Elve Vaarmani jaoks on aed üks paelumaailm alavere külas  kasvanud aednik elas 14 aastat, Tallinnas aga tuli nüüd  tagasi kodutallu, et oleks ruumi aias toimetada. Siin on. Selline pallikene, sellega juhtus selline lugu,  et oli algul täpselt samasoodi ilus, tihe koonus. Aga kui neli aastat kolm aastat neli aastat tagasi oli meil  need väga lumerohked, talved, siis meil oli lumehanged siin  kuskil nii kõrged. Ja siis tuli sula lumi peale sulaaeg ja siis see sulalumi  siis külmus siia okste külge kinni ja kui kevadel,  siis hakkasin vaatama, mida ma oma puukestega peale hakkan,  oli siin murdunud oksad täiesti maha ei tahtnud võtta. Ja siis tekkiski mul mõte, et palju ringi rännates,  et teeks siis midagi põnevat, sai tüvi välja lõigatud,  murtud oksad ära võetud. Lõikasin siia otsa palli ja alt. Siis tihedamaks, et sellist põnevat saada. Talvel oli hea olla linnas, aga nii kui hakkas lumi sulama  ja päike kõrgemale käima, siis ikkagi lõi see aedniku hing  rinnus rinnust välja ja siis ma tahtsin ikka näpud mulda saada,  et nii palju, kui oli vaba aega töölt ja koolist,  siis ma ikka tulin maale, et selles suhtes ei ole kahju. Ja nüüdseks ma olen neli aastat maal elanud  ja ma ei saa aru, kuidas ma üldse linnas suutsin ma la ve  vel elada, kui ma olin maal ja kõik rohene  ja tuttavad jäid mul Tallinnasse maha. Ikkagi Tallinn on meil ligi 60 kilomeetrit  ja vahemaa oli üsna pikk, et nendega tihti kokku kokku saada,  oma muredest rääkida või siis ka kuskil väljasõite teha. Ja siis ma olingi õnnetu ja muretu, et mõelda,  kuidas leida siit ümbruskonnas siis Anija vallast omasugused  rohenäpud üles. Ja siis ma sattusin täpselt, et kolm aastat tagasi  naaberkülla voose rahvamajja ühele toredale teabepäevale,  siis tuli aiatark Väino Esklamile rääkima  puuviljakahjuritest ja haigustest, aga me kaldusime teemat  kogu aeg kõrvale, sest neil oli nii palju üldised  aiaküsimusi iluaiandusest ja küll köögiviljakasvatus,  sest ja kõigest, et me nendest haigust st  ja kahjuritest ei saanud üldse rääkida. Ja siis mul tekkiski mõte, et ma olen piisavalt ennast  harinud praktika oot teinud juba kümmekond aastat,  et ma võiks neile ise nagu jagada teadmisi,  et alati ei pea ju minema selleks kuskile suurkooli  Räpinasse või luuale. Et oleks niisugune tore ring, kus siis saab oma küsimustele lahendusi. Ja läksingi siis rahvamaja juhataja juurde,  Anna Niliski juurde. Mul on selline pöörane idee, et ma tahan Anija vallas  aiaringi teha. Tema läks kohe kee, kirjutame projekti ja küsime Euroopast  raha mõeldud, tehtud ja saimegi kopis toetuse. Projekti eesmärk oli siis just et hobiaednike harida,  et saaks ka siis alavere külas mõni koduaed kandideerida  kodukauni konks konkursil ja saada presidendi käest  siis tänukiri, eks ole. Projekti kestus oli üheksa kuud, kui projekt läbi sai,  siis rahvas oli sõbrunenud, nad olid harjunud koos käima  nagu üks väike perekond olime ja nad ei olnud nõus laiali minema. Ja siis pika arutelu tulemusel jõudsime kokkuleppele,  et käime kord kuus edasi. Fännklubi või tõsiseid osalisi on kuni paarikümne inimese  ringis ikka teavad kogu aeg, kus mida toimub  ja kuhu vaja minna, on. Naised tegid külapoe ette istutusala, kus harjutavad kätt  ja kasutavad aiandusringis omandatud teadmisi. Alavere tööle tulles siis ütlesin nagu ühel koosolekul  korraga välja, et ei ole ühtegi rumalat ideed,  et alati tasub tulla oma ideedega minu juurde  ja mul oli väga hea meel, kui Helve sellest sõnast kinni  võttis ja tuligi ühel päeval minu juurde  ja oma ideed siis oma ideest rääkima tehes siin  siis hooldustöid, on küll väga tore vaadata möödaminejaid,  kes astuvad ligi ja, ja räägivad juttu ja kiidavad meie ettevõtmist. Me lõime ikkagi midagi, millest kohalik elanikkond hoolib. Mis on põhiteemad, iluaed rohkem? Mis maal nagu puudutab, et et kuidas loomulikult lihtsalt  ja arukalt iluaias hakkama saada, siis kuidas koduaias  ka endale ikkagi kui inimene maale elama tulnud,  ta tahab kõike endale ise kasvatada, mitte osta seda keemia  ja väetisega kasvatatud aedviljamarketist. Et kuidas kõige lihtsalt ja arukalt siis endale aedvilja  ja kasvatada, et neid teemasid, et on tulnud küll tõesti,  et noored on linnast maale elama tulnud ja  siis algul külvavad porgandeid, eks ole,  poti akna lauale ja siis on imestunud, et pärast pikeerides  nad ei lähe kasvama, et igasuguseid põnevaid asju. Mis see on mulle ette tulnud? Alt võtsid siis kõik kuivanud pruuni ok? Jaa, nii kui juht ja õpetaja ütles täpselt niimoodi. Kas sa panid kivid ka alla, et õhk läbi just see oli  nii hea mõte, selle peale ma natukene enne mõtlesin,  aga siis need mõtted meil nagu ühtisid, panin,  kivid, tõstsin, nüüd käib õhk ilusasti läbi. Jah, ja piilun vahest sinna alla niimoodi,  et, et seeneosa ära kaoks ja just tegemist oli meil  siis ikkagi seenhallitusega, mis tegi okkad pruuni  ja ta nagu jäi ummuksisse, eks ole, seal all niimoodi. Jah, siin üks kuu aega tagasi oli minu, Kanada kuuse,  tekkis siukused, valged võrgud ja mingid putukad  ja issand, ma olin nii paanikas. Kõigepealt võtsin telefoni, tegin pilti,  mõtlesin, helistasin Elvele, ma tulen kohe,  nüüd näitan. Siis võtsin väiksed okkad, panin kilekotti niisuguse  teriilse krõpsuga kott, kohe, et putukad ei tema aeda äkki  laiali ei lähe ratta selga ja ilme juurde kohe ruttu. Elve, mis need arutasime, vaatasime, no midagi on,  ütles okaspuude värki ja tuleb spetsialisti nõu,  kohe helistas jälle teatud inimesele, et  ja mina olen abi saanud absoluutselt ja nii hea. Nii lähedalt on võtta. Kui oma aias on abi vaja. On sai sa endale saanud oled, et mõte sa ei teaks,  mõte, sa ei tea? Mõte sai teoks, ma olen siit juba natukene veel nagu vähemaks,  eks ju, ja ja ja see mõte küll sai tegelikult väga-väga ammu  juba kääritatud niimoodi mõttes, onju, aga nüüd ta sai teoks ja,  ja paistab, et talle meeldib see kujundus väga hästi tänu  selle aiaringile, muidugi ma olen küll seal passiivne  osaleja olnud, eks, aga siis ekskursioonid,  mis me oleme teinud, siis noh, meil väike bussifirma,  mees sõidab ja ja osalesime sellel kõikidel niimoodi reisidel,  eelmine aasta juba alustasime niivõrd vahvad reisid  ja ei uskunud, et, et meie külas on teisi huvilisi veel  peale minu, et kes selle initsiatiivil sellest osa võtsid. Ja, ja siis seal hoidsime hästi, Elve ligi,  kui oligi rahvast palju siis. Elve, Elve, mis lill see on, mis selle nimi on,  kõik käisid, küsisid Elve niku? Ma ei tea, entsüklopeedia oli lausa peas veel,  need nimed tulid tal nii hästi kõik ja, ja tegelikult see  nii ongi, et ta on tõesti süstinud meil seda aia ilu ja,  ja seda, seda hooldust ja, ja neid mürke ja,  ja väetisi ja kõiki asju, millest tõesti mul ei olnud ennem aimu,  et ja toonud selliseid inimesi ka veel siia  ja kelle käest küsida veel, kes, kes on tõesti oma ala  profid ja minusugune ka mutt oli ütelda,  ah koperda ise siin aias, eks ole, aga ta tuleb lahkelt alati,  et oma abi ja nõu ja jõuga, nii et ma ei häbene küsida üldse  tema käest nõu, et meil on väga hästi läinud. Kuidas te oma aiaga jõuate tegeleda, kui te  nii palju kõigi teiste aedadega tegelete? Selle kohta ma ütlen sellise kuldse lause kingsepan ise ikka  paljajalu ja siis, kui oma aed hätta jääb  ja on vaja tõesti, et nagu täna, et tulite teie külla  või tuleb mõni ekskursioon kuskilt külla,  siis ma kutsun oma sellised tublimad aiaringi liikmed appi  ja teeme ruttu aia korda. Üks inimene jõuab palju teha, kui tal on palju abilisi. Meie motiiv on ka see
