Folgialbum minna, kuulame täna ansambli antsud plaati öö ja päeva vahel ja ansambli kolm liiget on stuudios külas. Tere, kellega ma räägin. Tere, mina olen, ei lähe, mina jään, ansambli tantsude solist. Tere, mina olen Karl. Mängin ansamblis kitarri. Tervist, mina olen siin ja olen trummar. Tegelikult on teil kuueliikmeline ansambel, olete just tutvustanud avalikkusele oma plaat Teie öö ja päeva vahel. Olete kirjutanud, et ansamblis said kokku kolm folgi inimest ja kolm rokkarit. Mis teid? Kokku tei. Aile mina ristin Senegali kellelegi niimoodi, et meil oli, minul oli koor ja, ja dirigeerisid räimekoor ja mul oli meeshääli puudu ja siis poistel Karlil ja bassimehel andril oli, oli puudu jällegi laulja oma bändist ja siis me kuidagi tekitasin sümbioosi, et nemad aitasid mind, mina aitasin neid sellest ammu, tegelikult see oli 2008 aasta 2009 aste. Aga, aga see praegune kollektiiv nüüd on see, see tuli sellest, et et me tahtsime Eesti laululiste lugu saada ja siis eelmine aasta. Otsisime trummarit. Aile oli tegelikult põhikoolis, õpetajate elu on meid kokku toonud jah, elutee kokku niimoodi lõpuks, et kuskohas see kõik toimus Tallinnas. Aila ja siin on küll vist-Läänemaal juurtega Kasari juurtega, ma ei ole õpetaja. Mina õppisin Läänemaal ja siis Aile tulile linnast õpetama. Puhkpillimängija on meil Viljandimaalt ana. Tegutseme Tallinnas. Ja ansambli nimi on antsud, kust see nimi tuli ja mida see tähendab? Jah, meie kellegi nimi ei ole and, et Ants on selline fiktsioon ja ta tuleb tegelikult meie projekti vändist, mille nimi oli ignorand. Ehk siis inglise keeles ignoreerige sipelgaid. Ja kuna see nimi on lihtsalt niivõrd, et mittekasutatav eestlaste kõnes, siis me ühendasime selle Antsudeks et olla praktiline ja lühidalt kommunikeerida ja siis ants jäi niimoodi meie külge, et enam ära ei läinud. Megi vaev, mõtlesin, et me muudame selle nime veel ära, aga siis juba juba oli hilja. Aga samas see on väga tore eestipärane nimi, ilus eesti mehe nimi on hakanud meile meeldima. Kuidas see koostegutsemine teil käib ja kuidas te selle esimese albumini jõudsite? Meil olid osad need lood sellest päris algusaastatest olid nagu tegelikult, et nii-öelda tallel, vahepeal ju ei mänginud väga palju enam, et saimegi niimoodi korra aastas kokku, et mingi üks lugu teha juurde. Ja siis eelmine aasta, kui kolmest Eesti laulu jaoks ühtelugu hakkasime salvestama, siis ja siis me leidsime Siimuga õdu, tema prooviruumi, prooviruumi võlud ja siis me käime seal niimoodi korra nädalas koos, enam-vähem mõni nädal käime kaks korda ka seal me hakkasime vedama neid plaadi lugusid. Jah, et siis tegime nagu uues kuues need vanad lood ja, ja mõned uued Lodka ja siis läksime salvestama varsti juba Muusikaakadeemia stuudiosse ja lõpu lõpu miksid tegi siis Siim Mäesalu pidi tervitaks siinkohal tänaks. Loendsid plaadi pealt, et leidsite regi laululise materjali uuest regi laulikust, mille koostajad on Ülo Tedre ja Veljo Tormis. Mis selle materjali juures teid paelub, miks ta üldse regilaulu te olete pöördunud? Ma õppisin muusikateatriakadeemias aastaid aastaid aastaid ja mul õnnestus Veljo Tormise käe all seda rahvalaulu natuke õppida sihuke aine nagu regilaul ja, ja siis parasjagu just tuli välja see laulik. Ja ta siis kinkis, ma laulsin, käisime mingeid mardilaule ja tsükleid seal Kuusalus laulmas esitamas temaga koos ja mingi grupp oli meil selline ja siis ta kinkis need meile ja, ja kirjutas ilusti pühendusega, siis minu laulikus näiteks ilutseb, et ainele onu Heljalt Et see käib mulliga Valga asjad, et see mul kotis nagu talisman täiesti ja siis kuidagi jah, on nagu hästi leidnud need laulud sealt tee meie viiside peale või meie muusika peale harmoonia peale. See on omamoodi kroom. Neljatornid ja minu väga suur eeskuju muidugi ka. Ja ja kui juba need on raamatu kujul meieni jõudnud, siis ongi nagu kõige lihtsam viis jätkata ja need siis viigistada. Needsamad tekstid. Kas Veljo Tormise-le olete ka oma lugusid mänginud ja plaadi kinkinud? Ei ole, kusjuures jah, tegelikult see on täitsa hea mõte. Äkki ta kuulab saadet ka, et. Selline plaan on, plaan on plaat telesaate iseenesest külja. Veljo Tormis ju väga sügavuti tunneb regilaulmist ja kui Aile teie olite õpilane, siis kindlasti lauldes, ma kujutan ette järgite neid Veljo Tormise juhendusi. Ei ei ole sellegagi halvasti, tegelikult sellepärast pole julgenud. Veel saad väga, ta saab väga kurjad. Ma mäletan natuke popilikumaks ja, ja ma mäletan seda kui trolli, sellised mingid loenguõhtuid seal ja eks koerte kutsus metsad ellu, poisid sinna, no Lauri tuli sinna ja siis siis mina oleks nutma hakanud põigeni kurjasti nagu lahti võeti ja kõik olid väga pahased, aga, aga noh, eks me teemelised natuke asju omamoodi. Me Austria väga tegelikult seda pärandit, aga, aga me teeme hoopis omas kastmes. Jah, aga lepituseks ma ütlen, et, et mega ei ei arenda seda muusikastiili või me ei tekita sellist revolutsiooni, et me ikkagi anname pärimust edasi. Neljandas mõttes see ei ole noh, hirmudel ka alust. Aga seal on ka selliseid päris arendatud rokiseadet. Kas teil on mingeid konkreetseid eeskujusid, keda te järgite? Minu üksteise bändi kitarrist ütles, et see on väga Fufaituslik. Mis on siis üks Ameerika rokibänd, mida mina olen hästi palju kuulanud? Muidugi. Ma arvan, et siin üks põhjus on see, et kuidas need lood sünnivad, et osad lood sünnivad, meil tekib mingisugune lugu või meloodia ja siis me otsime sinna sõnad peale ja teistpidi on millele mingit sõna, mida me tahaksime laulda, ja siis me võtsime sinna mingisuguseid käike ja meloodiaid alla ja kuna kõik kuskil mujal mängivad on harjunud mängima sellist popilikumat rocki liikumata, et muusikat, siis siis me ka sealt allikaid ammutama. Mind näiteks väga palju mõjutanud lapsepõlves ka selline bänd nagu kandmine, õnn. On ka äsja siin sellega siis esimene asi, mida mina õppisin, joonistama ei pealuud. Turistina mängin alati piibi king sest mul on see pluus nii käe sees, et ükskõik, mida ma mängin, tuleb ikka väga pluusilik. Albumi pealkiri on öö ja päeva vahel, mitte selle pealkirja kohta ütlete, ega see ka ju ilmaasjata seal ei ole. Nojah, sellega oli niimoodi, et meil oli nagu pealkiri vaja. Lihtsalt kuidagi hakkasime arutama, et mis see siis võiks olla ja kuna meil plaadi esimene lugu on selline unelugu ja plaadi viimane lugu on hommikuteretamine, siis tundus ju väga loogiline, et see kõik muu, mis sinna vahele jääb, ongi ju öö ja päeva vahel ja see mõte meeldis kõigile ja nii see läinud. Ja samas me kasutasime seda Empto stuudiot öösiti. Enamasti salvestasime öösiti, kuna päeval oli see kinni. Uneaja arvelt tehtud tehtud ja nüüd võiks igast loost natukene rääkida kida, et Ma annakski täitsa jutujärje teiega, aitäh plaadi peal, esimene lugu on unesulased ja see räägib siis sellistest mehikestest, keda meie tunneme lapsepõlvest, võib-olla unematina, ma arvan. Aga see on siis sellise natuke Rockilikumasse võtmesse keeratud ja ta ei ole üldse mitte väga lõbus ja Une-Mati nagu lastele tänapäeval, vaid vanasti oligi see unematiga selline kolli moodi, meil on natukene hirmus ja jah, natuke hirmus mees. Žanriliselt on ta pigem selline ambient muusika ja me kipume seda kogu aeg liiga kiiresti tegema, et ta peaks olema hästi aeglane. Rahulik lugu, aga samas väga mõtlik käed pillidest on seal näiteks veel ka meil mängib siin kõuepilv, seal mürinat ja vihmapilli kasutame. Ja muidugi seal on üks räppi räppi ja mis on väga uudne folgimuusikas. Kuidas te seda räppari nime ütlete? Hinda täis hindu mees. Hindu tegelikult ja see vahekoht, mis seal on, see meil kuidagi jäi tühjaks ja siis ma mõtlesin, et võiks teha sinna räppi ja siis ma mõtlesin, tegelikult on mu trummiõpilane. Ta sellel ajal ei olnud veel, kui me plaati salvestasime, siis ta tuli üks tundi ja siis ta ütles, et räppar ka. Ja siis ma ütlesin, et meil oleks ED räpiosa vaja stuudios, siis ta laulis räpis Meil on küll see kõik bändis nagu õpilasi õpetaja suhtes. Mina olin Siimu õpetaja, siis meie torupillimängija Krister oli minu õpetaja, siis mina olin poistele dirigent ja ja Kaarel Mil akordionimängija Kristjani õpilane, nii et, et kõik on kuidagi pedagoogilisest juhestatud. Siidule soolase toonesoolealased käävi Rämmad käsk ja ta käeli rämmar käes. Nime naabraaguudes piliseva tuulega olla siin lapsed, keda otsib ta Muubidades koos unega mööda pimedaid metsatukka. Saabuli palju tigusid. Lapseetiimi saabusid varjus, liikusid silmi. Teine lugu plaadi pealt kiunub kindaid. Kiki on kindlaid, on üks meie algusajalugudest minu logo, ma olen teinud seda erinevate koosseisudega. Midagi ei saa kogu aeg üle ja nüüd, kui me selle Antsudega tegime, siis ta läks käima. Minu arust lugu iseloomustab see, et ta on väga erinevatest osadest kokku kantud. Ja mulle meeldib Kirbla pulka seal. Pere vahepeal jah, torupilli osa eraldi. Jah, et sellist kasutasime sellist nagu nihukest vastandumist oli või kuidas see sealt on nagu rokiana ja siis vahepeal on 100 protsenti pärimusmuusika ja siis on jälle natuke popilikust, et et siis kuulajat raputada ja ta ei tunneks ennast turvaliselt. Live seda ka tore teha, et seal tulebki selline väike tantsuasja juurde ja lähme rahva sisse ja tantsime koos rahvaga seal Kirbla polka. Siis kolmas lugu, käokiri, seda on hästi paljud kollektiivid tegelikult teinud, aga siiski see sobis sinna Karli viisi peale jube hästi ja seal me kasutame ka vilepilli. Piklile jah, Kristen mängib seda, tema me multiinstrumentalist kõiki igasuguseid pill ja see võib-olla on siis kõige Fufaiklaseni rikum minu meelest. Jah, et Poppy protsent on siin laos kuskil 90 Mina igatahes alati vahe osalejal käisime seal lööridel, siis ma ei kujuta ette, kuidas mul käed laiali kuskil kosmoses tiirles. Haylale stuudiosse panime sellise ruupori saundi moodi hääle, et oleks veel modernsem. Samas ka väga vana koolikas. Jah. Neljas lugu plaadilt on loomad tööl singlina välja lastud karjalaskepäeval. Ta on selline rütmika baseeruv lugu. Rütmika on siis selline haarav ja järjepidev, paneb inimesed kaasa lõõtsutama. Selline mõnus mõnusa pildiga lugu. Seal Kristel näiteks mängib saksofoni ja Kaarel mängib Torupilli funky soolo. Kurje. Viies lugu jeru on selline peaaegu armastuslugu meie plaadi peal, ainuke rahulik, rahulik ja üks kõige rahulikumaid lugusid meil räägib siis, kuidas noormees ja neiu tahaks kokku saada, aga ikkagi ei saa. Kuues lugu liiri-lõõri on siis see, mis selle koosseis on, meil tegelikult kokku tõi, tahtsime seda kuskile laulu konkursile saata ja ja seda jaoks isegi võitsime Miriam tede Estonian Voices issanda laulma alguses ja pärast siis kui plaadi peale panime, siis salvestasime ümber ja see räägib sellest. Või on pühendatud neile kõigile, kes peavad töötama välismaal oma peredest eemal. Natuke kurb ja natuke kuraveid tradib eemaluga. Pühendasin selle oma isale, kes Soomes töötab, nii et jah, selline kurb lugu natuke, aga muidu väga, väga ilus ja põhineb tegelikult ühe samanimelise regilaul. Seitsmes lugu, mees on päike, instrumentaal instrumentaallugu Kristeli lugu, prooviruumi lõigud, sest mina olin haige, Ma ei saanud proovi tulla ja siis. Ja, ja see väga naljakas, et seal on, ma tegin sinna trummi ja bassipeedi siukse kiire ja siis flöödisoolo on terve, loovalt. Ja siis seal on veel ka erinevad kõikide instrumentide soolod ja väike trummisoolot, keegi isegi lumi seal, seda on live is äge, tore alati mängida ja, ja väga vahva inimestele väga meeldib. Kaheksas laulitz, noor ja ilus tütarlats sai tehtud Mooste konkursi jaoks eelmine aasta. Seal kohustuslik lugu ja mee tunnemegi teda kui kohustuslik lugu. Aga lihtsalt oli vaja teha ja siis kohe tegime, tegime ka, jah, jällegi biit on niisugune väga idamaine. Tähtsal kohal see kitarri selline käik, mis on kahe alguses kõlab ja, ja see, kui andis tegelikult kogu selle loo, ütleme fiilingu. See lugu sündis nagu paljud varasemad meloodist sellise prooviruumi emotsiooni pinnalt ka salvestamise käigus jäi natuke ikka kõik seda, seda ehedat emotsiooni sinna sisse, ma loodan. Mulle nagu endale alati, kui ma seda laulan, siis ma kujutan ette, et majandusega gospel tädi distantsil plaksutab käsi ja elan ka asjast selline päris tore lugu laulda tegelikult nii et aitäh, Kall selle ilu ja räägime nüüd selle Eestis. Ja nii nägin. Pruuli selga pandud ei sooled puidu viigi, aga linnu. Ja siis on üheksas laul mida veel raadiotes päris palju mängitud, laulud pulmades õpitud. Esimene singel siis, jah, ja see on ka tegelikult üks nendest varasematest lugudest, mis seal päris alguses isegi vist kõige esimene lugu, ausalt öeldes, mida me üldse nagu me olime proovis ja poisi tekkesid jämmime ja lihtsalt minema hakkasin sinna peale laulma ja see oli seesama lugu ja, ja ilma selleta võib-olla plast kogu seda asja sündinud üldse. Ta on andnud ka tegelikult eeskuju nende teiste laulude suhtes, et need vahelõigud kõikides oludes ma laulan piss, midagi absoluutselt mitte legi lauliku. Rööritan. Meie lugude juures ongi iseloomulik see, et me kasutame salm ja refrään, mida siis pärimus hooliks, ei tehta sellisel kujul. Plaanid on jah, sellised naljakad mul natuke, aga sellest loost sai nagu minu mäletamist mööda alguse sai kõiki neid. Ja siin on ka väga popp pill parmupill meil sees. Raadio. Vaseplaadi viimane lugu, 10. lugu, päeva Deletaminen, Kristel Kutseri lugu ka väga aeglane ja rahulik hommikulaul siis 64 Kristel rääkis toredat juttu, et tema ärkas eelmine suvi kogu aeg hästi vara kella nelja ajal hommikul elas seal kala ja siis ta läks kalaranda päikesetõusu vaatama. Ja siis see lugu hakkas tulema siis, kui me ta prooviruumist tegi mune sulaseid siis kuidagi. Kuidagi sujuvalt läks, nii et tegime päevadeletamisega. Tegelikult alguses oli nii, et unesulest päeva teretamiseks taust olid täpselt üks ühele jajaja aga siis muutus kardinaalselt ikkagi lõpuks, nii et, aga naljakas, kuidas ühest loost võib saada tegelikult kaks. Lisette, mina kitarrimängija üritasin, Žīgure rassima ei lähe. Mina mängisin, uus kaheksa n rikkuda õppinud ja, ja siis siis sündis. Nende slämmi, et Kristjan seda siin laulab ka plaadi peal, seda Kristel ise ja sellise väga eheda mõnusa häälega minu meelest. Jah, ja ta on üks nendest lugudest, mis on meil tänapäeva eesti keeles. Jah, ei no seal ikka magan-magan seal on jah. Aga ta on väga lihtsalt. Teiste lugude mõtteni jõudmiseks tuleb ikkagi pingutada. Ei anna kohe kätte, need on tehtud ikkagi väga vana vanas keeles. Päeva kuus on. Tunne. Oma süü ta Me päeva. Kuus on see tunne oma süüd. Folgialbumi saates kuulasime ansambli antsud albumit öö ja päeva vahel. Ansambli kuus liiget olid Aile halveus, krootmann Kristel Kutser, Kaarel Poka, Karl Taklaja, Andri Laidre ja Siim Bel. Ansambli liikmed käisid plaati stuudios kah tutvustamas. Aitäh kuulamast. Folgi jalgu, muusikut, koordinute pragudest, köögilaua tagant ja põlve pealt.
