Täna ringvaates Läänemaa jahimehed said kätte imelooma,  mis kõige rohkem meenutab šaakalit. Selgitame välja, mis elukaa siis ikkagi tegemist on. Keset talve muru kasvatamine, palju see meile maksma läheb? Siis julgen pakkuda 25 30000 euro kanti,  kuidas lilleküla staadionile kulla hinnaga muru kasvatatakse. Viimati pornot vaatasid isiklikult väga ammu,  pole vaadanud ammu. Euroopa parlament arutab tõsimeelselt, kas Borno võiks ära keelata. Tere õhtust, rõõm teie selle sind seista. Täna on 12. märts, minu andmetel ja ringvaate otsesaatena alustame. Ja me alustame uudisega, millest ka põgusalt tänane meedia  juba on kirjutanud, nimelt et Läänemaa jahimehed said kätte looma,  kelle sarnast Eesti metsades varem pole nähtud. Mis loomakaitselt tegu on, see tekitab suuri küsimusi,  pakutakse, et see võiks olla rebase ja šaakali ristsugutis. Kui haruldased sellised leiud tegelikult on teada,  on siin ju ma ei mäleta, kas noh, mõnede kuude  või ütleme, viimase aasta sees, et leiti selline huntkoera järeltulija,  kus hunt ja koer oli omavahel paaritunud  ja need on metsa lastud, aga on see nagu looduses haruldane,  et erinevad liigid omavahel segunevad või ei maksa siin  nii väga imestada. Ütleme selle loo puhul on oluline tähelepanu tõmmata  Läänemaale sest see nii-öelda see elajas,  kes kuu aega tagasi tabati, tabati hanila vallast Matsalu  lahe lõunakaldal, aga hundi ja koerta koera ristsugutis  nii-öelda huntkoerad, tabati Läänemaal Taebla vallast. Esimest korda tõestati ja terve pesakond oli seal kõik  toimub Läänemaa. Millegipärast on Läänemaal sellise nii-öelda ristsugutiste  ja imeloomade õnn. No kui on mõnes mõttes mõistetav või lihtsamini arusaadav,  et koerahunt on nii lähedased omavahel paarituvad  ja kui mõni Koer on hulkuma läinud ja metsistunud, siis seda kõike võib  ju juhtuda, aga nüüd on siis välja tulnud selline loom,  mida arvatakse šaakali ja rebase vahepealset,  siis see tekitab meil ju väga imestust, sest šaakal üldiselt  meie metsade väga tavapärane loome ei ole  ja ka kodu koduloomadena peetakse šaakalit üliharva. Ütleme niimoodi šaakal selle koha pealt,  et ta Matsalu lahe lõunakaldal leiti. Saakal armastab proostikku, ütleme, see seos võiks olla,  aga tegemist on kõige ütleme Kaukaasia, Kesk-Aasia,  Mongoolia Põhja-Aafrika on šaakali koht,  kus ta elab ja kõige põhjapoolsemad on mõni üksik on  Rumeenias ja Ungaris tabatud. No see on nüüd me vaatame seda pilti, seesama Läänemaal,  see loom on, et noh, teie zooloogina, mida te ütlete,  mis loom see on, ma saan aru, et teadlased seda uurivad veel  ja me saame otseühenduses õige pea teada,  et kas nad on jõudnud juba mingitele järeldustele,  aga mida teie professionaalina hindate, mis loom? No ütleme, kui ma nägin seda esimest pilti,  siis oli selge, et rebane ta ei ole. Et noh, vaadake kõigepealt seda saba, et rebase saba on  palju-palju kordi pikem, nii et vähemalt kaks korda pikem  kui sellel elajal ja jalad on tal suhteliselt kõrged,  noh rebane raba on natuke madalam loom, siis kasuka värvus  selline nagu. Ohakas on peal selline sellest tulenevalt  ka mõned eksperdid ütlesid, et äkki ei, on rebase  ja kähriku ristsugutis pidades silmas just nagu kähriku moodi,  on see seljavärvus, kuigi rebane erineb ka üsna väga erinevaid,  on rebase välimust, nii et rebane ta igal juhul ei olnud  ja tegelikult ega. Me ei teadnud ka kohaliku jahimeeste seltsi pealik,  sellest, rääkimata kohalikust vallavõimudest  ja inimestest, et sellist imelooma pole olnud,  aga samas kummaline oli see, et vallavanem ütles mulle eile  või üleeile, et, et seesuguseid elajaid on nende kandis  ennegi nähtud. See on, et teda vapustas nagu see, et et jahimehed ütlevad,  et tegelikult selliseid elajaid ja muuseas seesama elaja,  mille poolest ta nagu imeline oli, et eelmisel suvel olevat  ta selle seal küla vahel ulunud. Et rebane ei ole see, kes ulub. Nii et selline rebane, kes ulub nii et ja nüüd  siis kuu aega tagasi, siis tehti tal ots peale vaesekesele. No šaakal on ka, ma saan aru, et koerlaste Sugu või liikon, hundisugune sinna liikonda kuulub,  aga meil on nüüd praegu otseühendus tegelikult telefoni teel. Peep Männiliga, kes on siis just nimelt see teadlane,  kes on siis seda looma nüüd tähelepanelikult uurinud  ja nagu öeldakse, liha luudelt lahti keetnud,  see ilmus avalikkuse ette nüüd eile. Aga tegelikult on see loom kuu aega vana,  seda on külmas hoitud ja siis nüüd tükk aega. Nüüd on hakatud teda uurima, et loodame,  et selle järgneva intervjuu käigus saame  siis teada, et mis loomaga tegelikult on,  et kas teadlased on juba selle praegu ära otsustanud  või mitte? Tere õhtust. Te olete nüüd päev otsa selle looma surnukehaga tegelenud,  kolba paljaks keetnud. Oskate te öelda, mis loomaga tegu on? Jah, enam-vähem, et, et kuigi noh, päris lõpliku tunnistuse  annab DNA analüüs, mida siis Tartu ülikoolis tehakse,  aga aga praeguse hetkeni kõikide tunnuste põhjal  ehk siis välistunnused, värvi, värv, käpa,  käpa põhja kuju, hambad, kolju, kaal mõõtmed,  kõik viitavad sellele, et tegemist on ikkagi šaakaliga. Oskate te öelda, kuidas see šaakal võib olla? Ma küsin, et mis, mis seisus see šaakal oli,  kui see teie kätte jõudis, et oli ta selline kõhnunud  ja haige või väga heas toitumuses? Ei olnud, ta oli päris mõnusas heas toitumuses  ja täiesti normaalne niisugune kaalus 12 kilo,  aga tal oli magu ka täis, et maas oli umbes kilo liha  ja karvu. Ja nii, et 11 kilo on ta niisugune kaal,  mis on ema emane saakal oli ta emase saakali kohta nagu hea kaal. Kui kirjanduse andmetega. Nagu võrrelda? Et heas toitumuses oli ja minule ni jõudis,  siis ta oli läbi külmunud, ta oli külmkapist võetud. Et jahijahiselts hoidis teda siis külmikus selleks,  et uurijatele tuua. No te olete täna seda surnukeha lahanud ja sõna otseses  mõttes kolba paljaks keetnud. Mida, mida te olete nende tegevuste käigus nagu veel rohkem  teada saanud ja mida te täpsemalt uurisite  või teada tahtsite sealt? Tahtsime veel lisatõendeid näiteks noh, kolju kolju puhul on,  kui kolju ära keeta, siis koljul on teatud tundemärgid,  mis eristavad siis hunti, koera, rebast ja saakalit  ja ja seal on päris mitu. Seal on hammaste juures ja seal on kolju erinevate luude  kuju ja need Need neli erinevat näitajat,  need viitasid ka kõik sarnaselt siis välimikule  ja värvusele ja kõigele muule, et tegemist on šaakaliga. Miks võisid jahimehed segaduses olla, miks kohe kõigil ei  olnud selge, et see on šakal. No sellepärast, et šaakal on nii võõras loom siin siin meie laiuskraadidel,  et ta elab ikka lõuna poole, et lähimad lähimad nagu  asurkonnad on, on Ukraina lõunaosas ja, ja Ungaris on,  kus on siis nagu järelkasv ja, ja neid elab päris tugevasti,  Balkanil on neid päris palju. Nii et inimesed ei tunne šaakalit ja, ja ta on tõesti  esmapilgul umbes rebase suurune, umbes rebase pikkune,  see saba on niisugune imelik, et pigem võiks tõesti arvata. Eesti inimene näeb teda siis, et kas on rebase  ja kähriku mingi vahepealne või rebase ja hundi vahepealne? Ei osata, ei teata, et, et on selline loom olemas nagu šaakal. Mitte väga kaugel, ainult 1500 kilomeetrit lõuna pool. No mis sellest surnukehasta sellest kolmas nüüd edasi saab. Mis tast saab, ma võtsin tal naha maha ja  ja kolk läheb tõenäoliselt kusagile. Oloogi muuseumisse näiteks ja naha naha naha  ka tõenäoliselt tuleb ära parkida ja jääb nagu nii-öelda  muuseumi eksponaadiks. Suur aitäh, Peep Männil nende lühikeste kommentaaride eest. No kahjuks või ma ei tea õnneks, kuidas seda tulebki hinnata. Seesamane loom saadi kätte surnud, muidu me võib- olla ei  saakski seda uurida, me ei saaks seda üldse arutada,  aga surnuks puresid siis jahikoerad niimoodi ma ei tea,  mõne teise uluki uluki pähe ja kuna ta oli  nii palju vigastatud, siis jahimehed pidid ta maha laskma,  on see nagu selline õige käitumine või kuidas sa seda,  kuidas sa seda situatsiooni ise hinda? Ütleme, kui ma eile sellest kirjutasin, siis vallandas see  metsiku kommentaaride rahe ja, ja põhiline argument oli seal,  et kuramuse jahimehed sadistid, et lähevad vaesele loomale  noaga kallale, et väidetavalt ta ei lastud. Ja noaga jah, vabandust, noaga oli. Aga aga, aga seal oli, asi oli tegelikult selles,  et ta oli tõesti koerad nii öelda ajasid,  ta ajasid ta ette ja, ja siis ta hakkas ühe koeraga  nii-öelda nii-öelda purelema. Ja, ja kuna tegemist oli emase šaakaliga pärast selguse šaakal,  siis see on nagu ka üks selline näitaja. Et isane koer ei hakka emast koera nii-öelda nagu murdma Oma oma, aga, aga see on ka üks selline tunnus,  mille järgi võib nagu öelda. Aga jah. Et selline on see tõeline sensatsioon, muidugi. Kuidas selline šaakal siia Eestisse võis jõuda,  kuidas ta seal Läänemaal ringi julgus? No Euroopa liidus on teenuste inimeste Ja šaakalite valiku, šaakalite valiku. See tähendab seda, et inimesed käivad väga palju laialt ringi. Lemmikloomade ring on laienenud, vanasti oli sügaval,  nõuka ajal oli viirpapagoid ja merisead,  aga praegu on Loomapoode võite hiidjäälindu osta sealt  ja skunksi ja ümisejaid ja mida iganes ja,  ja ka šaakali ja ma arvan, et keegi on endale šaakali  lemmikloomaks koju toonud. Seda on plehku pannud sealt. Muuseas šaakalid on kergesti kodustatavad kui noorest peast ja,  ja nüüd see lõpp tal saabuski, nii et. Võiks ka meie looduses kohaneda ja siit endale mõne  loodusliku paarilise rebase või kähku näol leida. No seda see lootus on, et ta jääks igal juhul Üksikuks kui keegi teine lemmikloomapidaja teise šaakali isa šaakali. No kui toob, kas on teoreetiliselt võimalik,  et selline šaakalite populatsioon Eestisse tekib? Ebareaalne, sest lõppude lõpuks on võõrliikide toomine on ju  rangelt keelatud nii Eestis kui ka Euroopa Liidu riikides,  aga samas jälle soovoode, vaadake ringi,  millised elajaid seal tegelikult võib kohata ja,  ja vabalt ka osta ja, ja, ja, ja piirid on lahti ja,  ja tuuakse igasuguseid loomi. Nii et tegelikult oleks huvitav teada ka eriti läänemaal. Ma arvan, et ta Ida-Virumaalt ja Tallinnast tulnud ei ole  Läänemaa ja Pärnumaa kandis, et et kes peavad sellised  või on pidanud selliseid imelisi. Koduloomi. Aga kuidas ta on siin hakkama saanud? Peep Männil ütles, et kõht oli tal täis,  ta oli heas toitumis, see tähendab, et ta oli siin  tegelikult edukalt elanud nagu sellistes metsikutes  tingimustes loom, kes tegelikult Eesti oludes ei levi,  kus šaakal alla. Kaukaasia mägedes näiteks Kesk-Aasia mägedes  ka seal, kus on lumi maas, tala. Ta on kisk ja, ja, ja ta saab süüa igasugust asja ka,  ka meie tingimustes ütleme liiga sügavas lumes tal ei õnnestuks,  aga Läänemaa ei ole just kõige sügavama lumega  ja suhteliselt pehmema kliimaga. Nii et ma arvan, ta pani plehku kusagilt Läänemaa  või Pärnumaa kusagilt kellegi kellegi inimese juurest. Huvitav oleks teada nüüd? Vaevalt see omanik muidugi nüüd ise ütleb,  et see on minu, minu šaakal, kes, Kes minema putkas, aga, aga küllap inimesed teavad  ja oleks huvitav teada. Nii et tegelikult on see ka nagu õige asjade kulg,  et jahimehed ta olid sunnitud tapma. Noh, see ilus ei ole muidugi tapmine ja,  ja jahimeestele heidab see varju muidugi paljude inimeste  seas silmis, aga aga selge see, et võõrliik võõrliigil ei  ole õige koht, aga samas ega ta ka midagi poleks  ka juhtunud. Oleks Läänemaal ulunud edasi küla juures. Ega ta kellegagi nii-öelda lapsi poleks saanud  ja oleks lihtsalt elanud ja surnud mingil hetkel mingil moel saanud. Nii et Haapsalu oleks saanud oma kõrvale  ka oma šaakali, aga kahjuks no nüüd nad on saanud šaakali,  aga šaakal on juba juba juba kahjuks kinni nabitud. Aga aitäh, Peeter Erts. Stuudiosse tulemast. Seal. Pool. Siin keskel tagasi. Tallinna vanahärra tõi raamatukogusse 69 aastat tagasi  laenatud teose Meie saates räägib ta esmakordselt. Teelt oma loo. Olete kuulnud midagi ökojäätisest või mis asi on Smetana aeg  on viia end kurssi uute poppide Eesti toodetega. Enne seda, kui aga Eesti toodetest teile räägime,  lähme hoopis välismaale ja ühtlasi teeme tutvust  ka maailma kõige lahedama presidendiga. Mainekas USA poliitika, ajakirjanik ja väljaande  Transistionistas tegevtoimetaja Erik Kaarland valis välja  kaks maailma kõige ägedamat riigipead ja imet. Üks neist on meie president Toomas Hendrik Ilves  ning teine on Haiti peaminister Laurent Lamote. Ilves saab kiita seetõttu, et ta suhtleb aktiivselt  sotsiaalvõrgustikes ning eelkõige paistab silma tema  Twitteri tegevus, sest riigipea reageerib seal aktiivselt  ja aktuaalselt sündmustele maailmas ning vajadusel viitsib  sõna sõda pidada kasvõi Paul Krugmaniga. USA endine tippujuja Michael Phelps, kes on aegade jooksul  võitnud 22 olümpiamedalit, millest 18 olid kuldsed,  ei pelga ka nüüd, kui ta enam tipptasemel spordiga ei tegele,  siiski basseini sulpsata ja seda tegi ta viimati eile  Brasiilias idaneruslummis, et sealsetele lastele pisut  ujumises nõu anda ning neid inspireerida,  sest nagu Felps ise ütles, on vaatamata raskustele  ja vaesusele sport tihti see, mis laste näole naeratuse toob. Kõik, kes käinud Londonis ning sõitnud sealse metrooga,  on kindlasti tähele pannud ka turvalisuse teadet,  mis hoiatab inimesi perrooni ja rongi vahele va tühimiku eest. Kuni möödunud novembrini kõlas kõikides jaamades mitukümmend  aastat tagasi salvestatud teade, mis asendati samasisulise,  et uuega. Näitleja, kes selle vana teate sisse luges,  on juba ammu surnud, kuid tema less käisin Bankmani  metroojaamas ikka oma mehe häält kuulamas,  sest see oli pea ainuke side kadunud abikaasaga. Kui mehe häält enam ei kõlanud, sattus naine ärevusse  ning kirjutas emotsionaalse murekirja metrooametnikele,  kel tundub, et jagus empaatiavõimet, sest tulles vastu lese  soovidele on nüüd vähemalt selles ühes peatuses. Briti ja USA teadlased ning insenerid on koostöös valmis  saanud bioonilise käega, mis oleks justkui terminaatori  filmist välja astunud. Seda robotkätt saab inimene liigutada, pingutades oma alles  jäänud käelihaseid ning väidetavalt on käehaare  nii tundlik, et lisaks igapäeva askeldustele nagu kingapaela  sidumine või söögi valmistamine on sellega võimalik  ka puutetundliku ekraanide seadmeid kasutada. Sandiego loomaaias peavad aga kondorite talitajad olema  mitte lihtsalt head loomade ja lindude tundjad vaid  ka väga osavad nukunäitlejad, sest nad peavad üles kasvatama  inkubaatoris koorunud väga haruldase California kondori tibu. Vabas looduses on neid linde alles vaid 22  ja seetõttu tegelev loomaaed nende paljundamise  ja loodusesse tagasi laskmisega. Aga et linnud inimestega liialt ära ei harjuks,  üritavad talitajad kondori ema kujulise käpiknukuga  linnupoega tegeleda ja teda toita. Viimane tähendab vähemalt 15 hiire etteandmist päevas. Ja me hakkame rääkima Eesti väikeettevõtjates,  kus otsas siis Eesti väikeettevõtjad kõige paremaid asju  ikkagi Eestis siis toodavad, see selgub alles 25. aprillil. Aga täna istus koos auväärt žürii ja vaatas kõik need tooted üle,  mida muide sel aastal oli esitatud sinna konkursile rekordarv,  tervelt 32 tükki ja toiduliidu juht Sirje Potisep  loomulikult istub rõõmsa näega stuudios. No tere tulemast. Ma saan aru, et tänane regusteerimine läks väga hästi  ja asjad on väga maitsvad. Mida on tootnud meie väiketootjad? Jah, võib küll öelda, et kuuendat korda tootekonkurss toimub  väikeettevõtetele ja sellel aastal me suurendasime  siis nii-öelda väikeettevõtetele pühendatud tootekonkursi  osa üle Eesti ehk meil oligi neli piirkonda Põhja-Eesti  Lääne-ida ja. Ja Lõuna-Eesti just ja ja tooted olid tõepoolest rekordarv  ja tootjaid oli rekordarv, nii et 17 ettevõtet 32 toodet. Aga võib öelda, et kõige vähem ikkagi väiketootjad toodavad  asju Ida-Eestis vaid kolm toodet oli seal konkursile esitatud,  aga uhke saab olla Lääne-Eestis terve üheksa tootega. Teeme kõigepealt selgeks, kes see väike tootja on,  et mis, mis pärast ta väike on? Sellepärast, et me oleme aluseks võtnud Euroopa liidus  kasutatava klassifikatsiooni, siis null kuni üheksa  töötajaga ettevõte on mikroettevõte 10 kuni 10 kuni 24 on  väikeettevõte 25 kuni on siis keskmine ja,  ja, ja alates 250-st on suured, ehk et kuni 24 töötajaga  siis selline väike ettevõttega, kus asju toodetakse. Jah, kuni 50 töötajani oli meil. Missugused trendid siis sel aastal on, sa oled kirjutanud  ka pressiteates, et tegelikult, et need oli esitatud  kolmandiku võrra rohkem tooteid kui möödunud aastal,  mida siis rohkem toodetakse, mis praegu selline  väikeettevõtjate selline kõige lemmikum valdkond on,  no mida kindlasti välja tuua ongi see, et väiketootjad on  hakanud aru saama ehk et et nad on hakanud aru saama  ka sellest, et mitte ainult toote tootmine ei ole oluline,  vaid, vaid ennast tuleb, endast tuleb rääkida  ja tarbijatele tuleb öelda ja, ja püüda igal pool olla nähtav. Sest iseenesest sellises tihedas konkurentsis,  nagu täna on toiduainete turul, on kindlasti muidu väga  raske läbi lüüa. Mida veel tänase tänavuaastase konkursi kohta öelda on see,  et, et on tunda, et tehakse mitte ainult lihtsalt tooteid  vaid tegeldakse väga aktiivselt tootearendusega  ehk et ei ole enam need kõige lihtsamad tooted,  et kust Eesti toit tuleb, Eesti toit tuleb ju tegelikult metsast. Näiteks tootekonkursil oli seenesalat mädarõikaga Eesti  andide poolt, et minu meelest väga vahva,  et igalühel minu seenekäiad üldse jagunevad kaheks. Ühed, kellele meeldib käia teised, kellele absoluutselt ei  meeldi metsas käia, et et tegelikult ei ole mitte mingit põhjust,  et, et ei pea ise metsa minema, vaid selle töö teevadki ära  väiketootjad siis kindlasti meres ehk et mereannid põllult  ehk et laua peal me näeme siin näiteks odra karaskit. Ja, ja kindlasti ka farmist, ehk et piimatooted ja,  ja eelkõige näiteks mahe kodujuust oli täna,  mis on Eestis esimene ja hästi palju oli nagu selliseid tooteid,  mis oli uudsuse kohta või kuhu oli uudsuse kohta kirjutatud,  et ennem ei ole Eestis sellist toodet olnud? No täna me ei saa küll rääkida sellest, et kes,  mis kõige parem toode ikkagi Eestis on, see selgub,  nagu ma ütlesin, 25. aprill, aga sa oled kõige huvitavamad asjad,  mis seal konkursil olid kaasa võtnud. Noh, räägi põgusalt siis kõige sellistest asjadest,  ma ei tea, võib-olla mõni neist, mida Eestis varem kunagi  pole toodetud. Jah, kahtlemata, et kasvõi alustame sellest jahu karaskist  Hiiumaalt see tuleb ja, ja kindlasti noh,  minu meelest on see toode nüüd üks hea näide sellest,  aga see on pelgalt minu isiklik arvamus. Aga ma tean, et väga paljud hindamiskomisjoni liikmed minuga nõustusid,  et see toode vajaks nagu sellist eksklusiivsemat pakendit. Samas väiketootjad mõtlevad ka selle peale,  et see toode on vaja pärast maha müüa ehk. Just eksklusiivse pakend tähendab ka automaatselt kohe  kõrgemat hinda, nii et et jah, hea näide näiteks šokolaadi. Selline toodete seeria, kus alustati siis ürgajast,  keskajast jääajast ja, ja kaasas on mul lihtsalt  sotsialismiaja üks üks näidis, kus me tunneme teatud  tegelased pakendi, et suurepäraselt ära siis  mida veel esile tuua näiteks brüleekreem just nimelt pakend  müügipakendi müügipakendina ka väga mugav kasutada  ja vaadake, ma toon välja nagu ühe pisikese nüansi,  mida me leidsime paari hindamiskomisjoni liikmega. Et kui tavapäraselt on suhteliselt need kohad,  kust nagu lahti tuleb tõmmata, pakendit on ühes kohas,  siis siin on ta natukene nihkes ja vaadake,  kui palju mugavam on seda pakendit avada,  eks ju. Ja samas võtame pakendi lahti täiesti kreembrülee  sellises pakendis, millega saab ta ka ahju panna. Et noh, ütleme, et siin sisu poolest nagu pisut leiti,  et on veel arenemisruumi. Aga sisu on väga huvitav, kindlasti Smetana  ja see on tegelikult metana on ju vene keeles? Puukoor jah, paraku on tegemist selliste,  täiesti omapärase ja, ja teistmoodi tehnoloogiaga hapukoorega,  kus siis nii-öelda hapukooresegu tehakse valmis ja,  ja siis pakendatud või, või villitakse ta plasttopsi,  kus toimub hapukoore tegelikult järelvalvene,  et selles osas jällegi selline toode Saaremaa Apukoores  saare nime. Miks ta ei ole hapukoor, rasva, hapukoor nagu ta tegelikult olemas? No see olekski liiga lihtne, et näiteks Metana nime. Aa on Soomes on hästi populaarne see toode,  et seda, seda süüakse siis selliste pigem nagu isegi võiks öelda,  et gurmeenikel õhtutel ja näiteks ka koos koos meega ja,  ja tegemist on sellise tootega, mida sa alati saad,  kui sa tahad, tegelikult sa saad alati lahjendada,  aga teda on väga mugav kasutada. Muidugi, vana nipp on ka kondentspiima keetmine. Ma mäletan, et me oleme kõvasti omal ajal seda kondentspiima  keetnud ja siin on juba tehtud valmis keedetud kondentspiim  suhkruga just nimelt enne jällegi selline toode. Ma arvan, et väga paljud küpsetada. Tead näiteks rõõmustavad selle toote peale,  et keedetud kondentspiima suhkruga lihtsalt ei ole olemas  ja sa keedad ju mitmeid tunde, et et siin paraku on niimoodi,  et on tegemist tootega, tõmbad kaane pealt ära  ja sul on juba juba paned natukene muud nasvärki veel sisse  on juba hea. Mõnus, mai, huvitav asi, oled sa veel kaasa võtnud,  vürtsikilusid on müüa küll seitset sorti  või mitte öelda nüüd ikka ka rohkem öelda 107 107 sorti. Mille poolest siis see eriline on, et miks sa vürtsikilud  kaasa võtsid erilise tootena? Pärast? Juba et tegemist on väga mõnusalt käsitletava pakendiga  ja kui vaatame, et me alati vaatame ka, et kalatoodetel  eriti on hästi palju ekspordipotentsiaali,  siis kindlasti pakendina ta ekspordiks on suurepärane. Nii teine, teine asi, mis on sees, on selline vürtsikilu retsept. Ta on kuskil 100 aastat juba vana, eks ole,  me kõik teame seda. Aga mis on kilu puhul nagu eriti oluline,  eriti oluline, mille järgi hinnatakse ka vürtsikilude kvaliteeti,  on see, et et see kalaliha oleks natukene hambad  ka krõmpsuks, et ta ei läheks selliseks pehmeks  ja liiga pehmeks. Ja kõik see oli täna olemas, nii et žüriilt ma võin öelda,  et see toode sai päris head hinded. No muidugi ühed väga julged tootjad on ka need saaretootjad,  eks ole, kes siis metana taga seisavad kohukesi on küll  Eestis ka ikka riiulite kaupa ja ei pea paljuks  ka veel ühed kohukesed lisada sinna? Jah, selle, selle tootja ja nende toodete puhul. Tasub esile tuua seda, et need tooted olid põhimõtteliselt  Bono kaubamärgi all juba ennem olemas. Tootmine oli Rakvere külje all, aga see tootmine  tootmisüksus jäi väikeseks ja siis koliti,  kuhu koliti Saaremaale, et loodi 30 uut uut töökohta,  teeti, päris suured investeeringud uude vabrikusse  ja uute tehnoloogiasse ja, ja miks mitte,  et minu meelest selline saaremaine ja, ja selline kohalik toode,  et, et täiesti täiesti aktsepteeritav ja,  ja väikeses kohas ja minu meelest see on juba nagu hästi tähtis,  et üldse tehakse sellist otsust, et sa oled seal oma saare peal,  kus on ju ikkagi konkureerimise võimalused,  mandriettevõtetega on juba pisut teistsugused juba logistika  poole pealt, et logistikakulud on suuremad. Samas Saaremaa ja saare kaubamärk on ju see,  mida, mida ikkagi ka saare lisaks saare ökopuhtusele tasub  kindlasti esile tuua ja ja nii palju, kui ma tean,  siis üsna hästi ka vastu võetud. Suur aitäh, Sirje Potissepp täna tulemast,  niisiis täna žürii maitses, nüüd nad otsustavad kuu aega  ja 25. aprillil, siis selgub, missugused väikeettevõtjad  siis kõige paremaid tooteid Eestis toodavad  ja ma loodan, et siis sa oled selle kõige parema tootega,  siis me maitseme seda. Ja kindlasti ja väikeettevõtteid tuleb tunnustada  ja tegelikult ka tagant torkida ja mida rohkem me seda teeme  siis seda, seda laiemaks meie toidulaud läheb. Aitäh sulle veelkord siia tulemast. Kütsin sauna ja. Tulen toast ja vaatangi, et auk sees. Järvamaa mees ehitas. Kilest sauna. Mis te arvate, kui palju läheb maksma raamatukogust võetud  teose 69 aastat enda käes hoidmine? Kui me võtame oma praegu kehtiva eeskirja järgi,  siis tasu oleks kuskil 1500 eurot ja veel pealegi.
