Tere täna on meil teistmoodi rännusarja saade, stuudios on siis kaks maailmarändurit ja teine on Enn Kaup. No ma arvan, et Enn Kaup on vahest Eesti kõige tuntum alade teadlane. Vaieldamatult on ta eestlasena käinud kõige kauem Antarktika ekspeditsioonidel, teinud teadustööd ka Arktikas ja kirjutanud mitu populaarset raamatut Antarktikast. Aga tänases saates võtame siis just põhiteemaks selle Põhjala ehk siis Arktika ehk siis selle põhjapoolse polaarjoone ümbruse. Ja siinkandis on meil mõlemal olnud rännakuid, sündmusi ja tegevusi ja vot neid muljeid siis jagakski ja teeks ka selliseid mõtterännakuid võib-olla laiemalt või õieti kõrgemale, et arutada neid globaalseid asju, mis on ka seotud just nende nabamaadega. Tere, Enn Kaup, tore. Siin kõlas nüüd üks muusika ja see muusika on sinu valikul siin mängimas, et kas sa mõne sõnaga kommenteeriksid, seda? Mul ei ole kuigi palju kommenteerida, muudkui et ma tean, et see on jaapani režissööri kuraharaphilmest Antarktika ja vangeelisseli laevandus, eelis on selle muusikakomponent veerinud. Ma olen seda mõnikord kuulanud ja eks ta on minu meelest päris tore ja kui sa kuulatada, siis, siis noh salata mõtet sinna põhja või lõuna poole, pigem lõuna poole. Mul ikka tähendavad ka. Et päris meeldib mulle. Ja see on üldse huvitav tegelikult polaaralad. Et see muusika on nüüd inspireeritud just seal lõunapolaaraladest ja põhjapolaarala nagu mingisugused kaksikud mõlemad seal kusagil noh, tavamõistes maailma ääre peal ja seal on ka mingis mõttes ühtsust, see külmus ja eriline elustiku vaesus ja muud asjad. Ja paar aladega seoses on ju ka igasuguseid ühinguid ja organisatsioone ja sina oled päris paljudes organisatsioonides nii Eestis kui kaugemal. Aga võib-olla eesti inimesele mõjub eriti huvitavalt see Eesti selline sõpruskond, kelle nimeks on polaarklubi ja et sina oled seal vist algusest peale juures olnud. Ja see oli esimesel detsembril 1994, kui ma selle klubi asutasime meremuuseumi juurde. Ja sellest ajast saadik ta tegutseb edasi siiamaani meie rõõmuks. Ja päris mitmeid eelkõige siis teadustöötajaid, kes olid Arktikas Antarktikas tegutsenud, teadusekspeditsioonidel sinna ühines. Ja neid on tulnud hiljem ka juurde, nii et meil on umbes 30 liiget. Ja see aeg on läinud jah, ruttu. Aga me oleme ikkagi siis püüdnud, et oma eesmärkide kohaselt mitte üksi pakkuda üksteisele seltsi ja sotsiaalset keskkonda inimeste hulgast, kes teineteist kõige paremini mõistavad vaid oleme püüdnud siis rahvale selgitada, missugused need Polar on ja mille pärast nad on tähtsad ja ja miks on neid vaja uurida. Ühesõnaga, oleme teinud sellist natuke rahvavalgustaja tööd selles asjas mis ikka tahab veelgi teha, sest ega inimesed tänavalt ütleme neist aladest kuigi palju ei tea. Ja kui sa küsid niisuguse tunnus küsimuse, et miks need jääkarud pingviine ise see on, siis kardan, et suurem osa inimesi ei oska mustaga valget lausuda selle peale. Eest, ja mingis mõttes on ikkagi see polaaralade ühiseid jooni ja polaarklubis on muidugi selliseid noh ma ütleks lausa legende peale sinu nagu Vello Park, kui Andres Tarand. Aga sinna on nüüd siis ka nooremaid juurde tulnud, ma arvan, Timo Palo kindlasti peab paika ja kui me mõtleme nende nooremad, et inimeste peale, kes viimastel aegadel on hakanud tegelema ütleme selliste kaladega, siis yks nimi on mari hunt. Ja arhitekti haridusega noor naisterahvas, kes sai selle palarale nakkusega, võib öelda ühekspetsioonilt Prantsusmaale. Ja ta on sellest kirjutanud ka ajakirjanduses sellest käigust, et ta pidigi nii-öelda disainerina sellest tegutsema. Ja siis on üks mees nimega Priit tisler. Ja Priit tisler on hariduselt atmosfääri vesik ja töötanud hulk aastaid Soomes, algul metroloogina metroojaamades, aga siis nad hiljem soon metroloogia instituudis ja saanud metroloogiadoktoriks ja teinud nüüd juba kolm ekspeditsiooni Antarktikasse kaks tükki samas ja siis üks saksa uurimisekspeditsioonilaeval palarstern vedeli merre polaaröös väga huvitav oleks, täitsa on ka jällegi. Nii, et on meil ka nooremaid tegelasi klubis nad on meil liikmed ja, ja aktiivsed liikmed, et nendest on kahtlemata rõõm ja. Mulle tundub, et nendest polaarklubi liikmetest enamik on oma käikudel nagu kaldunud rohkem sinna lõunapooluse ümbrusesse ja põhjapoolkera nabamaades on nagu vist vähem käidud, kuigi on ka seal käidud, eks ole. Tegelikult vast mitte tegelikult neid jaguneb mõlemale poole küllalt. Klubi ei ole veel väga suur mass 30 liiget, aga Peab lisama ka, et meil on ka välisliikmeid, nii et sellised väärikad välisliikmed nagu Robert hiilanud Scott Polari Instituudi arhivaar ja polaarajaloolane. See on meil tuntud vene polaaruurija polaarreisija Victor Bay Arski kes pikki aastaid oli Peterburis hart Antarktika muuseumi direktoriks, nüüd oma karjääri lõpu poole ja kes korraldab ekspeditsiooni põhjapoolusele kõige muuhulgas sealt Venemaa poolt. Nii et seltskond on lausa rahvusvaheline igal juhul nimi on seal väga vahvusel polaarklubil, minu meelest ja soovid seda siis jätkuvat jõudu niukesel toredal organisatsioonil. Aga kui me nüüd praegu keskenduma ja selle saate põhipiirkonnale arktikale, et siis huvitav nagu määratleda seda, mis arktika on, siin on tegelikult hästi palju selliseid erinevaid definitsioon, isegi teaduslik, kas tõesti päris erinevaid, eks ole, kuidas piiritleda arktika piir? Jah, eks ta üks kõige lihtsam on võtta see põhjapolaarjoon ja kuulutada kõik, mis on põhja pool siis arktikaks ja lõuna pool lähis arktikaks, aga vast on ütleme nii, looduslik, kult kõige õigem võtta, mida on ka tehtud siis juulikuu 10 kraadi isoterm ja vaadata, kuidas ta kulgeb ja ja kordan ta siis polaarjoonest põhja pool ja kordan lõuna pool ja see peegeldab päris hästi neid looduslikke olusid, kasvab siis kuskil põõsaid ja metsa või mitte ja see määrab seda suuresti. Ja võib ka vaadata, kus on igikeltsa, kus enam ei ole, jah. Aga see, see term joon, jah, see ta tooks suuri erinevusi näiteks seal ütleme Põhja-Ameerikas, Hatsoni lahe piirkonnas siis on ta kohe tublisti sellest põhjapolaarjoonest lõuna pool. Piir. Jah, ma mäletan, ma ükskord lendasin augustikuus lennukiga üle Hatsoni lahe ja ma olin täiesti hämmastunud seal heas augustikuus. No ja, ja see on ka sellise kantsis, kus võib kergesti jääkarusid kohata, et on üks linn nimega Churchill kus neid siis teatud massiliselt esineb ja. Ostetakse jääkarude pealinnaks joosta, rändavad sealt läbi, eks majastrand ala ja sinna inimesed otsustanud linna ehitada. Ja karud on enne käinud, kui igatahes neil võiks rohkem õigustus võiks olla. Aga muidugi on jah, lihtne ja selge niisugune see polaarjoone definitsioon, et seal see 66 kraadi 33 sekundit ja veel natuke minutit edasi. Et võib-olla sellest saab, kes siis praegu peame siis seda joont nagu silmas ja iseenesest on võlg silus mõiste mis on rohkem nagu küll põhja alla tuuriga seotud sonisse põhjal. Ah et Põhjala iseenesest mõista Põhjala, ta on väga lai mõiste, aga iseenesest ta haarab, siis ma ütleks just ütleme, polaarjoone andsid nii põhja kui lõuna pool polaarjoont, siis olenevalt sellest, kuidas kliima seal kohapeal ja ta on, aga sõna põhjal on, mulle ka meeldib, mulle ka meeldib. Ja minu arvates teatud lahenduse võime eestitki sinna põhjasse ühendada. Meil on talved, meil teatud talvedel on vaja sadamate lahti hoidmiseks jäälõhkujat kuigi mitte alati siis, kui mõtleme, et maastik on kujundanud need Skandinaavia jääliustiku liikumised ja ega me nüüd siis ikka paanikasse satu kui talvel, äkitselt olen lumi maha, me saame sellega hakkama, erinevalt paljudest rahvastest seal, Lääne-Euroopas näiteks. Ja see, et meie balti meri jäätub, noh, me oleme lapsepõlvest sellega harjunud pidanud loomulikuks, aga ma mäletan, kui ma olin Teravmägede ümber Teravmägede sõitmas, seal oli raamatukogu ja seal raamatukogus oli siis selline raamat, et maailma jäätuvad mered ja siis korraga jõudis mulle pärale, tegelikult kogu maailmameredega võrreldes on neid ikka väga vähe. Et selles mõttes me kuulame põhjal hulka ja mingis mõttes ka ütleme, kui võib rääkida eestlase olemusest, siis ma arvan, et suurem osa eestlastest on sellise põhjamaise loomuga ja see Põhjala neile kuidagimoodi lähedasem. Eks ole, kui need lõunamaad. Nii et selles mõttes me oleme ka tõesti põhjal ära. Ma isiklikult tunnen suurt rõõmu aastagada vaheldusest sellest, et meil suvel pööripäeva ajal on niisugune tore videvik, niisugune nähtus, mida lõunamaades nagu ei olegi, siis paljud imestavad, et meil on ikkagi karmimatel talvedel niisugused nähtused nagu jääteed saarte vahel. Et sõidab auto jää peal paljudele tahase pähe hästi mahtuda. Ja need on asjad, mis meie jaoks ei ole üllatuslikud, aga kui sa oled maailmas rohkem ringi käinud, suhelnud teiste maade inimestega, siis sa taipad, et kui erandlikud need tegelikult on. Aga kui me nüüd mõtleme selle peale, et polaarjoon siin põhjapoolkeral ja et kus me siis kumbki oleme käinud siin siin põhja pool, siis minu jaoks on, ütleme, Euraasias on loomulikult väga korduvalt need Põhja-Skandinaavia alad aga siis ka Teravmägede saarestik seal õige kaugel põhjas ja Aasia poolel, mis on meelde jäänud väga teravalt elamuslikul on olnud üks selline, mis oli siis hobijõe alamjooksul. Me käisime seal antide juures ekspeditsioonil ja teine oli siis Taimõri poolsaarel, mis on maailma kõige põhjapoolsem poolsaar. Ja need, need olid väga võimsad ja siis Ameerika poolel olen käinud ka laskal ja, ja siis olen käinud maailma suurimal saarel Gröönimaal. Aga kus sina, kuid noh, niimoodi lihtsalt loetleda praegu, et millistel põhjaaladel sina oled. No see algas, võib öelda tudengipõlves ja kohe seal järel, kui sai käia kahel matkal Koola poolsaarel siis ükskord talvel niisugune tõsine talvematk, mis võib-olla siis esimest korda ka telgis väljas magades andis aimu natukene Polar loatingimustest on ikka oli, oli paarkümmend kraadi pakast ka ja ja siis teinekord jälle võib öelda Põhjala suvel kaasel Koola poolsaarel, kus näiteks oli paiku, kus kui maha aidsid, siis võid võisid ennast Murakatest paksuks või täis ütleme, need paigad, siis olen ma küll jällegi nii huvireisijana või matkajana matkanud Lääne-Gröönimaal niisugusest paigast nagu kangelussoak paik mul sinna sisenenud läänerannikul ja veel edasi laevaga ja pärast tagasi lennukiga. Ja ma olen siis päris mitmed korrad seitse kaheksa ekspeditsiooni olid küll üsna lühikesed, teinud siis paika. Kui nüüd kuulaja kujutab debaika Põhja-Skandinaavias, kus kolme riigi piirid saavad kokku Soome, Rootsi ja Norra. Ja seal on niisugune piirkond nagu kilbis järvi, Suurjärvi asekilbi, saare piirkond ja kõrge saana mägi üle 1000 meetri merepinnast ja seal ümbruskonnas ma olen teinud siis järve uuringuid, seal ei, teaduslik eesmärk ja siis seal sellega seoses ringi liigutud. Aga sai ka võetud siis aega üks kord paar päeva ja käisime kaera nordkapi kõrval mitte peal, sest et mulle tundus, et kõrval on õigem ja huvitavam ja odavam minna. Kas on see nüüd järgmine poolsele ida poole lääne pool lääne pool, aga, aga nordkapp oli ilusti näha. Ja siis niisugune paik nagu Alta näiteks oma tuntud kaljujoonistega ja see sai ära vaadatud ja, ja siis ka seal samas juhtus nii, et madalas lahes oli ainult või 14 kraadi veetemperatuur. Ki võib öelda, et Põhja-Jäämeres on saanud supelda. See elamuslik pool ongi ju võib-olla see, mis kõige rohkem nagu emotsionaalses mällu jääb ja, ja sellest hakkamegi täpsemini meenutama. Aga kui rääkida elamustest nabamaadel et kindlasti üks kindel asi, mis seal väga äärmuslik on, on küll, et mis on näiteks sinu kõige madalam temperatuur, mida sa omal nahal oled kogenud meelde jäänud? No ja see oli nüüd küll Antarktikas ja see oli, ütleme septembri keskpaigas. Me olime retkel Nabala osas ka jaamast selfie liustikud pidi siis sinna rannikule, kus olid kütusemahutit, kus tule vaja kütust Jaama vedada traktoritranspordiga, ütleme. Liustikud on need need liustikud, eks ole, mis siis laskuvad mere peale ja katavad merd vaikselt. No just Antarktise mannerjää voolab keskelt allapoole rannikule ja rannikule pidama, vaid liigub edasi mere peale, nüüd jäälaamad ulatuvad mõnikord isegi mitusada kilomeetrit rannikust ja rabelevad olla mitusada meetrit paksud ja seal oli siis ütleme, 100 kilomeetrit jaamast. Erakordselt kummaline fenomen, et jää laskub, liustik laskub nii aeglaselt, et ta üldse ei murdu vaid voolab. Ja no just seda on raske ette kujutada, et jää nüüd ka plastiline on, drastilisi ained on muide teisigi nagu pigi või klaas näiteks. Aga jää voolab ikka natuke paremini kui need ained. Siis ta jah, tõepoolest suure raskuse mõjul voolab ja jõuab kaugele, aga lõpuks ikkagi teame Murduvad ja siis on need juba õige suured, et see on, see on üks Antarktika fenomene, aga siis seal selfie liustiku peal oli siis jah, siis. Jah, see on nagu madalamal ja, ja seal on niisugused nagu soojuse välja kiirgumise tingimused, säärased, et seal läheb isegi natukene külmemaks kui 100 kilomeetrit eemal kalliv anal firmachaivaasis kus nii suurt külvata, et ei tulegi. Paradoks nad natuke on, aga eks tal on ikka Mihkla seletus olemas. Läheks pikale seda seletada, et oli jah, 44 kraadi ja siis me seda külma seal nägime ja mul ei olnud kõige hullem see asi, sest siis parasjagu ei olnud mul nagu olulist ülesannet, aga küll oli meil paar meest, kes pidid hakkama siis selle roomikmasina sidurit remontima. Oja, see, see oli küll ja küll väga vinge töö ja neile kõvasti kiitma, kes sellega hakkama said, aga nad siis lõpuks selle mitme tunnikaid kab, külmusid ikka läbi ka, kuigi see külm oli selline kuiv ja jaagu tuuletu oli hea. Aga ta lõpuks ikkagi läheb läbi riietest jooksu, kontideni ja siis siis, kui nad tulid sinna majakesse, mis oli roomikmasina peal, seal oli soe, mõistagi ahjud kudesid, siis läks neil hulk aega, enne kui nad päriselt sooja said. Minu külma kogemus, ütleme kraadiklaasi vaadates oli muide üks kraad külmem kui aga sisuliselt sama ja see oli miinus 45 ja vot seal just südatalvel seal Obi jõe alamjooksule pisikeses anti külas Lopparii külas. Ja see oli huvitav, kuidas need kohalikud inimesed olid harjunud sellega, et nad pidasid siis 45 kraadist külma nagu ja tänan, päris krõbe pakane. Ja siis, kui temperatuur oli kuskil 40 241, siis oli tänandite parafilm ja kui oli miinus 36, siis nad ütlesid, et oi, et täna on ikka soe ilm. Aga nüüd kaup, katsuksime meenutada neid paiku põhjalas, kus me ise oleme olnud mõlemad lähemad noh, erinevatel aegadel erinevatel põhjustel aga ometi samad paigad, et kui palju seal siis nendest muljetest nagu huvitav niimoodi haakub ja kattub ja kui palju mitte. Kui võtaks kõigepealt selle käsivarre Soome ehk siis selle kilpis järvi ümbruse, et mina olin seal juuni kuus, ükskord tulin Norrast tegelikult kalastamast ja ja siis mind hämmastas selle paiga selline karmus. Sest et kuna ta on merepinnast ka parasjagu kõrgel koguse kilpi, servi ümbrus ja käsivarre Soome siis seal ei ole puid, seal on artilised, taimede loomad sel aastal just juunis oli hästi palju lemminguid, oli lemmingut, aasta olid põhjapõdrad ja seesama kilpi seal ise see mulle nii meelde, et ümberringi juba kased olid hiire kõrvul. Aga kilbis Järvi pind peegeldas vastu nagu peegel, sest ta oli üleni jääs ja siis ma pikalt ei saanud seal olla, aga mõtlesin, et siia peaks veel tagasi tulema. Sina oled seal mitu korda käinud ja lisaks nüüd sellele teadustööle ka muidu ringi käinud, et mis aastaaegadel Sa oled käinud, mulle meenub, et kui esimest korda läksime sinna koos noorema kolleegiga, siis siis oli esimese mai paiku, kuhu me saabusime. Me tahtsime järve Valgalast võtta lumeproove ja kui me sinna teele asusime, ega meil aega liiga palju polnud ja lund oli palju, Londoni meetri jagu umbes. Aga, aga oli ka paras lumetuisk. No mitte nüüd nii karm, nagu tihtipeale Antarktikas on olnud, aga ikkagi nii et noorem kolleeg sai oma niisugused head ristsed kätte seal ja suuskadega. Me liikusime seal. Ei olnud hullu, aga tuletas nagu üht-teist muud meelde. Ja et aprillis saad täitsa talvetunde väga kergesti. Ja siis on huvitav see, et kilbis järvel, kas esimesel või teisel mail toimub igal aastal seal suur kalapüügivõistlus, kus mitu 1000 vist vaatad, 8000 inimest tuleb korraga, kui neile antakse lühike aeg, kas tund või paar. Et minge nüüd, püüdke nii palju kalu, kui jõuate ja siis kes kõige rohkem kaaluliselt püüaksime, võit ja suured auhinnad on väga suured, siis ka ütleme siis aprillis-mais saabub sinna suurele hulgale suusatajaid suusaraevaataks sisse ja see on veel koht, kus Soomes sel ajal lund mujal on taeva kadunud viimane koht. Kuulge, otsida just ja neid inimesi leidub. Nägin seal ka Soome suusakoondise liikmed hakkas harjutama veel sesooni lõpus. Aga nüüd ütleme suvekuudel, sa oled seal olnud ka mitmetel erinevatel aegadel Ma olen olnud jah siis juulis ja olen ka olnud augustis. Ja noh, kui mis rääkida sellest, et järved, siis sa nägid kilbis järvi, aga kaetud tavaliselt läheb siis jaanipäeval või natuke hiljem külvise arvelt jää ära. Me oleme uurinud ühte teist järv, mis on veidi kõrgemal, siis seal isegi jah, juuli algul lahkub ja, ja veel lume lume on juuli algul kohati seal põhjapoolsetel nõlvadel näha. Aga noh, ikka hakkame väljendama ka juba ja ega üldiselt seda vihma seal suvel palju ei 100 tegelikult. Kuigi võib ka tulla. Et niisugune võib-olla paar päeva, päike on kogu aeg üleval ja, ja läheb ka soojemaks, 10 15 kraadi on ja tundrute peal kõrgematel, siis on tore asi, see tuuled viivad ka sääsed minema. Kui alla gaasikusse laskud, siis nad muidugi tulevad sind külastama ja aga päris taristu, tore on jah, seal liikuda ringi ja sealtsamast kilbis järvelt läheb ka näiteks tore matkarada Soome kõrgema mäe Haldi poole, kus me ära käisime, aga soovitaks võtta üks neli-viis päeva ja seda rada edasi-tagasi käia ja siis ka aldimäe otsa jõuda, mis saag tegelikult Norras. Aga nüüd on kuulda Norrast sellist algatust, et Norra tahaks Soome 100.-ks juubeliks selle alaja mäe Soomele ära. Minu meelest niuke kelmikas mõte ja ei tea ka pretsedenti mujalt maailmast etteasted. Üks riik kingib teisele mäe ja Soome Saksa endale uue kõrgema tipu selle tulemusel, et iseenesest niisugune natukene siukene, lõbus ja väga suuremeelne ütleks, läheks käiku ja Norra lõpuks need kõrgemaid mägesid küllalt sellest 1300-st, mis Haldi mägi on. Ega meie küll ei tahaks oma muna vägest lätlastele kinkida. Et lätlaste mägi on ju kõrgeim tipp, on 10 meetrit madalam. Just seal viitsame kõrgust. Ja ei söö, väga suuremeelne. Aga nüüd see teine paik, ütleme, Teravmäed teravmäed on ikka juba hullult palju teistel laiuskraadidel kuskil 1000 kilomeetrit nordkapist veel põhja poole 78 oli siis laiuskraadi oli siis longer püüjanis just, eks ole, ja ja see on siis sisuliselt külamõõduline asula ongi siis nii-öelda Teravmägede pealinn ja seal on üle 2000 inimese, kes ka üle talve elavad seal ja seal me oleme mõlemad jälle käinud erinevatel aegadel. Mina käisin muide, augusti lõpus seal. Mina jällegi juuli teise poole alguses, ütleme siis nii, et siis oli päris suvine olukord mõista keelne polaarpäev ja mõni kraadi sooja, aga ei tundunud üldse vilu. Millegipärast see asi, et kas oli õhk kuivem, kuigi ilm muutub seal ka üsna üsna kiiresti, aga, aga mul vist päris hästi ilmaga vedas. Ja see minu aeg oli muide see, et just parajasti saabus esimene polaaröö just longer püüeni ronisime kõige kõrgema kalju otsa, et jälgida seda, kuidas päike läheb korraks niimoodi sinna horisondi taha, et see oli niisugune astronoomiliselt väga tähendusrikas aeg, just just sel ajal, aga seal ütleme, see Teravmägede niisugune tunne ei mulje. Meie tegime siis ümber Lääne-Teravmäe kõige suurema saare niisuguse nädalase laevatuuri ja sealt tegime siis neid sodiaagiretki maa peale. Aga see, mis põhiliselt Te jäi, oli ikkagi see noh nii nagu nimigi ütleb, et teravmäed, niuksed terava reljeefiga, mäestikud ja muidugi jää ja lumi metsa pole. Jääkaru. Jah, kui te neid nägite, siis teil võib-olla isegi isegi vedas. Ta alati neid ei nähta ka ja kui mina olin seal viis päeva longer püünis ja selle ümbruses, siis ma ei näinud kordagi, ega ma nüüd ei kurvastanud ka, sest ma matkasin seal ringi ja siis siis on parem, kui sa neid ei kohta, seal aga aga üks matk viis vist jah, sama mäe otsa, kus sina käisid selle nimi antrolls tainen. Ja see on võimasklasselov poolest täid, sealt avaneb väga võimas vaade ümbrusele. Ja, ja see sinna liigudele liustiku jaajaa liustik, mille nimel Lars Breen ja lõpuks jõuad siis 850 meetri kõrgusel üle merepinna ja vaade on tore sellele adventi Jordani jõe, mille esse langerbin asub ja siis peale selle väga veel mujale. Kui ilm on tore, siis näed ilusaid vaateid tingimata püssimees kaasas olema ja meil oli püssimees Kiidolibessiga kahtlemata Ta ja siis peale selle oli tal üks koer kaasas, kelle ülesanne oli veel eriti tähele panna, kas kuskil mõni jääkaru hiilib, koerad saavad sellega hakkama, see koer oli veel huvitav kohe sellepärast, et ta oli käinud ära põhjapoolusel mingi kelguretkega ja siis kas nüüd ütleme, veerand või poole kohaga või enne pensionipõlve veel töötas siis niisuguste turistide teenindamisel, nagu meie olime seal. Ja mind lõbustas vägase longer püüeni, mis antakse igale ühele kätte, kes sinna tuleb, nimelt on seal siis valgega, vot see osa, kus jääkaru ei ohusta ja siis ümber selle asula on siis roosaga ülejäänud ala, mis on ohtlik, sellepärast et seal on jää, karvutasime alati, mõtlesin, et huvitav, et kui hästi jääkarud, siis seda kaarti niimoodi. Et see oli niuke päris lõbuks, sest tegelikkuses onju juhtumeid seal küllalt tuleb keset asulat ja hakkab seal ringi tatsama. Ja kuulda on olnud umbes säärast umbkaudset statistikat, et kord 10 aasta jooksul ja korra proovid, kuidas turist maitseb ja ei, see on loom ja ettearvamatu. Aga läheksime nüüd veel ka Gröönimaale pööraselt põnev, maailma suurim saar ja ega meil palju siin muljetada aega enam polegi. Aga mõned niuksed, tähelepanuväärsemad jooned sealsetest muljetest. Gröönimaa põhiline tunne, mis ma tagantjärgi endal mälus kannan, on see suurejoonelisus, maastiku suurejoonelisus, kusjuures need maastikud maismaal on tihti täiesti tühjad, seal pole puid ega suurt taimegi midagi näha. Ja siis sealsamas lahtede ümbruses ja mere peal jäämäed, kõige suuremad, ütleme et kogu põhjapoolkeral just seal kusagil Disco vei kandis Gröönimaal ja siis muidugi vaalad. Me olime seal juuni alguses ja see oli eriline sest Gröönimaal ei olnud veel läinud põhja poole ja körval ja ei olnud veel läinud lõuna poole sõna otseses mõttes Tõnni vaalade kari, kus oli 50 vaala koos, see oli minu jaoks ennenägematu. Aga sina käisid seal just jalgsimatkal. Ja me võtsime koos kahe sõbraga kätte aastat 15 tagasi ja ja matkasime siis kaheksa päevaga kangerlosvakist lääne poole mööda sellist künkliku järvelist, maastiku, sisine jutti, linnani, mis on teine kõige suurem linn, Gröönimaal istuvad 500 elanikku ja päris tore liigani jalgsi matkata, seal jääkarusid, ei nähta seal siiski jõgede orgudes kasvab päris suuri puid, kui ma ühes kohas lõin oma varba valusaks ühte kasvavat puud, siis ma võin vist öelda seal ikka mets ka juba peaaegu. Ja siis me matkasime ilusasti ära sinna ja siis meil oli reserveeritud tut laevasõit juba aasta varem et saaks sõita sisi minutist, siis üle mitme sadama ja käisime korraks ka diskosaarel sees, siis ilu lihtsalt. Ja päris tore laevasõit koos kohalike nuttidega, kes niuke, äärmiselt lõbus rahvas ühte lugu naeravad ja ja teevad nalja ja nendega oli tore koos olla. Ja siis seal ilulissatis me olime kolm päeva, ütleme telklaagris ja nautisime seda olukorda ja imestasime, et seal on elab 4500 inimest aga veokoeri on seal umbes sama palju ja need annavad oma olemasolust ikka alati märku raja Okumisega, nii et vaata, kuidas sa õhtul saad magama jääda. Ja no see venima oma põlisrahva innuetidega, see on tõesti jälle täiesti ainulaadne isegi teoreetiliselt ma tean, et, et maailmas ütleme alade põlisrahvast, kes oleks nii kaua küll teatud vaheaegadega ka seal Gröönimaal elanud, need olid küll erinevad kultuurid, erinevad rahvad, aga ometi tuhandeid aastaid on seal elatud ja suudetud seal toime tulla ja see praegune iki kultuur on küll oma tehnoloogiaga täiesti tänapäevane, aga elatusviis on jäänud ikka samaks, mis tuhandeid aastaid tagasi kalastamine ja jahipidamine. Et see oli veel üks eriline, meeldejääv osa Gröönimaast ja, ja ka see, et tõesti see kelgukoerte roll, nad on tööloomad ja nii on see siin aladel alati olnud. Nii tänases saates sai siis arutatud paar uurija Enn kaupiga just Arktika ehk Põhjala alade looduse muljeid ja elamusi ja ka neid paiku, kus me üheskoos oleme käinud ja mille poolest need karmid paigad siiski sügavalt meelde on jäänud. Aga järgmises saates jätkan ma siis neid Alaska rannaku lugusid. Seal tahan ma juba rääkida Alaska loomariigist. Me nägime päris mitmeid erinevaid suuri ja väiksemaid loomi oma silmaga ja saime nendest ka elamusi küll põdrad, küll põhjapõdrad, küll lumelambad, küll viiksjänesed ja nii ikka edasi. Ja see ongi järgmise saate põhide.
