ikka on taimetoidulised, siis temal on siin  näha kuuse ja männiokkaid. Varem üsna tavalise metsalinnuga kohtumine tundub praegu  suur juhus aga samas kuuleme küla vahel hulkuvatest metsisekukkedest. Arvatakse, et mängupaiga hävimine näiteks lageraie  tagajärjel võib oma loomuliku mänguplatsi kaotanud metsise  kuke peas tekitada suure segaduse ja nii pöörab vaene lind  täiesti ära. Meie nägime üht sellist hullunud metsisekukke Läänemaal  selja külas. Kindlasti mõjutab metsiste, kui maas pesitsevate lindude elu kiskjate,  nagu näiteks mets, nugise, kähriku ja rebase,  aga ka röövlindude suur arvukus. Metsiste hääbumise olulisemaks teguriks peetakse tänaseni  metsakuivendust ja lindude elupaiku kahjustavat lageraiet. On ju arvatud näiteks, et nendesamade kraavisihtidega Või kraavi sihid on siis loonud ka kiskjatele sellise  meelepärase ligipääsu võimaluse sellistele märgaladele  kunagistele märgaladele kuhu kiskjaid võib-olla  nii palju varem ei sattunud. Samas uuringud on näidanud ka suur kiskjate  ja metsise. Koos eksisteerimise sellisele positiivsele mõjule. Ehk et kui on suuri kiskjaid, siis on vähem väikekiskjaid ja,  ja selle seeläbi on metsise eluka parem olnud. Uurijatel on pärast pikki metsisekana otsinguid lõpuks õnne  kuid kas lind õnnestub püüda võrku, on iseasi. Kuid. Kagutuul viis kuni 11 meetrit sekundis saartel kui puhangu. Alal maas. Ja minust. Ja. Nii. Ta soki pähe. Siis nagu. Jääb seda stressi vähemaks talle. Nii nüüd paneme talle. Püügiajakirja kaheksa, 11. Saame siis koordinaadid. Ja paneme talle kõigepealt jalga rõnga. Siin on nüüd näha sellised väiksed harjased tema armaste peal,  mis teevad tema lume käimise palju palju hõlpsamaks. See aitab tal lume peal liikuda suhteliselt hõlpsasti. Kui on lumerohked talvel, siis läheb metsistel  ka paremini ja kui on lumevaesed, siis läheb see arvukus allapoole. Nii et nii et noh, eks siin on ka selle kliima ja,  ja ja muude selliste tegurite Olulisus olemas. See see kah, millega me püüdsime, see on tegelikult saadud Rootsist. Eelmine kevad käis meil Euroopa vast üks üks kogenumaid  metsisepüüdjad Erik Ringabi. Meid õpetamas ja, ja ta tõi ka meile selle kahvatuhva võrgu. Võrk on spetsiaalne, selline veniv veniv nöör. Ja ja ainult sellisega võib lindu, lindu võtta,  tee äärest püüda. Sellepärast et kui püüda sellise tamiiliskaaga  siis see lihtsalt lõikab linnu puruks. Järgmiseks ongi. Kaalume linnu ära. Sise kana on tegelikult üllatavalt tugev. Nende tiivad on küll sellised lühikesed,  aga aga löök tiivaga on. Päris päris jõuline. Nii. Kaks kilo. Nii ja nüüd hakkame talle selga anama raadiosaatjad. Raadiosaatjad. Täidavad meile GPS punkte, mis on iga kahe tunni tagant  ööpäev läbi ja, ja see info ülekanne arvutisse toimub kaks  korda ööpäevas. Nii et tegelikult see infovoog on suhteliselt Tihe see info, mis me saame, on just nimelt selle,  selle asu linnu asukoha täpsus, mida me saame. Hiljem tulla kirjeldama, kus kohas see lind sellel aja  momendil oli. Milline oli see puistu seal, milline on see taimestik,  kuivendusmõjud, kõik sellised nüansid me saame  siis ära kirjeldada ja hiljem analüüsida. Teadlased on täheldanud, et metsise kanadel on sigivusega probleeme. Nimelt jääb aasta-aastalt tibudega kanu vähemaks. Lindude põhjalikum jälgimine aitab loodetavasti põhjustel  lähemale jõuda. See info on oluline eeskätt just kaitse edasisel  korraldamisel planeerimisel. Ehk et kui me ei tea, milliseid elupaike vajab metsise kana  või metsise kukk erinevatel aastaaegadel kuidas need  elupaigad teineteise suhtes paiknevad siis on suhteliselt  raske planeerida ka metsise kaitset edukalt. Ja, ja, ja võimalik, et see annab meile hoopis teistsuguse  ja uuema lähenemise asjale. Igaks juhuks. Tuleb see. Sõlm tuleb veel. Üle õmmelda, siis on kindel, et, Kindel, et see hargnema ei hakka. Sätin. Saatjat. Kanakene ole siis tubli. Kevad on aeg, mil neiud ja naised muutuvad miskipärast eriti ilusateks. Nad teavad seda ka ise ja kannavad oma kenaduse eest hoolega hoolt. Kevadise iluravi hulka on kunagi kuulunud  ka klase pesa kohale kummardamine. Seda selleks, et kuklased saaksid kummardujale oma hapet kui pritsida. See pidi kaotama tedretähnid ja hoidma nahka liigse  päevituse eest. Meie karl kummardus kuklaste kohale koos kaameraga. Kevade saabudes ärkavad tasapisi ka kuklased algul loiult,  kuid pärast päikesevannide võtmist ja kaaslaste utsitamist  saavad sipelgad hoo sisse. Talvel on rähnid rüüstanud suuri pesakuhilaid. Mõned pesad on maha kantud, kuid enamike pesasid hakkavad  usinad kuklased taas üles ehitama. Ma ei karda küll elus loodust, kuid sipelgapelglus on mind  saatnud juba lapsest saadik. Ja seda seetõttu, et lapsena kukkusin jalgrattaga kuklasepesse. Nüüd liigun nendest pesadest suure kaarega mööda,  kannan kummikuid ja pidevalt jälgin, et keegi mööda sääri  üles jookseks. Nende jälgimine ja filmimine on minu jaoks suur eneseületus. Pesas elab sadu tuhandeid töösipelgaid, välitöödel käib  neist ainult kümnendik. Nemad veavad pessa ehitusmaterjali, avastavad uusi maid  ja peavad jahti. Sageli olen kohanud kuklasi, kes veavad endast kümneid kordi  suuremat koormat kusjuures aasta jooksul veavad nad pessa  ligi pool kuupmeetrit pesamaterjali. Kuklased on metsa jaoks olulised, kuna nad lagundavad  orgaanikat ja tekitavad mulda, levitavad seemneid  ning tegelevad tolmeldamisega. Ainuüksi suve jooksul hävitab üks metskuklaste pesa kuni 80  kilogrammi kahjurputukaid, kelle vastu lasevad käiku happe  ja lõuad. Olgu selleks kasvõi mitmeid kordi suurem röövik. Kogu toitu ei tarvita sipelgad kohe ära vaid paigutavad  nii-öelda külmkappi. Nimelt on kõigil sipelgatel tagakehas eriline tasku,  mis on tegelikult teine magu kui diseeditoitu. Sinna varuvad sipelgad toiduaineid, mis püsivad seal  määramatu aju värske ja puutumatuna et vajadusel seda hiljem  ise tarvitada või jagada kaaslastele. Kuklased liiguvad mööda hästi välja arendatud taristuid,  sillad, maanteed, kõrvalteed. Kõik, mis töösipelgate tööd hõlbustavad. Pesa suuruse ja sipelgate arvu poolest on tegu metro ära  mis jäi alla meie suurlinnadele. Metropolide äärelinnades tegelevad töösipelgad aga karja pidamisega. Tasapisi kõditavad kuklased lehetäisid, kelled saavad  magusat nestet. Vastutasuks kaitsevad nad lehetäisid lepatriinude  ja teiste putukate eest. Emased ja isased, kelle ülesandeks on pulmad maha pidada,  tööd ei tee ja ootavad pingsalt sobivat sooja  ning niisket ilma. Kuklased paarituvad õhus ja pulmalennuks kasvatavad endale tiivad. Isaste kuklaste elu lõpeb paaritumisega,  aga emane võib saadud spermapakist 10 aastat järglased. Kuklaste puhul hakkab silma nende ühtehoidmine. Kõik teenivad ühiseid huve ja see on mõistagi liigi säilitamine. Igalühel siin on oma ülesanne, kuid ohu korral,  kelleks võin hetkel olla vabalt mina asuvad nad ühiselt võitluse. See on taas üks põhjus, miks ma neist eemale hoian. Nad võivad olla küll väikesed, aga koos väga tugevad. Kuu aja eest küsisime, et miks on tänavuse aasta liblika  mustlaika pollotiivad sageli räbaldunud vastus see liik  lendab peamiselt rohukõrte vahel ja just rohukõrret  kulutavadki tema tibu. Auhinnaraamatu maailma imetajate mitmekesisus võitis heliTamm. Oma autogrammiga raamatu jäine teekond loo  siis Timo Palo välja kõikide nende vahel,  kes saatsid meile õigeid vastuseid kogu hooaja vältel  ja võitjaks tuli Mare soovik. Õnnitleme. Uut küsimust me enam ei esita, sest hooaeg on juba läbi  saamas kuid nädala pärast kohtume veel siiski. O kolm. Osoon.
