Läbi hallikivi. Kasvõi läbi hallikivi. See on kõnekujund metafoori, mida me oma keeles vahel  meeleldi kasutame. Me mõistame selle all visadust, jonnakust millegi tegemist,  vaatamata mis tahes raskustele. Miks aga just läbi hallikivi mitte musta,  pruuni või Punase? Küllap ikka sellepärast, et meie rahvuslik paekivi ongi  enamasti just halli värvi. Täna ei lähe me oma saates aga läbi hallikivi kujundlikult  vaid päriselt. No. Kus teil, Ants on, jõudu alles. Teine suurem vanasti oli 20 kün, haamer,  oli selle juraka kantset. No hakkame tööga pihta, siis kas ma proovin  ka selle haamriga kohe proovi ja et kui te saite väga lihtsalt,  siis ma vaatan, kas ma üldse pihta saan,  sellele asjale? Küllap ikka. See nii lihtne ei olegi. Saaremaal kogu elu kiviraidurina töötanud Ants Kaju tuli  selgase karjääri esimest korda juba kuueteistaastase poisikesena. Neljatunnise väärtusliku dolomiidi tüki maapõuest tervelt  lahti kangutamine looduslikke pragusid pidi nõuab kogemust  ja silma. Iga mees sellega hakkama ei saa. Oli kindel vene tehnika. Ka ja peaks töötama ka aastal 2016. Töö. Me oleme praegu selgase karjääris, milline kivi siin maapõues. Mis peidus on? Siin on huvitavalt kaks erinevat kivi, üks on  siis pealmine kiht ehk siis potikivis kutsutakse. Mis on meie silmis selline vähetähtis kivi,  selles see on nagu põhimõtteliselt selleks võimalik teha killustiku,  aga selle all on nüüd see ehituskivi paksus siin 20 senti,  millest on tehtud nüüd, kui ma pärast lähme nüüd anglamajad,  kaali majade ja siin all, kus me praegu seisame,  on siis selle selga see karjääri kõige kallim kivi,  ehk see on siis dekoratiivkivide. See on seesama, mida Ants sealt välja Mida Ants välja tõukas, see on siis see kõige kallim kivi  ja seda kutsutakse siis Eestimaa Varmarisee on  siis ilusa ussimustriga ja siin on veel huvitav sellest,  et ega kihistuse vahel on oma saviliite kiht see niimoodi  tekkinud kunagi miljonid aastad tagasi, et siin kuskil on  see savi vahel siin all, siin all on neid savi. Et selle, selle kihi saab niimoodi tõugates kõik kätte,  selle kihi saab pealt kätte ja siis saab  selle dekoratiivkihi, kui ma seal traktori tõukas alla savi,  tuleb lihtsalt pealt ära, nagu riiulil täpselt,  kivid nagu riiulil huvitavat on tekkinud niimoodi. See on Kivi raiduri varandus ja see Vanasti ei olnud seda, polnud ju elektrit ega,  millega see Rootsis tund tehnoloogia graniiti? Lõhuti sellega augud ja vaatame ühe lapi vahel. Kiil. Mis töö see üldse on, et kui midagi valesti teed,  kas siis kuidagi valesti murutada ka või? Ei, ta jääb murdumata. Oh ei, ta läheb ikka, peaasi, et. Tule proovi, proovin tugevasti pole. Vaatame, kuidas saajad laksud, nad mitmetonnine raht  siis pooleks läheb. Aga kust teie seda alguses õppisite, kas meistrite käe all või,  või kes seda õpetas? No sul töötab siin võib-olla Eesti viimane niisugune  käsikivi raidur Ants kui, kui väärtuslik mees tema on. No minu silmis on talle väärtust, ma ei oska seda väärtust anda,  sest et neid mehi lihtsalt pole, see on väärtusetu või,  või väärtus on niivõrd suur. Aga kahju küll, jah, et ei ole tema kõrval kedagi panna. Ise ma ei taha ka nii kangesti siin olla  ja kena olekski, saaks panna, aga aga lihtsalt ei ole,  eks tulevikus tuleb seda hakata kõik suure tehnikaga tegema. Kerge ei ole, aga. Ilmselt on kvaliteetne, läheb jälle. Siia eri peale ja üks ehituskivi jälle valmis. Äsja maapõuest välja võetud küllaltki pehmet kivi kutsutakse  tooreks tolomiidiks. Selle küljest pudenevat puru kasutati varem lubjapõletuseks. Kvaliteetse dekoratiivkivi saamiseks tuleb õigesti tegutseda. Ja alati on, kui saab kohe siit viia näiteks kuskil tööstusesse,  siis see mees, kes seda kuju välja raiub,  ta on väga tänulik, kui tal tuleb otse karjäärist kivile. Seda on võimalik isegi terava istaga mingil määral lõigata. Aga kui ta on ära kuivanud, siis ainult löökidega  ja kui see nüüd õue jätta ja see see Tamo Toores võetud kiviri,  siis kevadel võib selle arja kokku pühkida  selle suure tüki, sest seal on järgi jäänud killust ikkagi. Siis on niiskus siin sees ja ta ta lööb ennast niimoodi vilbasteks. Aga nüüd need kivid, mis on siin suvel läbi seisnud,  on see, nagu see protsess ära toimunud, see kõvasti protsess  ja niiskus on välja läinud. See võib mitmed aastad seista ja mitte midagi juhtudel. Siin asuvad Kaali külastuskeskuse hooned on ju täielikult  selgase karjääri olema. Või siis tehtud ja need on veel topelt seintega,  nii et seda tulu mit on siia läinud ikka päris mehest  ja siis asub ka muuseum, paekivimuuseum. Vaatame ära, vaatan. Siin on Saaremaa justkui peo peal ja kas väärtuslik paekivi  on siis iga? Terve saare peal või see Saaremaakond ongi huvitav,  sellepärast et terve Saaremaa asub nagu pae platoo peal  ja kus me praegu tulime, me tulime just täpselt siit selga,  sa karjäärist palju seda paekivi meie all tegelikult on? Vot siin on nüüd huvitav, on sellised originaal puuraugu südamikud. Selline see on neid puritud praegu üheksa kuni 21 meetrit  ja see on meie jalge all ehk aali jalge all on see praegu siin? Seda ei tea nüüd keegi, vaadake, siin on  siis siin on 49 meetrit puur puuraugu südamike  mis on Kuressaare linna keskelt puritud. Ma saan aru, et seesama sammas siin on ju ühest paekivi  tükist tehtud. See on huvitav selle selles mõttes, et selga tolomiidist ei  saa suuremat rahnu enam kätte kui praegu,  see, see on sellisest suurest ahnust välja taotud. Niisugune dekoratiivne sammas, need on luuderohulehed siin. Kui, kui raske see on niisugune. No see on kuskil tsirka, ütleme praegu mingi 700 kilo siin. Aga need seal karud, need on kuskil cirka tonnised. Angla tuulikute kõrval asuva pärandkultuurikeskuse hoone  kohta võib kindlalt öelda, et nii palju selgas tolomiiti,  kui siin pole mitte kuskil mujal maailmas ühe hoone juures kasutatud. No kui karjääris me nägime sellist nii-öelda toorest kivi,  siis siin on ju kõik ju lihvitud, ilus, sile. Jah, siin on nagu öeldakse, töödeldud kivi,  aga see on nüüd täpselt nagu ma karjäärist nägin,  kuidas see härrasmees nüüd tegi, needsamad kivid on nüüd  siin seinas paigas ühte kahesugust ühe sarnast juppe ei ole olemas,  lõikata puruks, üks külg on juba teistsugune,  teine külg on ka juba teistsugune. Nii et tolomiite, nagu öeldes ma teen sulle  selle asja järgi, see pole võimalik. Hoone sisustust vaadates näeb, et paekivi kasutamist piirab  vaid fantaasia, mis siin on lausa lõputu. Nüüd me ei saa enam tõesti aru, kas me oleme Roomas  või Saaremaal mis selle seina lugu on. Sina sina, lugu on see, et näidata, et ka nüüdse aja mees on  võimeline tulumidist välja taguma. Kui ta hakkab seda panood välja taguma, siis kõige kaugem  koht on nina, mis ta peab kõigepealt välja tegema  ja kui ta selle nina nüüd ära lööb ja on siin midagi veel vahepeal,  siis ta hakkab uut seda tükki tegema, sest et tulumiidist  enam kivi enam paigata ei saa. Metallil paned juurde tüki lihvida puidu,  lõika tubaklotsi vahele kivi, pead hakkama uut detaili tegema. Aga ütle, miks sina seda üldse teed, miks sa  nii palju vaeva näed ja kõik need majad ja sellised  kaunistused püsti paned? Vot, igal inimesel omad kiiksud, mul on see tolumiidikiiks  või see paekivikiiks, nii et. Ma leian, et see on täielik vale kivi kasutus,  kui sellega tehakse sirget, mingit kilomeetri pikkused plaatseinu. Sest et seda seda kivi enam juurde ju ei teki. Ja, ja, ja me kasutame selle kivi iga detaili ära,  kui võimalikult paneme ta teeme ka muidugi maja seina tüki,  aga mis sellest järgi jääb, sellest teeme kindlasti väikese suveniiride,  nii et see on selle väärtus. Kivi väärtus on niivõrd suur. Ja nüüd on see miljonite aastate vanune loodus siin seina  sees just. 400 miljonit aastat tagasi hakkas see tekkima  ehk meie ümber oli siis troopiline kliima  ja see on siis troopilise kliima. Merepõhjaladestus on seesama talumiite. Aasta miljonid läksid nagu niuhti ja Eestimaa loovis  lõunapoolkeralt siia, kus ta praegu on ning kerkis tasapisi  ka merest välja. Merre sugenesid aga hoopis teised loomad  ja kalad kui need, kelle jälgi me leiame kivistestest. Teiste hulgas tuli siia ka selline kala,  keda maailmas tihti nimetatakse haug ahvenaks. Eesti keeles on ta koha. Kohasid on maailmas viis liiki ja see meie oma on harilik koha. Ta elab mage ja riimvees ja lisaks Läänemere näiteks  ka Arali meres. Kuid meid huvita tema käekäik ikkagi siin meie vetes  ja esmajoones Pärnu lahes, mis on olnud juba aastasadu  Eestimaa peamiseks kalasahvriks. Mootori käima käigu sisse. Vaatame suuna, mina lasen lihtsalt. Vette. Ja. Oma kiirusega lant ise läheb. Koha kalapüük Pärnu lahel on paljude harrastuskalurite jaoks  suve oodatuim sündmus ja 16.-st juulist alates,  kui lõppes kohapüügikeeluaeg, on see jälle lubatud,  on vaid üks probleem. Nimelt kohakala, mida Pärnu lahest püütakse,  on enamasti liiga väike. Kalanduses on selline kõige peamine asi,  et kui me näeme, et meie populatsioonis on ainult noored kalad,  no ütleme, noored keskealised kalad, aga vanasid,  kalasid peaaegu ei ole, siis on see täiesti selline kindel  ja raudne. Selge märk sellest, et kalad ei saa vanaks elada,  et püütakse ennem välja. Pärnu lahel põhiline probleem on läbi aastate olnud  alamõõdulise kala püük. Suviti on siin nädalavahetustel ligi 200 paati korraga  püügil ja lisaks on kutselisi kalureid. Siin. Sadakond ja rohkem, kes erinevate püügivahenditega püüavad. Aga läbiv teema on ikkagi nii suvel spinningu püügil mõra  ja võrgupüügil kui ka talvel jääalusel püügil. Alamõõdulise koha püük. Ebasoodsate keskkonnatingimuste ja püügisurve koosmõjul võib  populatsiooni sattuda madalseisu, millest taastumine võtaks aastaid. Riskide maandamiseks pikendati sellel suvel kohapüügikeeldu  kahele kuule alates 15.-st maist. Lisaks tõsteti koha alammõõt 44-lt sentimeetrilt 45-le sentimeetrile. Järgmisel aastal peab merest ja merre suubuvatest jõgedest  püütud koha olema vähemalt 46 sentimeetrit pikk. Kaluri seisukohast, kas see mängib üldse rolli,  jääb palju kala selle pärast nüüd saamata. Mängib kindlasti rolli jah, et kui me nüüd eelmist talve ei arvesta,  siis ikkagi see kohamõõt oligi täpselt täpselt vana vana  mõõduga mõõdus. Et. Et ütleme, et enamus jääb püüdmata See on selline väga kriitiline suurus, kus emased kohad kas  on juba siginud või ei ole siginud kõigile on selge,  et iga kala, iga emaskala peaks saama ju vähemalt ühe korra sigida,  ideaalis muidugi rohkem, aga vähemalt ühe,  ühe, ühe korra ja, ja see 44 on selline pikkus,  mis, mis ei kindlusta veel ikkagi enamike emaste sellist  edukat sigimist. Aga 46 kindlustab nii et nii et seal on jah,  see, see väike vahe muudab tegelikult arvatavasti küllaltki  palju varu suhtes. Kohavaru jätkusuutliku majandamise nimel uurivad teadlased  ka seda, kui palju ja kuhu kalad rändavad. Täpsem ülevaade on vaja saada ka kutseliste  ja harrastuskalurite kohapüügivõimekusest  ja osakaalust. Selleks teostatakse harrastuspüügivahenditega kontrollpüüke. Kuigi ilm pole teab mis ideaalne koha püügiks siiski meri on  üsna rahulik ja vihma ei 100 ja väga paljud harrastajad,  nagu näha, kasutavad selle ära, et püüda koha. Põhiline asi, mis teadlasi huvitab, on see,  et kui suur on see mõju, mida harrastuspüüdjad suudavad  Pärnu lahe kohavarule tekitada. Paneme siis kirja, sellised asjad loomulikult palju,  meil on spinninguid, kaua me merel viibime,  palju me kala saame, palju saame alamõõdulist kala ja,  ja selle pealt siis katsume ekstrapoleerida  ja tulemused, esimesed on olemas. Mis näiteks eelmise aasta kogemus näitas? No eelmise aasta kogemus oli, et oli. Kõige suurem saak oli nelja tunniga 67, koha. Ja nendest oli Viis mõõdus. Viis mõõdus 67-st kalast. Seda on ikka väga vähe, mis viitab sellele,  et, et midagi nagu on valesti Viis oli mõõdus. Mis ei ole meil veel päris selge, on tegelikult  ja mis jääbki ilmselt natukene ebaselgeks,  milleks oleks eraldi katseid vaja teha, on  siis selle tagasi lastud kala ellu jäämas? Siin ühe kalaga praegu näitan, saab näidata,  juhtus küll selline asi, mis ei, mis ei ole sugugi haruldane  ja mida väiksem kala, seda rohkem, seda rohkem juhtub seda,  et see konks läks talle siis siia silma,  silma juures oli, oli ta ja silm on verine  ja ilmselt tungis ta siis tõenäoliselt läbi  selle silma kõrvalt tungis tõenäoliselt aju. Nii et see oleks talle tõenäoliselt siis pikas  või mitte tõenäoliselt vat kindlasti pikas perpektiivis  letaalne või surmav ja lisaks sellele on  siis on tal ka veel lõuk, täiesti puru siin ülalõug,  nii et selline kala, kes pikkuse järgi tuleks  siis lahti lasta, aus harrastaja laseb selle lahti,  siis kahjuks peab ütlema, et ta tegelikult sureb lihtsalt  vees natukene hiljem ära. Kõige suurem harrastuspüügi surve kohavarule tekib suveperioodil,  kui Pärnu lahel veetakse paadi järel spinninguga lanti. Valdav osa kutseliste kalurite püügimõjust koondub talvisele võrgupüügile. Kui enamus meie püügist toimub jää peal,  siis nakkevõrgul on kindel silm olemas, et sinna tegelikult  alamõõdu kala jääb väga vähe. Et kõik, mis võrgus on, on, on, on mõõdus ka,  et noh Ma ei kujuta ette, mis see tagasilaskmisprotsent võib-olla on,  et. Ma arvan, ta jääb ikka kindlasti alla alla viie protsendi. Kutselise kalapüügi mõju on ikkagi väga palju suurem noh  isegi suurusjärkudes rääkides võib-olla üks,  10 korda suurem, nii et harrastajad võib-olla noh,  harrastajad, isegi kui arvestada nende poolne kala suremus,  noh, on võib-olla siis 10 protsenti ja kutselised ikkagi 90 protsenti,  et noh, umbes selline väga laias laastus see pilt on. Nüüd on see, et pool tundi on möödas, tulemust ei ole. Ei ole, peaks lanti vahetama. Meie sogases vees on eredam, lant võib -olla varem. Ja siin üks järjekordne Pärnu lahe koha on  ja viitab samuti põhiprobleemile koha on liiga väike,  ta on selgelt alla 45 sentimeetri pikk, ehk  siis suvine harrastuspüük ei kanna vilja,  sellepärast et enamus kalu, enamus kohakalu,  mis kätte saadakse, on lihtsalt väiksemad,  kui nad peaksid olema. Üks probleem oli, oli siin aastaid. Alamõõdulise saagi fileerimine merel et. Kui alamõõduline kalapaati võeti, siis fileeriti see kohe  ära ja kui Keskkonnainspektor kontrollima läksid, siis polnud lihtsalt  midagi kontrollida, oli külmkastis filee  ja ei saanud tuvastada, kui pikk see kala oli,  kellest see filee tehti. Et nüüd kalapüügiseadust muudeti ja kirjutati sisse,  et et harrastuspüügil on veekogul või selle kaldal. Kala, millel on kehtestatud ala mõõtfileerimine keelatud. Mõõtmisel peab kindlasti jälgima, et suu on suletud. See on seaduses ette kirjutatud õieti kalapüügieeskirjas,  et kala tuleb mõõta. Suu suletud. Pikkus siis kohal on lihakeha lõpuni nii  ja see peab olema praegu 39 sentimeetrit. See on. 35 pool. Mõõtemäära katus pool sentimeetrit otsa,  meie loeme ta 36-ks sentimeetriks, siis kolm sentimeetrit vähem,  kui peaks jah, täpselt ja sabakiirte lõpuni,  siis siin on näha, et ta on 41 sentimeetrit. Kui selline kala paati tuleb, siis tuleb see kala koheselt  tagasi lasta, õnge otsast vabastada ja tagasi lasta. Nii, aga mõõdame siis me võrdluseks võiks olla üks kala,  kes. Võiks pääse nii. Nii ja see pääseb ilusti mõõtu. 47 sentimeetrit on. Saba lõpuni. Aga mida siis kalurid tervikuna teha saavad,  selleks, et ka nagu omalt poolt aidata kaasa,  et see kohavaru seis paraneks. Harrastajatel on veel kuskilt midagi vastu tulla. Tuleb ikka piirata seda asja, tead? Ma arvan küll. Ja piiramine siis tähendaks täpsemalt, mida. Ausalt öeldes mina paneks paariks aastaks üldse kinni. Kui oleks ütleks, ütleks keegi teadlastest konkreetselt välja,  et paneme viieks aastaks kohapüügi kinni. Aga pärast saate kaks korda rohkem kala. Ma arvan, et ükski kalur ei oleks sellele vastu. Aga seal peab olema mingi garantii, et kui viie aasta pärast  ei ole parem siis keegi peab selle vahega kinni maksma,  et samamoodi on ju riigil võimalused. Kui nad arvavad, et püügisurvet on liiga palju. Väike investeering riigi jaoks leida ma arvan,  miljon eurot osta kolmandik. Kolmandik püügilubades kaluritelt ära ja oleks kolmandiku  võrra vähem ka püügikoormust. Pärnu laht võiks anda meile iga-aastaselt rohkem koha,  kui ta annab, mis murelikuks võiks teha,  on see, et lihtsalt, et üks suur hulk kasu jääb saamata ja,  ja kui palju seda kasu jääb saamata, noh ma arvan,  et väga laias laastus võib ütelda, et teist sama palju,  kui me püüame, võiksime püüda veel võiks püüda kaks korda rohkem,  kui meie, see varu majandamine oleks nii-öelda maksimaalselt optimaalne. Kõige suurem kohasaak saadi Pärnu lahest 1932. aastal  ja see oli praegustest umbes kaheksa korda suurem 810 tonni. Püüdmine oli ka siis juba ülemäära innukas,  hakkasid saagiaina kahanema ja kahanema. Nii innuka püüdmise mõte on ju selge. Koha on kala, kes kulinaarselt maitseb meile väga  ja väga võib-olla isegi sama hästi kui lehelinnule lehetäi. Aarne sinu aia puhul on hästi näha, kuidas erinevad  puud-põõsad meelitavad aeda erinevaid tiivulisi. Nii see on ja ma arvan, et nii see peabki olema,  et me, igaüks oleme nagu natukene oma kodu kujundajad. Siin oli akna all nagu hästi kättesaadav üks pihlakas  vanasti ja kahjuks see sai vanaks ja ta hääbus mingil hetkel  ja siis kadusid need toredad linnud põhiliselt  siis rästad pihlaka puhul ja siidisaba. No ja ka vindid, kes siis akna alla tulid  ja natukene kurb oli, aga siis kasvas tasapisi see põõsake,  ma arvan, et väga võimalik, et minu ema pistis ta mingil  ajal siia. Ja, ja mingil aastal siis, kui ta oli juba noh,  nii minu pikkune enam-vähem siis ma äkki vaatasin,  et jälle linnupuu nii nagu pihlakaski. Aga see on nüüd kontpuu. Tema on kontpuu just. Huvitav on see, et tegelikult linnud on hoopis erinevad kui need,  kes külastasid pihlakat. No ütleme nii, et pihlakal on sellised marjagurmaanid,  selle kontpuu, see võti või see lindude meelitamise võti on,  seda tuleb rohkem vaadata nende lehtede alakülgedelt. Ja kui vaadata nüüd seda, mis siin septembrikuisel variandil on,  siin on nüüd kõik need leheroodude ümber on  siis hästi palju sellist tumedat massi. Siin on siis tegelikult see tumemassis on lehetäid  ja siin on tegelikult vaat selle lehe peal on näha nüüd neid  lendavaid isendid ka, kellel on tiivad ja  kes on päris suured, aga need väike hallmass on põhiliselt vastsed. Kes siis veel kosuvad, noh, nii palju, kui nad jõuavad  sellel suvel või sellel sügisel veel kosuda. Aga neid on palju. Ja linnud on just nende lehetäide peale majjad. Nende lehe täide peale on maijad nii nagu see lehetäi nimi  juba viitab, lehelinnud ja need lehelinnud,  kui oleks nüüd suvi ja need linnud siin meil  ka võtta, parajasti siis saab ka aru, et nad on natuke nende konpult,  kujulised ka ise lehe linnud ongi alati sellist leherohekat  tooni võib pisut hallimad, kohati mõned liigid natukene  ka kollast sees. Aga selle kontpuu teema on eelkõige väike lehelind. Natukene meelitab ta ka nii-öelda laskuma alu lehelinde  mõnikord kui, kui trehvab selline päev. Aga see lehelinnu aeg kestab pikalt, ta hakkab kuskil  augusti alguses minu jaoks ja, ja siis on lõbu laialt kuni  septembrikuu lõpuni kindlasti oktoobris jätkavad tegelikult  siis tihased, kes ka suviti käivad, aga,  aga siis tuleb nende aeg rohkem. Täna hommikul siin olid sinitihased lehetäisid noolimas. Kas sa seda ka oskad seletada, miks lehetäid just kontpuid  armastavad miks neid nii palju siin puu peal on? No kui natukene panna ennast sinna täi asemele,  siis tundub, et ju siis mahl on, see lehemahl on  siis maitsev. Millised puud veel sellised dekoratiivsed linnupuud on? No siinsamas kõrval me nägime juba pihlakat Võib-olla must aroonia on üks selline imeline puu,  kes ka aias ka on olemas, minul on ta kahjuks akendest  natukene kaugele jääb ja veidi väike ka veel. Aga siidisabad armastavad väga seda arooniat,  nemad on hilisemad ja arooniamarjad tavaliselt on  siis veel olemas ja kes on ka nõus lindudele kirsimarju andma,  siis ma soovitaks väga kirssi, sest kõige kirevamad linnud,  vahest jõuavad kirsini, pasknäärid, kirjuränd,  mitmed liigid siin näiteks Otepääl ka tamme kirjure. Ja peale selle tegelikult veel see nii-öelda see seemnete  purustamise kuningas, suurnokvint. Kui ma kunagi põõsalt sõstraid korjasin,  siis ütles ema mulle, et ära kõiki ära korja. Jäta lindudele ka midagi. Nii ma tegingi. Praegu mõtlen meie saate kontekstis, et Poleks vist üldse kena,  kui me näitaksime teile ära kogu selle maailma tema otsatus mitmekesisuses,  sest eks teistele saadetele pea ju ka midagi näidata jääma. Seepärast nüüd valetamegi. Kolm. Osoon.
