Tervist Kivi kotti. Me alustame mõõdukat tuju sest tundke ennast mõnusalt koos, on prokurör, rahandusministeeriumi esindaja, inseneri ja ka üks jahinduse arendaja. Kui nad teile tänaval vastu tulevad, ei ütle keegi nende elukutsetega huviala. Niisama palju, kui nad üksteisest erinevad on nad ka väga sarnased. Eesti NSV rahandusministeeriumi vanemökonomist Hillar malt. Kommunaalprojektiinsener Harald Rivet ja samal ajal aumeistersportlane jahilaskmises Pärnu linnaprokurör Kaljo teemant ja dünamo jahindusarendaja Eduard mäger. Tõepoolest, meestel on püssid juba tükk aega varnas ja jahil pole kaua-kaua käidud. No eks ta muidugi kui harva harva saab minna, siis nii nagu süda kripeldab sees. Praegu on jahivaikuse aeg ja nüüd tuleb aga mõelda jälle tuleva aasta peale ja karm talv. Tegime naha hellaks, nägime, kui palju meil ukus, ulukeid, seal kitsusi ja nii edasi. Tuleb mõelda, kui oli seal söödabel tulevast. Aga millal te kõik võtaksime järjekorras? Viimati jahil käisite? 15-st. Mai tedrejaht viimane jahipäev oli mul ilmaga teiste meeste nii-öelda hea pealehakkamisega kannatamatu tõtt. Minu viimane jaht oli küll, jänesejahi ajal oli jänesejaht algasse, esimese jahi tegin kaasava pääseda on kuidagi nii välja tulnud, et ei ole, metsas on minna, niiet aga mis need apsis, hakka või pauku ise kartma. Minu minu viimane jaht oli üheksandail mail, mõtlesime mängus, aga ilma jäin ka. Nähtavasti Aegi läks juba nii hiliseks, et ma mõtleks, ei kuulnud ega näinud. Viimane jah, tuli nebki, jaht oli aprillikuus, jaht õnnestuks, võib öelda ühe nipiga ostsin ära. Bril May linnu jah, sai kõik laupäevad, pühapäevad, isegi esmaspäevad plats oldud metsi ja tema jäi ilma, mina sain 100 meetri kaugusele, käis kõmm ja teiselt poolt tuli mees vastu, kes laskis selle mets, ma osutusin suuremaks. Kärane kärmema sammuga. Kas üksainuke pauk käis siis korraga? Mina ei saanud külastama, liiga kaugel, ma veel alles hüppasin, ligemale. Teine mees oli juba jõudnud vastassuunast ligemale. Kokkumis nägin lindu, ei saa. Veel mõni aeg püssi hoida, seina peal kotis. Sest praegu ju õieti mingit lahti ei ole. Jahivaikuse aeg on. Imelik küll, praegu on kohutavalt kuumad ilmad, on, aga meie mõtleme juba talve peale, kui pakane tuleb. Tee nii nagu Tallinna moemajagi. Sa ütlesid seina peal nisuke jahimees hoiab oma püssi seina peal seina peal, püssi ei tohi hoida kõigepealt juba ohutuse mõttes ja teiseks ta iluasi ka ei ole selle peale üks pilt parem selle püssi asemel seina peal on palju huvitavam. Vaadake seda püssiloksu. Minu püsse ei ole nii roostetanud kui televisiooni majase embleem või see vigur seal ees. Nii et ta võib seina peal küll olla, et päris kena vaadata, läigib ja sulle küll, aga kas naised käsest mõõdunenud listite, ma võtan püssiseina pealt ära võtta. Kas praegu võib juba ära laadida tropid rohi ja tropid ära panna? Ei maksa panna, sest võib-olla paneme pardiaalid peale, võib-olla šokk. Ja neid talve lukus üsna tublisti, 3000 Žukov on meil hõida, kitse on meil vähemaks jäänud. Madame tuleva pehmem talv ja jahimehed ka on neid hoolikamad ja varuvad rohkem seda lisasööta ja hoolitsevad nende eest. Ja sokujaht on üks ilus jaht ja raske ja see ei ole mitte konna kinnivõtmine pankrotti pas. Soku pillitamine on üks peenikene töö, see tähendab pillitamine, soku lastakse tema jooksu ajal siis, kui isane loom otsib omale kaaslast, otsib. Ja jahimees läheb siis metsa ja aimab järgi emale oma hääle. Ja selle peale tuleb siis sokk tuleb juurde. Tema loodab leida omale kaaslast sealt ka teie hulgas on mehi, kes seda siinsamas teha võiks. Kellidele. Muidu on niiviisi nagu vale hääle sekka ladest abistab kohe sul nii-öelda karjuma, siinses saime sõivana näo täis. Ma võin rääkida ühe loo, meil oli kunagi kolme mehe priori sokulaskmise lubaja ja ka meie ükski polnud varem sokku lasknud ega teadnud, kui ta seda teha teadsime, pillitakse, aga kuidas pill välja näeb ja mis häält tuleb teha ja seda ei teadnud? Kurku ikka tundsite? No seda me olime näinud, nüüd pildi, lõika, vajavad ja ja kurtsime oma häda klõbise meile, siis ainult üks mees sealt kaasa, kes pidi väga hästi soku oskama pillitama, seda asja tundma ja pidi hea pill olema. Mehe nimi oli veel Alfred ja tema käis metsas, kes lipsuga käis. Kole must lips oli kaelas. Ja temaga hea pill, temal saksa pill oli, noh, see nägi välja nagu klistiiri prits. Siis tegime niimoodi, et tema istus, istus põõsas ja meie oleme siis natuke eemal hinda tema jao, tema tegi pilliga häält ja minu otseselt sokk tuleb hästi kaua ootasime, kolmel õhtul käisime, ootasime kõike soku tuld ja siis istusin tema kõrvale, vaatasin, kuidas pilli puhub. Siis ma vaatasin temale noodilehtri kaasas ja siis toodi lehtripõlve peale, seal ikka öeldud, et kolm korda piip-piip siis 30 sekundit vahet ja kõvasti Pi veel kolm korda. Ja siis jälle klamber oli ka kaasas. No vot nii, ta luges seal kella pealtvaates ja ja siis, kui see oli neli-viis korda nii tuli teha ja siis lõpuks tüliks jäme törts sinna lõppu teha. Ja juba päike looja läinud ja ja juba õhtu hakkas oma õigust nõudma. Korraga sokk tuli sihi peale tuli ja kui ta seal piiksumist kuulis, siis ikka nii uudishimulikult vaatas, pani kõrvad laiali ja uudistas uudisest lähemale ja mina ütlesin, et jäta nüüd järgi, et kuri patet sokk tuleb juba. Aga tema ütles, et et, et nood pole veel lõpuni mängutada, tuleb veel mängida. Sopter ikka lähemale, nagu ta selle törtsu defini Softekitav Babanke läks minema, mõtlesin viimane törtseks tegemata pärast tuli välja, et, et see mootori saksa keeles ja vot meie Sokvast ei saanud asjast õieti aru. Ja Soku ei saanudki, miks seal käib ikka metsas natuke teistmoodi instruktsioonid. Ja mina ei ole paljude asjadegagi, et. Adi järgi signaali saab ainult jahimehi kokkutulekul ja metsas kokku koguda, aga mitte metsloomi noodi soku noodi järgi. Kokku ei puhu, kui on ikka tegemist vana suguvõsa sedaaniga. Ma päris raske juure pillitada ka, ega ta naljalt sul ei tule, noor tuleb küll teinekord kõvade niukse pikali, aga vana tuleb siis ta iili kuulab, käib ümber allatuule, püüab minna selle pillile veel, et lõhna ka tunda ja kui siis lõhna tunneb, siis tead, et saad naha tee sõimata ja šokol läinud läheb, kui röökabel pool kilomeetrit eemal veel paneb sulle head aega ja läks. Missugune on teie meelest kõige põnevam jaht? Kõige põnevam jah, see on tedre ja väike linn. Tedre ja ta on selge, see on nii-öelda naudingu ja seal saad sa enne mõnuleda vaadata, jälgida ise, valida aja, millal laset võid lasta tal mängida hulk aega, enne kui paugu lahti teed, aga minule isiklikult viimased neli aastat olen hakanud tegema Anija hanejaht on tõesti nii-öelda väga põnev jaht. Ainult praegu, mis, mille peale me välja oleme läinud, on see, et hanejaht ei ole enam see, mis ta kolm aastat tagasi, kui kolm aastat tagasi sai ikka Tanel lastajal vastada põdra laskmist praegu Kirbla kandis, kus meie klubi põhiliselt hanejahimaad on umbes 200 korda 300 meetrit koristamata segaviljapõld, seal on 50 60 kuni 100 meest. Põlluvahekraavid on iga viie kolme sammud aidata mehed olevikus nagu rinne ja kui siis tuleks, oli üks sõda. Ja nagu oligi, esimene jahipäev mehed kurtsid millega möödunud aastal sai kahe nulli ühe nulli vanimaalast sel aastal olla viit nudimasse väljagi Minnastud pilvedest, las nagu Lõukestased. Mina ükskord jälgisin. See oli ka Kirbla kandis seal, no sellest on aastaid tagasi küll, aga oli ka nagu te rääkisite, nii palju neid jahimehi ja mina ei läinudki, ma jäin kohe eemal istuvat vaatamegi, mis sellest naljast väljatulekuni Danedaga tulem eemalt aetud, ilusti parajal kõrgusel, nii kui esimest plahvakat, käisnike tõusi iga iga iga pauguga läksid kõrgemal kõrgemal rivi ja pärast tuli. Nonii, vaevalt silmaga nähtav, aga ikka halb paugud anti veel. Mis jaht see on, see Baconoome mõnu ega mitte midagi, jaht on ikka hoopis midagi muud kui, kui niisugune hirmus paugutamine, sõda, isa. Ka seda Ongimis kõikuksele jahimõnu ära, aga muidu kui oleks nii-öelda mehed rahulikud, laseks hanel lennata laskuda õige kauguse pealt laseks, oleks muidugi vähem vigaseid linde, just. Paugud käivad, kui palju kuulab ära krookuste Croc staablid jõuavad sulgedesse, võib-olla vigastavad Kaaga, lind lendab edasi nii-öelda aru. Hanejahil võib jah, ise aneks jääda. Saale, oled ane olnud Ani olnud juba tänavu kevadel käisime aga sest ane lennuaeg on küllaltki lühikene kevadel kui ei trehvanud sellel ajal mere äärde, kui see hea lennuaeg on, siis jääd alati ilma. Aga see on väga läbi, lennuaeg on väga lühikene aeg olnud, anel on väga lühikene. Ja sellepärast, et tabada see õige moment ära ja siin teisi ei ole segamas. Need pelutama silma, seda kõik, see on tore juhuste kokkusattumus, kui sa üldse tema kätte saada. Vot sel kevadel oleks vaja olnud taolist meest teie katsete külma, sellepärast dirigent talvel jahile Dane jahi ajal oli justkui lumi tuli maha. Teine jaane jahipühapäev poolest saadik oli Kirblast Lubi, paljud läksid tagasi ja oligi tulemus niiviisi, et sa ju ometi nii-öelda mõnusasti lahedalt jahti pidada. Jutt oli meil nüüd niisugune jaht, kellelegi meeldib, mina armastan väga metskurvitsa lend, õhtul kõige-kõigeni, rahulikum no võib-olla, et ma olen vanaks jäänud, nooremast peast ma võib-olla tõst nii lugu ei pidanud, karu võib-olla nooremast peast. Karu, kuna siin ka võrdlemisi vanast peast maha. Aga ta on täiesti lühike, aga väga ilus õhtu. Õhtu, õhtu, kevade hääled, kõik need linnukesed, õhta, vesiriistad, laulurästas ja igasugused teised seal lõpetamata sümfoonia ja, ja siis, kui see need hakkab tulema krooks ja vili Willile ja krooks ja vile ja siis tuleb siis juhtida hõljuk, seal sul üleval paneb paugu muidugi mööda, see on kerge jaht, esimese. Ja nii-öelda jah, mida saab ka nii-öelda kollektiivselt perekonnaga teha, nii-öelda? Kätte sõidavad autoga välja, seal ei pruugi kõrvale minna, tõesti? Jah, mis on puhtpuhkus, muu jaht võib olla väsitab. Nojah, ja siis, siis teine jaht, mis mulle veel mõtluse ja muidugi see on raske ja see on ikka üks, üks üks nii vastutusrikkamatest jahtidest üldse. Ses vana Mõttuse kukk on niivõrd äärmisel ettevaatlik lind. Et kui sa eksid seal võib-olla natukene, siis tead, et tänaseks on sellega lõpp. Tuli jaagu kohe metsast välja, räägi, püüagi enam temaga midagi tegemist teha. Üks vääratus ja teine magamata öö on kohe järgi ja kui ta Aga mina mõtlen, et olgu siis Teder või põder iga jahil on oma oma võlu ja põnevus. Sa läksid, sa ja metsa läksin ma ja metsa läksid kaks karu ja. Ma. Metsa rääki kaks karukapp. Sa lähed pikaks? Kõrtsi läksid a- ja kõrtsi läheb sinna akordioni kants, karujahimees ta ei. Piletiga ka veel alla üles lisaks ka nuia mees ka purju jäid saaja korjuja anima ja purjejahiga karujahimees kah. Alla purjel. Koju läksid sa ja ka jõule siin. Kaks karu, jahimees. Ja ta. Ei ole, ei kaks karu jahimeest ka alla jätta. Te ütlesite siin eespool, et iga jaht on omamoodi huvitav. Põnev, kuid ikkagi, missuguse jahi juures juhtub alati niisugust, mida sa iialgi ei oska arvata? Ega vist iga jahi juures seda ette nii kergesti ei tule, kus mõni mees peab puu otsa ronima või? No minul üks jaht on olkus, mees läks kuuetsonil krõbises karujahis Sondas 58. aastal. Mina lasin karu kohe maha, jääkarul ikka karu jõudi, karu visadus ka ja ta jooksis ajusse tagasi. Seal õigaks Sonda noort meest olid ajajateks, seal juhtus haavatuna nendele peale minema, ühel oli üheraudne püssi, muidugi tühjendas selle karu küll ära kardetsidega laetud. Aga karul muidugi pärast selgus, et ta ei olnud tabanud üldse teha. See pani jooksu, aga siis teine poiss ütles, karu tuli otse minu peale seda pauku, et siis ma ei märganud, isegi kui kuuse ladvas üleval. Ja siis näitas prajast jälginud kaks meetrit oli viimane jälg kuusest eemal, rohkem jälgi ligemal ei olnud. Juhtub ka seda ja metsseajaht on ka omaette niisugune, et kui ta ikka haavad ja aga metssiga on huvitav selle poolest, et kui tema ründab sind, ründab ainult ühe korra. Ta jookseb sulle peale katsuks kihvaga rabada ja paneb otse edasi, kui sa momendil oskad õigel ajal teha selle kõrval üpris talle puhtalt sust mööda ja mitte midagi pole häda. Teine päästeabi nõus kännu otsa hüpata, siis ta ka ei tee midagi, siis ta ründab valt kändu, aga su püksid jäävad ikka terveks. Tähendab kõrge känd olema? Paksu lumega lõigatud metsas ikka kündnud kõrged, eks nüüd ole näha meil metsas küll väga kindel iseloom ka Kriskilosaleta veidi kõrgemalt ei tõmblasem jällegi naljajutt. Ei, aga see kõrvalhüppamise on ikka täitsa nii, et tema tagasi pöörduda. Ikka ettevaatlik peab olema muidugi metsseajahil, sest et see aasta on võrdlemisi ohtlik ja meil on ta õnnelikult läinud, siin üks mees jäi oma padrunite vöös ja nööpides seal see oli lihtsalt sellepärast, et metsi ehmus pesast ülesse, ta ei näinudki seda, eesti kogemad riivas seda aga nii tõsiseid. Istu Tartu jahindusklubi ametnikul noorkesik hammustus, sõrme, haavatud põhi talle peale käega eemale tõrjuma ja eks sõrm juhtus suu. Sineli hõlmad ka vist natuke sai kannatada, aga noh, need on niisugused väiksed kriimustused. Aga et metsiga üsna tige ja päris kardetav loom on, seda on tunda isegi häälest ja ja kuulake, kuulake, misel. Hullem, teinekord on karuga tegemist karujahti, õnneks meil peetakse vähe ja sinna ikka valitakse kütte ka. Igat meest sinna ikka laskma ei panda. Vaat nüüd väike märkus selle kohta, et valitud mehed seal karukütid neutrad meeldiks, karujaht peeti seal Viru-Jaagupi lähedal siis nii suur karu tuli välja metsast, et oleks kütist möödujaid küttida, ei näinud. Pärast ministri ütles, et no kus ma seda võin lasta, tsipad enam karusel. Paris elajas juba. Aga kui suureks karu üldse meie metsades kasvab? Kaaluga kuni 300 kilo? Umbes ja kuidagi tõuseb, no siis ikka peaaegu mehe pikkus annab veel nii, nagu see annab välja. On mõni meie meestest ka karuga maadelnud? Ei tea niisugust juust olemas, vanasti küll olevat olnud Smaadlusi, aga kaasajal praegu vist ei ole, sest Meerumist kibe ära jooksma. Karu on küll suur loom, aga seda öelda ei saa karunit hirmus julge oleks või? Karu võrdlemisi mina olen Virumaa metsades õige tihti karuga kokku trehvanud metsas. Aga karu teeb kohesajate kaduvad jälje, märgid kohe jookseb minema, nagu näeb, Karu pelgab inimesi ja siis, kui tal ei ole minek korje tehtud või kui tal ei ole täpselt õige, kui tal pojad annad, siis, siis on juba asi tõsisem Agavoidma kohe heaga eemale, et ära sinna ligimene. Mina ütleks isegi niimoodi, et et jänes on julgem kui karu. Naljakas, märkasin kui see lill ei, see on muidugi tundub, et see on üsna paradoks, aga ei ole, sest ükski loom ei lase jahimeest endale nii ligidale kui jänes jänesele, sa võid minna seal kahe kolme sammu peale, kui tema kükitab või lösutab maas künnivaos tema ära jookse, tema vanast varjab sellega. Aga ükski teine loom ei lase endale ligi tulla kui jänes. Aga kas jahimees saab siis jänese kätte? Kaks-kolm sammu eemal on? No vot. Kõige sagedamini juhtub siin möödalaskmisi ligidalt hüppas, paneb kirjuklaraaži vaatavalt liiduks, pärast laste olnud, aga piss on tühi juba. Oligi meil oma sektsiooniga, olime väljas kuue või seitsme mehega, jänese hüppas meel tõesti kahe kolme sammu pealt üles. Läks pikimeeste rida ja mehed olid võrdlemisi ligistikku 13 pauku ja jänes läks puutumata, oleks mõni karvatort või verepiisk lume peale mitte midagi puutumatu 13 pauk. Selle kahe kolme sammuga tüppamisest mees ehmatav, vaatata nii ligidal püssiraua peal vastu ja päästab kõige kindlam möödalask. Jahimeeste kirjutamata seadused, jahieetikareeglid ei luba lasta jänest, kes lamab jahesturblastele toitmas ta ainult jooksu pealt. Me peame andma ikkagi jänesele võimaluse seda vähestki kasutada, mis tema enesekaitseks on. Pikki jalgu. Kuidas karuga on karust meil jutt, jänese peale läks, karuvõru on ajujahti ja siis igal juhul jookseb. Karu juures on ka niisugune asi, et karujahti pidaja peab tundma karu elukombeid ka, kus poole ta pesast välja põgeneb. Karu läheb pessa alati põhja suunas. Kui tema läheb oma magamise ajal ja pesast väljudes tuleb vastupidist sammas jälgi pidi tagasi lõuna suunast, siis on teada, kus kütid ette panna kuskohalt aju teha ja kõik on nii. Aga kas te, mehed, teate kui suur vastsündinud karupoeg? Ei ole ju seda oma silmaga näha olnud, näinud juba neid, mis on omal jalgel liiguvad ema ju sünnitab pesas veebruari-märtsi, algul nii on karul pojad ja siis ta nimetab neid kuni aprillikuus. Kui juba lumi hakkab sulama, siis ta tuleb alles oma perega välja, kui suured nad sündides, seda mina ei oska öelda. Rotisuurused, rotisuurused, tubli rott, mitte suuremad. Paljud ei usu, et nii suurel loomal nii väike poeg on. Nad on tõesti väga väike, kui ta välja tuleb, siis on pärast põngerjaid paras põngerjas. Et igal pühapäeval Tund nulud saati metsad. Mis huvitav loo meil oleks meie kaval rebane, nagu rahvajutt räägib? Mina ei pea teda kavalaks. Ma pean lollimatest loomadesse, ta on ainult, mis tal on, tal on hea nina yhe kuulmine. Muide, kas te teate, kui palju kaalukaks rebasesaba? Ja mis ta, võib-olla. See on jalakarvu rohkem kui, kui muudeks ta kane sirge peab olema ja juba niisugune rameeto küsimuses vaimuteravus nõuab, ta võib kaaluda võlaks. Paarsada grammi, 200 grammi, mitte rohkem. Vaevalt küll, ma usad vähem Raivot aru, ma arvan, et rebasesaba kaalub tema au. Sest ilma saab võtta juba ei ole enam väga. Võib-olla küsija vastab, kui palju? Vaat huvitav on see, näiteks kui nugis pura varaseb siis ainukene, mis ta järgi jätab haavasaba saba ajada, värises, see on liiga karvane suuda, seal ei ole ka muga kontiana pidevalt köhima ajama, assoo vaid kuulnud. Nugis teeb väga mitmesugust häält ja huvitav, nugis on, isegi maias on mee peale on ja kaevab seda metsmesilasepesa välja, küll ta siis teeb naljakat häält, kui need teda nõlvade ja temal suur meie imu siis käinud ja ei või arvatagi, et nii pisikesel looma liival jääl on. Ta otsib iga väikese kännukese läbi seestpoolt ja väljastpoolt igalt poolt ronib puu otsa, seal ta vaatab ringi, katsub, iga tooks, nuusutab ja jälle läheb, tuleb maha, jälle läheb edasi. Nii et väga huvitav on jälgida tema tegevust metsast, tema ei jäta seal, kus tema läbi liigub, mitte midagi järgi uurimat, kõik terve see rajooni seal tema tee peal umbes üks paari kilomeetri laiuseks siksakke kõik läbi. Vaat igal loomal on oma eluviis. Mina nüüd ise pole näinud, aga vot meil klubis Paul rääkis, et vot Tšehhoslovakkia jänes, mis siia sisse toodi paar aastat tagasi. Et need tsehhi jänesed tulevad püütud suurte põldude pealt, seal metsa, ei ole lage maa ja kui toodi siia see tsehhi jänes kartvat metsa, temal oli koer üles võtmas jänese ja vaat jänese mets ei lähe, tiirutab põllu peal koera ees, tiirutab, tiirutab ja lõpuks siis kui ka kuri karjas juba koerale nii lähedal midagi aidanud, siis hakkas metsa minema metsaservale tõusnud tagumiste jalgade peale püsti ja kikivarvul metsa läinud vähem jälgi järgi jääks. Aga tšehhi jänest kadust meil ära ka, nii et väga vähe, mis neid üldse tabati, neid märgistatud jänesed kõik, aga õnnetut surmarändest oma kodumaale tagasi meie kliima ei meeldinud teile. Meile suurt tolku vist ei toonud, see 300 jänes, mis meile sisse toodi, sisse toodud kährikkoer tunneb ennast päris hästi kodus. No see see väänikas on igal pool kodus, teda vist niisugust maad ei ole, kus teda sisse viidi, siis tema ei hakka arenema, ta on niivõrd visa ja suure sigivusega selle loomaga on täitsa häda ja me olemegi praegu hädas, kährikud hävitada on teda ilma koerata üldse peaaegu võimatu, juhuslik tooted leiad, loll. Loll tuleb ette ja teinekord on tõesti nii loll, et ta tuleb. Ja kevadel onne tegema minnes ilusti magan, lumi on mujal, jää kõik need raba peal olemas, tema magab mätta otsast, nii kõvasti magab, et vaatame, ajame juttu, tähemad talves asi hunti mürki pandud maha. Et nüüd on kindlasti rebane surnud ja kahe sammu pealt hüppab ülesse muidugi. Paar sammu sai järgi tehtud kirvesilmaga kõps pähe ja oligi käes, niiet püssi ei olegi, alati vajas. Meeldis suru koertega, võtsid mägraurgveest välja, olin kährikud, mägrad ühes urus koos. Kolleks alla ja hakkas all seda peale. Ja siis, kui kaevasime välja, siis koer pressis selle kähvikuga, nii et olid mõlemad kährik ja mägra olid munevad kõrvuti augu peal välja. Kui meie väljaga lahti kaevasime, laugu saime mõlemad korraga kätte, kui rebane võtab mägrauru oma kasutuses, siis mägra kolib sealt välja. Ta ei kannata raipelõhna ja rebane on must loom, niisugune kõik sind urude haisevad, nii et teinekord koer ei taha sisse minna. Mägra on väga puhas loom, ta isegi väljakäigukoht nimetatud õhu kluset mägral ikka ei poole kilomeetri kaugusel. Ega mäger ei ole kõige arematest loomadest. Päris vapper loomes õhtul mäger läheb saagijahile. Metsas hakkab hirmus ragin, ei tea mis suur loom, lihtsalt tuleb midagi maadligi, pisike mägedatud müdinal välja, ise oma etise pobiseb tasakesi, et ta käib julgelt metsast hääleti raginat, näiteks põder, põder läheb vaikselt, suur loom läheb metsast läbi, temal ei ole midagi ever varitseda, tema võtab seda toitu, mis tal juhtub ja ta ei karda, aga näiteks rebane, tema hiilib, tema peab hiilima, sest muidu ta ei saa ühtki looma kätte. Tema puht lihasloomaga mägra on kõik toidu, nii et selles mõttes tal ei ole seda ettevaatust tarvis. See teeb suurt saginat loetleks tema või kardetakse ka, et teda ennast arvatakse kuskile patta panemiseks ja mägra anna liigub ainult öösi öösi, meil jahimehi väljas ei ole, ainult ilves. Nojah, no see on ainuke paljukeneid, hunti, ilvest meil siis nii on palju, neid hunt on alla 10 kindlasti. Ei tea, ma usun, et rohkem, sest eeloleval sügisel Pärnu klubi piirkonnas liikus viiene Kaarlis ja peab ütlema meie sektsiooni ainuki ja Keyes läks ka nende söödaks ära. Talve jooksul järega mürki panime ja pandi sinna piirkonda paljaga, ühtegi hunti me üles ei leidnud, need arvatavasti olid rohkem nii-öelda läbi huntidest. Lätlaste piirkond oli Einatuidsid põhja. Hundid on ju väga suure liikuvusega loomad ja neid ühte hunti loetakse 10. kohas. Veest hundist võib ka 10 tükki kohe saada. Hundi ööpäevane teekond on nii isegi 40 50 kilomeetrit, hiidlased on hädas ühe ainsa hundiga. No see vist jääbki meil muuseum hundiks nähtavasti hõbekuuliga dublastaga, kus neid vahesid hiidlast võtta, sõudekuuli. Mandrimehed on ka käinud seal proovimas abisse, aga need käivad hiidlane küll, muidu kaval mees, pole suu peale kukkunud, meie sõnaga uld trumpab üle sees, ta juba elab seal vist üle 10 aasta, nii et ta varsti nagunii lõpeta oma elupäevad ise ära. Hiidlased teevad talle siis vägevad matused hundina ausamba püstitada. Jäime ka niisugune asi, millegipärast arvamus tekkinud. Jahim saadi valetama, kui täislause valetis poole paneb ikka juurde. Mina ütleks niimoodi, et teised ei paleti sugugi vähem kui Ahmed. Ja sageli sellest, et jahimees luiskab, on neitsi, mitte jahimees ise süüdi. Aga ütleme niisuguse asja, kui näiteks sügisel novembrikuusest jänesejahilt tuled. Väsinud, läbiligunenud vihma, 100., saapad porised vesinikupeni lähed siis bussi pealt koju, lähed ja kott on tühikaaslast ainuke jänes, mis sa päeva nägid, lasid mööda sellest. Aga tulles su sõber vastu, seal lips ees ja pühapäevasel triidise noorik käevangus ja perega, et kust tuled jahil tulen, mis sa said seal ütelda? Ühte jänes, nägin seal ühtlasi ka mööda Sist Vahter suvele, nii nagu parandavat hullu midagi. Aga kui sa ütled niimoodi, et vaat, mul kotis on kaks jänest ennem topid metsas kadakaoksad koti sisse, punnis ka siis näkku, noorik läheb näost nii kadedaks ja müksab siis külgede pealt. Juhan, sina hakata jahimeheks, vaata mis teine kodu toob. Nii et paratamatult siis hakka tuiskama või jälle siis esmaspäeva hommikul läheb töölemis, sõbrad töö juures, küsivad ma pühapäeval metsas käisid, käisin. No mis sa sealt said? Õhukesed ütled midagi saanud, et nägid metskitse tuli sinna metsaservale korra VolksVolksläks minema, on see väga ilus pilt, metskits on väga graatsiline, teda lihtsalt näha ja vaadata, see on juba nauding. No siis teine ütleb sulle, et seal oli metsa, lähed vaatama, et maksab 30 kopikat ja vaatab mäekalda tänaval igasuguseid elukaid või pool päeva loomaaias toomas vaata sellepärast ladvad metsa. Siis muidugi mõtled väljet oot, vaated, nägin kuidasmoodi, karu oleks, murdis põdra maha või kuidas ilves võitles metsseaga ja võtad seal niukse ilusa loonile välja. Jahimees näeb looduses igasuguseid asju, mida tavaline inimene ei oska üldse metsas vaadeldagi. Ja kui tema räägib tõestisündinud asju, mida ta metsas on näinud lugusi ja mis on juhtunud temaga ja keegi ei usu tegelikult valeton jahimeestel vähem kui kalameestel. Vaata mis pärast kohe demonstreerin jänes on kindla pikkusega, seda sa ei saa öelda, et vot ma lasin kahemeetrise jänesekalamees püüab seal 10 15 sentimeetri pikkuse kalakeses pinnaga, näitab. Ja vanasti kalameeste seltsimees Tallinnas olevat olnud seal olnud ka põhikirjas punkt sees üle kahe korra valetada ei tohi. Aga jahimees ei saa kuidagi suurendada põtra, ei saa näidata teda viie meetri pikkune põdrale ikka Põderiga, sealt ei saa midagi. Kaks jahimeestel üks suur, no umbes nii kui meie kotkas on kuulus maadleja, teine oli pisikene kõnegi ja niisugune elav niikuinii, et nõel kõhest istuvad kahekesi söögilauas, tulivad jahilt ja Rickiga kiheleb suuri räägi suurt midagi. No meie kotkas on ka väikse jutuga, Temastike annab tükk aega oodata, kui seal sõna suust välja tuleb, nii kui need tõsised mehed ikka on, aga väike kiheleb. Kuule, Juhan, mina täna käisin metsas ja matku osavasti, ma oskasin lasta. Silmaauku ja koti edasi lähen kits pauk silmaauku koti. Kolmandaks lähen vaatan, puder tuleb, vana joon tõuseb püsti rusikaga. Kui sa nüüd ütelda või silmaauku ja koti, siis tead, sa lendad siit välja nagu tuul. Ja jahimehe mitmesuguseid. Üks jahimees oli haigeks jäänud pimesoole operatsioonil viidi ja lõigati siis soolikas välja ja mees paranes ilusti ära ja tervise said tagasi ja, ja meedet saab jälle metsa minna ja tervis korras ja lubab siis arstidele seal haiglas, kes teda ravitsesid, vaat Kunima jahile lähen siis oma esimese jahisaagi, saadan teile tänutäheks haiglasse. Tõsijutt, sõnapidaja mees oli järgmine pühapäev toodigi kaks läbi lastud tagumikku tega metsavahti haiglasse. Väga teemegi, äkki niimoodi peame muusikalist pausi ja, ja mõelge igaüks välja, kõige lühem ja kõige ebausutavam jahimehe jutt. Jutud on mõeldud liidust, olete samuti arvestanud, kes tõstab näpu üles, rääkida tahab, minul on vägev koer, anna talle sõbrale, ütleb, et anna talle viis rubla hammaste vahele. Arstina tagasi pudel viinaga. Hästi, sõber annab viis rubla talle hammaste vahele, koer paneb kohe plehku sealt ja ootavad, ootavad koera edule. Viimaks lõpus lontu tuleb seal, pudel on hammaste vahel, aga sõber küsib. No kus ta nii kaua sobigi, kohe kiiresti ära käima, kuidas siis nii kaua su koer oli? No ja ma unustasin sulle ütlemata, saaks endale paraja raha andma, sest ülejäänud ta tegi neid ise klaariks. Üks jahimees on Pirita rannal ja mängib oma agijaga malet. Rahvas koguneb kõik ümberringi, et vaat kus on ikka tark koer, kõik kiidavad, et küll see tark koer olla. Amees vastab, et et mis ta tühi, tark on juba kuuenda partii saab sisse. Missugune loom? Jahimehe meelest on kõige lõbusam? Seda võib öelda küll, missugune loom, lind kõige targemal, minu arvates vares üle kahe täiuska lugeda, matemaatikas on nõrk, selle eest kirjandust ja palju, vaat on niimoodi, kui näiteks varesed kuskil küüni lähedal nokitsevad lähevad kaks meest, küüni lähvad üks tuleb äratine varitsema varesele Niva matemaatikas sassi, tema nägijad läks küüni, tuli ära, tähendab, kõik on korras ja lendab rahulikult seal küüni juurde sööma ja saab oma paugu pihta sellenädalases meie klubis seal 15 meest organiseerisid varrsõja ja kuivõrd alles praegu on pojad väljas. Väävli läbi pidasid jahti. Arvake ära palju pagasit maalast. 15 mehe peale kolm tükki ja see läks maksma 75 rubla. Päris tore on suvekuulata, rääkusi down kini monotoonselt võtab rääk-rääk madal, aga see, kao oma etasing vahendini, rääkusin, võtate tikutoosi ja kammi, kätekammi, käte ja. Väga loomutruu rääk missugune. Võrdluseks, aga kuidas häälitseb? Ehtne rukkirääk. Rääk on ka muusikas tuntud ja kes ei tunneks järgmist lugu. Aga muide tikku doosiga saab imiteerida teisi linde ka näiteks Arakas Aga missugune lind teeb kõige hullemat ajad? Mina, vares, vares? Jah, vares, kuid varesed? Me oleme harjunud kuulma, ta ei kohuta oma inetusega rabakana õige lavakana või kevade, nende mänguaeg on mina, mina olen täitsa hirmu täis, on selle linnu vedas ma esimest korda, kuulsin teda musti rabas tedremängu läksin onni öösi hommiku vara, enne kui Tedeokas juba hakkab hirmus soo seal raba ääres. Hobuse loomse küll on üldse linnuhääli vähemalt elevant, vähemalt hea ja ja niisugune, ja mul hakkas hirm, et kuulame, selle ajastu võib küll olla, aga pärast siis hakkasin taipama, et hai seal vahest käis nii nii linnu häält, Kaulcari loputamist ja sain aru, et need on rabakana. No aga missugune hääl see on? No seda, see on hirmus hääled, inimene ei suudagi siukest häält teha ega seda järgi seal kõrge või madalaidasoovijaid on jäme, jäme tugev bulistamine on seal ja pupu pupp laseb ja mitmesugustest väga varieeruv hääl on temale. Aga meil on see olemas, helirežissöörid on tublisti vaeva näinud lindude häälitsuste püüdmisega. Linnu hääle püüdmine on aga omaettejaht ja isegi hoopis põnevam kui püssiga. Missugune loom, aga metsas on kõige musikaalsemana kõige peenema muusikalise tundmisega, peaaegu nagu ooperisolistiks on sopp. Selle ema vile peale nagu natukene on üks vale toon sees, nii, tema on kohe Umbuski ja edu ja aga ta oma omavalitsusi maalide, musikaalne ja see ei ole, siis on juba ema hääl, on musikaalsem kaljuga ja sonides südamesse tungiv peenikene, õrn, õrn piiksumine. Jah, metskits peaaegu ja ta on ise välimusega kõige kõige kraatsilisem, kõige ilusam, ega ilusam loom on teised loomade häälitsusi, köhani kants, nats kits. Tema liigutused on juba krahhist lihtsalt nauding vaadata, kui tema liigub mässas ja hääl on tal ka niisugune mahenes südamesse. Talle silmavaade on tal ka nii, et. Millal me võime uuesti taas metsa minna, püssi jälle seinalt maha võtta? Kui nüüd tuleviku peale vaadata, siis on väljavaated päris toredad. Ja nimelt meil ju töönädal ühendakse viieti päeva peale. Kaks vaba päeva jääb, tähendab ka võimalus metsa minna on kaks korda suurem kui senini, sest enamus inimesi siiski on seotud oma kutsetööga kõigil nädalapäevadel. Ja jahimeestel jahirõõmud nähtavasti kahe kordistuvad sellega. Ühepäevased kodule pühendunud teise päevametsale, muuseas läks ainuke vaba päev metsa, kõik meil on väga palju rahvamatkasid, käivad läbisel 10 15 kilomeetrit päevas mööda kõva maanteed, kõike. Pane seesama matkaja mööda metsa käima, ta ei käi kuigi palju, ta tüdineb päevasele. Pane jahime silma, pistame siis käima, ta ei käi, kuna poiss kätte ta ei saa mitte midagi päeva jooksul lasta, ta käib 25 30 kilomeetrit maastikul viletsam maas, talvel põlvist saadik lumes, trumpab läbi mastaabis käest ära ei läheb. Pange siit praegu minema, ütleme, Tondile jala minema. Mööda ilma reisida ei lähe ilma. Mine sa sinna metsa vastuse kilomeeter-poolteist eemal, ma olen siit vaatame, mis sealt välja tuleb. Davai, jalad, jalad käivad nii nagu midagi keegi vaatad, see maastik on vilets käia või ei olnud mingit väsimust. Aga kas see stiimul, mis pane heegelda nii et las siis käivad kaks päeva nädalas, kui jaksavad mulje. Kasulik, kui fotoaparaat jahipüssi selles kahekesi koos ja kui oleks veel teleobjektiiviga fotoaparaat ja sellepärast võib ütelda, kui marjanaised käivad metsas, ütlevad. Mul võib-olla seal teisi perekonnaliikmeid ei näe metsloom, sellepärast tema tähelepanu pööratud mujale, kui jahimees käib, temal on hoopis erksam vaade ja tema näeb kahtlematult rohkem. Käib ettevaatleja, oskab loodust vaadelda. Aga palju-palju tänu väga mõnusa luiskamise eest. Sest jahimehed peavad Ta ju kõik pool valedeks. Kui jahimehe jutust poole usud siis teise poole saab petta. Olgu siis nii kivigoti, aitäh. Kandma. Saada kipud. Kaema minna kassa. Ja neid Satoomete. Kas aga näeme et need satuurete Emase raba. Vaevu plehku pannud ja suures. Appi pihta. Ja ja. On paugu mõõt. Onu tuli koopast välja, kid rööbastee load on toodud kiire. Keetseegaari jooga, mida on kuiva rikk? Kurski kartul neli koiva. Aarne mõtles jooga meeneid ja neelu val halli paugu karja sekka. Ja kui tänaste lugude vestjad teile tänaval vastu tulevad ei arva keegi ära nende elukutsetega huviala. Niisama palju, kui nad on üksteisele sarnased, erinevad nad. Ja see ongi huvitav. Neid ei kandma leida koos neid, neid oli veretöid, sai ka lisatoitu või täitne noori.
