Meil on täna kirjade lugemise Päev nii et venitame ennast selleks lahti lahti olema,  nii. Me täna me loeme siis neid kirju, mille te olete meile saatnud,  suve jooksul ja kirjutanud ja joonistanud sellest,  mis te siis suvel tegite. Hakkame lugema esimene kiri või pilt, vaatame,  kohe on meil tulnud Rae vallast ja selle on meile saatnud  meribel sepp. See on vist tundub, et pilt meripel on joonistanud siia ennast. Aitäh. Ma pallid tundub ja ja vaatan, teisel pool näitan,  siin on tehtud, südametame, väga ilus süda tähendab  armastust ja igal juhul on väga rõõmsates toonides suvi olnud. Nii et tervitused sulle meri peal. Võtame järgmise suure ümbriku, see on meile saadetud. Vaatame Tallinnast, Lagle, viie aastane,  viieaastane Lagle on meile, oi, kuashidega tundub,  et värvinud sellise pildi kõigepealt võib-olla see on  siis äkki Lagle ise lepatriinu ja, aga ta on inimese pea,  kes on siis nagu lepatriinu ja on olla Lagle näoga näiteks  väike kalakena või, ja, ja on jah. Igal juhul väga tore, et viieaastasena tehtud kasidega  ja näete siia värvilised paberile on tehtud  ka üks pilt. Koeraga koos? Nii et tervitused siis Tallinnasse. Mulle meeldib tegelikult õudselt, kui on tehtud just kvas  värvidega ja mulle endale meeldib ka, kas värvidega teha,  mul on sellese kas värvi põll ja kas värvi kindlad,  sest vaata, kui sa võtad, kas värvi purgi seal,  seal on värvi ikka kõvasti sees, peab olema ettevaatlik  ja kõik kohad ja, aga vaata ja teed purki lahti klõps  ja seda värvi on nii palju ja siis siis sa saad sinna  ka pintsli sinna sisse pista ja sealt seda värvi võtta  ja siis paberile panna ja siis tuleb ilus pilt  ja nii on Timmu, nii et tehke, tehke meile,  kas värvidega ikka pilte ja lapsed kindlasti tehke pilte,  tehke pilte, meenutage kirju ka, ju on meil tulnud  ka mõned on tulnud, näiteks on tulnud Miiduranna külast  Viimsi vallast, Kudrun Lisandra Rassel on saatnud meile pildi. Selline suur pilt ja kiri on juures. Tere, Timmu, minu nimi on Kudrun Lisandra,  elan Viimsis ja minu sünnipäev on esimesel septembril,  nii et siis just oli sünnipäev. Palju õnne tagantjärele. Saan siis kuue aastaseks. Suvel mängisin palju, käisin ujumas ja joonistasin kõige  meeldejäävamad sündmused olid jaaniõhtu koorküla talus,  Lottemaa külastamine, käigud Kuressaare lossi  ja Eesti vabaõhumuuseumi kõige lahedama. Kõige lahedam on see, et õppisin sel suvel rattaga sõitma  ilma abiratasteta. Tervitused teile kõigile ja värvilist sügist. Timmule, Kalli, Kalli ka kudrun, Lisandra Rassel,  aitäh, aitäh. Väga tore. Ütleme nii, et Eestimaale sai peaaegu et tiir  peale tehtud. See on ka seal. No ei ole, aga ma hakkan mõtlema, et kui sa käid ikka  Lottemaal Kuressaares, Eesti vabaõhumuuseumis,  siis no juba laias laastus juba see teekond on ikka pool. Eestit on juba nähtud. Väga tore. Oh, ma arvan, et ka umbes kuueaastaselt,  arvan, et natukene enne seda, kui ma läksin,  läksin kooli, ma mäletan Ma mäletan, et ma olin maja ees. Mul oli selline paksude ratastega selline ratas halli värvi,  kusjuures ja tal olid abirattad nii ja siis ühel päeval isa ütles,  et, et kuule, võtame abirattad ära. Aga alguses mina tahtsin veel niimoodi sõita  ja taga olid abirattad. Ja siis ma ütlesin veel alguses, et aga jätame ühe peale  ja siis ma mäletan, et isa ütles, et ei,  et see, see teeb sõitmise veel raskemaks  ja siis ma alguses ma ütlen ausalt, ma väga kartsin,  kuna mul oli selline jalgratas, millel jalad täpselt maha ei ulatunud,  nii et kui ma sõitma hakkasin, siis noh,  ühesõnaga ma ei oleks saanud jalgu lihtsalt endale toetuseks panna. Aga kohe esimese korraga tuli see välja,  nii et tegelikult, kui sa oled abiratastega sõites juba proff,  siis tavaliselt läheb see üsnagi valutult  ja üsnagi kiiresti. Tegelikult ma panema oma rattale abirattad. Ma mõtlesin, et ma panen kaheksa neid kaheksa tükki igale  poole ümber minu. Miks. Vastavad, no aga pane kaks, sest et sa pead ühel hetkel pead  abiratastest nagunii looma tasapisi neid ära võtma. Alustan proovi, proovime nii. Ja räägi oma kogemusest ja, või kirjuta,  kirjuta iseendale. Pane maja eest posti ja siis vaatame, kaua tuleb. Tüdmus on hea mõte saada endale kiri, proovime,  proovime ja võtame aega. Mitu päeva see näiteks kohale jõuab ja teeme nii. Nii. Tallinnast on meile saatnud kirja Kaspar Kiisverk. Kusjuures see on meil saadetud juba suve täitsa alguse poole. Tema saatnud meile näete sellise joonistuse,  loeme siis kirja ette. Tere, mina olen Kaspar Kiisverk, tulin suveks vanaema  ja vanaisa juurde Haapsallu. Eile sõitsime ema isa ja ühe minu sõbraga purjelaevaka  purjelaevaga Dirhami sadamasse. Teel murdus poom, aga kõik jäid ellu. Too murdus siis purjekapoom. Ja pärast jõime jäätise kokteili ja rannas õppisin lutsu viskama. Kolmas juuli 2016, tšau Kaspar, seitsme aastane. Näe, kohe juuli alguses on saadetud see kiri juba poo poom  purjekal on nagu, kus sa purje nagu see on nagu purjemast jah,  minu arust. Vähemalt osa sellest. Sest kui ta ikka kirjutab, et teel murdus poom,  aga kõik jäi ellu, see tähendab, et seal midagi mingi ohtlik  olukord aga läks hästi, väga tore. Väga hästi ja väga tore kiri oli Haapsalust veel. Muideks postkastis on ka, Mihkel on veel  ja see on see, mis on lastejaama tulnud. See on nagu välja prinditud. Lastejaama tulnud kiri on välja prinditud,  prindime välja. Nii, vaatame. Kann aga prindime. Tere timmu, minu nimi on Anni kirke, mul on olnud tore suvi,  ma käisin oma sõbraga lainetes ujumas. Anni kirke, kuue aastane. Järgmine kiri, tere, lastetuba, minu nimi on Nilsoliver. Ma olen viie aastane ja mulle meeldib autodega mängida. Ma elan Rakveres. Mul on suur õde ja ema ja isa ja nad on kõik väga toredad. Peale selle on mul veel kaks lemmiklooma koer  ja küülik ja suvel meeldib mulle väga supelda  ja ujuda. Nii Oliver, kes on viie aastane,  huvitav, mis vahe supluse ja mis? No ma arvan, et suplus on selline, et kui sa oled veel viie aastane,  siis supled, ma arvan, väga-väga madalas vees,  aga ujuda juba natuke sügavamas vees. Ma arvan küll, et suplus on ikka selline su oled päev otsa  seal rannas päev otsa seal ees, kuskil nagu laperdad käte  ja mängid seal näiteks või mängid liivaga või? Arvan, see on siis tuleb supsti välja ka jah,  suhteliselt lühikene suplus suhteliselt või,  aga võib-olla ka väga pikk suplus, heal. Tere, mina olen tormi, tervitan kõiki nii timmut kui  ka kõiki teisi. Elan Eesti teises otsas Läti piiri ääres soomlase külas,  Vana-Võrumaal. Mulle meeldib lastetuba vaadata, aga mul pole kahjuks eriti  aega vaadata. Ma käin muusikakoolis ja õpin lõõtspilli,  saan oktoobris 11 tormi ratassepp. 10 aastane. Lõõtspilli väga tore, väga võimas, saan oktoobris 11,  nii et soovime siis ette juba ka palju õnne. Varsti on sünnipäev väga tore, lastejaama vahendusel saab  mulle kirju saata, nii et saatke aga lastejaama vahendusel  ka mulle kirju, aga meil on päris kirju ja saatke mulle  päris ja saadki päris kirju kohe kindlasti,  kuidas teil on näiteks kool alanud või mida te veel suvel tegite? Nii vaatame, meil on siin kaks, kaks kirja. Tere, Timmu, mina olen mari Tartust, tegelikult olen Tallinnast,  aga suveti käin Tartus ja ma olen kaheksa aastane. Ma tahaksin sulle lugeda luuletuse, aga kahjuks ei saa,  miks, seepärast kirjutan sulle luuletuse. Ta kirjutab kukerpall, palun, nii et ta tahtis sulle  lihtsalt lugeda, aga kuna ta kirjutas, siis ta kirjutas nii. Kukerpall toas veereb kukerpall pea all jalad all. Veider pall, see kukerpall pea all, jalad all. Kohe neli kukerpalli atsi, Anu, Liisa alli  ja nii palju rilli ralli tuba täis on kukerpalli,  kukerpalli, uperpalli ja nii palju rilli,  ralli. Ja veel kukeralli. Kaarel veereb, veereb kukerpalli maale. Tore luuletus, kas sa oskad kukerpalli muidu teha? Ma oskan. Sa ei oska? Täpselt ei oska, täpselt ei oska, me võime teinekord õppida. Meil on toime, on täpselt ahah, mari on kirjutanud teise  kirja ka. Väga tore minu suvi. Mina olen mari, mina loen sel suvel palju,  vot see on väga tore. Sel suvel loen ma raamatuid, naksitrallid üks naksitrallid,  kaks jälle need naksitrallid pokuraamat,  suur sõbralik hiiglane, veni ja krokodilli pepu. Kas on üks raamat? Ent ulla, krokodilli pepu, tähe närija ja kriksa Trell  kriksadrell Suvesaare lood saialill ja leivalill,  Harry Potter ja tulepeeker ja raamatut, Eesti elusloodus,  terve raamatukogu. No ma, oota, me loeme ära üks, kaks, kolm,  neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa,  10 11 11 raamatut. Mina, mina soovitan nüüd, et kuna see kiri on meile saadetud  suhteliselt suve alguses siin jaanipäeva aegu,  siis ma soovitaksin, et mari, palun kirjuta meile,  kas sa tõesti jõudsid kõik need raamatud läbi lugeda? Oleks väga tore teada 11 raamatut ikkagi. Mõni neist oli mulle tuttav, mõni mitte. Mis on sinu öökapi raamat? Kusjuures ma just hiljuti lugesin, just suur sõbralik hiiglane. See on väga tore raamat, lasteraamat, aga see kõlbab  ka minu arust väga hästi. Täiskasvanud minu arust ongi tore see, et kui,  nagu lastele on kirjutatud, aga täiskasvanul on  ka huvitav lugeda, see on ka tore ja aitäh,  lapsed, et te kirjutati. Meil on üks kiri veel dimu. Meil on üks kiri veel aitäh, Mihkel, et sa meelde tuletada  selle ühe kirja. Palun vabandust. Olime vanaisaga maal ühel õhtul nägime heinamaal metssiga,  kes tuhnis midagi. Kui ta meid märkas, hakkas ta kõvasti metsa poole jooksma. Ei, kiiresti, ei aja. Kui ta meid märkas, hakkas ta kiiresti metsa poole jooksma. Kits oli metsaservas rohu sees. Ta ehmus ja jooksis kiiresti teisele poole. Ja selle on meile saatnud Liisa, kes elab. Türil ja kes elab Türil ja tema meile joonistanud  ka pildi. Tema on joonistanud mitu pilti,  ma näitan siis neid pilte kõigepealt koos kirjaga,  vaadake, kui ilusti on kiri meile saadetud. Mitmekordselt on need tähed igal juhul hoia paigal  värviliste pliiatsitega üle tehtud. Ja, ja siin pildi peal. Timo, mulle tundub, et sa oled sina kindlasti  ja ja ma arvan, et see teine tüdruk on Liisa. Ja ma näitan, et teisel pool selle kaardil on  ka pilt. Siin on kaks timmut. Nii, oota oia. Kaks tükki ja vaip on ka. Ma arvan, et see on sinu. See on sinu unenägu näiteks, kus sind on kaks  ja kõik maailmas on sinu moodi, võib-olla mul on keegi sõber seal. Võib-olla küll, jah. Jah, sest temal triip ei ole. Vot vot vot vot vot vot vot. Ja väga tore, see on tore, et, et selliseid lugusid pannakse tähele,  mis laste ümber toimub ja siis see laps kirjutab  selle loo üles meile ja on väga tore, kui te ikka saadate,  kirjutate või joonistada, saadate meile kirju  ja eriti me jääme siis ootama. Kõigepealt me jääme ootama Timmu sinu kirja,  mille sa endale saada. Ja siis me jääme ootama ka mari kirja, kus ta kirjutab meile sellest,  kas ta tõesti jõudis 11 raamatut suvega läbi lugeda. Just väga tore lapsed, head aega tänaseks,  head aega.
