Täna Ringvaates. Tapanis toimus võimas maavärin, mis olukorras on Tokyo ümbrus. Hii tsunami ähvardab väiksemad saared maamunalt,  pühkid. Soome kuulsaim näitleja Jasper Pääkonel annab uue filmi eel  otse-eetris intervjuu. Aktuaalne kaamera 55. Reportaaž sellest, kuidas valmib uudistesaade. Ringvaate suusaringil tiirutab täna trikimees Jürgen Veber. Valimistel hääli kaotanud Artur Talvik asus nüüd kaalu kaotama. Tere õhtust, ringvaade täna alustab, on 11.. Mis kuu on? Märts ja see päev tõenäoliselt jääb väga paljudele väga  kauaks meelde, sest täna vapustas tervet maailma võimas maavärin,  mis Jaapanis toimus ja mis tänaseks hetkeks on võtnud ikka  väga suure, väga suure maa-ala enda alla,  mis õigupoolest toimub sellest ka meie tänases saates räägime. Meil on külas seismoloog Heidi Soosalu, tere õhtust. Kas seismoloogid üldiselt selliseid asju saavad juba varem teada,  ollakse ootel aimata se või ka ka teile,  kui professionaalil tuleb sein asi täiesti üllatusena? Praeguses olukorras on võimalik statistikaliselt öelda,  no näiteks mõtleme seda vaikse ookeani piirkonda,  mis on teada, tunda hästi seismiliselt aktiivne piirkond  ja Jaapani kandis ka on suured maavärinad,  paratamatus ja selles mõttes kindlasti no võidakse teha  mingi tõenäosus graafikut, et järgmise 10 aasta jooksul  näiteks on võimalik nii ja nii suur sündmus aga  nii täpselt öelda, et mingil teatud päeval teatud kellaajal  toimub suur maavärin, see on hästi raske ülesanne. Nii et maapind kuidagi märku ei anna, te olete  selle teadusega terve elu tegelenud ja teie ei oska öelda,  millal maavärin, kus aset leiab? No võib-olla maakera märku annab, aga neid märke peab oskama lugeda. Ja peab nagu ära tundma, mis tähendab mida,  et näiteks selle praeguse tänase Jaapani maavärina puhul  tegelikult sealsamas kandis nagu samas murrangusüsteemis  toimus juba kaks päeva tagasi, üheksandal märtsil  magnituudiga seitse maavärin, mis on juba noh,  ikkagi väga suur sündmus ja kolm maavärinat magnituudi  ja kuus ja kindlasti hästi palju väiksemad  ja tegelikult need olid selle praeguse hiigelmaavärina eeltõuked,  aga on väga raske ette öelda, et kas need olid lihtsalt  omaette sündmused või olid selle oma parve kõige suuremad  või tähendavad nad veelgi midagi suuremat. See maa maavärin toimus vee sees, kuidas see protsess üldse  aset leiab, et siin on kaks asja, ühelt poolt see maavärin,  mis on ohtlik inimesele ja teiselt poolt veel hiidlaine,  kuidas see protsess käib? No see ongi väga õnnetu kombinatsioon, et nagu ei piisaks sellest,  et vaesed jaapanlased peavad selle maavärina all kannatama,  et veel tekitavad need värinad suuri hiigellaineid. Aga mis Jaapani juures toimub, Jaapani alal saavad kokku  neli tükki maakera ülemise osa laamatest  ja see selles protsessis, mis praegu toimus,  no seal on Vist kergem kätega on hõigata, et Jaapan,  Jaapani põhjaosa asub Eurasi a laama peal  ja selle alla paindub vaikse ookeani laam  ja selline, noh, suur jäik hiigellaam, noh,  surub ennast. Ja, ja, ja ta nagu paindub silla alla, seal kogunevad kõige  suuremad energiat, mis on võimalikud maakera peal sellises  keskkonnas ja mida see painduv laam teeb. Ta tõstab seda laama, mille alla ta läheb  ja muidugi see laam, mis tõuseb, tõstatab veelained  ja siis kerkib see suur laine, mis hakkab edastama igale  poole vaikse looga. No me vaatamegi, kuidas see laineprotsess käib  ja missuguse teekonna see hiidlaine siis seal Jaapanis läbis? Jaapanit raputas täna hommikul Eesti aja järgi seitse 46  richteri skaalal 8,9 magnituudise maavärin. Sellele järgnesid kümnemeetrise hiidlained vähemalt 20-le  riigile ja paljudele vaikse ookeani saartele. Anti välja tsunami hoiatus. Meie aja järgi keskpäevaks Filipiinide jõudnud tsunami  seismoloogide teatel mingit kahju ei tekitanud,  sest laine kõrgus ulatus null koma kolmest meetrist ühe meetrini. Meie aja järgi kell 15, null seitse. Havaile jõudnud lained ulatusid kohati kahe meetri kõrgusele,  kuid seniste teadete kohaselt ei ole ka seal põhjustatud  erilist kahju. Üle vaikse ookeani liikuva hiidlaine tee peaks lõpuks pärast  kahtekümmet üht tundi välja ulatuma, aga Tšiili rannikuni  see juhtub eeloleval ööl natuke enne kella viit Eesti aja järgi. Selline on siis selle laine teekond. Eksperdid on öelnud, et mõned sellised väikesaared võivad  täitsa üle ujutada ja nagu öeldakse, elu sealt täiesti pühkida,  on see võimalik. Põhimõtteliselt selline on võimalik, et kui mõtleme näiteks  vaikse ookeanis, on palju selliseid nagu Atolli saari,  no mis ongi selline meetrikese tõuseb merepinnast ülalpoole  ja kui mõtleme, et no meeter kaks on saare kõrgus  ja kui lainekõrgus on paar meetrit, no siis ta juba on üle  selle saare. Et põhimõtteliselt on võimalik, aga ma loodan,  et need lained sumbuksid sedavõrd, et seda ei peaks juhtuma. No katastroof on tõesti väga laiaulatuslik,  mis nüüd edasi saab? Mida siis seismoloogid võivad öelda, kas see kõik võib  jätkuda või raugeb või kuidas see protsess edasi käib? No võiks mõelda sellise rusikareeglina, kui vaatame seda tsunami,  et no muidugi neid tsunamilaineid, neid tuleb ju mitu tükki,  et see on ka inimestele hästi ohtlik, et inimesed arvavad,  tuli hiigellaine kõik läbi, aga see lainetus jätkub. No kindlasti mingite tundide kaupa, aga mitte nüüd mitu päeva. Et selleks, et teks tekitada tsunamid, on vaja ikkagi hiigelmaavärinat,  et no võiks mingi rusikareeglina öelda, et kui need  järeletõukete suurus on midagi alla seitsme,  siis nad ei peaks mingit tsunami tekitama. Aga muidugi nad järeltõuked seal maa peal,  nad võivad lõpuks purustada neid ehita ja,  ja struktuure, mida juba nõrgestas. No nii see kõige suurem maavärin ja need suured realeetõuked  ja ka veevoolud selle tsunami juures, et kindlasti oht ei  ole läbi. Mida teie jaoks ütleb see 8,9 magnituudine maavärin Richteri  skaala järgi? No 8,9 magnituud on, on umbes selline sündmuse,  mis oleks nagu, hakkame olema sellises mõõtkavas,  et palju, väga palju suuremad maavärinad ei ole maakera peal võimalikud,  et no lihtsalt nagu aineomadused seda rohkem ei luba. Aga kui võrdleks seda, no mida, mida see  siis ütleb, millised energiat seal vabanema oleme kuskil  mõõtkavas samasugust kui külma sõja ajal olid kõige suuremad aatompommid,  no kui see midagi, kui keegi oskab kujutada ette,  et mis seal vabanes, aga et ikkagi hiigelnähtused No kui te nüüd Jaapanit vaatate, siis kui kõrges ohutsoonis  Jaapan üldse maavärinate osas on, on see maailma number üks  maavärinate piirkond. No Jaapan koos Indoneesia ga on umbes need need piirkonnad,  kus on nagu kõige ohtlikum muidugi Lõuna-Ameerika rannik. No Tšiilis oli ju hiljuti ka peaaegu sama suur maavärin,  et ikkagi need Vaikse ookeani äärealad. Suur aitäh teile, Heidi Soosalu praegu sel teemal rääkimast,  me jätkame sel samal teemal õige pea. Et meile tuleb stuudiosse arhitekt ja jaapanlanna abikaasa  Ott Kadarik, kes siis oma abikaasa perekonda on hommik otsa  Jaapanis taga ajanud, püüdnud telefoniühendust saada,  sest nende perekondade ei ela küll mitte päris seal piirkonnas,  aga piirkonnale üsna lähedal, tere õhtust  ja kui, kui ärev, siis teie tänane hommik on olnud. No tere õhtust, et hommik oli nagu tavaline iga teine hommik,  et abikaasa läks tööle, ta on seal küllaltki kiire päev,  oli täna. Ja siis elab ja töötab, elab ja töötab Eestis  Tallinna Ülikoolis, täna oli vaja korraldada Jaapani keele kõnevõistlused,  et siis oli askeldamist palju, et hommikul ma jäin lapsega koju,  siis sain sõbralt sõnumit, vaata NN-i. Ja siis ma hakkasin kohe helistama abikaasale,  kes siis hakkas omakorda koju helistama ja paraku ühendust  ei saanud poole tunni jooksul kordagi. Et pool tundi järjest kõne võtmist ja siis lõpuks sai  kodustega ühenduse, aga siis selgus, et siiski kõik on  korras kodus, et kõik, kes meil seal on,  need olid olnud kodus ja toimetanud rahulikult  ja maavärin oli olnud hästi karm, et Aakiku ema ütles,  et sellist asja või sellises pikkuses või sellises mõõtkavas,  et midagi taolist ei ole kunagi kogenud,  et see oli kestnud ikka väga. Ja no kuidas jaapanlased ise sellesse maavärinasse suhtuvad,  nad elavad piirkonnas, kus selliseid asju lihtsalt juhtub,  et kuidas nad seal selles olukorras käituvad. Ma olen päev otsa vaadanud CNN-i ja BBCd,  et siis seal on põhiline mure, et et kus on paanika,  et miks keegi ei karju tänavatel või et miks,  miks inimesed ei nuta, et see jaapanlasi põhimõtteliselt  koolitatakse täiesti süstemaatiliselt ja see preventiivne tegevus,  mis selle selliste olukordade jaoks on läbi viidud,  et see on nagu täiesti ulatuslik, et kõik inimesed teavad,  mis tegema peab kaks korda kuus on seal õppusi kuskil  suuremates officeites näiteks ja koolides kogu aeg,  et et ja väiksemaid maavärinaid on ju pidevalt seal ikkagi tunda,  kuidas siis käituma peab, kui selline maavärin tuleb,  mida neile õpetatakse? Põhimõtteliselt vist. Mul ei ole olnud au nagu maavärina ajal seal olla,  aga põhimõtteliselt tuleb kiiresti evakueerida kuskile,  kus on lagedat platsi. Et kui selline tihedalt linnakeskkonnas ollakse,  et siis põgenetakse tavaliselt koolimajade juurde,  kus on spordiväljak, kuhu saab minna või  siis parki. Ja ega seal muud tarkust ei olegi, et tuleb paanikast eemal  hoida ja rahulikult minna sinna, kuhu teised lähevad. No te olete ise arhitekt, kui palju te teate Jaapani arhitektuuri? Just, ma mõtlen nii, konstruktsiooni mõttes on seal majas. On kindlasti jah, et 1995 oli viimane selline suurem maavärin,  mis laastas sellist linnalist ala koobe linna,  et siis pärast seda on ehitusregulatsiooni küllaltki nagu  kõvasti karmistatud, et kõik uued hooned on suhteliselt turvalised. Jah, seda infrastruktuuris on ka kõike näha,  et kuidas teid on ehitatud, et kõik see massiivne betoon,  mis esialgu tundub nagu natukene selline õõvastav,  kui seal ringi jalutada ja tekib küsimus,  et miks, et siis see tegelikult on seal asja pärast. Et jah? Te olete ise Jaapanis Jaapanis käinud, on noh,  eestlastel, kui ta Jaapanis on nagu tunnetatav  ka see see oht, et iga hetk võib loodus elu elule vahele astuda. Ma olen seal käinud küll ja siis noh kui sa oskad vaadata,  siis sa saad aru, et miks mingid asjad on võib-olla sellised,  nagu nad on, aga, aga noh, ma ei tea, kas tavaline turist  oskab tähelepanu pöörata mingisugustele tohututele,  betoonmüüridele kuskil või. No mille, millest, millest abikaasa praegu räägib,  mõtleb, mis teda Jaapani mõeldes kõige rohkem muretsema paneb. Praegu on olukord selline, et kõige suuremat muret põhjustab see,  et kas nende tuumajaamadega, mis on suhteliselt asustatud  aladel ja Jaapan on nii väike, et ükskõik  kus seega juhtuda saab, et siis see sellise katastroofi nagu  mõju võib olla küllaltki ulatuslik ja laastav,  et see on põhiline mure, et seda ei juhtuks  või hoitakse asi kontrolli all. Aitäh selle intervjuu eest Ott Kadarik. Et kogu Eesti televisiooni tänane programm  siis loomulikult jälgib informatsiooni Jaapanist jätkuvalt.
