Aiatark. Pere kõik aia sõbrad, kui te tunnete, et tahaks juba midagi külvata ja aknalaual midagi rohelist kasvamas näha, siis taimetark Tiiu Väinsaar annab nõu, kuidas ise kodus idandeidja võrseid kasvatada. Jaanuarikuus hakkan mina tundma eriliselt niisugust rohelise puudust selles mõttes, et mitte ainult silmal ei ole seda rohelist puuduvaid ka, kui ma lähen poodi, siis ma vaatan, et tahaks midagi, mis hamba all krõmpsub. Aga väga paljud asjad on meile toodud ikkagi Hispaaniast, Prantsusmaalt ja ma ilmaski ei tea, missugused kemikaalid või säilitusained seal võivad olla, et missugust nõu teie, Tiiu, Väinsaar annate ja see on küll nüüd tõsi, et parem ikka on oma maine ja siin Eesti mainet kui kuskilt kaugelt, aga nii lihtsa võttega saate rohelist, kui te hakkate ise tegema kodus omale idandeid ja kasvatame ka võrseid, miks mitte, aitäh. Mõlemad on tõesti väga lihtsalt teha. Ja muuseas, mina ise olen kasvatanud neid idandeid, et noh, ma arvan, et küll 10 aastat ja igal talvel alustan novembrisse, lõpetan kuskil märtsis ja iga päev neid söön ja pean parimaks profalaktiliseks. Taimeks tähendab selles neid idandeid, et mitte haigestuda, sest idandites on olemas kõik eluks vajalikud ained, isegi need, mis tegelikult ei ole kuivas seemnes algselt olemas ja mispärast ei ole ka taimes olemas. Nüüd on kõik idandites olemas tõesti idu kasvama läheks nii et me saaksime nagu sealt kõiki vitamiine ja kõiki mineraalaineid, mida ka meile vaja on meie igapäevases elus. Ja tähtis on just see ka, et kõik see, mis piitu pidandites, see on meile väga kergesti omastatav seedimine, ühesõnaga seda väga hästi ja edendad tegemiseks. Kodus ei ole vaja midagi erilist, on vaja ühte purki marlit kummirõngast. Tegelikult sellest piisab, ehkki tänapäeval on poest Ta küll igasuguseid idandamis kaste, nii et võite kaevandamiskasti võtta, aga tegelikult jälle saab ka purgi ja marli ja kummirõngaga. See algselt tundub hirmutav see protseduur, kuidas seda kõike teha. Sellepärast ma lihtsalt ütleksin nii, et harjutamine teeb meistriks. Ja milliseid idusid siis kõige rohkem süüa, see on harilik lutserni ja Cuba, mis nagu kõige rohkem soovitan, aga miks mitte ka siis ka nisu, speltanisu, muuseas, eriliselt ja päevalilleseemned sobivad kõige rohkem võrsete kasvatamiseks. Aga miks mitte ka võrseid kasvatada speltanisust jälle, nii et kõik see on võimalike võrsete kasvatamine, on natukene raskem selles suhtes, et seal on vaja ühte madalat alust selle aluse peale umbes kaks sentimeetrit head mulda. Lähme nüüd nende idandite juurde tagasi, kust ma seda lutserni ja muu koor, seemet, saal, neid on nüüd igas hästi varustatud poes olemas ka suurtes kettides, nendes kaubakettides, seal on olemas niuksed letid, kus on kohe sellised looduslikud toitained ja seal on siis ka need idendamiseks harilik lutserni Cuba seesamiseemned ja, ja ma arvan, midagi muud, aga Toots kaupade poodides on muidugi rikkalikumalt, seal on sinepit ja seal on ühesõnaga redise seemneid ja lambaläätse ja herned ja läätsed ja kõik, kõik, kõik on olemas seal. Ja ma võin kindel olla, et need ei ole kemikaalidega, need ei olegi, tähendab looduskaupade kaupluses on erilised, puhtad ja need ka, mis on näiteks needsamad need lutserni ja mungo omad. Need on ka puhtalt sellepärast, et see firma kinnitab seda ja see on tõesti selline tissenta nimeline, see firma ja see on täiesti kindel, et seal on puhtad. Toon need seemned koju, võtan selle purgi ja mitme edasi, teen kõigepealt tuleb nüüd leotada. Ja leotada on erinevalt Lutsari näiteks viis tundi umbes viis tundi ja sojauba ja kõik diisi ubasid näiteks 18 tundi, nii et tegelikult täiesti erinevalt tuleb nendega käituda. Panen kraanist toast vei, kraanist mitte, sest see Tallinna kraanivesi küll mitte, see võiks olla siis läbi filtri lastud, puhas vesi peab olema elus esi, tähendab, ma nimetan seda elusaks veeks. Nii et parem oleks muidugi allikavesi, aga noh, kui seda ei saa, siis vähemalt läbi filtri lastud vesi umbes suhtega, nii et üks osa seemneid ja neli osa vett ja tavaliselt kulub ühel inimesel üks supilusikatäis ja sellest piisab seda kuiva seemet panna sinna. Ja siis seisab ta ära, siis tuleb marli peale panna ja kallata läbi marli sisse vesi välja loputada veel üks kolm-neli korda ja siis on käes idendamise kord ja edendatakse pimedas. Nii et kellel on kodus selline nõudepesurest, mis on kapis, siis on see ideaalne, sellepärast et purk tuleb panna suu allapoole, et esisealt kõik välja voolaks, aga peab olema ka nii, et õhk läbi pääseks. Kui ei ole seda risti, siis tuleb kindlasti panna purk poolviltu, niiet et õhk poolenisti tuleks sealt ikka läbi. Nii et ta vajab õhku ja iga päev on vaja teda kaks korda päevas loputada. Et ta saaks nagu uut niiskust ja uut jõudu idanemiseks. Ja siis erinevatel aegadel ta muidugi on valmis. Keskeltläbi kui mitu päeva oodata kaks-kaks-kolm päeva ja siis on ta valmis, et võib juba sööma hakata ja hoitakse teda soojas ja pimedas siis nii kaua, kuni ütleme keskmine idude pikkus on umbes kaks sentimeetrit ja siis võiks panna need idud juba seisma, külmkappi siis ei oleks nagu vajada edasi, idaneb vaid siis ta võiks juba jääda seisma ja tavaliselt on nii, et 72 tunni jooksul peaks olema need seemned söödud, see on selline reegel lihtsalt, aga alati on siin igasuguseid väikseid kõikumisi siia-sinna ja teine asi on see, et alati ennem söömist tuleb need seemned loputada, see on täiesti täiesti raudne reegel, et sellest ei tohi jälle mööda minna. Ma olen kuulnud, et need seemned elutegevuse käigus eritavad nagu mingeid mürke, sellepärast tulebki loputada. See ongi tähtis, loputamine on see, mis viib ära need asjad ja ma mitte ei nokitseja sealt ei napsa pealt idu äravaid söön ära koos seemnega koos seemnega, see seeme on juba ka täiesti söödav. Kõik tuleb ära süüa, ainukene asi, et need suured herned, läätsed ütleme sama muu kumbagi, millest ma siin praegu rääkisin, nendel on kest, mis jääb nagu selliseks nagu eraldi, siis sellega võib nii teha, kuid kellele ei meeldi muidugi seda süüa, mina söön küll kõik ära, siis võib panna söödava osa ühte kaussi ja siis kaussi vett ja veepinnale tulevad siis need kestad ja kestad siis ära võtta. Ta sisse jäävad puhtalt seemned ja idud. Ja kui me räägime võrsetest, siis näiteks oma panen mugulsibul akna peale vee sisse, siis ta hakkab ajama neid väikseid rohelisi varsi, siis see on puhas võrse, see on puhas võrse ja millest veel võib võrseid teha. Ma nagu mainisin ennem, et päevalill, sest see on esiteks väga maitsev, ta on täitsa pähkli maitsega, on selline mõnus mõnus krõmpsutada kas kooritud või koorimata ja see peaks olema koorimata ja ma kasutan tavaliselt leidmist, lindudele on pandud, sest ma kujutan ette, et keegi ei pane lindudele ju mürgitatud seemneid. Ma niimoodi kujutan ette ja need tuleb ka ennem ära idandada, tähendab iduots peab tulema välja, tähendab, kõigepealt tuleb nüüd jälle leotada kuskil viis tundi siis tuleb pannanaat idanema, nii nagu ma rääkisin, et purk allapoole või see purgisuu allapoole, siis sisud tulevad välja, siis on teil võetud üks väikene alus, kuhu peale pandud siis kaks sentimeetrit mulda, muld on täiesti märg. Ja siis sätite need päevalilleseemned üks kõrvale ja surute hästi kõvasti kinni, aga mitte mulla alla, aga lihtsalt kõvasti kinni, et nendel oleks kasvanud minnes hea tugi ja siis tuleb panna aluse peale paber ja tuleb panna sooja kohta, nii et nad on ikka pimedas ja siis, kui võrsed hakkavad nüüd paberit tõstma ja te näete juba, et nad on kasvanud kuskil üks sentimeetri kaks siis võtate paberi ära ja panete selle aluse aknalaua peale ja nüüd siis ootate, millal siis näiteks sellest päevalilleseemnest siis tuleb kaks idulehte ja siis on ta valmis söömiseks. Ühesõnaga, ta on valmis, nii kaua tähendab, saab teda süüa, kui tal ei tule seda pärislehte päris lehega, siis on ta juba kibe ja, ja sa enam ei kõlba. Ja nisu Brazetel tuleb lastanud kasvada umbes 10 sentimeetri pikkuseks. Siis on nad söödavad. Nii et igal seemnel igal teral on oma oma just oma oma lähenemine. Te olete sellest põhjalikumalt kirjutanud niisuguseid taimi nagu till käsitlevas raamatus, et kes tahab põhjalikumalt ja kellel võib-olla jäänud tsitraadi saatest meelde, et siis sealt saab lugeda? Jah, see on till köögis ja aias ja selles raamatus siis ei ole mitte ainult tillist räägitud, seal on siis räägitud ka maitsetaimedest ka paljudest ja terve peatükk on siis sidenditest võrsetest. Te tahtsite meie tähelepanu pöörata ka niisugusele asjale nagu klorofülli, jahu ja ma ei ole sellest tõesti varem kuulnud, see on lihtsalt rohelistest taimedest jahvatatud jahu. Ja mis mõtted tal siis on, need on tehtud erinevatest taimedest, mis on ka vitamiine ja mineraalainerikkad. Need on kokku kogutud siis vastavalt siis suunitlusega, kas siis tahetakse ennast turgutada oma jõudu või siis näiteks on vaja seedimist turgutada või on vaja teil maksa turgutada? Näiteks selline segu võiks olla üld tugevdav, kus on sees nõges aasristik, võililleleht ja hariliku lutsernileht, see on siis selline, mis võiks olla ise korjatud või siis lähete ja ostate poest need taimed ja kodus jahvatajatena lihtsalt kohviveskis ära segata omavahel segamini ja tarvitate sellist jahu päevas üks supilusikatäis panetada erinevate toitudele tähendaks üks supilusikatäis päeva jooksult. Hommikupudrule panete üks teelusikatäis segati selle sisse siis kui on juba pott võetud tulelt ära ta enam ei tohi, keeda. Aga sinna kuuma sisse võite panna küll võib panna suppidele vormitoitudele, kuhu valitses ta mingil määral annab ka maitset. Ja siis lõpuks peaksime rääkima niisugusest asjast nagu speltanisu ja seda saab siis jahuna osta eestist. Speltanisu on õnneks meil juba tõesti olemas ja teda on gruppidena helvestena Mannana jahuna, nii et teda on täiesti rikkalikult olemas ja kuidas kellelegi meeldib, aga näiteks mina soovitaks küll talvisel ajal enda tõeliselt suure turgutajana süüa hommikuti speltahelvestest putru. Esiteks kuidagi hoopis teistmoodi käitub sellepärast, et inimese organism omastab ta täielikult, jälle on, ta sobib väga hästi inimesele ja kui teda näiteks süüa ütleme üks teelusikatäit ainult hommikul seda putru, siis kuni lõunani on kõht täielikult täis ja ta tegelikult on üks suur suur turgutaja inimeste turgute rääkis taimetark Tiiu Väinsaar, trummi ravimtaimede alust kuulmiseni.
