Sellel suvel käis osoon mitmetel Eesti väikesaartel  teekaaslaseks loodusmees Tiit Leito, kes on meie  väikesaartest kirjutanud väärt raamatu Maakillud meres. Nädala eest olime malusi saartel. Täna ootab meid aga kolga lahe suurim kapsaraua kujuline rammu. Kes ei tea, mis kujuga on kapsaraud, kuna sihukest asjapuud  enam kodus pole nendele ütelgem ära, et kapsaraud on  enamasti stähe kujuline. Kes aga ei tea, mis kujuga on es täht nende jaoks joonistan  selle nüüd sõrme ga õhku. Meie saareretke tänaseks sihtkohaks on Kolga lahe suurim  saar Rammu, mis asub vaid nelja kilomeetri kaugusel Neeme sadamast. Saarel saab nautida vaikust ja rahu. Öösel paistab kätte Muuga sadama tulede meri. Praegu on rohkem kui 100 hektarilisel maatükil vaid neli  majapidamist suvesaarlasi. Vanasti oli pilt hoopis teine. Mis siin sellel saarel oli 50 aastat tagasi,  kuidas see välja nägi? Majad, ümberringi kuurid, majad, kui palju? 12 perekonda veel, siis sel ajal inimesi palju. 50 aastat tagasi oli ligi 100 ligi 100, millega siin tegeldi,  millega rahvas tegeles ainult kalaküügi. Sinu kohta võib öelda selline rammukas või rammusaarlane. Jah, võib ka nii öelda, et küll esimest korda ma siin saare  peal käisin kuskil 90.-te aastate alguses. Aga, aga tugevamalt sai see jalg maha 2011. aastal,  kui me siis hakkasime siia väikest suvemajakest ehitama. No milline see elu siin suvesaarlasena üldse on? Elu suvesaarlasena paneb väga paljud nii-öelda mõtted  teistmoodi käima, et et siin, mere taga olles saad aru. Tegelikult kõik sõltub sinust endast. Kui sa tuled üksi siia saarde või tuled siia kahekesti,  siis igasugune abi ja kõik on sinust kaugel maas. Sa pead ise läbi mõtlema, et et oleks toiduvaru kaasas. Oleks esmaabi asjad kaasas. Ja alati, kui saare peale tuled, siis annad ikka kellelegi teada. Et. Et lähen sinna nii kaua kavatsen olla ja umbes sellel ajal  kavatsen tagasi jõuda, et et selle peab kõik nii-öelda läbi mõtlema. Kuidas siin veega on. Kas vett on? Saare peal on üks, üks korralik salvkaev,  seesama ja seesama kaev ja sealt siis saab nii-öelda  nii ämbriga kui ka siis pumbaga vett võtta. Ootame kaevu üle, lähme. Nii teeme siis selle uhke kaevu lahti. Täiesti korralik kaev ju ja see on väga korralik kaev  ja väga hea veega ja siit õnnestub korraga välja pumbata üle  poole kandi vette. Ainult peab päev ootama ja siis, kui pool päeva ootama on  kaev jälle vett täis ja väga hea magevesi. Ja ainult niimoodi paar meetrit rannast ja siin viimaste  tormidega järjest sööb seda kallast ära,  et, et siin mõned aastad veel ja kaev on juba meres. No kus ta siis vett saate? Siin taga järve ääres on üks nõukogude ajal tehtud puurkaev,  et nüüd on väike plaan, et äkki saab selle kasutusse võtta,  et käisime ühe väikse pumbaga proovimas,  tundub, et aponeeritud ei ole. Ja ma arvan, et nii-öelda tulevikus me saame sealt nii-öelda  joogivee kätte. Saarel tuleb kõik olemasolev ära kasutada. Kuna lähedal asuval Muuga sadamal pole rammu meremärke enam tarvis,  siis on üks neist muudetud linnuvaatlustorniks. Nüüd me oleme siis 20 meetri kõrgusel rammu saare kohal,  siit paistab nüüd hästi välja see vana küla,  kõik kiviaiad on ilusti näha, et see kõik oli siin maju täis. Vanasti. Ja siin oli kokku 27 talu ja üle 100 inimese last,  siin saares. Siit on näha vanad keldriaugud, mis olid vanasti soola täis,  majaalused augud ja kui veeti salakaupa,  siis olid need soolahoidmise augud aa et sool oli siin  nii-öelda valuuta, siis jah, ja omal ajal sool oli väga kõva valuuta,  et kuna kui oli Türgi sõda, siis oli soola defitsiit,  siis rannarahvas tegeles Soola salaviinaga ja teeniti raha. Kolga lahe ajaloo üks eredamaid sündmusi toimus 1851. aastal,  kui siinsamas Rammu saare kõrval Allu saare rannas nähti  ligi 10 meetri pikkust küürvaala rammu. Saare mehed läksid kohe kohale ja tulistasid oma hülgepüssid  vaala pihta tühjaks. Hiljem selgus, et vaal oli juba nälga surnud,  sellepärast et Läänemeres ei jagunud talle piisavalt toitu. Rammumehed olid aga kavalad, võtsid kaks purjekat  ja viisid selle vaala Tallinnasse ning näitasid rahvale raha eest. Hiljem müüsid nad selle vaala suure raha eest Peterburgi  ja muuseumis on seal selle skeletti võimalik siiamaani vaadata. Püsiasustus kestis saarel seitse, kaheksa inimpõlve tippajal  1900 kahekümnendatel tegutses siin isegi poodja algkool. 1952. aastal aeti elanikud saarelt minema  ning pool sajandit oli rammu kinnises piiritsoonis. Nüüdseks on rammu loodus nii palju muutunud,  et endised elanikud ei tunneks saart vast enam äragi. Ta erineb ikka niivõrd, et nendest Lääne-Eesti saartest just  selle oma sellise noh, nagu öeldakse metsiku loodusega  selles mõttes metsiku, et, et see tuul ja,  ja, ja, ja see meri on siin nagu igal sammul tunnetatav,  et selles mõttes metsik, mitte mitte koosluste maastike  poolest Et see avarus ja avameri kohe külje all Ja et see on niisugune tunne, et hingab sulle kuklasse  ja kogu aeg, sa nagu, kui sa siin saare peal käid,  ta on kogu aeg sul nagu kaaslane kaasas,  sa ei saagi nagu üksi olla, meri on kogu aeg su kõrval,  nii et kuskil teises kohas sellist tunnet nagu ei ole  ja just selle sellise saare avatus, et igale poole oli meri  näha ja, ja ei olnud mände ees ja ja selline kukemarja  nõmmed ja selline helgus ja valgus ja selline kesksuvine  maitse ja lõhn, see, see oli väga eriline,  mis mulle siit meelde jäänud. Samas ongi irooniline, et sa praegu räägid avarusest,  aga meil kõrval on siin paks männimets. Jah, see on selles mõttes, et eks elu teeb korrektiive ja,  ja, ja suhtumine loodusesse noh, pidevas muutumises. Ja see oli see aeg, need kultuurid on tehtud  kaheksakümnendatel aastatel, et kui ma siia tulin,  siis olid need väikesed puud ja siis oli see  ka aruteluks ja aga see oli see periood,  ma tean, kus hästi kõik rannaniidud ja kõik asjad ühesõnaga  metsastada ja see oli nagu üks osa sellest  ja kuigi me siis vaatasime juba, et see nüüd päris mõistlik  ei ole. Et aga, aga noh, aga keegi nagu julenud ki öelda ka,  et, et ärme siiski mändi paneme, kui kogu riigi poliitika  nüüd mändi peab panema. Nii et praegust on nüüd nagu teine arusaamine,  teine lähenemine. Nii nüüd me oleme jõudnud millegi erilise juurde,  jah. Mis on Eesti mastaabis ja niimoodi on ta tõesti eriline,  see on rootsi kukits ja praegu just kõige ilusama õitse ajal. Et ja seda liiki on ainult niimoodi siin Põhja-Eesti saartel  kõige rohkem on ilmselt samas rammul ja,  ja ka kõrval Koipsi saarel mingil määral seda  ka Hiiumaal ja mõnel teisel saarel, aga üldiselt teda majal  rohkem ei ole ka. Nii et selles mõttes ta nagu põhjamaa taim ja,  ja sügise poole siis tulevad ilusad punased marjad neile peale. Nii et, et, et nii palju õitseb, nii lausa line õitseb koos  lille põnna. See see on, no minu jaoks täiesti müstikanist. Rammu saart on tema läheduse ja ligipääsetavuse tõttu  uurinud mitmed Eesti botaanikud. Gustav Vilbaste kirjutas 1921. aastal rammu iseloomustuseks nii. Saar on täiesti lage ilma mingisuguse metsata. Ainult kolm väikest pihlakat on saarel metsikult kasvamas. Majade ümber on mõned haavad, paar vahert,  kümmekond õunapuud ja marjapõõsaid istutatud  ja see ongi kogu saarepuistu. Needki ei taha hästi kosuda ja kasvada. Kuna siin on puuriida, siis ma saan aru,  et te olete härjal sarvist haaranud ja üritati seda  männimetsa siin maha võtta. Jah, alates 2012.-st aastast oleme siis  keskkonnainvesteeringute keskuse toel ja koostöös siin  ka Eestimaa looduse fondiga läbi viinud männiku mahavõtmise talguid. Ja täna me oleme siis vastavalt kaitsekorralduskavale  jõudnud umbes poole peale, et me oleme siin number maha  raiunud neli hektarit ja kokku on vaja veel maha raiuda,  siis neli-viis hektarit veel. Et tõenäoliselt siis viie-kuue aasta pärast peaksid lõuna  kallas paistma. Kuidas see töö siin välja näeb, et see on ju siin kedagi ei  ela siis te peate inimesed kohale tooma asjad,  kõik asjad. Ja eks see nagu meretagune värk ikka, et siia pea kõik  kohale tooma, et tavaliselt on meil 10 kuni 15 talgulist  ja üks kuni kaks paaditäit varustust. Põhiline varustussadam on meil siin, kõige lähim on kabernee sadam,  kus on meil nii-öelda põhiliikluse ja kõik  selle asja peab siit kaasa võtma ja, ja pärast jälle kõik  selle mudru tagasi viima, et see on päris tükk toimetamist. Männipadriku sisse jääb ka mälestus saare endise aegsest asustusest. Vana kalmistu. Vaatamata vintsutustele on siin säilinud ristid saare  esimeste asukate klaamase ja Lamboti suguseltsi lahkunutele. Metsast välja jõudes satume rammu ideaalmaastikule kukemarja nõmmele. Kukemarja nõmmed on selles mõttes huvitav,  muidu vaatame nagu tasapind, aga tegelikult,  kui me lähedale lähme ja, ja natuke süvitsi lähme,  siis me näeme, et tegelikult on täiesti omaette ökosüsteemi  või kooslusega, kus kukemari iseenesest on nagu võiks öelda,  metsana võrrelda. Ja kui me siit allapoole lähme, siis on metsale juba omased. Samblaid on näha ja muidugi liivikutele ja liivaaladele  iseloomulikud samblikud, selles mõttes, et,  et siin on täielik oma omaette maailm ja,  ja, ja, ja regulatsioon ja toimimine, nende elu käib siin sees. Aga kas see niimoodi liiga lage ei ole selle kõle,  et kui me inimene tahab ikka puuvarju minna tuulevarju,  et siin on praegu tuultele avatud, igalt poolt pääseb tuul ligi,  et kas ei võiks siis olla seal puud peal? Vaata mina vastaks selle peale niimoodi,  et kogu loodusemaastik ei ole inimese jaoks ja,  ja inimene peab võtma seda, mida ta siin näeb  ja seda omaks ja, ja seda tunnistama ja tunnustama. Mitte niimoodi, et igal pool peab olema väike  ja igal pool peab olema talle vari ei pea see  nii olema, aga, aga, aga kui inimene tahab kaua säilida liigina,  siis üks ainuke reegel on, mida mitmekesisemad meie  maastikud on, seda parem on meie elu ja tervis ja,  ja tuleviku on helgem, nii et selles mõttes,  et ärme ärme jookseme elust ja võimalustest arme,  püüame targemad olla. Et põhjarannikul oli üheks majandusharuks salapiirituse vedamine,  on üldteada asi. Aga rammu saarel nägime ka keldris koopaid,  milles hoiti salasoola. Salasoolaga kaubitseti tegelikult hoopis varemgi,  kui salaviinaga ja soola on inimesele ka märksa rohkem  tarvis kui viina. Täiskasvanud inimese tehas on keskmiselt 250 grammi soola  ja seda varu tuleb pidevalt täiendada. Salasoolavedu oli küll üksjagu ohtlik, sest vahelejäämisel  saadeti karistuseks Siberisse sunnitööle,  aga kasum oli oma kaheksakordne. Soomes sai ühe mõõdu vilja eest kolm mõõtu soola,  Eestis aga ühe mõõdu soola eest. Kolm mõõtu. Vilja. Meie maas ja meie vees on soola paraku üsna napilt  ja Läänemeres keerab mitmeid kalaliike, kes on tegelikult  magevee kalad. Ka meie rahvuskala räim pole oma olemuselt muud kui Atlandi  heeringa vorm, kes on kohastunud elama magedamas vees. Mismoodi kalad endid vees just tunnevad? Sellest pole mul suuremat taimu, sest mul puuduvad soomused,  lõpused, küljejoon, ujupõis ja neeluhambad. Küll aga on teatav ettekujutus asjast teadlastel,  kes uurivad nii seda keskkonda, milles kalad elavad kui  ka kalu endi. Erinevate populatsioonide, hea või pahaolust annab kõige  selgemalt aimu see, kuidas läheb kalade vastsetel. Pärnu laht on paljudele väärtuslikele kaladele oluline kasvulava. Juunis hõljuvad Eesti populaarseima suvituspiirkonna  lähistel õrnsoolases veemassis näiteks kevadräime koha,  ahvena ja Kiisa, aga ka tulnukliikide, erinevate mudilate vastased. Olemegi jõudnud vaatluspunkti ja selle nimi on poi. Siit paistab hästi ära terve Pärnu linna panoraam  ja kohe saame näha, millised kalavastased siin just praegu  selles veemassis ujuvad. Ja tegelikult tuleb teha veel üks loetelu,  siis erinevatest analüüsiprotsessidest kohe näeme,  millest käib jutt ja et laseme selle siis vette. Uurimisseade mõõdab vee soolsuse temperatuuri,  hapnikusisalduse ja klorofülli, mis näitab taimse planktoni  hulka meres ehk täpsemalt seda, kui palju toitu on Pärnu  lahe toiduahela alumises lülis. Oluline teada neid keskkonnanäitajaid seal veekihtides,  sellepärast et need keskkonnanäitajad määravad ära  siis nende kalavastate kasu ja kasvutingimused ja,  ja suremuse ja lõppkokkuvõttes siis kui arvukaks kala  põlvkond või kala järglaskond kujuneb. Kalad on varases arengu järgus, see tähendab embrüonaalses  ja vastses staadiumis keskkonnamuutuste suhtes väga tundlikud,  mistõttu koguni üle 99 protsendi neist hukkub. Eraldi mõõdetakse ka vee pinnakihi temperatuur,  sest just selles veekihis elab valdav osa kalaastseid. Uurimistöö käigus on selgunud, et ülemaailmne kliima  soojenemine on juba muutmas Eesti rannikumere elukeskkonda. Kevadsuvised veetemperatuurid tõusevad sageli 18 kuni 19  kraadini ning see toob kaasa räimevastsete massilise  suremise vastsetele. Sobiv temperatuur on 10 kuni 16 kraadi. Täna mõõdame veepinnakihi temperatuuriks 15,4. Kui suvitaja jaoks või suvitajale Pärnus meeldiks sellised  veetemperatuurid üle 20 kraadi siis räimevastsele,  kes ei, ei saa. Nii-öelda nende temperatuuride eest kuskile mere  sügavustesse põgeneda vaid triivib passiivselt nende  veemassides kaasa tema temale tähendab see suruma,  aga on teada siis täpsemaid põhjuseid ka,  miks ei sobi. See seondub tema südametööga põhimõtteliselt,  et võib nagu näite või paralleeli tuua. Kui inimene saata saunaruumi 90 kraadi juurde  ja paluda tal näiteks nädal aega seal olla,  et ei ole, ei ole kõige sobivam. Ja järgmiseks sa mõõdad siis mida veepinnakihi läbipaistvust  ja selleks kasutatakse sellist valget ketast,  mida nimetatakse sekikettaks. Et seda me sukeldume vette ja registreerimine veepinna  läbipaistvuse sellel hetkel, kui ta siis ära kaob. Aga mida kalavastsete jaoks tähendab see,  kui vesi ei paista hästi läbi? See võib tähendada seda, et nad ei näe näiteks oma  toiduobjekte ja teistpidi mõningate liikide e võib  selle tähendada seda et kontrastina tulevad need väikesed valged. Aeraher algselt vasted välja siis ja, ja paistavad just  paremini kätte, et mõnel võib see soodsalt näiteks visuaalne  toitu ja nagu räim temale võib see kehvasti mõjuda,  et ta ei näe oma toiduobjekte. Järgmisena siis võtame sooplanktoni proovi  ja selleks kasutame sellist tihedasimalist šeedivõrku,  kuhu jäävad sisse sooplanktoni erinevad liigid,  siis. See on siis põhimõtteliselt selleks, et vaadata,  mida nendel kalavastsetel on süüa. Jah, meie oma konkreetsete tööde juures seostame seda tõesti  kalavastsete toiduga. Pärnu lahe kalavastsete tähtsaim toit on üks arvukamaid  sooplangtoni rühmi kogu maailmameres, aerjalgsed. Selleks, et koorumise järel kalapojad ellu jääks,  on oluline, et vees oleks sel hetkel piisaval hulgal  ja sobivas suuruses erinevaid väikseid aerjalgseid. Nii et täpsema ülevaate sellest, milline on kalavastsete  toidulaud Pärnu lahes, saate siis ikkagi laboris,  laboris mikroskoobi mikroskoopi kasutades. Kõik vajalikud andmed on kogutud ja algab töö,  mida oleme kõige rohkem oodanud. Asetame vette peenesilmalise henseni võrgu,  et püüda kalavastseid vee pindmisest kihist. Nüüd on see 10 minutit täis tiksunud. Praegu tuleb võtta vastsete traal välja ja eks sealt võrgust  siis ilmuvadki nähtavale. Loodetavasti need kalavastsed, kes parasjagu Pärnu lahes  ringi ujuvad. Kas seal on kedagi, võtame siit kannu otsast  selle võru lahti. Ja. Kõik need kõik need loomused ja see mass Siis elu kalavastse tõepoolest, et siin on  ka suguküpset ogaliku, mõned üksikud isendid sees,  et siin on nüüd näha juba selliseid võib -olla kuu aja  vanuseid või natukene nooremaid räimevasteid  ja nende arvukus on niisugune päris arvestatav,  mis on väga hea näitaja, et meil on olemas selliseid  suuremaid vastseid, kes on selle kõige kriitilisema eluetapi  siis läbinud ja, ja kellest sirguvad. Juba juba suured räimed, keda kalamehed siis paari aasta  pärast püüda püüda saavad. Pärnu lahe kalavastsete seire ei lõpe siiski merel. Suurem osa tööst seisab teadlastel ees Tartu Ülikooli Eesti  mereinstituudi välibaasi laboris. Mai alguses, kui räimevastsed kooruvad, on nad sellised  rebukotiga sirka viie kuue millimeetri pikkused isendid. Ja siis kuu või natukene enam, kui nad on seal meres  kasvanud toitunud on need isendid sellised,  nagu me täna püüdsime, et see on siis jaanipäeva paiku. Üks kuu aja vanune kevadräime vastne näeb praegu välja selline,  nagu me ta kätte saime. Ja veel. Umbes kuu aega kasvamist ja siis moondub ta juba väikeseks räimemaimuks. Pärnu lahest püütud kalavastsete pundar harutatakse  ükshaaval lahti loetakse üle ja määratakse kalapoja  liigiline kuuluvus. Peamiselt on siin räimevastsed ja siis on siin need pisemad,  niisugused väiksemad jas mad on ahvenlaste vastsed,  seal võib olla siis nii nii koha, ahvena kui kiisavassed,  et kõik nad koevad siin rannikumeres. Ja, ja lisaks siis on ka mudilaid, et see on räime kõrval  siis tegelikult teine kõige arvukam liik Esto plantonis. Ja seal on siis peamiselt pisimudil ja, ja väike mudil. Kalapojad on ühtlasi ka vee ökosüste süsteemi tervisenäitajad. Pärnu lahes alustati kalavastsete järjepidevat uurimist juba  1947. aastal. Räimevastsete arvukus näitab läbi aastakümnete suuri kõikumisi. Väikeste olevuste kasvu mõjutab kogu elukeskkond. Kõige tähtsam, et neil oleks piisavalt toitu. Pärnu laht on selline unikaalne merepiirkond just tänu sellele,  et ta on selline madalaveeline. Ta on suletud äärtest ja, ja kevadel ta soojeneb kiiresti ja,  ja mitmetele kaladele, just nagu räim on ta oluline kudeala ja,  ja vastsete turgutusala ehk siis kasvu laua. Kui me näiteks näeme, et tõesti mingisugusel põhjusel on  väga vähe räimevastseid püükides siis me saame nii-öelda Anda signaali, et räime tuleks vähendada  või siis vastupidi, kui räimevasteid, palju,  võime lubada suuremat püügikoormust väiksema riskiga. Vett on tänases saates olnud juba üsna rohkelt,  kuid ega siis liig liiale liiga tee. Vett on ka Ants Tammiku rabaloos, mida nüüd kohe vaatame. Kuid siin on vesi teistsuguses agregaatolekus nimelt auru  veel täpsemalt, aga uduna loodusel erinevalt  avalik-õiguslikust telekanali t on täielik õigus vahel  ka udu ajada. Kui peaksin loodusnähtustest valima oma lemmiku,  siis oleks esimeste seas kindlasti udu. Udul on imeline omadus muuta pealtnäha iga ümbrus  müstiliseks ja salapäraseks. Minu udumaailm kujuneb rabamaastikul, mis on soodne koht  eriilmeliste udude tekkeks. Nii olen ma käinud üsna mitu aastat parimate udukuudel seda  maaketta jäädvustamas. Kui pealtnäha võib tunduda, et udu on lihtsalt udu  siis tegelikult tekib udu erinevatel põhjustel. Ka uduliike on mitu. Udu kohtab merel põllul linna teine jõel. Rabades ja mujalgi, nii ei ole udu tekkepõhjus sama vaid  erinevatel aastaaegadel ja erinevates piirkondades. Erinev. Udulaamast moodustuvad veetilgad tekitavad kauni,  korrapärase pärlimaailma, mida võib imetleda erinevatel  taimedel ja ämblikuvõrkudel. Muide, kui mõnikord tundub, et keset udu olles oled justkui  pilve sees siis see on täiesti õige. Udu kuulub kihtpilvede hulka ja on täieõiguslik pilvede liige. Kõige võimsamad udulaamu võib näha üle rabade liikumise  eelkõige augustist oktoobrini. Eriti Kesk-Eestis. Kui lõpuks päike horisondilt paistma hakkab,  kaod udulaamad ja veepärlid. Ka kõige väiksem olemus saab oma päeva alustada. Niisiis, kui tuleb järgmine vaba päev võtta kätte  ja mine rappa, sest just nüüd on parim udude aeg. Nagu möödunud hooajal, nii esitame ka nüüd vaatajatele iga  kuu ühe küsimuse, mille vastuse võib leida ajakirjast Eesti loodus. Esimese asjana küsime nüüd ühe sõna tähendustega,  nimelt mis on plaat loodud? Liiga lihtsalt vastust ei leia, guugeldamine ei aita,  kontrollisin järele. Küll aga on abiks Eesti looduse septembrinumber. Vastused saatke hiljemalt esimesel oktoobril meilitsi  aadressil osoon loodusajakiri.ee või tavapostiga Tartusse  Veski tänav neli, Eesti looduse toimetus. Kolm osoon. Ladi sul jäi üks tekst tegemat. Sul jäi üks tekst tegemata. See tekst, mis me sulle ette kirjutasime. Okei, hakka lugema kõigil, kel iksu. Ja tänase saate lõpetuseks on mul öelda vaid üht. Palju õnne mulle 65.-ks hällipäevaks osooni pere  ja kogu Eesti rahva poolt. Kolm osoon, aitäh teile, kõik head teekaaslased. Võite ümber pöörata ja hakka kõndima ja paneme tiitrid käima. Kõnni, kõnni. Väga ilus. Ära mine tiitrite peale. Hoia paremale, tiitrid jooksevad sulle selga. Ja võid rahulikumalt kõndida. 65 aastane mees kõnnib väärikalt aeglaselt. Väga ilus. Ta ei kuule, vist? Ei kuule, jah. Lati hoia paremale. Tiitrid jooksevad sulle selga. Paremale.
