Kas me pärivoolu ei saaks kuidagi kiiremini edasi. Aga vahel on ju tore vastuvoolu ka sõuda. Kui pikk see vahand ongi? Noh, see on Eesti pikim jõgi, 162 kilomeetrit. No üks võimalus on niimoodi pool Eestit läbi sõita,  aga teine võimalus on lihtsalt maa hommikut. Täna saates. Kuni kaks miljonit eurot maksvad koi kalad saavad  ka meie tiikides hakkama. Ütleme, et õnneks meie talus nii kalleid kalu ei ole Hindame vana mööbli seisukorda ja teeme selle korda. 30. Aiaspetsialist, Eeva Luigas õpetab Peeter esimese kombel  maad parandama. Minul oli üllatus, et sügisel sellist asja tehakse. Ma teadsin, et kevadel, aga ma proovin, ma pole kunagi katsetanud. Kibuvitsad ei ununeks põõsasse, keedame neist. Külmetus, siirupit, see on alles, meie ei viska midagi ära,  meil läheb kaladele või läheb komposti. Topime nina teiste asjadesse, millest räägivad ostjad  pisikeses maapoes. Ja jumal küll. Kas neil on oma iseloom ka? Kindlasti. Tunnete iseloomujärk ära? Noh, iseloomu tunnetada noh kes on nagu sotsiaalsem  ja suhtle ja, ja ja kes on niisugune vaiksem  ja tagasihoidlikum et kala ju mind näiteks tunneb ju sammude järgi,  et kui keegi teine siia tiigi äärde tuleb,  siis nad ei ole nii altid suhtlema kui, kui nüüd jah,  minu minu sammude peale. Jaaniraudto talu peremees Valeri Kostini jaoks on kaladega  tegelemine kõige parem viis stressi maandamiseks. Oma tiikidesse on ta kogunud valiku Eesti kliimaga sobivaid tiigikalu,  kes oma värvirikkusega silma ilu pakuvad. Saavad külgkülje kõrval väga-väga edukalt hakkama. Valeri sõnul sobivad tiigikalad lemmikuteks kõigile,  kel kodus tiik olemas. See suurus ei olegi nagunii oluline nüanss,  kui. Tiigi sügavus et muidugi, mida, mida suurem on see tiik,  seda rohkem on seda vett ja, ja kui vesi liigub  ja noh, ütleme nii, et, et see hapnikusisaldus on seal  kindlasti suurem. Aga minu soovitus ja kogemus on see, et,  et see tiik võiks olla vähemalt poolteist meetrit sügav tegu  ei tohiks olla mitte päris porilambiga. Et ta võiks ikkagi tiigimõõtu välja anda. Tiigikalad saab laias laastus jagada kaheks. Ühed pakuvad rohkem silmailu, teistel on aga  ka praktiline väärtus olemas. Ja kuigi kalad saavad ise päris hästi hakkama,  peaks enne nende tiiki toomist aru pidama,  kui palju aega te nendele pühendada soovite. Neile, kel aega napib, kuid aeg-ajalt tahaks tiigiveerel istuda,  kalu toita ja nende ilu nautida, võiks endale soetada kuld. Kalad. Ja kuna kuldkala on ju aretatud hõbekogrest  ja kogre talvekindlust, me kõik teame Siis tema selles suhtes on niisugune algaja kalapidaja kala. No vot, sellised nad on nüüd eelmise suve vaimud Ütleme, see maksimum suurus ei, ei ületa kahtekümmet viit 30  kolmekümmet sentimeetrit, kui rääkida pikkusest ja,  ja noh, kaalu suhtes ei ole mõtet dekoratiivkalast rääkida,  kuna kuna ta on isegi ikkagi ilukala, mitte toidukala,  et et teda nagu kiloga mõõta on, on suht mõttetu. Muidugi kala on selles suhtes niisugune tänuväärne lemmikloom,  et et kui on vaja mõned päevad või nädal või,  või isegi mitu ära käia, siis nendega ei juhtu küll mitte midagi,  et, et ei pea naabrimemme nagu kiusama ja et ta käiks  ja teie kalu toidab. Et tiigis tiigis ja nii nagu nad meil on poollooduslikud. Et saab ka, saab ka ilma toitmata, saab hakkama. Kes sääskedega kimpus, võiks endale koju tuua kuldsäinad. No nemad on kõigepealt lihtsalt ilusad. Siis teiseks tinglikult võib nimetada neid  ka laisa inimese dekoratiivkalaks, kuna nemad  siis ilusa ilmaga domineerivad ka ilma toitmata tiigi pinnavees. Ja noh, eks me inimestena otsime alati mingit omale kasuliku  iseloomujoont siis kuna see kala vajab loomset valku nagu  rohkem kui teised karplased, siis tema on üsna usin  sääsevastsete hävitaja, et kui suve jooksul  nii mõnigi sääsk jääb hoovi peal lendamata,  kui need kalad tiigis on. Ja hästi-hästi vilkad küll mitte nii nii talvekindlad kui kuld,  aga talvekindluselt üsna vastupidavad ja oma elavuse  ja asjaga. Eks meil käib ka siin ümber tiikide,  neid pahalasi, et ka haigru ja, ja selliste tegelaste eest  oskab tema ennast. Paremini kaitsta kui keegi teine. Haiglad ongi peamiselt kalade ohustajad. Kalamaijate lindude vastu võitlemisel on aga omad nipid. Need tiigi kaldad on nüüd niitmata ja trimmerdamata,  mitte nüüd minu, minu lohakusest või, või vaid haigrule. Liigiomane käitumine on see, et, et ta ei uju,  ei sukeldu vaid ta sammub seal madalas vees. Ja, ja nähes siis kala Räägitakse, et, et ka oskab peibutada, et  siis lihtsalt nokaga võtab selle kala ära,  et meil see heinasus ja see on spetsiaalselt nagu selleks jäetud,  et seal haigrul oleks nagu keeruline siin ringi tatsata. Nüüd aga jõuame tiigi kalade kroonimata kuningate juurde. Värvilised koid on tiigi uhkuseks ning kollektsiooniärid on  valmis eriliste kalade eest oksjonitel välja käima kümneid  tuhandeid eurosid. Maailma kalleima koi väärtuseks peetakse kahte miljonit. Eurot. Ütleme, et õnneks meie talus nii kalleid kalu ei ole. Et need kalad, mis nii palju maksavad, on kollektsioon kalad,  milles, mille hind sõltub seal kõigepealt geenidest,  värvidest ja, ja vanusest ja suurusest ja et kuna Eestis see  kalakultuur on tagasihoidlik, siis noh, nii suuri numbreid  siin nagu kalaga ei kaasne, aga loomulikult on koi Selle dekoratiivkalakasvatuse lipulaev, tema on nagu  kõige-kõige kenam ja. Ilusam ja suurem ja noh, ülivõrdes võib neid,  neid neid iseloomujooni siin üles lugeda üsna palju. Ainuke, mis ta on, et kuna ta on ju ikkagi karpkalast  aretatud siis tema hapniku tarve on pisut suurem kui,  kui nüüd kuldkalal ja säinal. Et ta probleemideta talvituks, et võiks koi tiik. Aereerida ta ei teab mis helik ka õrnkala. Aga noh, reeglina reeglina ongi see, mis meil talvel  selle vee nagu hapuks ajab, on see lagunev taim. Kui seda taime on siis vähem siis ei ole  ka sellel koi talvitumisel ja, ja paljunemisel mingit probleemi. Aga selleks, et koi nagu paremini elada saaks. Ongi meil ühed abilised olemas kalade näol,  kes on siis valge amuur. Ja olemegi jõudnud oma kalatuuriga tõelise tööloomani  või õigemini töökalani valge amuur, tänuväärne kala,  kes sööb tiigi üleliigsest taimestikust puhtaks. Lisaks sellele on valgeamuur maitsev söögikala,  kes võib tänu oma heale isule kasvada looduslike tingimustes  kuni 40 kiloseks. Ta on ikkagi kõigist kala, ta ei ole skavaator. Aga asendamatu abiline, ta on. Et tema, jah, ütleme suvine aktiivsel perioodil,  see, see toitumisvajadus on, on siis kuni kolm korda  nii palju, kui ise kaalub ja sööb alates  siis vetikast kuni rohtse, pilliroo ja isegi hundinuiani. Ja minu soovitus on see ikka sadades ruutudesse mõõdetavates  tiikides üks 10-le ruudule. Eeldades, et talve sügavus on, on kuskil poolteist meetrit,  vähemalt. Et siis on see tulemus kahe-kolme suve ga on küll niimoodi,  et, et see taimestik on ikka nii nii paigas,  et, et, et endal lust vaadata. Mitte mingit raketiteadust selles kala kasvatamises  ja pidamises ei ole. Et tegu on üsna üsna lihtsa, lihtsa ja hästi meeldiva Eluala ja valdkonna a ja muidugi noh, ütleme kui nüüd seda  kala niimoodi käia ja toita ja, ja ta tunneb,  selle pere või pererahva või toitja, tunneb juba sammude  järgi ära ja see on ikka stressimaandaja,  noh ma isegi ei võrdleks teda kellegi teise  või millegi teisega. Sügis on täiesti õige aeg endale tiigikalade hankimiseks,  sest et siis jõuavad nad kevadeks oma uue elupaigaga harjuda. Jah. Jäävaba aeg ümberasustamiseks on ikka sobiv. Nüüd lähevad siia sama nüüdki, ühesõnaga  ja tänased ajalehed Põlva koit meil on siin kõigepealt  teleleht üle peab uus olema, on puus, maaleht,  maalehte, ainult kuus uus ja te vist ei ole väga palju rahvast. Meil ei ole väga palju raha. Mina olen kuulnud juttu, et külapoed on külakeskus  ja täna töötan ühe päeva müüjana leevakupoes Kagu-Eestis  ja eesmärk ongi teada saada, kas kõik külajutud jõuavad siia  poodi kokku. Helle, millal meil on oodata siia inimesi üldse,  mis need tipptunnid on? Eks ikka kella 10 paiku hommikul ongi esimene  ja no põhirahvas ikka jah, või rohkem rahvast tuleb  siis kaua sa oled olnud üldse siin välja 20 aastat,  kui palju tullakse rääkima külaelust või  mis mured on? Küsivad ikka vahel jah, et kas sa oled midagi kuulnud või,  või räägivad omavahel ja. Meie väga ei sekku nendesse juttudesse, teeme oma tööd,  aga ikka vahel jah, kohalikega ikka vahel räägid. Oled hästi informeeritud. Niivõrd-kuivõrd. Teatud rahvas ju vanem generatsioon ja need majades siin  elavad inimesed ikkagi külastavad seda poodi praktiliselt  iga päev. Aga kui nüüd vaadata nüüd kaugemalt,  kes siin käivad, on siis Leivaku elektrijaama külastamine on  päris populaarne. Eks see on juba kunagi nõukogude ajast saadik on kuulsaks  kirjutatud Juhan Smuuli poolt Järve Suboste brigaadi kaudu ja,  ja siis siis käib neid vanemaid inimesi,  kes kunagi on siin õppinud seda Järve su poiste brigaadi  lugenud ja, ja ja nii ta on, et siia käiakse. Praegu on alles hommik ja tegelikult üsna vaikne,  aga ma näen, et seal eemal On kortermajad,  mis tähendab, et seal on inimesed ja siin ei ole lihtsalt poodi,  vaid ka postipunkt ja sularaha saab võtta. Nii et ma usun, et küll päeva jooksul hakkab neid kliente  ja põnevaid inimesi tulema. Paljudel on kodudes selliseid analoogseid vanu toole,  mis on, võib-olla ei näe enam kõige ilusamad välja,  aga on armsaks saanud ja kuidagi ei tahaks nendest loobuda. Mida selliste toolidega tegema peab, et nad jälle ilusaks saada? No selline söögitool nüüd minu hinnangul kindlasti tasuks taastamist,  et üldiselt need vanad toolid on suhteliselt hea konstruktsiooniga. Et seda konkreetset tooli nüüd vaadates. Ega siin väga nagu midagi viga ei olegi,  aga mis minu arvates esialgu tasub kontrollida,  on nii-öelda füüsiline korrasolek, ehk siis esimene tark  liigutus oleks võib-olla see, et paneks põlve siia peale  ja loksutaks, et sellega selgub, kas tapid on kuskilt lahti  või on mõni jalg saanud tugeva kahjustuse  või seljatugi katki või midagi sellist, siis teise asjana,  mida võib siin näha kasutusjälgi, on viimistlusel. Viimistlus on kulunud ja ebaühtlane ja siin on tegelikult  need laigud, on juba ka niiskuskahjustus. Mis tegelikult, kui nüüd tahaks saada päris uueväärset  välimuselt asja, siis võib eeldada, et tuleb kogu vana  viimistlus eemaldada. Ja jalaotsad tunduvad ka terved, et siin tihtipeale on siit  mõni tükk ära või midagi sellist, et noh,  siin hästi väike tükk on ära siis tihtipeale on jala otsad  on saanud veekahjustuse just põranda pesemisega. Et põrandamopid on tekitanud väikseid täkke siia alla viimistlusse,  siis on hallid jalaotsad ja see jällegi eeldab,  et kui tahaks uueväärset tulemust, siis tuleb vana  viimistlus eemaldada. Edasi saab vaadata, kas polster on korras,  kas polstriraam on korras? Käega tunneb ära, kas on mingeid ebatasasusi alt,  näeb, kas on midagi katki samamoodi kui polstriplaadi ära võtab. Näeb siit seestpoolt ka, et kas on mõni katkine detail  või midagi veel natuke loksutades selgub,  kas on muid vigu. Selle tooliga on nüüd selge, et selle korda tegemine ei  tohiks olla väga suur ajakulu ja ka rahakulu. Aga kui mul on kodus näiteks mõni vana tugitool  või diivan pehme mööbel, siis kuidas selle olukorda hinnata? No siit kõrvalt näitest võime näha, et see konkreetne tool  tõenäoliselt on üle 50 aasta vana Millest sa seda järeldavad, see kangas tundub mulle küll  selline 90.-te oma olevat. Ja see kindlasti on kümme-viisteist aastat tagasi vahetatud,  aga puhtalt oma stiili omadustelt oma kujult,  oma välimuselt ja oma kogemuselt tean ma seda nii,  et see nii on siis teine asi on see, et käega mina  isiklikult tunnen ära, et seal sees on vedrupolster  ja tõenäoliselt siis mererohi ja ja püstvedrud  ja vatt ja nii edasi, siis mis selle sama tooli hindamise  puhul kohe isegi visuaalselt tuleb välja,  et siin on kerge jõnks sees mis viitab sellele,  et siin tõenäoliselt on vähemalt neli korda neli vedru  ja siin on mingisugune probleem, seda on käega tugevalt tunda. Et noh, siinsamas võib näha, et käetugedel on kangas,  on on lõtv ja stiili puhtalt peaks olema siin niisugune punnis,  siis ma võin eeldada, et käetugi tegelikult on vajunud,  siis kõik inimesed armastavad käetugede peal istuda,  kuigi nad ei ole istumiseks mõeldud siis tihtipeale Pööran mina tooli tagurpidi ja vaatan selle alla. Siin on kõik kinni löödud ehk siis kangaga kaetud,  mis viitab kahele asjaolule, kas on üritatud midagi peita või. Näiteks kui on vana polster, siis ta võib natuke alt tolmu ajada. See on tolmukatteks nagu pandud. Aga asume tööle ja hakkame hoopiski ühte tooli korda tegema. Tere Spriti jooks. Nii üks, 79, palun. Mis see kell on üks minut, aga ühe minuti peab ootama veel. Kohe kui see 10, null null saab lüüa läbi  ja ja te võite, missuguse viina te võtate? Usk. Täpselt 10. Kaheksa 28. Palun ja teie kauka head päeva. Nii lööme läbi. See on juba teine klient kahe minuti jooksul pärast kümmet. Head päeva. No mis teil siin leevakul teha on, kui ma õhtul tahan pärast  tööd minna kuskile jalutama, mida siin muud suuremat teha ei olegi,  istuda kuskil ei ole, et trepinas on kõik istumiskohad. Et lähemal ei ole, kus te ise käite? Käi oma kodulastega, noh, tööl käin ka ikka. Nalja siin. Ikka jagub tööd siis? Ei ma olen ikka Räpinas tööl mitte siin kohalikus. Siin vist ikka napib tööd, ma arvan. Ja ei ole siin tööd. Miks leiba saame ära, aga, aga tegelikult on raske,  rahval on raske. Ausalt, ma panen käe südamele, et rahval on raske. Vanasti oli lasteaed siin samas kõik oli rahval tõesti lõbus. Buss, teie tõi kodu, aga nüüd, mis nüüd on? Vaata, kui kurb on. Ja siin on kõik, mitte mina. Kõik ümberringi on niimoodi, vaata, tahame siin nüüd müüa,  ta saab ainult miinimumpalka. Ta saab miinimumpalka ja tallega peab oma lapsed toitma või. Ja tal on veel närvi, ta on nüüd juba seitse-kaheksa aastat  siin olnud müüjana ta peab närv vastu, aga õige lähevad. Nagu minu Tütar läks. Kas te käite iga päev poes ei käi, et ma käin neljapäev. Korra nädalalehe päevadel põhiliselt jah,  no siis ma elan üksinda ja siis ostan ära. Elan siin pika korstna all ja meeldib. Levakon väga ilus koht, aga minule siin osad härrad rääkisid,  et ei ole miskit teha ja bussid käivad harva ka. Tihti kohe, mis jutt see on, et ei käi? Siin on nelja risti tee, siit saad igale poole. Tallinnasse Tartusse spetsialisti, Pihkvasse,  Venemaale, kuhu iganes see. Bussiliiklus on siin küll super hea kohe,  kes seda ütleb, siis see küll valetab. Suure suuga. 10 27, tuleb, tulebki, nii, paneme. Mõni asi ikka oli. Aga suva ümber on teistsuguseid kogunemisi ka,  ma näitan teile. Tere mina olen täna leivakupoes müüa, Te,  olete ju konkurent ja tulite parkisite siia ette. Teil on siis ära jagatud, et poes on osad asjad  mida teie müüte peamiselt kala on kala, nii palju muud? Jah, ka koodi tees, et ainult kala. Väga intensiivne on see müüja töö, mõni tuleb siia,  kiidab teine, tuleb, kirub ja siis peab veel konkurente  ka ära ajama. Et eks näis, mis see päev toob. Nii nagu sa lubasid, saab sellise tooli katte vahetamisega  ise täitsa hästi hakkama. Aga milliseid tööriistu meil selleks tarvis läheb? Lõiketangid naelatangid, naaskel käärid ja mõned  majapidamised leiab kindlasti ka sellise mehaanilise  klambripüstoli joonlaud mõõdulint ja siis mul on niisugune kriit,  et noh, millega kanga peale joonistada. Täiesti tavalised tööriistad, mul on näiteks isegi selline klambri. Siis. Seda saab täiesti kasutada. Ja esimese asjana siis kõigepealt tuleks  siis võtta vana kangas ära. Ja selle jaoks kõige mugavam kasutada alguses sugust  tavapärast naasklit, et hoida toolipõhjast kinni  ja suruda see naaskel niimoodi siia serva alla  ja meelitada klamber lihtsalt ülesse. Ja hästi oluline selle juures on see, et mitte suruda  kuidagi naasklit enda poole, vaid alati kõiki tööriistu  endast eemale. Et kui torkad, siis torkad enda kõrval olevat inimest teise. Mitte ennast just ja siis näiteks nende lõiketangidega nokib  need viimase lõpu ära ja kui kangas hästi tugev,  siis tegelikult saab ka niimoodi, et ta ajab kanga alla tangid,  needsamad naelatangid. Ja niimoodi rebib kanga abiga klambrid välja. See puit saab seal nagu vahepeal kahjustada ka,  et sellest pole midagi hullu. Sellest ei ole mitte midagi hullu, selle võib kergelt pärast  natuke üle lihvida. Kindlasti tuleks kontrollida, et ei oleks siin neid klambriotsi,  millega siin on ja selle võib ka ära võtta. Siis eelnevalt me võtsime ära ka vana vatiini kihi,  et üldiselt kanga all oleva vatiinikihi ikka tavaliselt  oleks tark välja vahetada, et see võib olla samamoodi natuke  määrdunud nagu kangaski. Et siis tuleb kontrollida, et see põhjal oleks kindlasti  piisavalt vahe sees, et kangapaksus mahuks raami sisse ilusti. Et siis ei tee pärast raami katki. Nüüd tuleb uus vatiin. Ma võtan. Jah, selle jaoks on hea kasutada sellist aerosool  kontaktliimi ja siis vatiini. Tavaline sünteetiline mahuvatt. Ja lased lihtsalt õhukese ühtlase kihi kogu pinnale peale. Ja põhimõtteliselt tuleks nüüd ära lõigata vatiin mööda seda  puiduäärt kääridega. Nüüd oleks tark mõõta kangas välja ja kanga mõõtmiseks. Me võtame polstri kõige laiema või kõige paksema koha. Puiduservast. Puidu servani ja mõlemale poolele peame lisama kuskil kolm  sentimeetrit klammerdus varu. Kas kanga lõikamine on kõige vastutusrikkam töö  selle asja juures? No seda võib nii võtta küll, et eks see ole natukene Kanga hinnast. Selle kanga puhul on kindlasti oluline see,  et siin keskel on lill või suurornament. Ja ornament paigutatakse tavaliselt polftrile keskele  ja võin natukene ettepoole, et ta jääb visuaalselt ilus. Samamoodi on kõik puud kasvavad alt üles,  kõik loomad on õiget pidi ja sellele kanga paigutusele  pööratakse tegelikult hästi palju tähelepanu. Nii, aga nüüd on kangas välja lõigatud. Mis siis nüüd edasi? Järgmise asjana siis oleks tark ära märkida tooli põhjal,  et kes kohad Ja seda on siis lihtne märkida, nii et me murrame kanga pooleks. Lõikame siia lihtsalt need keskkohamärgid. Kui meil nüüd keskkohad on märgitud Nüüd kõigepealt ongi hea, nüüd nüüd see keskkohad. Kinni klammerduda. Nüüd oleks tark kontrollida, et lill on meil  siis selle soovitud koha peal keskel ja võib-olla natukene eespool. Sa tõmbad selle kanga päris pingule ikka sinna peale. Jah, siin on konkreetselt nüüd see nii-öelda mererõhupolsterall,  kus jah, kangas läheb suhteliselt pingule peale. Poroloni puhul tuleb olla natuke ettevaatlik,  et ei tõmba liiga pingule ja kindlasti on oluline see,  et keerame kanga kahe korra. Et see tagab selle, et ta ei hakkaks siit hargnema ja,  ja alt on ka ilus vaadata. Nüüd järgmisena oleks tark siit nurgast jätta natukene maad  klammerdumata lasta siit kinni ja siis need vahed  ja nii kõik. Kogu ring ja nurgad jätame kõige viimaseks. Oluline igasuguste voltimiste juures on see,  et vol eest vaadates oleks kindlasti peidus,  ehk kui sa vaataksid niimoodi Eestis oleks see vari näha. Kui sa vaatad niimoodi, et siis seda varju näha ei ole  ja niimoodi on ilusam. Nii, nüüd selle nurga tegemisel on oluline see kõigepealt  külgsuunas pingutame kanga üle nurga ja siis klambripüssiga  või naela, lööme siia klambri. Et siis kõigepealt tuleks siis külgsuunas ära pingutada. Ja siis keerame siia peale. Selle koldi nagu peitu aga kuna siin natukene siugust  üleliigset kangast, see lõigatakse ära. Nii nüüd on valmis, nüüd tuleb kindlasti olla veendunud,  et ühtegi klambrit kuidagi poolenisti või pool vildakat  sisse jäänud jälle, et kätt ära ei lõhuks. Aga muidu ma arvan, et selle võib nüüd peale panna. Näeb väga ilus välja igat. Tere. Olete tööl? Mis pandis te töötate? Kõik kütte. Markollist elate siinsamas külas või Tartu linnas. Tartu linna läbisõidu. Lõuna-Eestisse. Meil on väga hästi selge see asi täpne teha. Aitäh. Nägemist. Tänane päev on olnud pikk, aga päris huvitav. Olen näiteks ära müünud kõik soodushinnaga viinad,  mis on natukene hirmutav ja väga palju suitsu samas  ka jäätist. Aga mis puutub sellesse, kas maapood on külaelukeskus,  siis ühest küljest nagu on inimesi, on käinud voorinud siit  läbi tulnud, ostnud kõiksugu asju, aga teisalt  ega keegi ei tule ega jää nagu juttu rääkima,  et kuuleksid, külajutt või mingisuguseid põnevaid seikasid,  seda ei ole, tullakse asja pärast, nii et mõneti on see  maaelu muutunud, nagu ka eesmärgist tud käikude,  eks. Aga võibolla see on ainult tänane päev. Homme võib jälle olla teine, nagu müüjad räägivad. Täna, ma korrastan köögiviljapeenraid. Ma olen siit saagi ära võtnud. Ja ma otsustasin ühte asja katsetada. Nimelt ma käisin Peterburis. Peeter esimese köögivilja aias ja seal nägin sellist asja,  et kohe kui sügisel kuule, et, Oled saagi peenralt kätte saanud, siis nemad külvasid sinna  keerispead mulla parandus, seks. Ja ma mõtlesin, et ma proovin selle järele. Keerispea on nimelt selline tore taim. Mis üsna kiiresti idaneb vähemalt kevadel ja,  ja ta parandab mullastruktuuri. Ja muld on tunduvalt toitainerikkam. Nii. Ja nüüd. Nüüd ma teen külvi vaod. Ma otsustasin sellise pulgaga seda teha. Et ma arvan, et mulle mahub neid siia neli tükki oki. Keeris pead külvatakse poole sentimeetri sügavusele,  nii et väga hoogu. Selle vao tegemisel ei tasu mul minna. Huvitav, miks ma varem ei ole sellist pulgasüsteemi kasutanud,  see on ju väga mõnus. Mul on tulnud alati vaod väga kõverad. Mulda on vaja sellepärast einast parandada et eks need  kahjurid ikka elavad mulla sees ja jäävad kui teatud  kultuure kasvatada. Ja pealegi võtavad taimed toitaineid mulla seest ära. Aga mullaparandustaimed nagu keerispea ja kasvatatakse  ka mesikat ja, ja hernest. Need jälle. Toovad toitaineid mulda tagasi. Ja pealegi, kui see on selline lihtne viis oma mulla tervist  parandada miks mitte proovida? No nii Ja nüüd ma teen selle. Vao põhja natukene. Siin selgemaks, et on lihtsam külvata. Nii sellised on siis keerispea seemned. Päris toredad paistavad olevat nagu köömned,  ma arvan, et päris kerge külvata. Katsun külvata sellise para ja tihedusega. Õpetuses öeldi veel, et võib liivaga segada,  aga, aga see ei ole sugugi nii peenike seeme,  mida nii kangesti peaks liivaga segama. Ja siis veel öeldi, et idaneb üsna vähese mullaniiskuse juures,  et sellepärast pidi teda olema hea kasutada  ja teda kasutatakse ka aastas mitu korda,  nii et hakkad kevadel külvama ja vahepeal kasvatab midagi  ja siis. Ja siis võtad selle peenralt ära ja siis jälle külvad on  igal juhul väga põnev. Nii nüüd on valmis. Ma patsutan selle kinni, lükkab natuke mulda peale  ja surun kinni. Nii saavad seemned parema kontakti mullaga  ja hakkavad kiiremini idanema. Ja nagu näha, olen ma siia peenrasse tegelikult jätnud  üht-teist kasvama. Need on nimelt ühed salati taimed, väga maitsvad aed,  purtulakid ja nendega ma olen tähele pannud,  on selline lugu. Et kui nad iseennast külvavad, siis nendest kasvavad  sellised ilusad lihakad taimed. Aga kui mina hakkan neid kevadel külvama,  siis nad jäävad niruks. Ja sellepärast mina teengi nii et ma lasen neid omapäi oma  aeda elama. Kevadel lihtsalt pean olema hästi hoolas  ja ja mitte neid välja rohima, aga ma juba tean,  milline tema tõuse välja näeb. Nonii. Kuna nüüd sügisel on temperatuurid juba madalamad,  siis ma arvan, et tasuks sellele peenrale panna peale  kattuma siis on pigem kindel, et ta idaneb  ja kui ei idane sügisel ju siis idaneb kevadel igal juhul  põnev on. Ma tean, Katrin, et mina olen käinud ikka neid  kipuvitsamarju mere ääres niimoodi nokkimas,  aga ega neist mitte vilja nagu väga ei tule minu arust,  et seemned ainult jah, ega viljaliha on suht vähe. Et meie ise oleme neid täpselt samamoodi söönud  ja siis me teeme, vahest me mahlapressiga teeme seda püreed  ega sealt ka rohkem läheb nagu raisku. Seda püreed tuleb väga vähe, aga siirupit on hea teha ja. Noh, nii ja naa, eks seda marja kulub ikka palju. Aga see on niisugune, sügisel on nad meil tasuta käes,  ainult võta ämber ja mine korja iga hommikul  ja ja tee iseendale siuke vitamiini ja külmetuse ja,  ja kurgu ravim, mis, mis see kibuvits nii hea  siis on. Aga temas on hästi palju mineraalaineid,  et siin on rauda ja sinki ja paaliumit ja magneesiumit  ja räni ja ja, ja siis karotiine ja, ja siis hästi palju C-vitamiini. Eesti kipuvitsad on. Võib-olla kõige C-vitamiini rohkemad üldse? Need on vist küll siin, nüüd meil jah, jah,  ma arvan ka nii, kuidas siis see siirup valmis saab,  et siirupi tegemiseks, võtame siis potti  kellel on rohkem marju, võtab suure poti,  kellel on vähem marju, võtab väikse poti  ja siis see üks kolmerand potti läheb neid marju täis  ja mida punasemad marjad, et alati nagu tuleb vaadata seda marja,  et ta on punane ja pehme siis sellest tuleb kõige rohkem  välja nii mahlapressiga tehes, kui siis ka seda siirupit tehes. Ühesõnaga, sellest on nagu väga hea teha siirupit  ja see on selline kuivati kuivatamise võib-olla isegi natuke  vara veel kuivatamiseks, aga korjatud ta on,  järelikult kuivatamisele läheb. Ja siia läheb siis vesi peale. No julgesti, ma saan aru, nii aitab. Nii. Kenasti kaetud ja siis. Paneme kaane peale ja läheb keema. Nii et nüüd nad on, siis ta võib kaks-kolm-neli tundi isegi  podiseda vaikselt peas, et marjad lähevad hästi pehmeks  ja ja ta läheb niisuguseks mehuseks. Ja siia saab panna, ma saan aru, lisandeid,  sul on siin see ingver, siis nelki võib panna. Ja kui ja sidrunit midagi haput, et kui ei ole näiteks  sidrunit sobivad ebaküdoonia või punane sõstar  või kui mitte midagi ei ole, siis ka sidrunhape sobib,  aga sina eelistada ikkagi mina eelistan sidrunit  ja mahesidrunit veel, et siis koorega kasutada. Siin juba muliseb päris hoolega, kas ma nüüd poolteist tundi  keenud ja siis on paras aeg panna maitseaineid juurde,  nii et kui poolteist tundi umbes poolteist tuntud. Ja siis lihtsalt need suured ingeritükid siia,  siis läheb tükeldatud ingver, kogu ingver,  bana. Neti doseeria ise ja aga ma panen ka üsna helde käega,  et sellise noh, siin üks kolm liitl, et on,  et siia paar supilusikatäit ikka võib panna  ja nüüd, kui olla laisk, siis panna sidrunhapet,  aga parem on panna sidrunit ennast ja mina olen see laisk kokk,  ma panen, no panen siis. Ta võib pool tundi või isegi tund, aga veel keeda. Niikaua kui marjad saavad täiesti pehmeks,  et need saab sõelast läbi suruda. No sul on siin juba valmis. Haudunud ja loen selle eest ära. Ja. Ja siis on kulpi ka vaja, et kulbilei mõelnudki. Aga tõstame sellega jah. Et segane, natukene teist marja natuke purustada. Te kõike me niimoodi jõuga läbi ei pressi,  sest siin on üsnagi palju neid kidasid ja kibuvitsa sees  ja seemneid me ka ei taha ka siis niimoodi vaikselt,  samm-sammu haaval, et sellega lihtsalt katki ei are täielikult,  ega me siit kõike kätte ei saa. Siis võib noh, vedeliku kallata ka veel peale et ta  siis ise vaikselt jookseb siit. Ja. Praegu lihtsalt võiks segada ära praegu tuhmerdagiga. Ah, see on see osa, mis alles jääb, kõik on ju  selle ise ära. No meie ei viska midagi ära, meil läheb kanadele  või läheb komposti. Võib-olla paneme ta kopsiku sisse. Aname jah, ja siis paneme ta keema. Ja nii kaua me teeme siin nüüd väikse vaheaja sellel  kipuvitsal siin. Ja siis järgmine on, et annab mulle suhkrut. Paneme nüüd on nagu moositegu, ühesõnaga siirup nagu moos. Ma eeldan, et tunde järgi mina panen maitse järgi,  aga praegu me valame siis noh, üks pool kilo siia peale a  julgesti siis ja moosi suhkrut paned ja sellepärast,  et siis see tarretub ära, ta tahab saada kuuma üks,  15 minutit ja siis see ta tarretub ilusti ära. Ja oleks hea kasutada näiteks teda on hästi hea kasutada  magustoitude peal kookide vahel, lapsed võtavad,  võivad teda ka lusikaga sisse võtta. Seega, kui see kibuvitsahautis on niimoodi ära kurnatud,  tuleb panna 15-ks minutiks ja suhkruga tasasele tulele  ja saabki sellise talvise haige kurgu leevenduse valmis. Ega meie see sõit ei hakka ju veel otsa saama. Ei, meil on 98 kilomeetrit veel väga lahe. Läheme kevadel Võhandu maratonile ka äkki sinna,  sa lähed küll üksinda? No vähemalt järgmisel nädalal oleme veel koos teie ees. Kohtumiseni.
