Täna jätkame siis neid Alaska retki ja ma jagan siis neid muljeid sealt Alaskalt aasta tagasi käisin seal kusagil PõhjaAmeerika põhjalas ja eelmises saates sai arutletud selle üle, miks sa laska mõnede rändurite jaoks nii kangesti ligitõmbav on. Ja sa ei kõneldud ka ühest kuulsast rännumehe loost, see oli sesse kirglik Ameerika nooruk Christopher Mcälless, kes paarikümne aasta eest laska loodusesse läks, et vabadust nautida. Ja mis sellest katsest siis õieti välja tuli. Ja eelmises saates mõtisklenud ka selle üle, et milline on kujutluste Alaskal Ahja, milline ta siis seal tegelikkuses on. Ja me jätkame õieti seda laska lõputult huvitavat looduse teemat, aga täna on siis peamine teema Alaska taimeriik. Ja kui nüüd mõni juba arvab, et mis seal Alaska taimestikus ikka nii väga avastada on seal põhjamaa ja taimi vähe siis ma ütlen kohe ära, et tegelikult oli täitsa vastupidi. Et kõigil loodusretkedel, kui me seal käisime, avastasime suurte aina uusi taimeliike ja sõltus just sellest, et me olime erinevates taimekooslustes, seal on neid päris palju. Alustades lopsakate taimedega jõeorgudest ja lõpetades tõesti taime vaeste tundrotega. Ja oli tõesti palju taimeavastusi, aga lisaks sellele ka selliseid elamusi ja värve ja lõhnu ja kui soovite ka tundeid nendes erinevates Alaska maastikest ja neid kõiki ma püüangi siis saates siin kuidagiviisi sõnadesse panna. Nii siin kõlas nüüd algatuseks üks Alaska põlisrahvalaul. See on jupiki. Pikki keel on üks Eskima rahvaste keeli, nad elavad seal Alaskal kõige karmimates põhjaosades ja nad laulavad trummi saatel sellest, et seal jäämerre sääres tuleb ühiselt tegutseda. Ainult nii on võimalik siin püsida. No need jupikid elavad tõesti selles kõige karmimas arktilises Alaskas, aga meie Alaska reisi kohta peab küll üldiselt ütlema, et meil niisugusi väga karme ja äärmuslikke olukordi üldse ei tekkinud. Üks põhjus oli juba see, et me ju olime kõige soojemal kõige mahedama aastaajal, mis Alaskal üldse on võimalik, see oli augustikuu. Muidugi oli meil ka igasugu katsumusi ja pikki väsitavad jaks, Vedki ja ka isegi seiklusi ja, ja mõningaid tagasilööke, see kõik kuulub õige eheda Alaska reisi juurde. Ja meie reis oli päris pikk, kui me alustasime sealt lõunaosast pihta kõige suuremast linnast änkoratšist. Ja kui me sinna tulime, siis me olime küll sellest üle Atlandi ookeani pikast lennust niivõrd väsinud ja ajataju oli niivõrd sassis, et et algul me lihtsalt toibusime natuke seal. Aga siis läksime juba bussiga põhja suunas. Ja seal kuskil 200 kilomeetrit, võib-olla sellest anklatsi linnast põhja pool, seal tegime ka siis esimese looduseretke, see oli väga lihtne, peatasime bussi maantee ääres parkimisplatsile ja siis läksime ristideega lihtsalt mööda matkarada minema. Ja see oli üks jõeorg ja siin me ei olnud ju enne ise Alaskal otsesel käinud. See oli esimene kokkupuude Alaska loodusega ja, ja siin hämmastas just see, et milline lopsakus, milline taimede lopsakus selles jõe orus valitses, see oli niisugune mets. Metsas kasvas hästi tihedalt igasugu taimi, mets oli kõrge, tihe. Ja noh, üks esimene taim, mis silma hakkas, ta oli nii värviline, oli põdrakanep praegu augusti lõpus ta parajasti õitses. Noh, sellised nagu Eestigi põdrakanep rinnuni taimed, õied, erksalt lillakasroosad, väga pilkupüüdev vaatepilt. Ja tegelikult ei olnud see põdrakanep siin need just sama liik, mis Eestis meil Eestis on vahtralehine, põdrakanep, selle liiginimi, aga siin on ta nimi, laialehine, põdrakanepi, see tuleb sellest, et siin Ameerika põdrakanepil on palju laiemad lehed. Aga need õied paistsid ka kuidagi suuremad kroonlehed. Just niisugused suured. Ja Ma olin lugenud, et siin on need indiaanlased kasutanud selle laialehise põdrakanepi kroonlehti magusaine saamiseks. Päris huvitav. Nad on sellest pressinud siis siirupit, päris huvitav mõte, äkki peaks Eestis ka meie põdrakanepi õitega sedasama proovima, vaatame, mis välja tuleb. Aga seal metsas oli huvitav ka see, et siin ei olnud üldse okaspuid. No mõned üksikud kuused olid, aga valdavalt olid need lehtpuud ja see ei vastanud üldse kujutlusele laska metsade kohta, laska metsad, põhjala metsad peaksid olema nagu okasmetsad. Lott siin jõe orus olid nad siis lehtmetsad ja mõned lehtpuud olid kohe üllatavalt suured. Ühe mõõtsin isegi ümbermõõdu ära, tüve ümbermõõt oli kusagil viie meetri ringis ja määrasin ka selle puuliigi, see oli üks papli perekonda kuuluv liik ja see oli palsam pappel. Ja selle palsam tabeli ümber olid ka ikka väga vägevad taimed, näiteks sõnajalad olid nii kõrged, et peaaegu et upud sinna sisse ära. Väga veider, et, et Alaskal kohtad ka sellist loodust. Aga see palsam pappel, noh see on tegelikult kõigist laska puuliikidest kõige suuremaks kasvav. Ja teda ei ole üldse mujal kui ainult kuskil jõeorgudes, sest seal on veidikene soojem ja seal ei ole seda igikeltsa, mis Alaskal taimedel alati suureks nuhtluseks on ja ja sellepärast see palsam Papelsin nii suureks kasvab. Muide, ka Eestis saab palsam paplit kasvatada, kasvavad ka täitsa suureks puuks, mõnedes part kõikides on teda siin Eestis ka leida. Aga noh, lisaks nendele kuudele oli siin ka ikka päris huvitavaid taime leida ja, ja võib-olla kõige huvitavam nendest olid hästi erinevad marjad nendele huvitav vaadata, mõned nendest olid tuttavad, mõned jälle võõrad tuttavad, mida oli ka päris palju, olid siin lehtmetsas nüüd laskal sini kas ja pohl, no täpselt sama välimusega, sama maitsega nagu Eestis ja botaanilised ka täpselt samad liigid. Aga siis näiteks vaarikas oli kindlasti vaarikas täitsa Vaariku moodi, aga ometi teistsugune, teistsugused lopsakad lehed ja palju suurem vili. Ja kui selle vilja suhu pistsin, siis tal ei olnud ka meie metsvaarikamaitset, ta oli kuidagimoodi nagu vesisem ja kuidagi teistsuguse maitsega. No siin Alaskal kasvab tegelikult kohe mitmeid vaarikaliike, aga see siin oli siis kaunis Vaarik, kas ilus nimi? Kaunis vaarikas ja siis leidsin ma ka sealt niisugusi marjataimi, mida ma polnud elu sees näinud. Üks nendest oli siis niisugune hästi laiade lopsakate lehtedega ja tema viljad olid sellistes tuli punastes kobarates. Ja selle kohta ütles meie teejuht kohe seda marja, ärge suhu pange, see on mürgine. Ja selle taime nimi on siis eesti keeles ameerika siil Paanax. Ja noh, Eestis ei ole isegi lähisugulasi sellele taimele ja noh, parem ongi meil juba oma metsadesse Neitsi Maria ja ussilakka ja teisi mürgiseid taimi niigi piisavalt. Siin sai need vahepeal kuulata Ta seda laska põlisrahvalaulu. Aga kui nüüd mõelda edasi selle Alaska taimeriigi peale, siis kõige tüüpilisemad metsad Alaskal üldse on siiski okasmetsad. Ja nendesse Alaska okasmetsadesse tegime me kohe päris mitmeid retki, mõned pikemad, mõned lühemad. Need olid kõik kuusemetsad ja kuusikud ongi Alaska metsades kõige levinumad. Ja nende välimus juba eemalt vaadates tuli mulle tuttav ette, kui te olete käinud näiteks Lapimaal või mujal Põhja-Skandinaavias, siis seal seal on ka sellise kujuga kuused, nad näevad välja nagu küünlad niisuguseid hästi kitsa võraga hoopis teistmoodi kui meie Eesti kuused. Ja see, et nad niisuguse võraga on, see iseenesest ei ole liigitunnus, see on tunnus sellest, et see on põhjalas kasvav kuusk, muuseas näiteks sama harilik kuusk, mis meil Eestis on. Kui lähed Põhja-Soome, siis seal kasvab seesama, kuhu see liik, mis Eestis, aga ta näeb ka samasugune siukene väga kitsa võraline välja. Põhjus lihtne. Siin talvel tuleb puudele selline hull lumekoorem peale, et kui neil oleksid sellised laiad oksad nagu Eesti puudel, siis siis need lihtsalt murduksid lume raskuse all, aga siin põhjalas on nad siis nii kitsad ja nad ei rõdu suure lume all mitte kunagi. Ja sina las ka kuusikutes olinit mulla kui suur puude sõbrale. Huvitav just see, et eemalt vaadates olid nad ühesugused, need kuusikud, aga õieti oli siin kahte eri liiki kuuseliike. Mõned kuusemetsad koosnesid siis mustast kuusest ja teised jällegi kanada kuusest ehk valgest kuusest. Ja nad mõlemad on väga visad puuliigid. Nende levila ulatub kaugele-kaugele põhja poole üle polaarjoone. Ja nad teavad väga viletsate Soludes vastu ka väga suurtes pakastes, näiteks miinus 50 kraadiga. Ikkagi püsivad nad elus nii et ühed kanged mõlemad need must ja valge kuusk. Aga kui ikkagi neid lähemalt vaadata, siis neil on teatud huvitavaid erinevusi, näiteks kasvupaigad on erinevad, must kuusk kasvab suvistel aladel ja ka sellistes kohtades, kus igikelts ulatub välja peaaegu maapinna ülemiste kihtide, nii. Nii et kui on see peatumata pinna osa suvel vaid 10 sentimeetrit, et siis seal juba must kuusk suudab kasvada. Aga see valge kanada kuusk, temale on vaja rohkem seda läbi sulanud pinnast ja ta ei taluga nii vesist kasvu kohta, ta peab kasvama ikka niisugusel kuivemal pinnasel. Jaa, muidugi käbide järgi on neil kahel üsna lihtne vahet teha, nimelt musta kuusekäbid on uskumatult pisikesed, nad on vaevalt sõrmeotsa suurused, Need on kõikidest maailma kuuseliikidest kõige pisemad käbid üldse. Aga valgel kuusel on nad oma kaks-kolm korda suuremad. Valge kuusekäbid on siis nii poole sõrmepikkused. Ja muidugi ka see musta kuuseliigitunnus, mille järgi on nime saanud, et meie kohalik teejuht just näitas seda, et vot kui vaatad lähemalt seda musta kuusevõrset oksa kõige Tipmist osa, siis seal need võrsed on täiesti tumedat, musta tooni, noh selle järgi ta on saanudki siis nime must kuusk. Ja noh, need kuusikud olid küll väga üheliigilise, et kui ta oli ka valge kuuse kuusik, siis ta oli ainult see liik oli musta kuuse kuusik, siis oli seelik, lehtpuid peaaegu ei olnud, Need oli ülimalt vähe. Aga kui neid oli, siis need olid ka väga huvitavad niuksed, Alaskalikud lehtpuud, mis ka just nendes karmimates oludes suudavad ellu jääda. Näiteks mõne koha peal nägin ma kuuskede seas mõnda väga üksikud kaske ja nägi väga imelik välja. Nimelt juba eemalt vaadates oli näha, et ta toht Lipendas tuule käes pikkade siiludena noh, umbes niisugune tunne, et keegi on sealt just hiljaaegu tohtu rebinud ja ja muist nagu alles jätnud. Aga tegelikult see kaseliik ongi selline. Tal peavadki need tohuribad niimoodi ripendama. Ja see on õieti isegi tal natukene nagu liigitunnus ja selle laskal kasvava kasenimi ongi Alaska kask. Siis näiteks seal kuusikus veel üks huvitav lehtpuu mõnedel väludel, kus mets oli murtud tormi poolt, seal siis eemalt vaadates paistis, nagu oleks seal mingisugune kasepuudetukk lubivalged, tüved, sihvakad, kõrged puud ja kui lähemal läksid, siis oli selge, et need ei olnud üldse Kased. Need olid, saavad siis nime poolest Ameerika haavad. Ameerika haaval ongi nii, et koorone hästi ele peaaegu nagu kasel. Aga kui vaatad lehti, siis lehed on üsna meie haavalehtede moodi, sellised ümarad ja tuule käes laperlavad. Aga Ameerika haavalehed on küll suuremad kui meie hariliku haavalehed. Ja ka siin kuusikutes näiteks nendes kuivades kuusikutes leidsime jälle päris huvitavaid marjataimi. Üks oli niisugune madal põõsas väikeste lehtedega ja selle küljes oli hästi palju selliseid punaseid marja kribalaid ja teine oli jälle sihukene madal taim. Võib-olla vaevalt paarikümne sentimeetri kõrgune, jumal olid nihukesed, ümarad, oranžid marjad ja siis meie teejuhi abiga saime selgeks, et mis marjad need on. Esimene oli siis piisoni põõsas ja see teine oranžide marjadega. Sellel aku nime eesti keeles polegi ametlik kui nime. Aga kui inglise keele pealt tõlkida, siis võiks teda nimetada kõrvitsa marjaks niuksed suured ümarad marjad. Ja siis need on nüüd sellised marjad, mida süüa korjata ei tasunud, ei ole mürgised, aga neil ei ole ka mingit erilist. Aga meie teejuht õudset loomadele on nad väga hinnalised ja eriti pidid seda piisoni põõsa ja kõrvitsamarja taime vilju armastama just Arud. Nii, ja kui nüüd mõelda nüüd nende niiskete laska kuusikute peale tunne seal ringi oli kõndida, noh, nad olid niisugused meie kuusikutele nagu lähedasemad, et seal oli tõesti tihti niiske, vahel metsaalust kattis kohe ühtlane siukene, kohev roheline samblavaip ja puudel oli ka palju samblikke ja siin olid jällegi marjad ja need olid teistsugused kui sa kuivades Alaska kuusikutes. No näiteks mustikad must mustikad olid sinised, nii nagu meiegi oleme harjunud, aga teised olid punased. Ometi need olid ka mustikad, siin kasvasid siis teistsugused mustikaliigid kui meil Eestis üks neist siis kannab nime väikeselehine mustikas. Ja teine munajalehine mustikas, noh see väikeselehine on siis, mis on punaste mustikamarjadega maitse väga sarnane meie mustikale. Ja no üldse, kui mõelda nende Alaska kõige tavalisemate metsade peale kuusikute peale, siis just seal niiskamates kuusikutes oli ringi jalutada üsna kodune tunne niisugune hämar ja tume mets ja metsa all ikka tihedalt igasuguseid taimi. Ja kui mõtled selle lõhna peale, mis seal Alaska niiskes kuusikus oli, siis oli ka tuttavlik niisugune natukene kõdu lõhna ja natukene kuuseokaste lõhna ja, ja natukene vaigulõhna. Nii et ikkagi täitsa kodune tunne oli seal väga kauges laska kuusikus ringi kõndida. Aga nüüd tahaksin ma juba selle Alaska Eskimude laulu saatel siirduda metsadest välja kõrgemale ja avaramatele Alaska maastikele ja räägiksin netist nendest taimeleidudest seal Alaska mäest tikes mis meil olid. Me käisime mõnigi kord päris kõrgel mägedes kõrgemal, kui on metsapiir, seal laiusid need nii-öelda alpiaasad. Need olid väga erinevad, mõnikord olid nad niukesed, lamedad, haljad, künkad, kus oli üsna kerge liikuda, teinekord olid nad üsna järsu servalised mäenõlvad, kus oli raske liikuda seal Klooklasi üles niukene käänuline, kitsas kivine rada ja mõned kohad seal mägedes alpiaasade olid ka sellised, et seal õieti taimi polnudki, oli peamiselt ainult kivi. Ja nüüd, kui mõelda nende laugete mäenõlvade peale seal Alaskal, et millised need välja nägid, väga tihti olid nad kaetud ka põõsastega. Ja üks põõsas oli nagu valda põõsa liik. Ja juba eemalt mulle tundus, et see on üks tuttav põõsas. Ma olen seda näinud ka Eestis ja tõesti lähemalt uurides polnud mingit kahtlust. See seal Alaskal mägedes oli kahtlemata vaevakask seesama vaevakask, mis meil Eestis kasvab märjas soos, samasugused pisikesed ümmargused lehed, väikesed ühesendise mündi suurused, kindlasti täpselt sama liik. Ka siin üleval mägedes leidsime samuti huvitavaid marju. Ja üks nendest tuli jällegi tuttav ette, noh ta välimuselt näeb välja nagu pohl, tal on igihaljad lehed, punased marjad. Ja selge, et ma olin seda Eestis näinud, aga hoopis teises kohas Eestis kasvab seal männimetsa all siinses alpiaasade. See oli kahtlemata Leesikas ehk seapohl see väga pohlamoodi taimille viljad on üsna maitsetud, nad ei ole mürgised, nad on üsna maitsetud, neid tavaliselt ei korjata. Ja täpselt sama maitse oli ka siis siin laska, Leesika marjadel. Ja siis oli siin veel näha ka selliseid veripunaste viljadega taimi, mis iga vili asus nagu sellise lehtedest pärja keskel lehtedest roseti keskel jällegi tundus, et ma olen neid näinud ja olen näinud just Põhja-Euroopas seal, kusagil Soomes ja Rootsis ja seal, et kaan sihukestel tundrualadel. Ja kahtlemata oli see Kukits. No Eestis seda kasvavad väga vähe seal kuskil Põhja-Eestis ja saartel. Nii et eestlane seda tavaliselt ei tea, aga kes on nüüd Põhja-Euroopas ringi liikunud ja taimede vastu huvi tunneb, see kindlasti teab, et selle nimi on Rootsi Kukitsetide kasvab tihti massiliselt. Ja vot siin kassas ka teda massiliselt, nii et kohe maapind, punetus ja, ja see oli siin üks teine liik, see oli siis kanada Kukits jällegi selline taimed, ilusad viljad küll, aga marjad pole ei mürgised ega söödavad. Nii et inimene neid tavaliselt ei korja. Ja nüüd, kui mõelda veel nende Alaska mägiaasade peale, siis siin võib-olla kõige kaunimad leiud olid teatud mägi, lilled, mida sai seal nähtud eriti just Tenaali rahvuspargi mägedes. Näiteks noh, seal on hästi madal rohttaimestik ja siis need õied torkavad seal väga hästi silma, seal oli näiteks näha nihukesi suuri sinetavaid kelluka moodi õisi. Ei olnud mingit kahtlust, et see oli üks Alaska kellukaliikidest. Täpset nime ei oska öelda, aga kindlasti kuulub kellukate hulka. Ja siis olid teisi niukesi väga eksootilisi õisi. Noh, ma olen neid näinud Euroopa mägedes, nende sugulasi, need on niuksed õied, et et nad on nagu niisugused nuia taolised hästi kõrged võrreldes kellukatega ja väga pilkupüüdvad. Seal oli näiteks üks nendest oli siis nihukeste valgete kroonlehtedega servast sinakate kroonlehtedega, teisel olid niisugused roosad lihakat kroonlehed. Ei olnud mingit kahtlust, et need pidid olema mingisugused ema juurde, perekonda kuuluvad liigid väga iseloomulikud taimed, Euroopa kui Aasia, kui Ameerika alpi aasadele igal pool muidugi erinevad liigid. Ja praegu augustis tuli ainult imestada, et suur õitsemisaeg oli möödas. Aga siia aasadele mägedes jätkus õisi ka augusti kuus ja see, mis mulle alati tee mägedes meeldib nende lillede puhul, see on nii Alaskal kui mujal maailmas. Et need õied siin Alaskal torkasid väga selgesti silma. Noh, see oli põhjus muidugi see, et, et rohi on siin väga kidur ja teiseks see, et varred peaaegu puuduvad, nii et tundub, et see õis tulebki kohe otseselt maapinnast niimoodi välja. See ongi iseloomulik just mägitaimede õitel. Nii, ja nüüd siis siirdume laskaiski mode laulu ja trummirütmide saatel sellele viimasele väga Alaskale iseloomulikule alale, need on siis tundrad, seal kasvavad jälle omamoodi taimed, täpsemini need tunded, kus meie käisime, olid just mägi tundrad. Sinna päris jäämere äärde me ju välja ei jõudnud, aga aga siin nüüd mägitundra on siis sellistel kõrgendikel kasvavad tundrad, aga nad on väga samasuguse taimestiku ja samasuguse välimusega nagu need põhjala kõige kaugemad tundrad. Ja seal on taimede kasvamiseks väga rasked tingimused. Põhjus selles, et see maapõu külmaksin kinni, enamus aastast on ta täielikult jäätunud ja siis suvel väike osa sellest ülemisest kihist sulab ära selle väikse kihi peal, siis need tundrataimed peavad hakkama saama ja need saavad olla ainult väga vähenõudlikud, väga külmakindlad, väga sitked, taimeliigid, kes siin mägitundras vastu peavad, aga üldse mägitundra, kui sa seal oled, siis seal on väga avar vaade. Sest need mägi tundvad on laudtasased seal Alaskal. Silmapiirini väljavaade ulatub kaugele ja taimed on madalad, selle tõttu on siin mõneti lihtne matkata, sest sa saad ju oma suuna. Võta väga kaugele ja orienteeruda väga lihtsalt. Ja kõndimiseks pole üldse rada vaja. Taimed on nii madalad, et lähed lihtsalt, kuhu hing ihaldab ja saad praktiliselt igalt poolt läbi. Aga noh, mis nendest Alaskal mägi tundvatest siis taimedest nagu meelde jäi. No need olid õieti erinevad taimed, olenevalt sellest, kas tundra oli nüüd siis niiske või oli ta kuiv ja kivine. Kummalgi kasvasid erinevad taimed ja nendes kuivades Tondrates seal oli tihti nii, et seal oli ikka seda kivi, vaata et rohkem kui taimi. Ja kui lähemalt vaatasid, siis kivide peal kasvas päris huvitavaid samblikke, need samblikud, nendel ei ole mulda vaja, selle tõttu suudavad nad kasvada ka siin otse kivide peal saavad toitained kätte õhu kaudu. Ja lähedalt vaadates. Need tundrasamblikud on ikka ilmatu põnevad. Nad on väga huvitava mustriga, igaüks isemoodi muster võib olla väga värviline ja moodustada igasuguseid väga fantastilisi kujundeid, nii et kui juba hakkad seda mustrit vaatama seal Alaska tundrasamblikud, siis jäädki seda imetlema. Aga seal niiskemates tundrates, seal oli muidugi taimi rohkem. Ja seal oli ka igasuguseid puhmadja, madalaid põõsaid ja mitmedki nendest olid üsna lihtne ära tunda. Näiteks mingi koha peal seal Alaska mägitundras oli näha, et kogu ala oli kaetud nagu valgete villa tupsudega. See oli kindlasti jänes, vill Eestiski kasvab jänes öelda, kasvab meil soodes, aga siin oli üks, teine liikaga ometi jänes, vill. Ja samuti oli siin näiteks erinevaid kukeharjaliike. Eestis kasvab seal meil rannikul niisugune kukeharjaga, siin oli see kukehari, mida ma just hoolikamalt uurisin niisuguste punakate õisikutega hästi lihakate lehtedega, üsna kõrge taim. Ja siis ka siin mägitundras oli jällegi neid marju kohe kole palju, eriti just sinikat ja kukemarja sinikas oli seesama, mis oli seal metsas, aga otse kukemari tegelikult seda leidub ka Eestis. Ka Eestis teda keegi ei korja, sest ta on niisugune kuivade maitsetud viljadega. Aga siin, Alaskal olid kukemarjaviljad väga mahlased ja palju suuremad kui meil Eestis ja vägagi mõnusa maitsega ja sobisid väga hästi korjata. Ja õieti see sama lugu on ju Papa kõige põhjapoolsemas osas kukemarjaga näiteks Lapimaal, kui olete kunagi suhu pistnud kukemarja, siis ka seal on nad hästi mahlased ja maitsvad. Veel sealsamas laskemägitundras jällegi üks hästi tuttav taim. Noh, nagu vaarika moodi viljad, kollased, hea maitsega. See oli rabamurakas täpselt samasuguse maitsega nagu meil Eestis soodes. Aga siin kassas siis mägitundras ja täpselt sama liik ka, mis Eestimaal. Aga võib-olla nüüd aitab kõigist neist Alaska taimeliikidest siia lõppu, ma tahaksin hoopis kirjeldada ühte hetke ühte tunnet seal kusagil Alaska mägitundras, see jäi väga meelde, sest kuidagi ta oli väga terviklik. Ja see oli niisugune hetk, et parajasti ei matkanud, ei olnud vaja kuskile kiirustada ja nii me siis sammusime neljakesi hoopis väikese järve äärde. Ja kuna oli, siis viskasime ennast sinna tundrataimede vahele lihtsalt kuivale samblale pikali ja oli selline ilus päikeseline päev, sugune mahe sametine, ilm ei olnud ei liiga palav ega liiga külm. Ja pigem oleks peaaegu võinud palav hakata, sest seal ümberringi olid ka suured kivirahnud, mis tuult varjasid, aga õnneks aeg-ajalt tuli selline tuulehoog ja see jälle mõjus värskendavalt. Ja, ja nii me seal lihtsalt olime, me ei teinud mitte midagi, olime selja peal, suurt midagi ka ei rääkinud, vaatasime taevasse, seal sinitaevas olid nihukesed valged pilverõngad ja siis see lõhn, mis seal ninna kandus, see oli niisugune kuivade sammalde lõhn ja natukene niiske järvemudalõhn ja siis ma püüdsin kuulata ka nüüd selle Alaska mägitundra hääli. Noh, mitte mingeid hääli ei olnud, mõnikord, kui me matkasime, siis oli küll kõrvu ulatunud lindude hääli seal tundras. Aga nüüd sellel hetkel valitses täielik vaikus, sügav tundra vaikus. No ma ei oskagi öelda, miks see moment nii väga seal laska tundras meelde ja, ja ka võib-olla sellepärast, et ta oli nii suures kontrastis selle üldise kujutusega, et kui sugune taastumatu ja lausa inimvaenulik on see Alaska loodus siin. Suvisel ajal oli see tegelikult väga mõnus, väga turvaline ja igati sõbralik, siia oleks võinud kohe kasvõi mitmeks tunniks lihtsalt Olesklema jääda. Selline sai siis täna saade saade muljetest leidudest Alaska taimeriigis erinevates taimekooslustes, jõeorgudes metsades mägedes mägi Tondrates. Ja ei või ju tõesti kuidagi selle põhjal nüüd öelda, et Alaska taimestik oleks vaene ja üksluine? Siin on vägagi huvitav ja võib-olla see kõige huvitavam külg võib-olla just selle aastaaja tõttu oli see laska marjarohkus, neid sai siin ikka avastatud ja söödud, nii et vähe polnud. Ja kui meie Alaska kogu reis lõppes siis selle marjade elamuste tõttuma täitsa peaaegu viimasel päeval ostsin sealt ühest poest linnast sellise inglisekeelse raamatu Alaska looduse marjad, sest seal on neid tõesti neid liike väga palju rohkem kui Eestis ja neid saab seal lõputult avastaja, nii et kodus hiljem tagantjärgi ma olen siis seda marjaraamatut lehitsenud ja, ja neid marjanimesid endale tuttavaks teinud ja kontrollinud nende söödavustest osa nendest on vägagi maitsvad ja osa lausa mürgised. Aga millest tuleb siis nüüd järgmises saates juttu? Stuudios on seekord mitte üks, vaid kaks rändajat ja seal arutame siis juba kesi neid maailma ja maailmas rändamise asju.
