Tartusse jõudis tagasi ülikooli zooloogia kateedri ja muuseumi ekspeditsioon. Kolme nädala jooksul tutvus 14 inimest, sealhulgas üheksa üliõpilast Taga-Kaukaasia looduskaitsealadega. Kaasa toodi hulk huvitavat õppetööks vajaliku materjali ja eksponaate muuseumile. Vestlesime dotsentide Harry lingi Jants Remmiga. Millal see elukas ohutajal puhul, esiteks siis kui ta meist hästi kaugele on. Ja teiseks siis kui ta juba piiritusepotis ära käinud ja anname saama hambaid kellegile sisse lüüa, kas me võiksime ta ambulises Uuetkeks avada? Võime küll. Näete, siin ta on pea endal niukene, lai, lame, lamedaks mõnuga ja niuke, avame suu. Siis siin kahel pool suuservades on niuksed näha. Nahksed nagu kotid ja nende sees on kuni pooleteise meetri pikkused mürgihambad, tulevad ettepale tavalises rahuolukorras, nad lebavad rahulikult suunatuna poole suulaes paralleelselt suulaega, aga agresside nagu agressiivne Talle tungib, siis tõstab need hambatäiesti esile ja muidugi, kui siis salvav, siis poolteist sentimeetri pikkused hambad tungivad siis lihva ja sealt läheb siis mürki, vaht organismi hästi sulab maaga ühte. Kürsa näeb niimoodi välja. Eriti kui ta veel stepis on seal kivide vahel rohukulu vahel liikumatult seisab, siis on väga raske isegi teda märgata. Ja just eriti peetakse pahaks iseloomuga hooneks Kürsal seda, et ta vahel ründavat, enne kui inimene talle üldse kallale tuleb. Inimene paneb tähele, läheb lähedalt mööda ja Kürsa ründab, hüppab tal on jah, on nede sabas on niisugune natuke laiem eriti kui ta nii terve loom on veel näha kohe niimoodi, et ta läheb lapikuks laiaks, niukseks, aluseks toetuspinnaks, millel ta siis saab toetuda ja siis teha tõesti, kuni pooleteist kahe meetri pikkused hüpped nagu mürgina rakett, mis võtab hoogu ja siis läheb jah, nii võiks seda võrrelda. Võib-olla. Kiirus on muidugi üsna hämmastav. Kunagi filmisime rästiku Sallo, mis lööki tähendab, kui rästik Ennast kõverusest lahti ja tema pea tagasi. Ja see filmilindil võttis täpselt kolm kaadrit enda alla, see tähendab igatahes. Tal oli üks, 20 viiendik sekundist kolm, 20 viiendiku sekundit, selle jooksul oli Salvamine tehtud ja tõmmati juba pea tagasi saavat raketi kiirus. No umbes ja eestpoolt läheneda ei soovitata lähedaseks. Papp poolt, gosporteeli kirjansite. Meil oli kahjuks ainuke võimalus eespoolt liguneda, sest ta puges urgu. Urg oli niukene, madalkoobas oli ja sealtpoolt me saime ainult ees poolstele väheneda. Noh, meil olid vastavalt Mobimise, kepid nendega, siis püüdsime ennast julgestada ja läkski väga õnnelikult, kõik mõõtsime kohe ära, olgu ta kätte saime ta meeter 26 pikk aga kasvavad nad kuni pooleteise meetri pikkuse, nii on isegi juttu, et olla neid kahemeetriseid olnud. Kuigi praegused on väga hääd vaktsiinid olemas. Antikõrs aegs, niukene vaktsiin, mille süstimine hoiab ära nii raskemad tagajärjed, kuid igal juhul isegi seal vaktsiini kasutamise järel. Inimene põeb kaunis kaua veel seda hammustust samas kuivatel telgid, muide kas magamine oli telkides? Magamine oli meil peaaegu kogu aeg telkides, ainult looduskaitsealal viibisime ruumides körsade keskel ja küssad ja samuti skorpion oli seal kõvasti, nii et hommikuti tuli jalanõud siiski järgi vaadata, kas mõni skorpion mitte sisse pugenud reegel romantika igas mõttes ja neid elusat skorpion, muide Me tõimegi kaasa, et neid võib ka siin edaspidi näha, jälgijastakseerib asjalikult ümbrust, kilpkonn, samuti pärit sealt. Ja see on ka neid suuri nimetatud Kreeka kilpkonni, mis on tunduvalt kumeramate suuremad, kui Kesk-Aasias elab, vaat tavalised stepikilpkonnad, leidus seal võrdlemisi rohkesti. Kui suure surve selle kilpkonna kilp välja kannata, võiksime proovi teha paljude ja kaal on 74. No mul on ka umbes sama palju, niiet katsume kahekesi siia peale panek on vähe eksjalg sinna, nii. Kilpkonni teist nägugi isegi peale tõmba kiili alla. Ja tervega täiesti terve. See on väga omapärane kohastumine looduses muidugi selliste välise skeleti ka peaaegu loomade teke selgroogsete hulgas kuid peab ütlema, et see on olnudki selleks eelduseks, et see loomarühm on saanud üldse säilida. Töötasime ühe looduskaitsealal, selle Kaczy looduskaitsealas on Kaspia mere edelaosas. Ta on eriti tuntud selle poolest, et seal talvitub kuni seitse miljonit. Tundu. Praegust muidugi oli juba enamusele rännanud ja teised tulid asemele, mis sealt me tõime kaasa kah mõned linnunahad meie kollektsioonile näiteks purpur, haigru, päikse kormoranid ja mõned teised liigid. Peale selle töötasime väljapool looduskaitsealasid, seal oli Shirvana stepis Kura jõe äärsetel aladel siis veel eelmäestikualadel, Kaukaasia mäestikus endas ka positiivselt mõjus närvidele kindlasti ikkagi vahel ja ka neil, kes nõrgemad olid, pärast pole ka kõige õrnemad daamid julgesid juba madu kätte võtta ja omale kaela panna. Muidugi mitte kiusata neid süütuid madusid. Ja veel üks küsimus, millal kaasa toodud eksponaate ja filme näha võib. Loodame, et selle aasta viimases kvartalis võivad juba külastajaid muuseumis näha.
