Lapsepõlves olin ma lugemishull, kes vahel tegi koolist poppigi,  selleks, et kodus raamatuid lugeda. Üks mu lemmikraamatuid, mida lugesin vast oma kümmekond korda,  oli sipelgade jalistu, mille peategelaseks oli julge  ja leidlik sipelgas. Ferda. Selle raamatu kirjutas Tšehhi kirjanik Angey Sekora 1954.  aastal ja ka pildid selles olid tema tehtud,  sest sekora oli ka illustraator, Totor, maalikunstnik,  ajakirjanik ja hobiputukateadlane. Lisaks muule oli ta ka kommunist, kõik tema rohked  jutustused ning koomiksid, sipelgas, Ferdast olid kantud  nii või naasuguse võitluse paatosest. Mind see võitlus õigluse eest paelus, kuid üllatas  ka sipelgate eripärane maailm. Kasvõi see, et neile kasvavad vahel tiivad  ja nad suudavad lennata. Täna uurimegi Urmas Tartese abil seda sipelgate lendamise värki. Kusjuures ei mingit poliitikat. Me räägime sipelgatest ja nende pulmalennust. Paljud inimesed võib-olla üldse imestavad,  et sipelgad lendavad. No muidugi, kui me vaatame sipelgate igapäevaelu,  siis nad ju kõnnivad siinsamas maa peal,  ühtegi tiiba neil ei ole ja tundub, et nagu väga igav on see elu,  kuid loodusele on alati oma väikesed, sellised riuka plaanis  kord aastas tulevad sipelgapesadest välja suguisendid isased  ja emased ja need on kõik tiivulised ja nemad  siis lähevad õhku ja õhus toimub nende siis uhke kena polmulend. No räägi sellest lähemalt, mis seal siis toimub? No see sipelgate pulmalend on üks äärmiselt huvitav nähtus  ja me näeme selle alguse ja umbes sellest,  et tavaliselt nii, no suve alguses meie mõistes noh,  rangelt võttes on küll kevad, aga maikuu lõpp,  juuni kuu algus on ju selline ikkagi meie jaoks juba suvi  natukene ja siis hakkab sipelgate väga kiire  ja sipelgapesa peal on palju rohkem sipelga. Praegu. Ja nende paljude sipelgate seas näeme ka  siis tiibadega suguisendeid, kes on töölistest palju-palju  kordi suuremad. Ja huvitav niimoodi, et need suguisendid kõnnivad mööda  pesapinda ja siis nii tavaliselt nii mingi paari minuti  tagant läheb üks jälle lendu ja teine lendu. Ja kuni nad siis kõik on lendu läinud. Sellepärast et lennates on lihtsam 11 leida. Emane lendab kusagile kõrgema koha peale eritab  siis mingit keemilist ainet, mis tavaliselt on üks  suguferamoon ja see meelitab omakorda kohale  siis isased putukad. Ja siis toimub paaritumine, nii nagu looduses ikka. Võib-olla selle vahega, et sellistel ühiselulistel putukatel  paarituvad emased selle puuma pulmaöö jooksul hästi palju isastega. Sipelgate puhul ma ei ole andmeid kohanud,  kuid meemesilaste puhul on leitud kokku,  et üle 60 isase, võib-olla siis ühe pulmalennu kestel ühe  emase partnereid. Ja põhjus on ka lihtne, see on nende ainukene kord,  kui nad üldse isastega kokku saavad, sest pärast pulmalendu  tuleb siis emane tagasi maa peale, nii sõna otseses mõttes  kui ka kaudses mõttes. Ta rebib endal tiivad ja hakkab siis rajama uut pesa. Vahel võib juhtuda ka seda, et kui on selline suur koloonia,  nagu siin me näeme siis võib ka see emane sipelgas tulla  tagasi oma kodupessa ja lisanduda siis sõbralikult,  siis paljude, siis emade kõrvale, ehk siis ühes sipelgapesas  siin ei pruugi olla alati ainult üks ema võib siin rohkem  ka olla. Kui palju järglasi üks emane saab? No selle pulmaöö kestel saadud suurakkudest,  mis ta isastelt saab, jätkub talle kogu eluks. Ja mis võib kesta aastakümneid. Ja munasid loomulikult kasvatab ta juurde kogu aeg  ja selleks ta sööb teda. Töölised toidavad hooldajad. Tema ise istub kusagil pesakambris maa all. Kui nüüd see emane muneb, siis ühes sellises parajas kuhilas,  noh, see on selline keskmine sipelgapesa on ju  ka suuremaid, mis isegi minu kasvuga võistlevad. Siis sellises korralikus sipelgapesas võib olla kuni 100000  isendit ja kõik, on nad siis emaste munetud. Ehk siis üks emane võib muneda kümneid tuhandeid munasid  ja tal on kümneid tuhandeid järglasi. Mis saab sellest isasest? Isastega on nüüd niimoodi natuke kurvem lugu,  kui inimese poolt vaadata, ehk siis, kui pulmalend on läbi,  siis isasid enam vaja ei ole. Ja nad lihtsalt surevad üsna kiiresti pärast pulmalendu. Nende töö saab Nende töö saab tehtud, kuid selle töö tuleb,  kestab aasta aastakümneid. Tuhandete või ka sadade tuhandete munarakkude viljastamine  on paljude liikide puhul oluline ellujäämisstrateegia. On ka teistsuguseid, mõned kalaliigid näiteks ei koe kogu  marja korraga, vaid pikema aja vältel jupp haaval  portsjonite kaupa. Üks selliseid liike on ogobius Melonostomus otsetõlkes Leina  uus mudil, keda me nüüd tunneme ümarmudila nime all. Ümarmudil On levinud meie vetes aina laiemalt  ja laiemalt, kuid ei ole veel eriti populaarne,  ehkki tema valge liha on maitsev. Nii kiire ja laialdane levik on mõneti ootamatu,  sest mõnede raamatute puhul peaks tegemist olema justkui  väga paikse liigiga. Et millise kivi juures sünnib, seal sirgub  ka suureks ja viibib oma päevade lõpuni. Ei jäänudki meie teadlastel muud üle, kui ise asja uurima hakata. Mismoodi see just toimub, sellest ka meie järgmine lugu. Kui merevesi on valmis toodud, siis nüüd on kalade kord. Mida me nende kaladega teeme, kohe näete? Siin on tuimestav vedelik. Kaua see aega võtab, et üks mudil kergelt  siis magama jääb? See võtab kuskil paar-kolm minutit aega,  kuni nad siis seda anesteetikumiga vett filtreerivad läbi  oma lõppuste. Ja, ja siis nad vaikselt tuimestuvad, et praegu üks kala on  siin täpselt valmis. Kiibi sisestamiseks. Et kõigepealt kala, siis kaalutakse. Kala läheb opereerimislauale ja siinpool pannakse  siis eelnevalt valmis kiip mille me sisestame  siis kala kõhuhoonde ja hakkab saatma ilusti signaali iga  kuue 90 sekundi tagant kuni siis patarei tühjaks saab  ja kiip siis iseenesest saadab välja akustilise signaali,  ehk siis helisignaali noh sarnaselt kui aja lokatsioonile  saadab välja siis spetsiifilise IDga signaali  ja merre paigutatud hüdrofoonide võrgustik,  siis ilusti selle signaali kinni püüab. Ja siis me näeme, et see kala oli selle hüdrofoni juures see  kellaaeg Nüüd te teate siis nende kalade meres liikumist. Pärast kalale tehakse siis siia. Kõhtmise uime ja külgmise uime vahele. Väike sisselõige. Ja kiip tehakse siis enne limaga kokku. On kalale endale natukene. Kodusem. Lõpuks, siis on veel õmblemine, nagu iga. Lõikuse puhul ka inimestel Jah, ka inimestel, et täpselt samasugune õmblus  õmblustehnika on nii inimestel kui ka kaladel. Kuskil paar päeva ja siis on see ilusti kinni kasvanud. Ja kontrolli õmblusma. Ja kui te enne mõtlesite, et miks me tassime labori ruumi  merest vett, siis sellepärast, et mudilad saaksid pärast  operatsiooni taastuda. Milleks on vaja mudilatele kiibid sisse panna,  et neid Liikumist ja. Ümarmudila liikumise kohta on väga vähe teada,  et me tegelikult ei tea seda, kui palju ta üldse liigub. Kui suur on tema kodupiirkond, kui palju ala ta üldse  kasutab ja tänu sellele ka siis mõjutab. Kirjanduse andmetel peaks ta liikuma ainult viie ruutmeetri  suurusel alal. Ja meie esialgsed katsed on juba näidanud seda tegelikult,  et ta liigub tunduvalt rohkem, et ta võib päevas kuskil 500  meetrit rahulikult ujuda. Nüüd me siis teemegi katse mudila jaoks väga sobivas piirkonnas. Ja vaatame siis, et kui palju ta liigub. Kiipidega varustatud 10 ümarmudilat asustatakse  eksperimendiks piiratud väiksesse merelahte loode-Saaremaa rannikuvetes. Täpsete keskkonnaandmete jälgimiseks viiakse vette seade,  mis võimaldab mõõta erinevaid näitajaid. Näiteks see siin mõõdab vee liikumist, liikumise kiirust  ja suunda. Aparaat mõõdab ka lainetuse tugevust, valguse intensiivsust  veesambas taimse hõljumi kogust meres, aga  ka veehapniku sisaldust, temperatuuri ja hägusust. Teinekord on kala. Liigub sellega, et seetõttu, et on hästi palju  või hästi vähe toitu. Ja kui me nüüd taimset hõljumit mõõdame,  siis selge on see, et taimse hõljumiga tihtipeale tuleb  kaasa ka loomne hiljem ja loomse hõljumiga tuleb kaasa  väikesed kalad ja, või suuremad kalad ja,  ja siis sellist näitab, et ega on võimalik nagu siduda  siis seda mudila liikumist, siis tuleb ta nüüd veel käima panna. Jah. Jah, põhimõtteliselt küll, et saame teada kõikidest okenograafilistest. Muutujatest, mida me vähegi oskame mõõta  ja mida mudil suudab tunda? Nüüd on siis asi nii kaugele, et nüüd tuleb tekitada  merrevõrgustik selle jaoks, et me saaksime teada,  kuidas mudilad täpselt selle katseala peal ringi liiguvad. Minu tähtis ülesanne on märkida ära siis täpne punkt,  kuhu see mõõtmisjaam jääb. Niimoodi lasen vaikselt. Selleks, et oleks alati kindel, tuleb panna koordinaat  peenest seadmest alati paberile kirja. Sest paberil asi on kindel asi. Troonikat ei saa usaldada, sa tahtsid öelda. Usalda aga kontrolli. Nii nii, et salvestame selle siia ära ja paneme otsingusse  järgmise punkti. Ümarmudilate elupaiga uurimiseks laseme merepõhja  seitsmeteistkümnest vastuvõtjast koosneva jaamade võrgustiku. Need on sisuliselt veealused antennid, mis püüavad kinni  kalade kiipidelt välja saadetud signaali. 10 meetrit punkti. Okei. Ütle, kui sul on. Nii läheb siis meie uhke andor. Nüüd on põhjas, võid teha margi Ja siis, mida täpsem see koordinaat on, seda lihtsam on  pärast sukelduja leida seda. Nüüd siis jääb üle veel ainult kalad vette lasta,  jah. Täpselt nii, et nüüd laseme kalad vette,  meil on kõik võrgustik ilusti maha pandud,  ala on piiritletud, kõik kellaajad on kirjas,  valgussondid on sees, et vaatame nüüd, kuidas see kala meil lii. Selle praeguste uurimuste käigus üritamegi teada saada  sellist asja, et mis paneb mudila liikuma,  kas selleks on tema enda soov. Kõigil meil on oma soov või mudil eelistab mingit teatud elupaika,  kus ta hirmsasti tahaks nagu viibida, kus on  siis kas toitu või varjupaika või, või siis näiteks tõesti  suured lainedki, ütleme ei peksa teda vigaseks  ja oimetuks. Või mudil hakkab hoopis liikuma sellepärast et vesi läheb  liiga soojaks või soolsus läheb üles või soolsus läheb alla. Ja, ja selleks, et seda kõike neid asju teada saada,  me siis disainisimegi sellise vahva mõõtmiseksperimendi,  kus me vaatame mudila liikumist seostuna nüüd erinevate  keskkonnaandmetega ja teiselt poolt me teame  ka siin merealuse elupaikade, Kaarte. Et tulevikus, äkki me saame ka kuidagi seda mudila,  kuidas ma ütlen, maade hõivamist piirata? Põhimõtteliselt jah, sest iga otsuse taga peab olema ju  teadmine ja väga raske on midagi majandada,  mille kohta me ei tea mitte midagi. Ja kui me saame näiteks siin nüüd teada,  et näiteks, et mudilat on nii nii palju,  Ta liigub sinna või tänna ja, ja nendes elupaikades on teda  eriti palju ja kui need juhtuvad olema väga väärtuslikud  elupaigad loomulikult siis järelikult nendest elupaikadest  tuleb hakata ka mudilad kähku välja püüdma  või võtma mingisugune muu meede vastu, et seda natukenegi ohjata,  sest päris välja me seda kala ei saa, see on kindel. Kalad on ilusti toibunud. Kontrollime korraks, kas neil on ka ilusti õmblus paranenud. Kuidas tundub, väga ilus? Ja ja nüüd see kala saabki minna. Nii väga ilus. Ja nagu ma Kristinast aru sain, on katse iseenesest lihtne. Kalad saatjatega on nüüd vees, ümberringi on jaamade võrgustik,  mis püüavad kinni siis selle helisignaali  ja iga kala liikumist ja elu saab siin nüüd jälgida. Ümarmudilale meeldib kivine kruusane ja jämeda liivane merepõhi. Sobiva keskkonna ja toiduotsinguid liigub ta mõne tunniga  umbes pool kilomeetrit. See lükkab ümber senise teadmise, nagu piirduks mudila  ööpäevane liikumisala. Vaid viie ruutmeetriga. Tormiga hülgavad mudilad oma meelispaiga  ja liiguvad sügavamale, et olla paremini lainetuse eest kaitstud. Muutub loodus, muutuvad ka meie hoiakud. Pole sugugi võimatu, et me kunagi suhtume praegu põlatud  ümarmudilasse niisama hästi, nagu suhtuvad temasse inimesed  Arali või musta mere kallastel. Mõnede liikidega on läinud vastupidi, nimetagem näitena  või kunagi Eestis taasasustatud kobrast kes meile nüüd  kohati tõsist peavalu valmistab või siis kormorani,  kelle saabumist me alguses hardalt imetlesime. Nüüd aga läheme kahele maakillule, mis on seotud tihedalt  just lindudega, need on sipelgarahu ja tondirahu. Mina aga ütlen oma traditsioonilise lõpulausungi täna ära  juba üksjagu varem. Kolm osooni. Puise sadamast Matsalu lahele pääsemiseks saame abi  kohalikul kalamehelt, kelle truu la pajapaat on juba  aastakümneid siinset madalat merd kündnud. Vaikselt podistades liigume Väinamerele,  mis tundub Põhja-Eesti laiade veteväljade kõrval suisa sisemerena. Siin väikesaared on lindudele rände ja pesitsuspaikadena asendamatud. Meie tänasteks maakildudeks meres on kaks loodus,  reservaati sipelga ja tondirahu. Nii kuna vesi on Matsalu lahes väga madal  siis peame siit suurest paadist ronima väikse udpaadi peale,  et sipelga rahule pääseda. Estäht. Või ka sipelgat meenutaval pikal kitsal seljandikul võtavad  meid vastu linnuseirajad, kelle ülesanne on kõik siinsed  linnud ja pesad kokku lugeda. Anu võta, sa hari siis, et kas Maire tuleb keskele,  meie keskele? Teil on mingisugused puutoikad kaasas? Kui me pesa leiame, sorgi me selle toikaga seal sees teeks  alati näppudega. Ei ole vaja sorkima minna, et aru saada,  kelle pesa on. Esimene tegelane rõngarull kohe. On olemas ja niimoodi käib. Kohe igaühele läheb rõngas otsa või aga ikka iga L 33 üheksa  viis kolm Meri kaakapo. Kõik Eesti linnurõngad kannavad signatuuri Estonia Matsalu  rõngastatud lindude taasleiud aitavad uurida nende rännet. Need on tiirurõngad, need on siin, kõlbavad kalakaakal meriskile,  siis on hõbekaa. Merikaakal on eri suurused, iga ühele oma,  iga matsi jaoks ikka oma Uu kaks, üks, neli,  kolm, üks, üheksa. Meriski poeg saab rõnga jalga ja jätkab oma teed. Meid nähes on vanalinnad ammu taevas patrullima asunud,  jättes pojad mõneks ajaks saatuse hoolde. Sulgede järgi ja muna, noh selle koore järgi ütlen ära,  et on. Nahk on küljest ära tulnud, siis üldse tuu. See on edukas, pesemise on edukas, ei. Aga sest udu suled jäävad siis, no ta jätab ikka tunnistuse sellest. Selle järgi on hea vahet teha Kelle väljaheited nii suured on köömlik kühmnuk lõik  sest nagu karu oleks lasknud süüa. Tõesti suur. Hauduva tuttvardi põgenemisel tuleb rohu seest nähtavale  munarohke pesa. Tegemist on ilmselt järelkurnava, kuid selline munakogus  küll kõik väiksele tuttvardile ei kuulu. Tuttpardid on kaks, kolm, neli, viis, kuus,  seitse, kaheksa muna. Ja sinikaelat on kaks, neli, kuus, kaheksa,  10. Sain mina. Kes need siis lõpuks välja haudusid? No kui emal oli tuttvart, siis ju see ema peab hauduma,  see tuttvart peab hauduma. Ei tea, mis sellisest segapesast küll välja tuleb. Katame ta uuesti kinni, et kaitsta mune teistele lindudele  söögiks sattumise jahtumise või hoopis ülekuumenemise eest  ning loodame parimat. Sipelgarahu on hea näide, kus inimene püüab võimalikult vähe  loodusele vahele segada ja saab seetõttu uurida,  kuidas saare elustik aastatega muutub. Linnuseireid hakati sel kitsal maalapil järjepidevalt tegema  1950.-te aastate lõpust. Kunagi oli siin väga palju hahka. Siis hakkas haha allakäik, siis selle järel tulid meile siia kormoranid. Oli siin saarelae peal oli päris korralik kormorani koloonia  mõlemal osal. Ja nüüd siis kadusid kormoranid ka Matsalust ära,  nüüd on siis peamiselt hõbe, kajakas. Vahel mõned tiirukolooniad siin ja seal ja,  ja ja nii on. Aga inimene, ma saan aru, siia ei tohi tulla see reservaat  ja et siin tõesti ainult seire ja ja teadus ööd,  eks. See vist on merikas isegi ikkagi. See on ikka pirakas. Palju neil veel aega on? See enam-vähem on lennuvõimestunud juba,  kui ma õhku viskaks, ma usun, et ta saaks tiivad olla juba,  aga sellega on nii, et hakkab teiste käest tappa saama  ja võib surm surma saada, kui kui ta siit ära ajada. Jätame rõngast, ajad oma tööd tegema ning vaatame üle  ka sipelgarahu geoloogilise ehituse ning taimestiku. Võiks arvata, et pisikesed saared on kõikjal Eestis  ühesugused kuid just aluspinnasest tuleb välja kõige  olulisem erinevus Põhja-Eesti saartest. Nüüd me oleme paepealsel alal siin mitte sügaval,  asub päris paekivi ja peal on ainult see sete kihid  ja need on paiguti on üsna madalad ja mõnes kohas see  paekivi see täiesti paljal. Taimestumine on madalal saarel pikk ja keeruline. Esimesena pääsevad rannikuvööndis elule pioneertaimeliigid. Merikapsas ja, ja see on kohe nimi ja vastab  ka sellele, mis ta, mismoodi ta välja näeb  ja mis ta tegelikult ja praegu siin juuni alguses on tema  õitse õitsemise kulminatsiooni ja ja kus vähegi sellist  liivast ja, ja korest pinnast on, siis teda on hästi palju. Nii et ta on tüüpiline niisugust hästi väikesaarte taim  ja samal ajal teda loetakse ka pioneertaimede hulka,  nii et ta on üks esimesi, kes asustab. Ja see on nüüd selline asi, et kui satub selline Merehukuline saarele siis seda julgelt süüa ja. No sellega on niimoodi, et võib süüa ja,  aga parem on, kui ta veel nooremad on, seal kõrval on  näiteks näha Lillaka lehega, et see ei ole veel kibe,  siin juba hakkab ja see hakkab ju kibedaks minema  ja noh, toorelt ma ei tea, kui palju ta seediv on,  aga seda võib täitsa keeta, jäi nagu supiks teha,  nii et kunagi, kui me saartel tööl olime,  siis me tegime merikapsa suppi ja aitas küll. Lubjarikka pinnase tõttu on siinsed saared soodsaks  kasvukohaks põldmarjadele ja ka käpalistele  ehk orhideedele, mida Põhja-Eesti saartelt otsida ei tasu. Puittaimedest on sipelgarahul esindatud vaid üks magesõstra  ja kibuvitsapõõsas. Need on põõsastest ja, ja puudest on nagu,  nagu öelda, võib öelda pioneerliigid, et  mis esimesena peale tulevad, ongi, kas magesõstar,  oleneb siis paikkonnast, võib ka kadakas tulla  ja kibuvits, need on nagu ja ja teinekord  ka pihlakas, need on. Ja ka siis juba vanemal saarel võib ka türnpuu olla,  need ongi sellised esimesed, aga kui see saar veel kerkib  ja veel 100 aastat läheb ja siis veel 100 ootame  ja ja saart järjest suurde tuleb ja tekivad paremad  tingimused ja ja siis tuleb ka põõsad juurde  ja lõpuks tulevad puud ja, ja toimub selline koosluste areng nagu,  nagu saartel ikka. Sipelgarahul käidud, võtame suuna tondirahule,  kuid nii lihtsalt. Vesi on siin tõesti nii madal. Et me sattusime praegu madaliku otsa. Ei tea, kas välja saabki. Avameri on ümberringi. Siinsetes madalates vetes asuvad karid on tundmatud  ka kogenud kalameestele. Õnneks saame paadi taas liikuma ning teel tondirahule  möödume kumari laiust, mille järgi võttis nime üks Eesti  tuntumaid ornitolooge Erik umari. Tondirahul avanev pilt on sipelgarahust sootuks erinev. Linde praktiliselt pole, kuigi mõni aeg tagasi eluses siin  Eesti suurim kormorani koloonia. Tiit, see on nüüd kõik, mis kormoranidest on nüüd järele  jäänud ja. Siin on juba palju rohkem seda kormonaadist järele. Kormoranid ära siit läksid, siis ei olnud siin peaaegu mitte  midagi peale nende sellest, mis nad endas maha jätnud on. Veel mõned aastad tagasi oli tondirahu üsna lage  ja peaaegu taimestikuta. Saare keskel asuvad surnud roikad annavad tunnistust  kunagisest tihedast puude ja põõsastega alast. Aina kasvav linnukoloonia hävitas siinse mitmekesise looduse kiiresti,  kuid hülgas sellega niisama ruttu. Enne kui me olime sipelga rahul, et seal oli ta 84,  see oli esimene pesitsemine Eestis. Nüüd me tulime siia, nad kolisid kahe aasta pärast siia  samas tondi rahule 86. ja, ja maksimumperioodil,  mis siin loeti. Kujuta ette, see, et see saar on natuke üle hektari,  siin oli 2900 pesitsevat paari, ühesõnaga teised linnuliigid  olid praktiliselt kõik tõrjuti välja ja pidid põgenema. Ühesõnaga see oli totaalne, oligi totaalne tondirahu selles  mõttes ja see oli Eesti suurim koloonia,  siis see oli Eesti suurim ja ta oli esimene,  mis asustati ja nii suur oli. Aga kuna ta algul oli noh, esimene, No esmas pesitsemine ja koht, siis seda käidi suure  hardumusega kaugelt vaatamas ja imestati imetleti lubatud pealegi,  et midagi kui suurt imet ja näed, me ei tea iial,  mis looduses on. Nüüd oleme temaga püsti hädas. Miks need kormoranid siit 10 aastat tagasi ära läksid? See oli niimoodi, et üks põhjus arvatakse,  2002 oli kumari laid, siinsamas kõrval. Tuli rebane peale ja, ja rebane, ühesõnaga,  kui rebane peal, siis neil see pesitsemine ei õnnestunud  ja nad pidid ära minema. Järgmistel aastatel mingil määral koloonia taastus,  aga selles arvukuses enam mitte. Nii et 2012.-st aastast alates ei ole siin enam ühtegi  kormorani pesitsemit. Rikkaliku linnusaare taastumiseks läheb veel mõned aastad aega. Linnud on pesapaiga ruud ja kord väljatõrjutuna,  nad pigem väldivad seda kohta. Vaadates rannikul noore luigepere vihast võitlust konkurendiga,  tundub, et tondirahul lootust on.
