Kuna meil on selline Klassikaline rehielamu on siis me oleme teinudki valiku,  et, et valida hästi palju selliseid lilli,  mis, mis sobivad sellise taluaia stiiliga  ja neid näidata. Ja teie eriline armastus on floksid, ehk  siis aegleeklilled. Palju teil flokse aias on? Sama lugu, et see on kogu aeg nagu muutumises. Et mõned sordid praagime välja, tulevad jälle uued  huvitavamad peale. Et neid ikka on siin kuskil, ma arvan, kuskil 150 erineva  sordi ümber. Et jah, tõesti, et me ei ole eesmärgiks seadnud seda seda lugemist,  vaid pigem just sellist. Et mida Floksiga teha annab ja kuidas teda kujunduses  kasutada ja et ei ole oluline. Nüüd see. Arv mis on aed leeklille juures, see, mis pani ennast armastama. Miks just aed, leeklill? Vot seda on väga raske öelda, vot see on  nii nagu inimestegagi vahel on niimoodi,  et see armastus tekib esimesest silmapilgust,  te vaatate inimesele otsa ja te oletegi armunud. Vahel on niimoodi, et läheb aastaid aega,  inimesed on üksteise kõrval ja, ja siis järsku nad tunnevad,  et nad on üksteise jaoks loodud. Vot minul oli tegelikult täpselt samuti need floksid olid  mul aias tegelikult aastaid olemas ja, ja ma ei tundnud nagu  nende vastu nagu mingit erilist kirge. Ja lihtsalt ükskord see juhtus, et nad nii-öelda tinistasid  su ära. Ja vot nüüd nüüd on tõesti, et et see floksi  armastus on tõesti üks suur armastus. Eriti see, see vaiksetel sügis, ütleme või hilissuve õhtutel  see floksi lõhn. See on midagi sellist, mida tahaks panna purki  ja seda kogu aeg enda lähedal hoida ja seda talveks endale  kaasa võtta, et see on midagi sellist, mida ei ole võimalik  nagu sõnadega kirjeldada. Kui nüüd keegi tahab endale hakata kodus flokse kasvatama,  kui keeruline või mida selleks peab teadma  ja milline pinnas peab olema? Loksi kasvatamine tegelikult ei ole keeruline,  et mõningaid asju peab teadma. Floks on nüüd selline püsik, ta on ju pikaajaline püsik,  et floks tahab kõvasti süüa saada. Et, et kui floks istutada, siis istutusauku tuleb kindlasti  panna talle midagi, kas komposti või kõdusõnniku näiteks  juurde ja, ja näiteks meie siin väetame kaks korda väetame  ka mineraalväetisega, et nad saavad kevadel väetist  ja saavad sügisel väetist sügisel siis sügisväetist. Meie oleme nüüd siin ka väga -väga usinasti kasutanud,  seda matokaadi toodetud. Hobusesõnniku baasil tehtud komposti, et see on niisugune  puhas kuld, et kuna meil see istutusala on hästi lahja muld  ja siin on selline liivane, siis see on vaja kogu aeg nagu  toitu juurde anda. Flok tahab kindlasti kõvasti kastmist, kui läheb kuivaks,  siis tuleb kindlasti kasta, sellepärast et floks päris  kiiresti kohe reageerib sellele põuale tal lähevad lehed,  lähevad kohe koledaks ja ta ta ta ei kannata sellist,  ikka põuda. Kastmine on ka üks väga oluline asi. Veel meeldib lokile sisugune, ava selline,  kus tuul saab nagu lõõsata, lokil on tugevad varved. Selline tuuline koht ei tee temale mitte midagi,  nad ei lamandu maha ega eriti. Uued sordid on väga ilusasti seisavad püsti,  et see ei ole üldse probleem. See tuul aitabki seda, et et seenhaigused ei levi  nii kergesti, et floks ei ole väga mõistlik istutada  sellisesse umbsesse aianurka. Kui pikk õitseja floks ise on? Loks on tegelikult väga pikk õitseja. Tavaaastatel meil esimene sort alustab õitsemist paar päeva  peale jaanipäeva ja hilisem sordid alles hakkavad õitsema  praegu ja praegu on meil augusti lõpp. See aasta on veel väga eriline aasta, et,  et tavaaastatel selline augusti lõpp on floksi õitsemine  üldüldjuhul on juba ainult viimased õied näha,  aga praegu on, näete enamus sorte sellised,  kes keskmise õitseajaga sordid on veel täiesti täis õies  ja hilised sordid seal aias meil ei ole veel isegi alustanud õitsemist,  et vot nii, nii niisugust aastat ma nagu  ka ei mäleta. Aga lilledele see aasta väga meeldib, ainukene asi,  mis, mis mis inimesi kurvaks teeb ja mis on flokside  kasvatamise puhul probleem, ongi see jahukastesse nakatumine. Et tõesti, need lehed lähevad väga koledaks,  kattuvad sellise valge kirmega ja need taimed näevad tõesti  hirmsad välja, ütleme aias jahukaste vastu aitab topaasiga pritsimine. Seda tuleb teha siis ikkagi, mitte siis,  kui on juba see jahukaste kallal, vaid seda tehakse juba ennetavalt,  et tavaliselt pritsitakse kaks korda kaks korda aastas,  et ühe pritsimise võiks teha kevade poole,  et on sellised ikka natukene juba kümmekond sentimeetrit  maast maast üleval, eks ju, siis saab ka ilusasti pritsida  selle see ära, et kui on jäänud mingeid neid seen,  seenteeoseid, meil on nüüd paar aastat olnud väga populaarne  adessa sari. Et adessa sari on selline väga hea sari selle poolest,  et näete, siin on ka üks sort, et ta on suhteliselt madal. Õie õisikud on hästi suured, püsib väga ilusasti püsti,  tal on hästi. Puhmikud selles sarjas on nüüd ka põhimõtteliselt see  värvigamma on kõik nagu esindatud ja vot nemad on  ka suhteliselt jahukastekindlad haruharvaga haigestuvad üks  natukene teistsugune ploks on siis. Laiguline leeglill, temal on sellised pisikesed õied ja,  ja tema lehed on ka sellised otsad ja vot laiguline leeklill  on jahukaste kindel, et tema praktiliselt jahukastesse ei nakatugi. Ja, ja kui neid natajaõisi inimesed nagu vaatavad,  siis nad tihtipeale nagu küsivad ki, et kas see on  ka tõesti nagu flok ks jah, ongi, et need on laigulised leeklilled,  millel on selline pikk nagu lupiini laadne õisik  ja hästi sellised tihedad, tihedad väiksed õied on õisikus  ja lehed on kitsad. Et see eristab teda nagu sellest tavalisest aedleeklillest. Siin on siis veel üks selline hästi põnev floks näha,  selle, selle soodi nimi on natu alt feelings. See on ka alati näitustel hästi palju elevust tekitanud. Et ta on teistest ploksidest siiski nii niivõrd erinev,  et, et tema õisik nagu täielikult ei avanegi  ja on selline mitmevärviline. Hästi vahva. Siin on üks hästi dekoratiivne kirjude lehtedega sors,  tema nimi on Elizabeth. Ta on veidi madalam sort ja, ja puhmik on väga dekoratiivne  ka siis, kui ta ei õitse, et kirjud lehed on väga efektsed. Kirjuleheliste sortide puhul tuleb nüüd pidada sellist asja silmas,  et tihtipeale Nad ajavad pu puhmasse sisse selliseid täiesti rohelisi võrseid. Need rohelised võrsed tuleb siit puhmast välja saada  ja kõige lihtsam on lihtsalt proovida. Näete, võtate siit kinni ja tõmbate, näete,  see mulle ei tulnud, ta murdus ära, aga ma saan ta siit  ikkagi ära. Et, et vahel, kui on maapind, on natuke niiskem,  siis nad tulevad siit. Näete, see tuli ilusti juurega välja, see tuleb siit kõik  ära puhastada. Need rohelised võrsed sellepärast et rohelised võrsed on  alati tugevamad kui need kirjud ja kui ta oma oma seda  puhmast niimoodi ära ei puhasta, siis need rohelised võrsed  saavadki nendest kirjudest võitu ja paari aasta pärast on  terve see puhmas teil roheline. Ja seda kaunist kirjulehelist sorti teil enam ei ole,  siin on nüüd sort Peter mint vist. Ja temal on nüüd sama asi, mis ma ennem näitasin lehtedega,  on nüüd õitega, et toimub selleks. Kas algseks sordiks tagasiminek, nad tekivad,  tekivad sisse sellised täiesti roosad õied ja,  ja nendega on täpselt samuti, et need tuleb lihtsalt siit  puh puhmikust välja saada. Muidu. Läheb kogu see põõsas varsti üleni roosaks. Tekib niisugune taandareng. Aed leeklill pakub peenral väga palju ilu,  aga flok on ka väga hea. Lõikelill. Jah, see on, see on tõesti tõsi, et näete siin siin ma olen  nüüd lõikanud, sellise suure kimbu siin kimbus on,  muidugi, peab ütlema. Päris suur suur kogus, et sellist uhket suurt kimpu saada,  siin on 85 õievart ja, ja Floki puhul siis ilusasti alt  ikkagi ära puhastada, et mitte neid neid lehti panna vette  nii palju, kui saab ikka lehtedest ilusasti puhtaks  ja väga hea on, et mitte lõigata oksakääridega,  vaid noaga selline diagonaallõige teha. Et siis nad püsivad vaasis väga hästi. Selline kimp oleks ju iga sellise suvise ükniku või,  või aiapeo kroonika ja ehteks.
