Lind ei lenda taevas niisama, sinna tänna. Kala ei uju vees üksnes ujumise lustist ja loom ei liigu  metsas uisapäisa ringi. Loodus püüab olla ikka otstarbekas ja energia on asi,  mida hoitakse kokku. Loom, lind või kala liiguvad siis, kui otsivad toitu,  paremat pesapaika või kaaslast, kellega sugu teha. Nii ka mina ei oska nagu paljud teisedki inimesed minna  kuhugi niisama heast peast, vaid tahan oma käimisest ikka  kasu saada. Kasvõi kunstilisest eetilise elamuse näol. Ja eriti vahva, kui mul õnnestub see elamus mingil moel  kinni püüda, purki panna ja hiljem seda teistele näidata  siis lisandub asjale ehtne jahikirg, et kas saan kätte  või ei saa. Mismoodi sügist oma kaamerasse püüda käis Sander kogemus  koos Remo Savisaarega. Viimati, kui kohtusime, oli suvi, nüüd on käes sügis  ja lubadus sai antud, et me proovime leida Eesti ühte  suuremat imetajat. Ja läheme otsima põtra sellepärast et praegu on põdra,  põdra jooksuaeg on üks parimaid aegu. Muidugi see on loodus, see midagi ei ole garanteeritud. Aga lähme otsima. Kell on pool seitse ja nüüd me oleme peaaegu. Põhjus, miks ma nii vaikselt ja sosinal räägin,  on lihtsalt selles, et põdrad kuulevad nii hästi. Et iga väiksem krõps oleks neile juba ehmatus,  et keegi on siin. Päris võimas tunne, mis praegu valitseb. Eesti kõige suurem rohusööja kõigest mõnesaja meetri  kaugusel meist praegu ja me kuulame tema häält. Ka varasemalt on vahest olnud niimoodi, et ma liigun seal  luhas vaikselt ringi, otsin põtra, kuulen,  aga ei näe. Siis ükskord ma mõtlesin, et Põder ohib roostikus. Teadsin, et ta on umbes seal, läksin alla tuult  ja ohkisin vastu. Ja siis me niimoodi vastastikku ohkisime,  aga ma kuulsin, kuidas roostik ragiseb ja ühel hetkel tuli  sealt põdra pea välja, kes vaatas. Selle peale ma ohkisin veel korra põder tuli täitsa välja. Ja enama muidugi ohkida ei tahtnud. Aga enamasti, kui ma seal ringi liigun, siis ma püüan leida  põtra ja niimoodi jälgida neid, et ma ise ei peaks sinna sekkuma,  ehk siis ma ei peaks neid kutsuma. Nii kui sa näed, et pea püsti, aetakse niie seisma,  ära liigu. Oota. Ja ootadki, kuni on näha, et lastakse pea alla,  hakatakse sööma, aga seal on üks väike nipp ka,  et metskits teab sellist asja, et laseb pea alla,  et nüüd võib-olla ütleme see, kes teda jahib,  hakkab tulema, siis ta tõstab kohe pea ja sa võid niimoodi  vahele jääda, et anna natuke aega. Lisaks sellele saime natuke kaugemalt metskitse  ja natuke ka lähemalt, aga saime ka metskitsel,  kes lihtsalt rohus puhkas. Selline minimalistlik võte. Põtra me täna kahjuks pildile ei saanud. See-eest saime Eesti kõige väiksema hirvlase metskitse. Ja nii oli, et päevad ei ole vennad ja tegelikult,  et pildile saada, tuleb rohkem pingutada,  rohkem käia. Aga lähme praegu vaatame rannikule, et praegu on rände  selline viimane, viimane aeg. Seal peaks olema väiksemaid linde. Proovime neid püüda kaadrisse, kasutades varjet. Näed, siin? Asjana rannas hakkab silma, et see kivi otsas istub üks lind. Just kontrollisin see merikotkas ja ega merikotkas  tavaliselt lähedale ei lase, aga siit juba võiks proovida  mingit pilti ära teha sest on täpselt päikese all. All on selline sillerdus. Ja võttenurk võiks olla pigem selline, et me seisame püsti,  sest kui siin kükitada, siis taustaks jääb mets  ja siis ta sulandub selle metsaga ühte, aga proovi näiteks  siit võta ära teha, on. Jah, väike kontuur just, aga proovi teleobjektiiviga  ja vaata, mis siis saab? Tundub, et sa pead ka uuesti teravustama,  sest sul pilt ei ole just kõige teravam. Sul on teravus natuke mööda, et sa pead uuesti proovima. Kuni selle pildi kätte saada, minu pilt on näiteks vaata  siin näha. Ja kohe ma näitan sulle, et siin on korralik  profiil olemas ja kui oleks võttenurk olnud madalam,  siis oleks see profiil juba lõigatud selle taustaga,  et selle tõttu selline kõrge võttenurk ja see silerdus,  mis siin on, see on, see on ilus. Et vaata nüüd, kus seda silerdust on rohkem  ja sätendust, et päike tuli rohkem välja,  siis võib isegi kompensatsiooni teha, nii et kui ma alguses ütlesin,  et paremale alla kolmandikule, et oleks vaatesuunas ruumi,  siis võib nüüd mängida ka niimoodi, et rõhk oleks veepinnal,  et kaasata rohkem seda sillerdust, pilti. No praegu me saime teha pigem sellist minimalismi,  kus siis lind on väikesed kaadris aga on näha tema  ümbruskonnas ta siis jahil käib. Kompositsiooni osas tuli jälgida seda ümbrust,  näiteks kui me jõudsime siia, märkasime teda,  siis oli väike silerdus ainult merel ja taevas oli huvitav. Hiljem, kui päike tuli juba välja, siis me saime mängida  kompositsiooni juba üle ümber niimoodi, et me võtsime  esiplaani rohkem kaadrisse. Et kaks sellist erinevat motiivi. Kohta, kuhu me saaksime paigutada varje et  siis hiljem loodetavasti tagasi lennanud veelinde pildistada. Kui me selle varje nüüd siia paigutame, siis peab kindlasti vaatama,  et kui siin oli toitumiskoht, siis ei tohi  selle toitumiskohale seda varjet liiga lähedale panna,  sellepärast et siis ei tule linnud tagasi,  et häirida neid ei maksa, et see peab olema selline olla  mitu meetrit. No see võiks olla vähemalt mingi 15 meetrit  ja me peame lootma lihtsalt, et kui tuumiku on seal,  siis mõned linnud satuvad ka siia äärealale  ja me saame neid lähemalt pildistada. Sa praegu siia üles. Need linnud on siin praegu kusagil 40 50 meetri kaugusel. Üsna lähedal, et isegi siit saaks pildi,  aga nad jäävad ikkagi selliseks minimalistlikuks. Aga poeme nüüd varjesse ja ootame siin kusagil,  no ütleme, tund aega, vaatame, kas nad tulevad siia sööma  või mitte. Kui me ootaks terve päeva, siis nad tulevad kindlasti,  aga vaatame Et siin on juba näha, et linnud tulevad tagasi,  et, et see üks toitumiskoht on paksult lindu täis oleks vaja  ainult loota, et nad tuleks veel siia ette. Aga toidukohti on nüüd siin palju, nad ei pruugi siia tulla,  aga no loodame parimat. Selline meie loodus, foto aastaring sai ja lõpetasime  selle pidulikult Lääne-Eesti rannikul. Vari est linde pildistades, see oli kolm tundi vahtimist  ja saak. Noh, see ei ole veel midagi, saak oli täitsa korralik linnud  ikkagi tulid ette, me saime korraliku tegevuspilte,  et nüüd sa nägid ära küll, mida, mida see endast kujutab. Et teinekord ei piisa ka viiest tunnist kuuest tunnist  tulebki pikalt istuda iga kord, kui sa käid,  sa õpib tundma neid kohti, kus nad liiguvad  ja sa tead uue uude kohta panna oma varja. Mul on vist põhjust küsida ka, et kuhu edasi,  sest sina tead, kui sa inimesi koolitada,  kuhu siit edasi minna? Jah, nüüd on sul algteadmised käes, sa oled näinud ka,  kuidas mina tegutsema olen sind juhendanud,  aga siit saab muidugi veel edasi minna, et me peaksime  rohkem süvitsi minema ja ka pisinüanssidele rohkem  tähelepanu pöörama ja kindlasti võtma ka uued teemad käsile. Olen sinuga nõus. Miks ei saanud meie fotokütid seekord põtrapildile? Võib-olla seepärast, et nad ütlesid valjusti välja,  keda soovivad tabada. Kunagi arvati, et niisugune asi toob ikka ebaõnne  ja jahile minnes nimetati metsloomi hoopiski lindudeks. Kõik põdrad, hundid ja karud olid linnud. Jahilkäik ise oli lindude ajamine ja jahimees oli linnupüüdja. Meie ei saa oma saates niisugust mõistukõnet siiski kasutada,  sest asi läheks liiga segaseks. Nii sai Sander pildile ühe jalaga linnu,  aga ühe jalaga linnuliha on eufemismina hoopiski teate,  mis muidugi. Seenele me nüüd siiski ei lähe, ehkki metsas siin-seal seeni  veel leidub, vaid me suundume hoopiski karjamaale. Aga sealtki tahame me saada saaki, kusjuures mitte virtuaalset,  vaid täiesti reaalset. Näita, kuidas see masin töötab. Iseenesest siia ta siis neid seemneid kogub. Siin on selline Hari harja ta siis seemneid kõrte otsast. Ja et positiivne on ka see, et, et ta saab kätte kõrte  otsast ja üldse taimede küljest ainult küpsed seemned. Nii et need, mis on veel toored, need ei tule sealt taime  küljest ära ja nendest ta sõidab kenasti üle. Nii et ühte sama heinamaad saab külastada nagu mitu korda. Aga põhimõtteliselt on suve lõpp ja sügise algus,  nagu meil siin praegu on suhteliselt ideaalne aeg vist  seemnete praegu on jah, üks parimaid aegasid,  et siin on muidugi näha, et, et on taimi,  mis veel õitsevad, noh kasvõi raudrohuseemet saab korjata  alles siin septembri lõpp, vaata et oktoobri algus isegi aga,  aga kõrrelised, mis moodustavad ikkagi nagu taimkattest  põhilise osa on just praegu nagu optimaalne aeg. Kuule, aga, aga proovime sellest väiksest vihmasabinast hoolimata,  et kas me saame äkki midagi kätte, et teeme väikse tiiru. Vooremaal soitsjärve ääres elavad Mart Meriste  ja Aveliina Helm kasutavad mardi ehitatud seemnemasinat oma  koduümbruse pärandkoosluste taastamisel kuid laiem plaan on  masin kasutusele võtta looduskaitselistel maastikel üle Eesti. Sel ajal, kui ise seemnetega majandatakse,  hoolitsevad niidukoosluste eest lambad. Nii et botaanikutel jääb üle vaid taimeliigid kokku lugeda. Vist gu. No tõepoolest, me siin sellisest natuke  poolprofessionaalsest huvist Vaatame, et mis selle karjamaaga siin saab,  kui, kui me oleme siin nüüd pikemat aega karjatanud,  et kui me alustasime siin lammaste karjatamist kolm aastat  tagasi siis praktiliselt selliseid väikeseid madalakasvulisi  taimi siin ei olnudki. Aga. Nüüd kolm aastat hiljem on nagu me võime siit nagu näha,  ka on meile juurde tulnud päris suurel hulgal hästi toredaid niidutaimi,  keda me väga ootasime, kelle pärast me need lambad  ka nagu võtsime. Aveliina on oma kodu ümbert kokku lugenud enam kui 200 taimeliiki. Paljud neist näiteks madalakasvuliselt süstjas,  lehine, teeleht ja värihein saavad kasvada vaid tänu karjatamisele. Uurime, kuidas kodukoha teadlik kujundamine aitab kaasa  pärandkoosluste liigirikkuse säilimisele. Ja need niisugused ütleme, õitsevad taimed,  mis, mis teevad karjamaa ilusaks, õiterohkeks  ja värviliseks, et enne kui meil siin lambad olid,  meil ei olnud isegi härjasilma meie krundil. Aga nüüd on terve see karjamaa on härjasilma täis sama  harilik kellukas. See on oma populatsiooni laiendanud ja oluliselt suurendanud. Et siinsamas, see on seanupp, kare seanupp,  millele paistab see režiim siin väga hästi sobiv,  et et, et seesama, selline värvikirevus,  õiterohkus on tulnud koos karjatamisega selle üle,  mul on kõige kõige parem meel. Aga aga on siis ka niimoodi, et botaanika võtab ikka lapsed  tööle kaasa ja, ja lähete koos kuskile niidule neid liike  korjama või, või on see tegelikult oluliselt raskem töö,  kui välja paistab? Ei. Jah, lapsed käivad meil välitöödel tõesti kaasas,  aga suuresti võib-olla sellepärast, et, et  ega neid ei ole ka kuskile panna suvel, et ikka peabki kaasa võtma. Aga teiseks. Just ja, ja luulest näiteks on ka suur abi,  et ema aitab tõepoolest aitab liike, kirju aja panna,  märkmiku täita, mõõta mingisuguseid lihtsamaid asju,  et laste poolt pakutavat abi ei saa sugugi alainata. Kodukoha taimede liigirikkus ei ole vaid botaanikutele rõõmuks. Koos taimedega tulevad keskkonda ga putukad,  kes aitavad kahjureid tõrjuda ja tolmeldada. Samuti linnud ja muu elustik. See on üsna selline traditsiooniline kompleks,  et, et ega ta ei ole nüüd enam tänapäeval  nii levinud. Aga ajalooliselt olid tõesti Eesti maastikud just nimelt sellised,  et olid nii-öelda ekstensiivselt majandatud. Suured maastikud olid põllu väikesed põllulapikesed,  suuremad karjamaa, laigukesed, kus toimus,  ka vaheldus, ütleme selline erinevate erinevate Majandamisviiside vaheldumine ja ja kuna see tõesti kestis  siin Eesti aladel tuhandeid aastaid selline majandamisviis  ja selline maastikukasutus, siis sellega on kohanenud  ka suur osa meie elurikkusest, seetõttu me peame vähemalt  osaliselt suutma seda ka säilitada. Aga Liina Helm on üks nendest noortest teadlastest  ja looduskaitsjatest, kes ka ise elab ja tegutseb täpselt  oma sõnade järgi. Et botaanikuna loomulikult tuleb hoolitseda liigirikkuse  ja niitude eest ja, ja selleks on parimaks töövahendiks lambad. Ega neil vist ju nimesid ei ole? Tegelikult on küll, kõigil on nimed ka, aga me enam vahet ei tee,  nii väga neil hästi, et vanadel lammastel küll,  aga siin on ka 23 selle aasta talle ja nende vahel nende  nimesid me päris kõiki ei tea, et tema nimi on laigud  selle siin ees on laigu laigu. Lambad on niitude taastamisel asendamatuks tööriistaks. Tänu lammastele pääseb päikesevalgus madalatele,  taimedele ja mullas peidus olevatele seemnetele ligi  ning uued liigid saavad võimaluse kasvada. Aveliina on taimekoosluste kaitsmise ja teadusliku uurimise  teinud endale südameasjaks. Aga milleks meile kogu see liigirikkus? No me ei pruugi seda tähele panna ja niimoodi igapäevaelus tunnetada,  aga tegelikult kogu meid ümbritsev keskkond  ja kogu inimese kui liigi toimimine Kõik looduse poolt pakutavad teenused, mida me tarbime,  olgu see siis tolmeldamine või puhas õhk  või aineringed puhas vesi ja need tegelikult toimivad. Ajalooliselt kujunenud elurikkas paljude kooslustega keskkonnas. Avelinal endal on tolmeldajate toetamiseks elupaikade  loomiseks aeda kasvama toodud pune ja veiste südamerohi,  mis suvisel ajal sumisevad kimalastest ja teistest tolmeldajatest. Samuti on Avelina toonud uue termini Eesti looduskaitsesse  igaühe looduskaitse. Igaühe looduskaitse on ongi selline mõtteviis,  et me kõik peaksime panustama elurikkuse säilimisse. Nii Eestis kui miks mitte ka globaalses mastaabis. Sellepärast et, et tänaseks ökoloogia alased uurimused on,  on näidanud, et tõenäoliselt meil ei piisa kaitsealade võrgustikust,  et tagada kõikide elustiku rühmade liigirikkus  ka tulevikus. Et tegelikult peame me toetama ka kaitsealade vahelistel  aladel elurikkust, nii nagu me suudame. Inimkond on praeguseks jõudnud geoloogilisse ajastusse,  mida nimetatakse inimmõju rõhutavalt antropotseeniks Pole  kohta meie planeedil, mis poleks inimtegevuse poolt mõjutamata. Aveliina ja Mart rakendavad inimtegevuse hüved  looduskaitsevankri ette. Kõrsi on küll kõvasti. Jah, kõrsi ta kogub, eriti kui ta käib nüüd selles alumise asendis,  siis ta kogub üsnagi palju kõrsi. Aga tegelikult on nii, et seemned on lahtised  ja need kõrred saab lihtsalt kokku siit võtta  ja aga üht-teist täitsa on ja jah, et sellise märjema ilmaga  paraku väga palju neid ei tule. Ja peale selle on see kasutatav karjamaa,  nii et kui siin vaadata, siis siin lihtsalt ei olegi väga  palju seemneid, sest kas lambad võtavad oma osa? Et siin on näha, siin on enamuses, on need,  need valkjamad seemned on punase aruheina seemned mis,  mis on siin selline praegu dominentne, kõrreline ja,  ja need need pruunimad, need on ristiku valge ristiku seemned. Et need tulid praegu kõige kergemini. Aga kui me siit altpoolt vaatame, siis sigiseid imepisikesi,  näiteks kellukese seemned on nii tillukesed,  et neid praktiliselt ei olegi. Silmaga. Laotame heinamaalt korjatud niidutaimede seemned Aveliina  koduservas taastatavale puisniidule et pakkuda naadile  ja teistele kiirekasvulistele umbrohtliikidele konkurentsi. Nii anname oma väikese panuse ühe pärandkoosluse  taastamisele siin soitsjärve kaldal. Vaadates veidi oma kodukohas ringi, on sarnased võimalused  meil igaühel. Looduses on asju, mida kaugeltki igaühele pole antud näha. Nii ei ole ka mina näinud seni ja ei ole  ka osooni arhiivis niisugust asja nagu vaenu köis  ehk vainu köis. See on pisikestest ussikestest nimelt vaenu,  sääse, vastsetest koosnev ussi kogu mis võib olla kolm,  neli meetrit pikk ja liikuda maad mööda ühtsena. Justkui nöörijupp. Kalevipojas nõidusid koerakoonlased vaenuköie meie  rahvuskangelase teele ja tema hobune ehmatas sellest nii,  et kukkus surnult maha. Saaremaal nägi ka osooni võtterühm midagi üsna erakordset,  aga õnneks jäid kõik püsti. Saaremaal Salme sadama muuli peal soojal augustipäeval  kõndides nägin ma lisaks Eesti kuulsaimale helikopterile  enda üllatuseks ka suve lõpul tavatult aktiivseid nastikuid. Muidu üsna märkamatult tegutsevaid roomajaid märkasin ma  tänu nende ennast unnustavale tantsule mis kogumina nägi  välja nagu mõni ellu ärganud köie jupp või koguni siinmail  tundmatu kaheksajalg. Üldiselt mulle maod väga ei meeldi, kuid ma tean,  et vähemalt see kollaste laikudega nastik ei ole mürkmadu. Kuid hammustada võib ta küll. Aeglaselt kivide vahel roomava, suure, väärika emase  ja tema vastu liibuvate ligi poole lühemate  ja märgatavalt kõhnemate isaste tegevus tundus mulle  paaritumismänguna kuid aeg selle jaoks kohatu. Tavaliselt näeb sellist pilti aprilli lõpus  või mais. Siis kogunevad nastikud suurtesse paaritumisrühmadesse,  millesse võib kuuluda kuni 60 looma. Kindlasti ei ole tegemist nastiku ema ja tema lastekarjaga  nastikute pereelus toimuvad asjad nii, et kohe peale munast  koorumist roomavad noored maod laiali ja alustavad  iseseisvat elu. Üldiselt ongi nastikud üsna erakliku loomuga. Vahel võib nastikutel esineda ka territooriumile pärast kemplemist. Võitlus toidupoolise pärast on sama oluline kui sigimine. Nastikud on head ujujad ja lahte tulnud väikeste kalade  pärast võivad nad isegi kuni paarikümneks minutiks sukelduda. Kõige mõistlikum seletus hilisele aktiivsusele on,  et nastikutel ongi bioloogiline kell veidi sassis  ja vaatamata sügise lähenemisele peetakse taas paaritumisplaane. Oli ju tänavune suvi jahe ja sajune ning lõpuks soojaks  läinud ilm ergutas ka roomajate meeli. Loodus kutsub. Kuigi mina ei mõista ussisõnu ja nastikud ei tea inimkeeli,  siis üks asi on meil ühine. Meile mõlemile meeldib sooja päikese käes peesitada. Eelmisel kuul küsisime teilt, et mis on plaat loodud? Vastus, plaat loodud on niisugused loopealsed,  mis paiknevad plaatjal paekihil ja neid on Eestis väga vähe,  üksnes Saaremaal ja Muhumaal. Tavalistest loopealsetest eristab neid see,  et plaat loodudel kasvab väga palju erinevaid sambliku liike. Paljud nendest on ka looduskaitse all. Auhinnaraamatu, milleks on Eesti lindude ränne? Võitis Tallinnlanna Margit Säär. Ja nüüd uus küsimus, mis on seotud merekultuuriaastaga. Millise maamärgi rajamisega algas statsionaarsete  meresõidumärkide aeg Eestis? Õige vastuse leidmisel võib teile abiks olla Eesti looduse  värske number ja vastuseid ootame neljanda novembrini  aadressidel e-postiga osoon loodusajakiri.ee  või tavapostiga, Eesti looduse toimetus Tartus Veski tänav neli. O kolm. Soon.
