Jätkame siis tänanit laska rännujutte, millele eelmises saates otsa lahti tegime. Eelmises saates oli siis natuke juttu sellest, et kui kauge maanurkse laska ikka tegelikult on. Aga põhiliselt sai arutletud, et mismoodi praegusel ajal sellel Alaskal reisida ja rännata saab maismaa teid mööda igale poole pääse laevadega saab ainult teatud kohtades rannikul. Nii et kõige paindlik on samas Alaskale väga iseloomulik. Liikumisvahend on väikelennuk. Seda juhib siis niisugune karastunud võsa, vot. Ja lennukil lon Pontoonid, nendega saab maanduda mis tahes punkti, kus on järvi, aga järvi on Alaskal lõputult. Ja nii ongi üks toredamaid võimalusi Alaskal reisimiseks. See, et laset võsa piloodil ennast kuskile kõnnumaale maha visata, lepid kokku, millal ta järgi tuleb ja ja siis matkad seal ringi. No oli juttu ka sellest ankrotsi linna juures asuvast väidetavalt maailma suurimast, vesilennukite lennuväljast. Tänase saate teemaks on Alaska loodus. See on nii lai teema, et ühte saatesse ei mahu. Ja tänase saate ja teemaks on nimelt see, et miks see Alaska loodus nii paljusid rändureid nii kangesti meelitab ja kutsub, on seda alati teinud ja teeb siiani. Kas pole ju õieti nii, et juba ainuüksi sõnal Alaska on paljude jaoks meist mingi eriline tähendus, kuigi sellest kaugest maanurgast suurt midagi ei teata. Ehk siis teistest sõnadega, tänases saates tahan ma kõnelda ka sellest, kuidas Alaska loodus tihti ette kujutatakse ja millisena ta meid siis tegelikkuses vastu võtab, kui ise sinna lähed. Ja ise seal käinud. Sain ju seda laska loodust päris mitme kandi pealt kogeda. Niimoodi kõlab siis üks jupiki rahvalaul. Noh, sellest ju pikki rahvast oli pikemalt juttu eelmises saates, kas nad kuuluvad nende eskimo rahvaste hulka, elavad seal Alaskal ookeani ääres ja selle laulu nimi on sügaval ookeanis ja selle laulu sisu on tõeliselt sügav, sama sügav kui ookean, võiks öelda. Sest siin räägitakse niimoodi, et looja on loonud ookeani vetesse meile Eskimudele kingitused ja need kingitused lubavad meil elada. Need kingitused on siis need mereolendid, kellest Alaska põlisrahvad seal ookeani, Andres on aegade algusest elatunud ja siis laulavad nad, et meie esivanematele anti reeglid, mille järgi tuleb elada kooskõlas oma ümbrusega nii nagu ühtne perekond ja et kui me sellest reeglist kinni peame, siis püsib ka meie rahvas elus. Niisiis ütlevad nad seal laulus välja õieti saladuse, mis on aidanud sellel rahval nii kaua seal väga karmides Põhjala oludes püsida, püsida aastasadu isegi aasta, tuhandeid ja saladus iseenesest on lihtne, tuleb elada kooskõlas ümbritsevate olenditega, nagu oleksid selle suure perekonna üks liige. Ja lihtne on ta küll, seda ju teavad paljud, aga selle järgi päriselt elada see ei olegi nii lihtne. Päris paljud rännumehed on sinna laskale läinud ja katsunud ka seal samal viisil elada nagu sealsed põlisrahvad. Kaugeltki mitte alati ei ole see neil korda läinud ja siis on nad pidanud seal looduses pikalt ja armutult virelema ja laskas pettuma ja sealt lahkuma või mis veel hullem, seal kusagil Alaska avarustel enda elule otsa leidma. Alaskal on siis läbi aegade nagu kaks tähendust, ühest küljest on ta ränduritele väga peibutavaks paigaks ja teiseks on ta olnud tihti ka nende hukutajaks. Nüüd tänases saates ma tahangi mõtiskleda selle üle, et Alaska loodus just selle nurga alt, et mis kujutused meil Alaskas tavaliselt on ja mismoodi see maanurk siis rändureid tegelikkuses on kohelnud? Jah, kui mõelda juba ainuüksi selle palja sõna peale Alaska meis tekitab see üsna tihti Kindla piirilisi kujutlusi ja tundeid milliseid kujutlusi ja milliseid seoseid katsuks nagu umbeski sõnastada, millised on need pildid, mis kõige esmalt esimene kerkivad, kui nimetada sõna Alaska? Noh, kindlasti üks karm külm karunema teiseks kindlasti inimtühi, kolmandaks palju puutumatut, loodust ja selline ala, kus rändur saab olla tavasti silmitsi loodusega eemal täiesti igapäevasest elu ümbrusest ja seal looduses ka omal moel ennast siis proovile panna. Võib-olla jah, midagi sellist on seal laska paljude tavakujutluses ja sellise kujutluse ajel on ka rändurid sinna laskasse ikka püüelnud kuni tänapäevani välja. Ja nüüd ma tahan Ongi jutustada õige mõjuva näite. See on mitmes mõttes mõtisklemist vääriv juhtum ja sellepärast tahan ma selle lahti kõnelda päris põhjalikult. Niisiis kusagil 90.-te aastate algul võttis üks noormees vastu otsuse, et ta tahab minna üksinda elama Alaska looduse rüppe. Selle Ameerika nooruki nimi oli Christopher McCann les. Ta oli pärit linnast hästi kindlustatud Ameerika perekonnast oli saanud korraliku hariduse, väliselt nagu midagi viga ei olnud, aga tema jaoks oligi viga just selles, et kõik oli liiga mugav. Kõik oli reglementeeritud, kõik oli ettemääratus ja tema ihkas midagi muud, midagi ehedat. Ja ta ise nimetas seda vabaduse ihaks igatsusest elada tõelist looduslähedust, elu. Kuna ta oli haritud ja järjekindel, siis asus ta oma eesmärgi poole hästi järjekindlat püüdlema ehk siis ette valmistama laska rännakut luges hästi palju Alaska kohta. Et kuidas seal siis iseseisvalt toime tulla ja hakkas koguma, aga raha selle reisi jaoks päris mitu aastat valmistas ette ja siis 1992. aastal ta jõudiski päriselt Alaskale. Ja siin juba olles fermaksi linnas ostis siis endale kokku kogu selle varustuse, mida üksi looduses toimetulemiseks vajada oli koostanud selle kohta väga täpse nimekirja. Noh, seal oli siis matkavarustus ja küttimise ja kalastusvahendid ja mingil määral ka toidumoona. Ja siis samal kevadel matkas ta ühed Alaska maanteelt siis juba otse loodusesse. See maantee on üsna tuntud seal Alaskal Sandenaali lähedal ja seal Tenaali lähedal asub üks niisugune paik mille nimi on hiili ja see asub kuskil 500 kilomeetrit polaarjoonest lõuna pool ja vot sealt siis läkski see Christopher Mcendles teele koos oma hiigla, raske seljakoti ja muu varustusega, matkasime mägedes läbi soode jõe kolmete. Aga kui nüüd kaardilt vaadata, ega ta nii hirmus kaugele jõudnud, võib-olla linnulennult seal kusagil suurest maanteest, nii 30 kilomeetri kaugusele. Ja siin leidis ta keset seda loodust väga veidra tsivilisatsiooni jäänuse. See vedeles nimelt üksi seal keset võsa ja, ja selleks oli üks roostes bussi frakk. Imelik mõelda, et keset seda laska tühjust mingisugune roostetanud bussi mõnus. Aga ega keegi ei teagi, kuidas see sinna oli saanud, aga võib oletada, et kunagi oli mingit peaaegu vaevumärgatavat rööbasteed, keegi vana bussilogu ka ikkagi kuidagi sinnakanti välja pressinud, siis oli buss üles öelnud ja sinnasamasse mahajäetud. Noh, oli kuidas oli, selle bussiga praegu polnud seal ümbruses küll mitte ühtegi inimest ja siis Christopher otsustas, et see on hea paik talle varjupaigaks tal olitelt kaasas, aga buss tundus nagu mugavam, plekist katus pea kohal ruumi ka rohkem, kuid telgis. Ja nii ta hakkaski seal ümbruses elama ja oma looduslähedast elu harrastama. Ja algul oli kõik vahva, toidumoona jätkus, suvine aeg, elu oli ilus ja tundus, et ta ongi nüüd alustanud oma tõelist elu, elada tsivilisatsioonist eemal loodusega isekeskis ja tunda ennast tõeliselt vabana. Siin kõlas siis veel kord üks lõik Alaska põlisrahvalaul. Me ei tea, kas Christopher just seda jupiikide, looduse tarkust, mis selles laulus välja öeldakse, enda eeskujuks pidas. Aga võib oletada, et väga tõenäoliselt, sest Alaska rahvastel Lootuse tarkusi oli ta küll päris palju endale kõrva taha pannud, samuti Alaska kogenud küttide ja kalastajate, et raamatuid ja kirjutisi sellest, et mis nippe oskusi kasutada, kui siin nüüd omapead tahad saaki kätte saada ja seda saaki ka säilitada. Ja nüüd, kui ta asus siis usinasti küttima ja kalastama, siis selgus kuidagi, et millegipärast saaki tuleb väga kasinalt. Püügi riistadest polnud Assis, need olid korralikud, ta ise arvas, et võib-olla on ta lihtsalt halb õnn, et praegu siinkandis lihtsalt parajasti loomi ei ole. Aga ta kaasa võetud toiduvarud hakkasid kiiresti otsakorrale jõudma ja ta pidi aina sagedamini taluma nälga. Ja mõnikord läks tal ikka see küttimine õnneks ja ta sai mõne suurema looma, aga siis selgus, et et ta ei oska seda jahisaaki siiski säilitada selliselt, nagu ta raamatust oli lugenud. Näiteks ühel korral suutis ta maha lasta suure võimsa põdra. No sealt jätkus seda liha nii palju, et ta üksi oleks saanud sellest süüa mitu kuud. Ja siis ta püüdis seda säilitada, nii nagu ta oli lugenud, nii teevad Alaska põliselanikud siis püüdis seda liha seal välioludes läbi suitsutada, tegi täpselt nii, nagu oli lugenud, aga tegelikkuses juhtus nii, et see liha Rikmes juba lähema nädala jooksul. Ja siis tabas teda juba saatuslik hoop. Sealkandis hakkas päevade kaupa sadama ja endised jõekesed, kust oli kerge üle minna, paisusid tormakateks mägijõgedeks. Ehk teiste sõnadega, Nendest ei saanud enam üle. Ja mida see siis tähendas, see tähendas, et nüüd ei olnud Kristofferyl tõesti enam teed inimeste juurde. Need pidi ta tõesti ise hakkama saama. Ja tal ei olnud ka mingeid sidevahendeid, see oli tal oma niisugune põhimõte, ta oli need kõik maha jätnud, sest ta tahtis ju elada loodusega kahekesi. Ja nüüd algas tema laska looduses olemise virelemise aeg sest toidupuudus aina kasvas juurde küttida ja kalastada ta kuigi palju ei suutnud ja kuude jooksul muutus olukord aina kehvemaks jõuetumaks. Ja lõpuks oli nii, et ta ei jaksanud üldse elamiselt varjualusest oma jalga välja tõsta. Ja midagi ka ei muutunud selles olukorras ja lõpuks tuli see paratamatu lõpp, rännumees hääbus lihtsalt nälja tõttu lõplik. Ja läks veel mitu kuud, enne kui esimene inimene sinna jõudis, oli üks kohalik jahimees leidis sealt bussivrakist selle surnukeha ja sealt juurest koos tema muude isiklike asjadega, aga päevik? Christopher oli nimelt väga hoolega päevikut pidanud, noh, täitsa niikaua, kui ta veel üldse teadvusel püsis ja seal oli väga täpselt, et ülestähendatud kõik see, et mis tal seal juhtus, mida ta tegi, mida ta tundis. Ja nüüd Läks edasi lugu niimoodi, et kuigi Christopher Mcendlassi oma elutee oli lõppenud hakkas tema lugu elama iseseisvat elu. Sest kui võtta väga üldiselt, siis Ameerika nooruk oli ju tegelikult väga värvikas, väga selline järjekindel, võiks öelda isegi põikpäine kuju, kirglik mässumeelne, armastas oma pead filosofeerida ja oli ka niisugune tundeline siis omamoodi filosoof, kes väga järjekindlat lausa võiks öelda põikpäiselt püüdles oma suure eesmärgi poole. Ja see päevik nüüd juba jõudis ühe ameerika kirjamehe kätte, kes oli ise samuti kirglik rändur, tema nimi oli Jon Kraukover. Ja see Jon Kraukover kirjutas päeviku põhjal kokku raamatu Selle Christopher Me käänlassi juhtumist. Ja see avaldati nii neli aastat pärast poisi surma ja kandis nime looduse rüppe. Ja otsekohe raamat, trükitud sai, sai sellest bestseller, seda hakati trükkima aina uuesti ja uuesti ja see lugu sai väga kuulsaks ja see omakorda viis selleni, et ligi 10 aastat pärast Christopheri surma vähendati omakorda selle raamatu põhjal juba film. Film kandis samasugust nime ja ta sai samuti populaarseks. Seda filmi on näidatud ka meil Eestis. Siin on ta eestikeelne nimi olnud veidi teistsugune, siinkandis ta nime tagasi looduse ripp või noh, need film ja raamat on tõesti head, väärivad lugemist ja vaatamist. Sest nad mõlemad on tehtud noh, osavalt ja sealjuures ka suure kaasaelamisega, need näitavad seda Kristofferit tema läbielamisi selge sümpaatia tundega, kuigi samal ajal mitte midagi ilustamata. Ja pole raske arvata, et see raamat leidis hulga lugejaid ja film vaatajaid, sest nad kõnelevad ju tegelikult mõlemad väga üldinimlikest asjadest muuhulgas ka siis sellest, miks see kauge Alaska on läbi aegade nii vasta pandumantult inimesi tõmmanud. Aga ka sellest, et inimeste suured unistused ja tõelius siiski elus mõnikord nii rängalt lahku lähevad, et see lausa traagiliselt lõpeb. Aga nendel silmil ja raamatul hooliga oma äraspidised, tagajärjed, nii nagu populaarsetel lugudel sageli üks neist on nüüd olnud see, et sellest paigast, kus Christopher Mäkinlas hukkus, on saanud iselaadne turistide meka. Seda fenooli maanteed mööda sõidavad päris paljud ameeriklased ja paljud turistid, kes siit siis läbi lähevad, tahavad iga hinna eest jõuda, aga siis selle bussivraki juurde, kus Christopher siis oma lõpu leidis. Ja sinna on muide praeguse ajani väga raske pääseda. Sinna ei pääse mingi valemiga, ainult sõites sinna tuleb osa teist vähemalt kõndida, jalatee on ebamugav ja kes on kogenematu, sellele lausa mõnikord ohtlik. Ja ausalt öeldes roostes bussi vrakk seal ja selle ümbrus, need ei ole üldse maalilised nihukene soine, võsane paiku. Ümbrusele ei avane ühtegi kena vaadet ja muide selle filmi looduse rüpes tegijad, nemad tüdinesid sellest päris võttepaigast ikka kiiresti ära ja tegid enamikku võtteid hoopis mujale skalgusse looduse ilu ja vägevus ikka tõesti mõjule pääsevad. Aga noh, siin on siis need klaarsed, film ja raamat oma töö teinud ja ja aina uued ja uued turistid trügivad sellesse paika vägisi kohal. Ja üks tulemusi on see, et siin kõrval asuvadenaali, rahvuspargi pargivahid on selle paiga peale väga pahased. Tegelikult asub väljaspool pargi piire, neile peaks sellega asja olema. Aga see tähendab ka seda, et nad ei saa inimestele sinna minekut ära keelata. Ja sel aastal tuleb rahvuspargid töötajatel teha tuhandeid dollarite ulatuses kulutusi, et käia päästeoperatsioonidel, sest ikka leidub keegi, kes sinna bussivraki juurde minnes lootusetu ära eksi, kui hätta sattuv. Ja siis on juba tõesti pargi päästetöötajate kohus neid sealt välja aidata. Ja meie, muide olime sellele paigale võrdlemisi lähedal, käisime Dionaali rahvuspargis mitu päeva, aga ma põhimõtteliselt vaidlesin minemast sellesse paika, sest minule tundus selline turismisihtmärgiga päris jabur. Siin kõlas need hinge tõmbeks jälle natuke seda laskma põlisrahvalaulu kus nad ütlevad, et Alaskal jääd ellu siis, kui elad kooskõlas oma ümbrusega ja hoiad loodusolenditega õigeid suhteid. Noh, arvatavasti oskus sõda ka Christopher kämbles, aga tema erinevus sellest piki rahvast sellest põlisest Alaska rahvast oli see, et selle laulu lauljad olidki selle põhimõtte järgi elanud iga põlvkond palju põlvkondi maast madalast. Aga Christopher Me kändes oli seda kõike lugenud ainult raamatutest. Nii. Aga tulge nüüd siis õieti tagasi siia, las ka loodusesse, et milline see Alaska loodus siis päriselt on, millised on sealsed loodusolud. Ja kui nii mõelda, siis laska nii röögatult suur, et ta jaguneb õieti mitmesse looduspiirkonda, kus on täiesti erinevad loodusolud. Ja paljud need Alaska osad ei vasta kuigivõrd tava kujutlusele, et milline see Alaska loodus peab olema kõige lähedasem sellele tava kujulklusele, sellele karmile arktilisele, laska loodusele on võib-olla see piirkond, mis asub seal Alaska kõige põhjapoolsemas osas seal kusagil Jäämere ääres on umbes üks kolmandik kogu Alaska territooriumist ja see on nüüd küll selline paik, et seal ei ole ei puid ega metsi praktiliselt ja maastikud on väga tühjad, lauged ja loomi ja taimi on seal suhteliselt vähe. Takse elu võimaluste viimasel piiril ja seal on tõesti elu karm ja talvel on siin sellised pakased. Et need on siis kogu Alaska kõige võimsamad külmarekordid, mida sealkandis on registreerinud veetud praeguse ajani on siis kõige külmem temperatuur registreeritud seal põhjalaske all 1971. aasta talvel prospekt kriki nimelises paigas ja seal siis kraadiklaas näitas miinus 62 kraadi seisuse järgi alla nulli. Noh, meie, kui me need Alaskale läksime nii kaugele põhja üldse välja suutnud, aga üpris sarnaseid maastikke kohtasime tegelikult ka seal Alaska keskosas, kuhu me välja jõudsime, sest need tundlad on olemas ka seal. Ainult et seal asuvad nad sellistes kõrgemates paikades, kus kõrgus merepinnast on nii suur, et tingimused lähevad väga karmiks. Noh, teatavasti on kogu maakeral niimoodi, et et kliimamaakeral läheb külmemaks, mitte ainult põhja poole liikudes, vaid ka merepinnast kõrgemale tõustes. Ja väga sarnaseid tundraid on siis ka seal keskAlaskal kus me ise ringi Edglesime. No ja siis nüüd põhjast lõuna poole tulles, järgmine suur piirkond, dolla põhiline piirkond on, võiks öelda Kesk-Alaska. Ja see on kõige suurem nendest kõigist loodusaladest, seal Alaskal, ta jääb paar joonest nii põhja kui lõuna poole. Ja sealnegi loodus on väga karm, aga erinevalt, sest kõige põhjapoolsem ost on siin olemas ka ikkagi Metzihneda niuksed, hõredad, madalad kidurate. Nendest tuleb juttu juba järgmises Alaska saates. Aga siin, keskAlaskal on ka muid vägevaid maastikke, näiteks suuri päästike ja siin asub ka ühes mäestikus laska kõrgeim tipp. See on veidi rohkem kui kuus kilomeetrit kõrge Tenaali Tenaali mägi. Veel aasta tagasi nimetati seda Mcilly mäeks ja see on siis kogu Põhja-Ameerika mandri kõige kõrgem tipp üldse veidikene üle 6000 meetri. Aga siin keskAlaskal voolab ka väga võimsaid jõgesid. Kõige pikem nendest on Jukoni jõgi, see on siis 3000 kilomeetrit pikk. See ei mahugi õieti Alaskale ära, tema ülemjooks asub Alaskast ida pool ehk siis Kanadas ja seal Kanada poolel see piirkond kannabki just Jukoni osariigi nime. Ja nüüd, kes on lugenud Jack Londoni raamatuid, siis võib-olla jõukalt kõlab kõrvus tuttavalt, sest see on tõesti paik, kus Jack Londoni tegelased seiklevad, seal olid siis need kullaotsijate maad ja muu selline, millest Jack London palju kirjutas. Ja sellest kullaotsijate ajast tuleb ka kindlasti sinna laska saadetes edaspidi veel jutt too ja nendesse Jack Londoni teostes võitlevad ala ilmada kangelased koleda pakasega. See on tõesti tõsi, et pakasekraadid on siin väga krõpsud talvisel ajal London isegi muide tihti rohkem kui seal põhja pool päris Arktikas. Aga mis võib olla üllatav, on, on see, et suveti läheb siin õige soojaks, lausa palavaks. Noh, kui meie seal olime, me olime siis augusti algul, siis oli enamasti päikeseline aeg ja päikese käes oli lausa nii soe. Et uskuge või mitte, aga laskal võis rahulikult dringi kõndida T-särgi väel. Nii et see kesk Alaska kliimas on niisugune noh, nagu öeldakse, kontinentaalne talvel hästi pakaseline, suvel jälle hästi soe. Ja kui nüüd mõelda veel nende suurte Alaska piirkondade peale, siis üks omaette ala on siis kogu Lääne-Alaska. See asub Oceani ääres ja Põhjala kohta on kliima suhteliselt mahe, niuke mereline ja sademeid on siin ka palju ja selle tõttu levib siin Lääne Alaskal mõnedes paikades väga suuri sootasandik. Aga kontrastiks nendele madalatele aladele on siin ka Alaska kõige vägevamad vulkaanid asuvad just siin Lääne ja ütleme ka siis Edela-Alaska kandis näiteks ole uudi saarestikus. Alaskal on kokku kümneid aktiivseid vulkaane praegusel ajal. Ja ühte neist saime me oma silmaga ka õige lähedalt näha. See oli siis reede opti, vulkaan, see oli just seal lääne Alaskal ja meie lendasime selle kõrvalt väikelennukiga, möödas oli suur elamus, meie võsa piloot oli tõesti hulljulge ja ta julges lennata selle vulkaani tipu juures sealt otsesele kaldera kõrvalt mööda. Seal keskel oli sesse päris vulkaanid, koonus ajas tohutult suitsu ja vot selle kõrvalt niimoodi peaaegu riivates lendasime mööda, see oli tõesti suur elamus. Ja nüüd siis need Alaska piirkonnad jääbki järele. Nüüd see üks viimane, see on siis see kõige lõunapoolsem. Noh, võib arvata, et see on ju siis kõige mahedama kliimaga alal kogu Alaskal ühtpidi siis ookeani läheduse tõttu, teiseks siis laiuskraadide tõttu siin on päris palju vihma ja lund. Ja suvel eriti ja siin saab ka näha juba täitsa uhkeid ja kõrgeid metsi siin Lõuna-Alaskal. Aga siin lõuna Alaskal on ka väga uhkeid mäestik ja vägevaid liustik ja ei olnud nii, et väga vaheldusrikas, suure imeline maastik ja need, kes on käinud Norras, siis võite umbes ette kujutada midagi sarnast, nagu on seal Norra rannikul. Nii et kui nüüd mõelda, et kokku selle kogu Alaska peale, siis on siin tegelikult koos vägagi eriilmelist loodust ja et ta pole kaugeltki ainult selline, nagu enamasti ette kujutatakse. Ta on küll kindlasti põhjamaine, aga samas vägagi mitmepalgeline ja võib-olla selle arusaamaga võikski tänase saate Nii tänane saade on siis otsas saada sellest, miks laska loodus läbi aegade nii vastupandamatult on rännumehi ligi tõmmanud ja et milline kujutluste Alaska ja milline on ta tegelikkuses. Ja ka sellest, millised tagajärjed võivad olla siis, kui sa ei arvesta Alaska looduse tegelikkusega, nii nagu juhtus selle Ameerika noormehe Christopher mäkke endasse ka. Aga järgmises saates seal ma jätkan neid Alaska looduse lugusid. Siin läheme tutvuma õieti Alaska taime riigiga ja seal selles saates ma tahaksin jagada oma elamusi ja leide, mis me seal loodusretkel saime, me tegime lootilisedki tõesti palju erinevatesse maastikesse, küll jõeorgudes metsadesse, mägedesse mägi tundrotesse ja iga retk ainult kinnitas seda. Et see Ameerika Põhjala ala sea laska on tõeliselt mitmekesise taimeriigiga.
