Mäletad ving, sõda, alleed, seda üksikut lumist teed. Kuused olid kui suhkrupäev suhkrupäie all, sina lähed? Kuused latvadel kandsid, kuid lumi, linnud, painutit, puid one nägid nad unes tund. Langeden peksitiivuga lund. Mäletad Ing seda alleed, seda üksikut lumist teed, kust me jooksime kinni käest lume lennates alla mäest. Ühel ristteel lumme kiskusid minu endaga, mäletad? Veersime alla mäest võeti kinni kaelast käest. Hiljem leidsime metsa seest igalt poolt arma seest. Kuused olid kui suhkru pähe. Nüüd olen sinuta siin südamen sõnata, piin. Mäletad Ing seda alleed? Saamida, minuta teed?
