Kuulate Raadio kahte. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur. Teid tervitab raadio kaks eetris on taas saade puust ja punaseks, see on saade, kus me Aja jooksul võtame ette ühe valdkonna viimaste nädalate kõige põnevamad uudised. Ja oleme kutsunud külla omale targa inimese, kes siis aitab neid kommenteerida. Mina olen saatejuht Arko Olesk ja minuga koos siin istub Riin Tamm, teleriin. Tere, ärka erinevalt Meil geneetika teadlane. Ja nagu sellest võib järeldada, siis tänane saade on pühendatud teemadele mis käsitlevad inimest, inimese tervist, haigusi, nende ravimist ja kõike seda järgnevad. Oleme teie jaoks välja otsinud viis erinevat uudist, mida siis püüame valgustada lähema tunni jooksul. Ja alustaks võib-olla sellise uudisega, mille täitumisel. Me võiksime oma saate saatekavast maha võtta. Nimelt kes on tähele pannud siis Facebooki asutaja Mark Zuckerberg ja tema abikaasa pressilaczan kuulutasid siin hiljuti välja, et nemad hakkavad nüüd oma varandust laiali jagama ja mitte niisama laiali jagama, vaid asutavad fondi, mille eesmärk on rahastada meditsiiniuuringuid ja mille kaugem lõplik eesmärk ei ole vähem ega rohkem kui see, et noh, sisuliselt kõik haigused maailmast ära kaotada. Riin, kas see on asi, mida me tõesti tahame teha, ega see asi, mida me suudame teha? Paneb mind ohkama see on ilmselt asi, mida me kunagi teha ei suuda hakkama kohe sellise pessimistliku noodiga pihta. Aga kuidagi tundub, et viimasel ajal on kõik tehnoloogia sellised liidrid või juhtfiguurid hakanud miskipärast tundma muret tervise pärast ja arvanud, et tervis on see koht, kuhu tuleks kõvasti investeerida, mis on iseenesest väga tervitatav. Ja Nende plaan on tõesti väga ambitsioonikas, panna siis kuskil kolm miljardit dollarit meditsiiniteadustesse. See summa tundub kuidagi eraldi vaadatuna hästi suur. Aga kui minna teemasse rohkem sisse vaadata täpsemalt detaile, siis tegelikult see summa muutub selliseks keskpäraseks sest on väga palju teisi suuri, siis kontserti, enne mis on samamoodi siis panustanud teadusesse ja panustavad edasi ja need summad on siis umbes 10 või isegi rohkem korda suuremad. Aga loomulikult igasugune selline rahasüst kulub loomulikult teadusele ära. Aga ma arvan küll, et Nad räägivad, et me kavatseme siis tõesti nagu kõik haigused. Noh, see on minu arust täiesti nagu hoomamatu, kui sa räägid nagu kõikidest haigustest. Et nad võiksid siiski kontsentreeruda millelegi nagu detailsemalt, et et ilmselgelt noh, see see jutt on ilus, aga, aga ma arvan, et ka 2000, et üks, mis nad arvasid, et võid siis haigusi mitte enam olla, on see, kus me ikkagi võitleme väga paljude haigustega. Ehk siis sajandi lõpp 2100, see see sihtmärkus Zuckerberg on öelnud, et noh, me kõik elame rohkem kui 100 aastat vanaks ja ja haigused on kontrolli all, nagu ma aru saan, ega ta vist päris sellest ei räägigi nagu kõike ravida, vaid, vaid see sihtmärk on sõnastatud, kui ravida, ennetada või kontrolli all hoida kõiki haigusi, nii et ta vist ikkagi ka annab aru, et kõik haigused ei ole ravitavad. Jah, seda nad püüavad, öeldasin külje pealt, et nad on rääkinud väga paljude teadlastega, enne kui nad otsustasid selle sellise mõtte üldse välja käia. Et ma ei tea, ei, väga selles mõttes väga tervitatav ettevõtmine, sellepärast et raha kulub loomulikult meditsiiniteadusesse. Jaa, jaa, väga palju haigusi ja, ja teemasid, millega on tõepoolest vaja tegeleda. Nad tahtsid siin täpsemalt siis panustada siis nakkushaiguste diagnostikasse ja erinevate vaktsiinide tootmisse ja teine siis selline väiksem eesmärk oli neil või lasta koostada siis rakuatlas et erinevaid rakutüüpe siis inimese sees ära kirjeldada. No vaatame, mis sellest saab, nad tegelikult on ka ühe keskuse juba loonud, kuhu nad 600 miljonit dollarit juba sisse on, on siis nagu pannud. Ja seal oli eesmärk, et, et kutsuda kokku väga erinevate erialade esindajad alates siis inseneridest ja lõpetades IT-inimestega ja, ja meditsiiniteaduste inimestega. See on huvitav jah, et kõik need, eks ole, need rahamehed, kes nüüd panustavad tervisesse noh, eesotsas loomulikult nüüd Zuckerbergi ka siis siis noh, nende, see mõtlemine on see küll see tehnoloogia või IT-kuidagi ikka nüüd aidata võiksid, kui medalid klassikalisele meditsiinile juurde paneme, et, et siis me saame midagi sellist uut ja vahvat ja mis võib-olla siis Vimurdelist, et ma ei tea, kuidas sulle tundub, et kas see on nagu pigem selline nende Iidee inimeste roosad prillid või, või oma ongi see nagu midagi sellist, aga et meil ongi olnud just see komponent nagu puudu praegu veel. Ma arvan tegelikult, et see ei ole selles mõttes puudu, aga, aga võib-olla lood, lootus on see, et et lihtsam on erinevaid näiteks raku sessi või mehhanisme näiteks modelleerida arvutitega või mingite erinevate erinevate trammidega, mis siis teevad seda väga siis uuel või väga siis nagu edasiarendatud meetoditel me ei tea. Siiski ma arvan, et, et me loomulikult ei saa ära unustada seda, et, et kui me midagi oleme arvutis valmis teinud, siis me peame minema seda ka päriselt nagu panema käed siis külge ja hakkama nagu reaalselt katseid tegema ja vaatama, et kas see päriselt ka töötab. Sest esiteks on haigused muutuvad, meie ümberkeskkond on väga muutuv, et me peame ka seda alati meeles pidama, et see, mis situatsioon meil täna on, see ei pruugi enam olla kahe, kolme või 10 aasta pärast. Ja kõik inimesed on isemoodi, eks ole, noh, mingite haiguste puhul näiteks vähkkasvajad ongi vist niimoodi individuaalne eripära on nagunii määrav selle juures, et et seda ei olegi võimalik nagu ühe sellise kuldvitsa võluvitsaga ravida. No ongi, sest kui me vaatame üldse noh kasvajad on üldse saanud ikka väga palju tähelepanu ja see tehakse neid töid nagu aastakümneid ja noh, ongi see, et me nagu ikkagi oleme jõudnud edasi, aga, aga me kindlasti ei ole ja kui nad sinna, millised olid esialgsed plaanid Jah, esiase Plant vist seitsmekümnendatel oli, oli ju see, kui USA president Richard Nixon kuulutas välja sõjavähi vastu ja lubas ka, et nüüd hakkame raha panustama ja 20 aasta pärast on, on see haigus maamunalt pühitud, kus me, kus me praegu oleme 40 aastat hiljem või rohkemgi veel ja me oleme sunnitud tunnistama, et ei saa, ei saa leida sellist ühte vahend selle vastu, et see on nagunii kohutav ja mitmekesine ja individuaalne haigusest jälgegi peaaegu ravitav. Jätkuvalt püütakse aru saada üldse, et mis asi see vähk on ja kuidas ikkagi inimestel tekib. Enemehhanismid ei ole ikkagi nagu üldse veel selged. Igal juhul, nagu sa ütlesid, tore, et mõeldakse selle peale, tore, et panustatakse raha ja kindlasti mingisugused edusammud selles Zuckerbergi fondist ka ka tuleval, nii et loodame selle vea, loodab, et me võib-olla isegi elame nii vanaks, et näha seda aastat 2100, mil, mil ta lubas, et et meie tervis on palju parem. Teeme siinkohal muusikapausi ja jätkame meditsiiniuudistega. Mõne hetke pärast. Puust ja punaseks. Kahes jätkub saade puust ja punaseks ehk siis teaduse uudistesaade, mis sel nädalal on võtnud luubi alla kõik, mis seondub inimese ja tema tervisega. Järgmine uudis kuulub sellesse rubriiki, et mis võib ajada inimesed natukene hirmule selles osas, mida need teadlased jälle teha on suutnud. Nimelt me loeme uudist, et on sündinud esimene laps, kellel noh, kes ei saa mitte öelda, et tal on kaks vanemat vaid lausa kolm vanemat. No Riin, oskad sa nüüd kuidagi lahti seletada, kuidas saab ühel lapsel olla kahe asemel kolm vanemat? Jah, et need pealkirjad on alati nii kütkestavad, et sa tahad püksist lahti teha. Et tegelikult Ma ikkagi jääks selle juurde, et sellel lapsel on, on siiski kaks vanemat ütleme kaks paremat just et pigem nimetatakse kolme vanema, et ta on sündinud kolme vanemad tehnoloogia abil. Ehk siis tõepoolest, kuna geeniteadus ja üldse see selline teadusmaailmal hästi tehnoloogiapõhine, nii et püütakse leida uusi võimalusi, kuidas siis inimkonda aidata. Ja antud töö on eriline selle poolest, et ühesõnaga ma tundub, et tuleb alustada algusest. Et mis asi see mito konder üldse on rääkima, alustame siis algusest, räägime mitokondrist. Sõnaga Mitta Kondrid on asuvad inimeste rakkudes on väiksed organellid, mis, mille peamine funktsioon on see, et nad toodavad rakkudele energiat. Peaaegu igas inimese rakus on olemas tuuma DNA ehk siis inimese genoom millest väga palju räägitakse, et lisaks sellele on olemas ka inimese rakus mitokondreid ja mitu Kondritel on oma Teeenno. Ja seda pole mitte siis üks kooki seal mitu kandis, vaid neid võib olla sadu, et, et need on nagu hästi palju ja DNAd siis on palju vähem, kui meiegi noomsed kuskil 0,1 protsenti kogu DNA astmest siis inimraku sees on. Lisaks sellele, et haigusi võivad põhjustada muutused, muutused meie siis selles tuuma genoomis on ka haigusi, mis on põhjustatud just nendes mito Kondrites oleva teen mutatsioonide poolt ja siin oligi konkreetne juhus siis, kus selle poisi ema siis bioloogiline ema kandis, just nimelt mutatsioone selles mitokondade DNA-s ja seetõttu oli tal tegelikult kaks järglast sündinud. Et mõlemad kahjuks surid mitokondrite DNA põhjustatud haigusi. Esiteks keeruline või praktiliselt võimatu enne sündi diagnoosida, sest kui ema on terve, siis ilmselgelt keegi nagu tegelikult ei kahtlustagi, et mitte kohatasid midagi valesti olla. Ja teiseks ei ole võimalik kuidagi mitte Kondriaalseid haigusi hetkel ka siis ravida. Ja seetõttu need lapsed, kes on pärinud, siis need mutatsioonid kahjuks kaua ei ela. Ja need teadlased ongi siis pakkunud välja sellise meetodi, et on võimalik kasutada niinimetatud doonorrakke kust on välja võetud see doonorituuma DNA aga alles on jäänud siis selle doonori, need terved, mitu Kondrid sinna sisse on võimalik viia siis bioloogilise ema tuuma DNA. Nii et ja kui sa munaraks, siis viljastada, siis noh, ühesõnaga sellest siis võikski öelda, et tekib siis justkui kolme vanaema ka vanemaga siis viljastatud munarakk Nii et ühelt vanemalt on pärit, ütleme munarakku ja noh, ütleme infrastruktuur kuhu sisse siis pannakse siis selle bioloogilise ema DNA ja siis vilistatakse isa seemnerakuga ja siis sealt hakkab arenema terve laps. Jah, et konkreetses siis uudises oli, püüti siis Venemaa panna viis erinevat Embrot, millest tegelikult siis üks siis oli nii edukas, et sellest arenes siis tõesti üks väike inimlaps. Ja see oli poiss, mis iseenesest oli selline, nimetati ta nagu sellisel eetilisem, sellepärast et kuna me tegelikult päris täpselt ikkagi ei tea, mis, mis tähendab, mis tähendab siis see või mis tagajärgi see võib tegelikult tuua, kui sul on siis niinimetatud kolme kolm vanemat, et kuna mitokonder tegelikult päranduvad edasi järglastele ainult emaliini kaudu siis ütleme sellele selle väikse lapse Sis järglasele neid niinimetatud doonori, mitu kanded enam edasi ei lähe. Ja see oli siis nüüd maailma esimene kord, kui sellist sellist tehnikat tehnoloogiat õnnestunult kasutati, kuidas sulle tundub, et kas, kas sa nüüd lootuskiir paljudele vanematele, kes on olnud kimpus laps saamisega kui levinuks laialdaseks selline tehnika minna võib, või, või, või pigem on niimoodi, et paljud riigid vaatavad, et see on ikkagi eetiliselt nii küsitav, et me ei luba seda? No praegu on ta ametlikult lubatud ainult siis ühendkuningriikides, et ja igal pool mujal on tegelikult siis keelatud antud uudises see arst, kes seda tegi, oli pärit küll Ameerikast aga antud protseduuril läks ta tegema Mehhikosse, sest ta väitis, et seal ei olegi mingeid reegleid. Nii et ma ei olegi igal pool keelatud, vaid on kohti, kus nagu ei ole mingeid reegleid selle jaoks? Jah, mis isenesest on hirmutav, sellepärast et see tehnoloogianoos teadmise numa jätan sündinud alles esimene laps, me tegelikult ei tea neid tagajärgi. Nii et tegelikult selliste asjade kohta võiks küll eksisteerida. Mingidki reeglid. Ma usun, et selle lapse käekäiku edaspidi ilmselt jälgitakse üsna teraselt, et välja selgitada, et kasvõi siis on tõesti mingisugused tervisemõjud sellega seoses, ma kujutan ette, et, et umbes samasugune olukord võis olla siis, kui sündis esimene katseklaasilaps seal seitsmekümnendatel aastatel, et seal oli samasugune tunne, et et mis siis nüüd saama hakkab, tänaseks on sellest saanud noh, praktiliselt igapäevane meetod kehavälisest viljastamisest, siis. No ongi ja ma arvan, et ilmselt riigid ütleme, need ülejäänud riigid, kes siis ei ole seda seaduslikuks kuulutanud, võib-olla nüüd natukene tõesti ootavad ja vaatavad, et mis sellest saab, aga aga ma arvan, et siiski, et see võiks jõuda ka jõuda ka mujal, et ta minu jaoks ka nüüd nii ohtlik siiski ei tundu. Meie järgmine uudis puudutab geene geeni nagu asja, nagu me teame, on need, mida meil on tihti hea ja mugav süüdistada erinevate meie hädade puhul. Ja eks nad mängivadki oma rolli näiteks üks teema probleem, mis tänapäeval maailmas on väga päevakajaline on ülekaal ja eks ole, ühelt poolt me saame rääkida inimeste toitumisest, inimeste liikumisharjumustest, teisalt ilmselt, et ka need geenid, mis inimestel on mängivad selle juures oma rolli. No Riin, sina, kee teadlasena oskad sa nagu kirjeldada siis kui palju võivad inimesed oma sellises saleduses või tiheduses süüdistada seda geenikomplekti, mis on nende vanemate poolt kaasa antud. Hetketeadmiste järgi ma tahaks öelda, et üsna vähe. Et, et selle tahame pugeda ei saa, et meil on nüüd nii halvad geenid ja, ja sellepärast ma olen paks ja näen kole välja, et siin on tegelikult inimesel endal väga-väga palju ära teha ja selles mõttes mulle see uudis nii tohutult meeldis. Et inimesed peavadki nagu ennast lihtsalt kätte võtma ja kui nad kõik on nagu tegelikult võimalik, hoolimata sellest siis nagu hommikut, räägi mingit väga ekstreemsetes juhtudes taga, ütleme sellisest tavapopulatsioonist. Tegelikult kõik sinu õnn on sinu enda kätes, tahaksime selle kohta öelda. Kuigi noh, me ikkagi jõuame sinna juurde geeni nagu mingil määral mõjutavad, et sa nagu ikkagi statistilise keskmisena on nagu näha, et, et kui seal nagu teatud geenivariandid, siis, siis sa kipud olema kopsakam. No siin uudises oli tõepoolest juttu ühest konkreetsest geenist, mis on, mida nimetataks siis Effteeoo, ehk see on selline geen, kui on väga palju tehtud neid erinevaid ülegi homseid, uuringuid või vaadatud tõepoolest väga paljude geenide seost mingi tunnusega ja konkreetselt siis me räägime ülekaalust siis On leitud, et sellel geenil on on antud tunnusega siis statistiliselt tõesti kõige tugevam seos. Aga kui me hakkame vaatama siis tõeliselt selle geeniefekti, et kui palju ta antud tunnusteks mõjutada siis see efekt on nagu, ütleme, näruselt väike, et need inimesed, kes tõesti kannavad selle geeni, sellist varianti, mis võiks neid paksuks teha, see tähendab paksuks minna, on tegelikult ainult 1,7. Nii et see on nagu, see on jube väike, tegelikult. Ja keskmine kaaluvahe, nagu ma siit loen, ongi, et hetkel on, need geenid on keskmiselt kolm kilogrammi raskemad, kui, kui need geenid geen ei ole, nii et, et see on tõesti siin üsna üsna marginaalne, vähe. Vahe, eks ole, et ma tahaks öelda, mitte geenevaid geenivariante küündi on meil köigil just olgem täpsed. Siis selle selle uudise juurde, ehk siis see küsimus, mis teadlasele oli, on see, et kui, kui need geenivariandid nagu soodustavad kaalu kogumist siis kas needsamad geenivariandid võivad ka järsku takistada inimestel kaalualandamist ja, ja selle jaoks on siis nad tegid vist päris suure ja põhjaliku uuringu. Ühesõnaga, nad ei teinud üldse määraga, katsetanud, võtsid, otsid välja need tööd, mis siiamaani on antud teemal tehtud ja minu jaoks täiesti müstiline Nad esinevad taasta andmebaasidest, leidsid üle 2000 töö. Ja lõpuks, kui nad hakkasid filtreerima ja oma siis selliste vastavate kriteeriumite järgi välja selekteerima, neist ei jää käinud kaheksa mis on nagu meeletult produtseeritakse igasugust asja, mis võib olla väga sellise küsitava küsitava väärtusega. Aga ühesõnaga need kaheksa tööd, mille põhjal nad siis oma uuringut tegid sinna kuul sinna koguhulk, siis oli kuskil tsirka 10000 uuritavat need inimesed siis olid kõik siis ütleme mobiisanud nagu kaalused, nagu ma saan aru, et see on nagu tõsiselt ülekaalulised või rasvunud, võib-olla isegi öeldakse eesti keeles. Jah, just. Ja taheti, no tõesti, et kas nende kehamassiindeks kehakaal ja keskkoha ümber mad väheneb sama hästi või sama kiiresti, kui siis nendel, kes seda vastavad, seda riskigeenivarianti ei ole. Noh, aga tuli välja siis see, ma ei tea, kas siis hea uudis, kellele jahudis keele paha uudis. Et tegelikult ei ole vahet, kas sa kannad seda riskigeenivarianti või mitte, kaalust alla või sinu kehakaal ja ja, ja kõik muu võib täpselt samamoodi vähem väheneda kui nendel inimestel, kes need geenivariant ei ole. Üks asi on, üks asi on see, et, et tõepoolest sa võid sama kiiresti siis kaotada, kaotada oma kehakaalu. Aga teine asi oli see, mida tegelikult oli väga raske jälgida, kuna see Foloop või siis nende inimeste jälgimine oli kaheksast kuust kuni kolme aastani sõltuvalt siis tööst. Nii et tegelikult selle põhjal on väga raske järeldusi teha, et kui nad tõesti suutsid sama hästi alla võtta, et kas nad suutsid seda kaalu säilitada. Et see, see on selline küsitav koht siin veel. Nii et seda siis noh, ilmselt ootab järgnevaid uuringuid, et kui pikaajaline see mõju on ja kas see siis sõltub sellest konkreetsest geenivariandist, aga nende põhisõnum on ikkagi see, et tegelikult vahet ei ole, kas sul see geenivariant on ülekaalu soodustav või mitte, siis alla võtta on niisama kerge või raske? Nagu nagu igal teiselgi jah, ja kui räägime üldse selliste kompleks tunnustest nagu on ka siis tüsedus tegelikult selline ütleme, siin ainult ühe geeniseos seostamine selle tunnusega on nagu noh, ilmselgelt on väga-väga lihtsustatud, sellepärast et viimane töö, mis mis mulle Katsalt oli 2015, kus tegelikult tüsedusega võiks mingilgi määral olla seotud kuskil 97 erinevat, siis geenivarianti Nii et noh ja igaüks mängib siis pisipisikest rolli, nii et täpselt jah, aga kuidas sulle tundub, kas ma ei tea, kas on uuritud, kas on olemas ka selliseid geenivariante, mis nagu aitavadki kergemini alla võtta? Ja kas neid on mõtet otsida ja, ja nendega midagi ma ei tea, uurida? Selles mõttes peab seda pilti vaatama laiemalt, et mis meil üldse nagu söögiisu põhjustab, kuidas me nagu suudame ennast kontrollida ja ja kui, kui, siis nagu või lihtsalt inimestel tekib näiteks sõltuvust mingitest asjadest, et siin nagu see tegelikult see üks tunnus koosneme nagu niivõrd paljudest erinevatest detailidest, mis on nagu siin kujunemisel olulised. Nii et me peaksime kuidagi selle õudselt nagu selle selle ühe suure tunnuse nagu lahti harutama ja vaatama kuidagi neid pisidetaile ja võib-olla siis hiljem me suudame mingisuguseid avastusi või leide saada siis uuesti kuidagi see mudel siis enda jaoks nagu kokku panna. Sest jah, tüsedus iseenesest, noh, ma ei tea, et see sõltub ikkagi väga palju inimese isiksusest ja tõepoolest selle sellest, et et kui tugev ja kõik kõik sinna juurde, et, et see on palju nagu komplekssem tegelikult. Aga moraal on see, et ega vabandus ei ole, jooksusussid jalga ja õue. Jah, kas sul on nagu kõndida õhtul, kui nagu ei taha minna kuskile spordisaali, et fakt on see, et, et mis läheme paksuks me sööme, rohkem? Kulutame ehk siis me ei ole midagi teha just, aga ärge koha peal kind ju, minge oodake veel paarkümmend minutit. Meil on teie jaoks varus veel paar terviseuudist ja jätkame nendega juba õige pea. Te kuulate raadio kahte. Järgmine uudis meie saates langeb väga sobivale ajale päevaga oli selle küsimusele väljas on läinud tuuliseks vihmaseks sügis on saabunud sügisega koos hakkab lähenema ka iga-aastane gripihooaeg, mis tähendab, et et paljud meist loodetavasti käivad ja lasevad teha omale selle iga-aastase gripisüsti, et hooaeg tervena üle elada. Ja, ja nüüd on minu jaoks see üllatus, et nüüd, kui teadlased uurisid nende klipistide tegemist, siis see, mis nad leidsid, et selle süsti efektiivsus sõltub sellest, millal on see siis tehtud. See oli minu jaoks nagu üsna suur üllatus. Viin, kas sulle ka see, et hommikused süstid on tõhusamad, oli, oli uudiseks? Tegelikult minule see nii suureks uudiseks ei olnud, sellepärast et ma tean seda võib-olla ka hiljem puudutama seda korraks, et kui võtta ravimeid teatud õigel õigel päeva ajal või, või on, on näidatud, et ka ravi ravimite võtmisel on, on siis vahet, kas sa võtad seda hommikul või õhtul siis selles mõttes mulle see langes kokku nagu minu sellise eelnevad teadmisega ja mulle see tegelikult väga meeldis, et, et seda on uurima hakatud. Sellepärast et tõepoolest gripihooaeg on kohe saabumas ja loomulikult On teatud riskigrupid, keda me peaksime siis eriti selle viiruse eest kaitsma, need on inimesed, kes on siis eakamad üle 65 aasta. Ja teine on siis väiksed lapsed. Ja loomulikult need inimesed, kes põevad, siis oli erinevaid erinevaid kroonilisi haigusi või kes omavad mingeid immuunsüsteemi probleeme. Nii et, et mulle see uudis tegelikult väga-väga meeldis. No aga oskad sa nagu kirjeldatud, mida tähendab see, et et süston on tõhusam, et, et hommikune Sist mõjub paremini kui, kui õhtune, mida sa nagu reaalselt tähendab, et, et mis siis sellel on parem, kes sai süsti hommikul? Ma kohe räägin sellest, aga mainin seda, et tegelikult ongi, et mõned aastad on siis vot sellise uue meditsiiniteadusharu nii nimetatakse krono bioloogiaks. Ehk siis tõepoolest, tegelikult sõltub nii vaktsineerimine kui ravimite võtmine väga palju inimeste tegelikult ööpäeva rütmidest ja konkreetsel juhul vaadati siis erinevate perearstipraksist juurest, et kuidas inimestele hommikul süsti või peale lõunat, mida see vaktsiin siis inimesel esile kutsuta kutsub esile immuunsüsteemi vastuse antikehade näol, mis tähendab siis seda, et need antikehad hakkavad siis reaalselt võitlema, selle sissetungi jaga. Kui tõepoolest inimesed, inimene peaks siis gripiviirusesse nakatumine ja mõõdeti nende inimeste antikehade siis seda kontsentratsiooni või kogust, enne kui nad gripivaktsiini said ja üks kuu pärast vaktsineerimist ja tuli välja, et need inimesed, kes vaktsineeriti siis hommikul kuskil kella üheksa, 11 vahel, nendel oli see antikehade tõus palju suurem kui nendel inimestel, kes vaktsineeriti siis peale lõunat kolme ja viie vahel. Aga mingisuguse kaitsmise õhtune vaktsineerimine ikkagi ka loomulikult annab, et, et käia täitsa täitsa mõttetu. Jaa, absoluutselt lihtsalt siin ilmselt see ongi nagu eesmärk omaette, aga hakkab tase, antud teadmine annab siis tegelikult väga palju infot, et kuidas siis ka gripivaktsiini puhul ja kindlasti mitte ainult, vaid ka teiste erinevate vaktsiinide puhul võiks käituda erinev eriti võib-olla, sest nende inimestega näiteks kui me räägime eakatest, kellel võib-olla immuunsüsteem enam nii hästi üldsegi ei tööta ja nii hästi ka vaktsineerimisele võib-olla ei reageeri et neid võiks siis võib-olla siis hommikul vaktsineerida. Et neil tõepoolest oleks see immuunvastus ka siis haiguse tekkimise korral nagu parem. Kas me nagu teame või ei oska ma arvata, et miks see on niimoodi, mis, mis selle hommiku puhul siis on, mis aitab nõnda hästi. No inimesed on jällegi siis ütleme, mingis mõttes hästi erinevad ja tegelikult on teada väga hästi ka tehtud väga palju selliseid geeni ekspressiooni uuringutes, mis näitavad, et tegelikult inimestel teatud geenid ja sellega siis valgud on teatud päevaperioodil, siis siis rohkem ekspluateeritud, ehk siis teatud valke toodetakse rohkem ja teisel päeva hetkel on jälle siis Ekspressioon madalam või toetakse natuke vähem. Et ma arvan, et see on hästi palju sellega seotud. Põnev nimelt, et ilmselt tulevikus võime ravimi infolehtedel kohata ka seda nõuannet, et millisel päeva ajal seda ravimit kõige parem võtta on, et ilmselt ka arstid hakkavad seda nõuannet mingil hetkel jagama, kui meil, see teadmine on juba selgem ja täpsem. Ma arvan, see ma, ma arvan, et see on väga hea ja ma arvan, et see aitab väga palju kaasa, sest tõepoolest ka ravimi doosidega, kui võib-olla seltsi peaks inimene ravimit võtma, kui sa võtad seda õigel ajahetkel, kui sa selle kõige paremini mõjub. Väga põnev, nii, meil on jäänud veel üks uudis. Kuulame siia vahele muusikat, enne kui räägime siis seda, mille eest anti välja sel aastal Nobeli meditsiini ja füsioloogiapreemia. Puust ja punaseks. Nii et täna see puust ja punaseks saate, viimane uudis on ühelt poolt värske, teisalt juba aastate vanune, ehk siis sel esmaspäeval nagu iga aasta oktoobri ühel nädalal kuulutatakse välja kellele antakse siis tänavu detsembris pidulikul galaõhtul üle Nobeli meditsiini ja füsioloogiapreemia. Tänavu see härrasmees Jaapanist, kes selle saab, kannab nime Joshi noori oksumi. Ja, ja see töö, mille eestlasele saab selle, ta tegi juba seal kusagil kaheksakümnendatel, üheksakümnendatel aastatel. Ja see puudutab üht sellist rakuprotsessi nimega autofaagia, see ilmselt on asi, mis kes on ülikoolis isegi keskkoolis bioloogiat õppinud, siis ta õpikutest jookseb juba igalt poolt läbi autofaagia rakuorganeil nimega lisasüü, et see on tõesti selline. No ma ei tea, üks bioloogia alusteadmisi. Ja see auto Faega hästi fundamentaalne protsess, kuidas rakud ennast reguleerivad ja kuidas nad suudavad siis teatud situatsioonides ellu jääda. Et see on jah, tõesti hästi fundamentaalne ja mul on hästi hea meel, et tegelikult selliste tööde eest antakse Nobeli preemiaid, sest sest kui me neid protsesse eks ole, ei tunneks ja teaks, siis meil oleks üldse väga-väga keeruline, mida iniminimest praegu uurida. No räägime siis rakus, selle autofaagia käigus toimub autofaag ja on selline protsess, kus rakk siis on võimeline lagundama ja taastootma enda jaoks olulisi rakukomponente, aitäh. See põhimõtteliselt otsetõlkes tähendab siis enesesöömist, ehk siis rakul ka väga kindlad ja väga tugevad kontrollmehhanismid. Et kui rakus midagi läheb valesti toodetakse mingi valk, mis ei ole päris korrektne, siis hakkavad kohe tööle vastavad kaitsemehhanismid ning autofaage siis on üks nendest, kus need siis kas isegi terved organellid või siis väiksemad molekulid kogutakse kokku ja viiakse nendesse lisa süümidesse ja seal nad ära lagundatakse ja vastavalt sellele on võimalik neid, neid molekulide alg algprodukte uuesti siis näiteks valkude aminohappeid uuesti valkude tootmiseks ära kasutada. Et rakud on selles mõttes ka kavalad ja, ja taastootmises päris head. Need ongi selline, noh nagu meil on nagu taarakäitlus või. Või jah, põhimõtteliselt küll. Et sa, et pead võimalikult palju siis enda jaoks uuesti ära kasutada, et võimalikult vähe, vähe oleks sellist raiskamist. Ja milleks see nagu kokkuvõttes meie jaoks kasulikud, mis juhtub siis, kui see mehhanism näiteks ei tööta? On näidatud väga-väga erinevaid, laseme protsessi minek on head või, või et see auto faagi peaks justkui nagu hästi toimima, aga on ka haigusi, näiteks kasvaja. Jälle, kui me räägime sellisest ütleme üsna tõsisest haigusest ja ka näiteks Parkinsoni tõbi, kui õigel ajal seal ei viia välja siis kahjustunud kahjustanud raku komponente või neid ei, ei lagundab ära, siis hakkavad nad ladestuma organismis raku sees ja see põhjustab siis rakkudes väga palju probleeme. Loomulikult vananemise juures on näidatud, et kui sa autofaagi ei toimi korrektselt, siis organism paraneb kiiremini, sellepärast et rakud, kui rakk ei suuda siis ennast taastoota ja enda siis asju korda teha siis rakk viiakse siis sellise programmeeritud rakusurma ja noh, ja kui see ei tööta, siis üldse siis neid, seda raku surma toimub siis nagu päris palju ja seetõttu siis ka siis vananeme kiiresti. Noh, on selliseid seoseid nagu leitud. Jah, ja siis nüüd see teadlane, kes selle auhinna sai iseenesest, et ega ta ju ei avastanud seda protsessi. Aga ega enne tema tüüdist aga väga hästi teatud, miks ja kuidas need asjad käivad. No tegelikult viiekümnendatel oli üks, oli siis nüüd üks, üks belgia teadlane, kes siis selle lisa süümi avastas, et ja tema aastasest selle, et tõepoolest, et seal lagundatakse, lagundatakse neid erinevaid valke ja rasvu ja, ja, ja sahhariidid, mis sinna viiakse, suhkruid aga, aga ei teatud, et kuidas need sinna lisasi nagu jõuavad, et kuuekümnendatel tegelikult tegi seesama teadlane oh soomi katseid pagaripärmiga ja kõik saigi algse tegelikult sellest, et pagaripärm, mis on küll kool, mis siis võrdub siis selle niinimetatud lisa süümiga. Ja ta tahtis teada, et kas et kas selline asi nagu autofaagi toimub ka seal pagari pärmist ja tehes erinevaid katseid leidis ta selle, et see tõesti nii on. Ja siis ta oli õnnelik, tal õnnestus ka tegelikult tuvastada need geenid, mis seda autofaagiat siis esile kutsuvad või, või selle protsessi nagu tööle panevad. Ja on teada, et et selle protsessi taga on tõepoolest väga erinevad valgud ja valkude kompleksid. Et see kõik hästi töötaks teda, siis liiguti juba juba inimese rakkude peale, et vaadata, kuidas seadepress protsess töötab ja, ja millised geenid siis seal selle taga on. Ma arvan, et nüüd me tegelikult teame siis seda päris hästi ja mõistame. Mõistame seda protsessi nii, et meie poolt ka Harroffuumile sinna Jaapanisse, palju õnne preemia puhul ta on selle igati ära teeninud. Selline oligi tänane saade, puust ja punaseks, siin. Raadio kahes stuudios sirvisid viimaste nädalate meditsiiniuudiseid saatejuht Arko Olesk ja geneetik Riin Tamm. Täname teid ja saade on taas eetris siis juba täiesti uute uudistega uute teemadega. Täpselt nädala pärast. Kuulmiseni. Kuna terve Piinata piina tundma tähed. Päike on Tiina veel, kui suudad päevi elada. Riina toad, Kristiina õnnelikuks saamata. Joo parem. Sa võid ju pilte vaadata. Piinad toad, Kristiina kui ka ronib sängi ta, et toore minu käed need keeli vaid tooma date. Spinat, kaapi. Ta joob are piima, joon parem joopare.
