Päris hea sile asfalt on siin, kuidas sul tunnetus on? Tulema kuigi ma tean, et Harjumaal on 207 Kaheksa, 278, seitse kilomeetrit jalgteid,  nii et ma arvan, ma saan harjutada päris korralikult üle  terve Eesti on sadu ja sadu kilomeetreid kergliiklusteid,  nii et rulaga saab sõita kas või metsa vahel. Ja uusi asju peab ju proovima, isegi kui rula. Seda alt ära selles saates ma proovin näiteks ühes Jaapani  stiilis korstnas laudu põletada ja saate lõpus on meil  ka uus vaatajamäng. Täna saates. Anname nõu, kuidas mullamuttidega edukat võitlust pidada. Üldise lihtsalt kergelt vahel kätte ei saa. Vaatame, milline areng on toimunud väikeses mahetalus. Kolme aastaga. Tegeleb ka muude asjadega. Siin on olemas üks. Tali on tulekul ja aeg küttekehad korda teha. Inimesed ise harjuvad oma kütteseadmetega  nii ära ja ei oska seda enam kriitilise pilguga kõrvalt vaadata. Põletame laudu, aga mitte sooja saamiseks,  vaid ilu pärast. Kaks esimest maja on nagu sellega kaetud juba. Aednik Eeva Luigas õpetab, mida istutada sügisel. Kasvuhoonesse ja tõttöelda on võimalik niimoodi seda  saagihooaega endale ise kiita. Kuni jõulu pikad Need mutid teevad ikka päris palju kurja,  siin on iga meetri tagant küngas üleval täiesti ja,  ja maa vahepeal vajub. Aga on lootust, et sellise põllu saab ka multides täiesti tühjaks. No ikka on palju vaeva näha, siis alati saab. Kuid mille järgi sa otsustad, kuhu võiks lõksu panna? No see ongi hea küsimus, et siit see mutipüüdja  ja efektiivse mutijahi nagu loogika hakkab,  et kus siis need mutid on ja mutja saab siis vaadata  ja jälgida selle järgi, et. Kus on nende tegutsemise niisugused tundemärgid  ja üheks selliseks on kuhilad või niisugused pindmised käigud? Ma vaatan, et see tundub olevat selline värske hunnik. On mul õigus? Jah, siin võiks saada kätte ühe muti ja see on üsna värske. Kuhu. Nii esmalt ma siis võtaks sellise lihtsa käärlõksu  või kuidas teda kutsutakse, toimib siis pinna all tuntud  Eestis ka vesiroti lõksu nime all, aga tegelikult see on  mulla mutilõks. Käärlõksu puhul oleks hea asi jälgida, et et kaubanduses  müüakse nagu V tähelisi Viktoria aga võiks olla sellised U  koonuses mutt vajab nagu siit läbiminemiseks lihtsalt rohkem ruumi. Ja siin näeme, et on. Siin istanduses kuuskede ümber nende käigustikud,  siin on üks värske kuhila. Ja seal on kuhila, kuhilad on tavaliselt mingisuguse loogikaga,  nad on reas, nad on käigus ja tunnelisüsteemid,  aga siin kui me kõndisime siin mitmes kohas maapind vajus  ja see maapind vajus, ongi klassikaline muti kinnipüüdmise  käik ja tunnelil on alati ühte poole käik  ja teisele poole käik, et niisugused kurvi kohad,  näiteks kui oleks kurvi koht, siis need ei ole hea paigalda  lõksu paigaldamise kohaks. Ja kui see leitud Ongi juba üks osa tehtud,  siis eemaldan selle väikse mätta. Panen mulla siia veidi kõrvale. Ma näen seda täitsa seda tunnelit seal ja siit sõber  siis tulebki. Ja läheb kuhugi edasi ja siia me siis peamegi sisuliselt paigaldama,  selle lõksu võtan käär lõksud. Lõksudega ümber käies oleks hea, kui panna kindad kätte,  mis ei ole uued õues kuskil seisnud. Aiakindad panen splindi paika. See on siis spint sellel lõksul. Ja paigalda, paigaldan ta siia. Siia käiku. Ja ettevaatlikult, vahest võib lehti panna murusodi  nii edasi. Tuleb nagu ropid ette panna, et,  et ta väga mulda täis ei vaju, see see, see käerlõksu sisu  ja panen selle lahtise mulla siia. Et ta peab ikka pimedaks tagasi tegema selle jah. Pime ei ole oluline, tal on nõela suurused silmakesed  ja kas ta nendega üldse midagi näeb, seal teadlased ei teagi  seda täpselt, aga oluline on helid. Ta on helide suhtes tundlik, et, et see tunnelkäik oleks  umbes sama heliga nagu enne. Mutil on tugevad õlgade sellised lihased  ja noh, meeletu jõud on tegelikult väikese looma kohta,  mis ta ju maa peale toob kuupmeetreid, mulda,  kuupmeetreid, vahel, suuremates kahjustustes ja,  ja see lõks peab olema lihtsalt istuma seal jäigalt,  et oma, nende laba labadega lihtsalt ei tõstaks seda üles. Ta on kaval ka, kui seal on mingi takistus ta vahel. Vahest võib lõksu alt külje pealt minna või üldse lõksu üles kergitada. Üks lõks on meil maha pandud, aga tegelikult poelettidel on  ju tohutu suur valik neid. Jah, lõkse on väga palju ja tegelikult püüavad kõik lõksud. See on klassikaline silmuslõks, kraatlõksuks kutsutakse  ka nõuka ajal, professionaalsed mutipüüdjad kasutasid neid  ja kes püüdsid isegi seal 1000 muti päevas kuskil ja,  ja teenisid elatist mutinahkade müügiga. Ja see toimib, samamoodi läheb tunnelisse natukene keerukama  paigaldusega see, kui see käärlõks aga ka töötab  ja toimib, siin on siis veel üks lõks. Suur selle asja nimi on selline modernne plastik  ja pleki segu. Talprid on ta nimi paljudes aedades ma olen näinud. Teda on pandud ja nii edasi natukene keerukam panna. Ta võiks päikeselooja Ja siis üheks lõksuks on. Ei västra, see on natukene selline jõhkra välja tegelikult  hullem jah, jõhkram asi. Seda külalist ülevalt alla ja see on laisa mehe mutilõks,  löö maasse ja unusta. No kui nüüd hästi läheb, millal võiks oodata,  et mutt seal lõksus on? No üldiselt kui me räägime suvisest ajast mutt liigub pidevalt,  mutil on kolme-nelja tunnine kaevamis ja toitumistsükkel  ja neli tundi, siis ta magab, nii et ta on,  see elab selliselt tsükliliselt. Ja kui me õige käigu leiame kõige parem ja muti  professionaalsed mutipüüdjad juba siin nõukogude ajal,  kes püüdsid mutinahkasi, nemad üldse leidsid  ja kaevasid vahest sügavamale, otsisid ühenduskoridore  ehk põhitunneleid ja sealt võib saada kätte mutte ööpäevas  vahest isegi 10, kui neid on palju seal käigustikus. Mina näiteks ükskord maal, püüdsin muti kinni. Sain aru, et ta on küll paha tegelane, aga nagu kahju hakkas,  viisin ta nagu teisele poole kraavi. Kas sellest on ka abi? Noh, tegelikult noh, Inglismaal on isegi mingisugune  loomakaitsjate seksioon, et humaanne muttide kinnipüüdmise  viis on siis ämbri või purgimeetodil, püüame ta elusalt  kinni ja viime kilomeetreid edasi kuhugi põllu  või metsa nurka. See on natukene enesepett, sest kui me talle kaasa ei pane  kaks liikrit vihmausse, siis on ta mõeldud hukkumisele. Teisisõnu, et ikkagi lõks ja selline lõplik lahendus on see Jah, selline finito, et niukune kurb neile,  aga aiapargi kiviktaimla iluaiapidajale on see ikkagi lahendus? On ju igasuguseid puidutöötlemise viise ja meie kasutame  täna siin üht sellist kõige vanemat tehnikat,  jaki suugi või mis see on Andres? No jaapani keeles jaki sugugi ja eesti keeles on ma täpset  tõlget ei oska selle öelda, et põletamine me teeme ühe nagu  korstna ja et proovime nagu võimalikult suureks  selle korstna saada võimalikult serva peale,  aga niimoodi ta ikkagi sealt maha nagu ei libiseks. Et mida laiema lõõri me saame, seda parem,  aga minuni jõudis ta nagu ütleme siis, siis Jaapani kaudu on  on kasutatud juba väga ammu korstnast tekkiva Tõmbe tõttu levis, see tuli hästi kiiresti alt otsast üles  välja ja ja nii sai hästi kiiresti need lauad ära põletada. Me peame selle traadi nüüd niimoodi panema,  et, et see korsten meil kokku ei kukuks. Aga samas, et me saaksime põletamise ajal seda korstent  natukene liigutada, sest. Selle kuju tõttu, kuna tal on sellised teravad nurgad,  eks, et siis seal nurkades ei taha puit hästi põleda,  et põlemise käigus ma vahepeal avan, siis neid külgi siin  ja lasen tule siit servast välja, et ta põletaks  ka need ääred ühtlaselt ära, et muidu ta põleb keskelt,  puit ära ja servad jäävad põlemata. Ega ei teagi, kui lõdvalt või laialt see peaks käima. Noh, siit selle siia võib veel mõne tiiru peale teha,  et ta siit lahti tuleb. Et selle noh, pehmem traat oleks natukene parem,  aga selle jäigaga on see, et ma saan nüüd näpitsatega siia  nii-öelda sõlme sisse keerata ja siit veel juurde pingutada,  et, et praegu on päris hea, ma arvan siin on seda mänguruumi  täitsa piisavalt. Paneme korstna siis püsti, vaatame. Sa toeta oma otsi ja paku peale, eks. Enne kui hakkad seda põletustehnikat proovima,  tuleb kodus vist selline riistapuu endale muretseda. Noh, ta ei pea nüüd selline olema, aga põhimõtteliselt mingi  mingi tugi, mille najale selle korstna saab toetada  ja selles mõttes, et see raam peab siis niimoodi olema,  et ta toetaks nagu külgsuunas kaasa seda,  seda korstent, sest kui see korsten nüüd põlema läheb,  on ju siis see kõik toimub väga kiiresti,  et siin tuleb hästi-hästi kiirelt tegutseda,  et need lauad ilusti ühtlaselt ära põleksid ja. Ma panen süüte materjali sisse saab ajalehega ka,  aga kui see korsten ei taha nüüd hästi tõmbama hakata,  on ju siis ajaleht, võib-olla põleb ära ju liiga kiiresti ja,  ja teine asi on see, et kui tõmme liiga heaks läheb kohe,  et ta tõmbab selle ajalehe lihtsalt ülevalt välja. Et kasetoht põleb kauem ja, ja ta on raske  ka ja ta on selline, selline vedru on ju,  et ta jääb siia torusse nagu kinni ja ta ei lähe korstna  kaudu välja. Ta peab ikkagi see põlemine üles välja jõudma,  metsa ei tasu teha ja selles mõttes, et võib  ka selle sädeme visata päris kõrgele, et seda peaks tegema  kuskil kuskil kohas, kus ei ole tuleohtu,  et siin praegu meil ei ole ühtegi hoonet,  mis võiks nagu pihta saada. Alt ikkagi ei saa nii palju õhku juurde,  kui ma nüüd külje pealt kinni vajutan, siis ta kipub leeki  ära kustutama. Aga sa näed juba, et tegelikult põlemine on ülevalt  või alt üles välja. Ja siit natukene me juba ka näeme. Kui me ta sentimeetri sügavuselt ära põletame,  siis pealt see puit tõmbab selleks krokodilli naha ks on ju,  et me siit pilust juba näeme ka, et kui hakkab selline  nii-öelda krokodill tekkima et siis on vast hea kah. Ega meil Eestis vist väga poptehnikasee ei ole,  ei näe küll kuskil maja õuedel, et inimestel sellised  korstnad pole. Selles mõttes, et nüüd tänavu aasta eelmine aasta  ka on käinud Jaapanis inimesed seda õpetamas meile,  et seda põletatud voodrilauda on päris palju tehtud. Ja, ja absoluutselt jah, et kaks esimest maja on nagu  sellega kaetud juba, et Eestis nad muidugi selles mõttes  Jaapanis nad ei töötle seda midagi, et põletavad ära,  nii jääbki, aga meie kliimas ikkagi see süsi tuleb sealt  hästi kiiresti maha, et siin Eestis nad pigem nagu  kinnitavad selle nii öelda ta söe siis millegagi sinna ära,  et panevad mingi võõrpeale. Näed, siit on juba näha, et meil on juba praktiliselt  sentimeeter nagu söestunud on ju ülikiiresti. Ma nüüd keeran natukene ja vaatan, sest ta praegu tõmbab  siit nagu aktiivsemalt seda leeki välja. Et siit on natukene vähem põlenud, on ju. Ja siit on näha, et need, need päris nagu servad ei taha põleda,  et keskelt on nagu söestunud servast, mitte et muudan seda  korstna kuju, et ta tõmbaks sealt ka taha. No meie hakkame seda kompostikasti tegema,  siis ei ole nagu. No meil see ilu ei ole, meil ei pea ta väga ühtlane olema ja. Võib-olla need bakterid annavad meile andeks,  onju, et nende kodu ei ole nii kaunis, kui ta võiks olla. Alumine traat kukkus meil ära, aga ma arvan,  et ma arvan, et tegelikult hakkab varsti aitama ka,  et näed, siin hakkab juba üle poole laua on juba põlenud,  et kustutan ära ja kustutame ära. Aega ei võtnud, aga palju läks viis minutit võib-olla. Kiire töötlus, et ta on nüüd ikkagi kuskil sentimeetri  ulatuses või isegi rohkem söestatud et ja miks ta nagu  siis miks ta nagu puidumädaniku kindlust suurendab,  ongi see, et et kui nüüd seeneeosed, mis on kogu aeg meie  ümber õhus, on ju, kui nüüd seeneoosed siia  selle laua peale maanduvad, siis nad ei leia mitte viljakat  viljakat toitepinnast eest, vaid langevad kõrbesse nii-öelda. No minule meenutab see heli praegu sellist kommiprõksu mist,  lapsepõlves sai söödud prõksuvaid komme,  aga meie teeme nendest õige pea ühe kompostikasti,  nii et jääge meiega. Paneme siibrid kinni või? Siibrid tuleb kinni panna, et kui katuselt korstnat pühkida  tahm ei tungiks eluruumidesse. See nüüd on leivaahju siibrid. Kinni panna. Kinni Lähme, vaatame teistesse umidesse ka. Sinu poole peab iga viie aasta tagant pöörduma,  aga kui tihti tegelikult see korstna pühkimistöö tuleks ette võtta? Reeglites on niimoodi kirjas, et korstna pühkimistöö peab  olema sellise sagedusega, et on välistatud,  tahma pole, on koht, et kui vaja, siis tuleb korstnat  pühkida kasvõi kaks korda aastas. Miks sa selle aja lehe sinna paned? Et siiber püsiks kindlalt ja tihedalt kinni  ja kui me hakkame nüüd korstnat pühkima siis tahm tuppa ei tuleks. Millised tööriistu läheb vaja? Korstna pühkimiseks on vaja korstnaharja,  see reegel peaks olema selline. Korstnahari ei ole korstnalõõrist väga palju suurem,  sest muidu korstnaharja otsad keerduvad lihtsalt tagurpidi  ja ta ei pühi. Vaatasime maja üle, siis selgus, et meil on seal kivi korsten. Ja selle kivikorstna jaoks on sobilik terasari sellise mõõduga. Ja. Ruumides sees töötamiseks peaksid olema kindlasti töökindlad. Tarvis läheb. Kühvlit harja ja tahma tõstmiseks panni. Lõõride harjumiseks on tarvis lõõriharja. Mis on vahetatava otsaga? Kindlasti on tarvis tahmakulpe prügiutte ei saa läbi ilma  hea taskulambita. Nii, aga nüüd siis ronid korstna otsa või? Mis need kõige kõrgemad korstnad on, kus sa tööd oled teinud? 16 kordne maja oli hirmus ka üleval. See on lamekatus, mis seal hirmsat on? Kuidas tundub seal üleval see esimene pilk? Vaatame kohe lambiga sisse ja. Tundub, et on kasutatud. Et on köetud Pühkimistehnoloogia näeb ette sellist mõtet,  et, Ühest nurgast lastakse sisse ja teisest välja ühest sisse  ja teisest välja. Ja harjama peab siis nii kaua, et korsten on puhas. Harjad ära ootad, et tahmavool lõppeks vaatad lambiga sisse  ja kui tarvis, harjad veel. On erinevaid küttematerjale ja Minu kogemus ütleb, et kui inimesed näiteks päris Algupärase turbabriketiga kütavad siis siis näiteks  pigiprobleemid või tahmaprobleemid on suuremad kui kuiva  halupuu puhul. Tänapäeval on majad on hästi tihedad. Õhutihedad, et tuule tõmbaks, et soe sees püsiks. Aga see teeb tahkekütteseadmete kasutamise kohe palju raskemaks,  sest ei, ei ole piisavalt põlemisõhku. Ja kui õhku ei ole, siis, siis põlemisprotsess on häiritud  ja tahma ja tahma tekib päris palju. Aga sellega saavad siis nagu õuetööd otsa  ja läheb tubaseks see korstna pühkimise töö. Jah, nii kui siin lõpetame, siis võtame toas kohe seadmed käsile. Kaks kompostikasti külge on valmis ja nüüd enne me  põletasime siin mõned lauad väga huvitaval meetodil. Nendest tuleb siis üks kompostikasti külg  ja Andres, sa praegu. Siis näitad, kuidas see näeks välja teistmoodi,  pole. Jah, ma näitan seda, kui palju rohkem aega tegelikult läheb  gaasipõletiga põletama. Mingil määral vaja, sest ma praegu järkasid näiteks need  lauad ära ja siin on nüüd põletamata pind,  et ma saan need otspinnad näiteks järgi põletada. Lahtine süsi maha, et ta ei määriks nii väga  ja nagu ma rääkisin, et harjame selle tekstuuri välja,  et minu meelest on päris ilus juba, kui ära õlitada,  siis see toob veel selle, selle tekstuuri  ja selle ilu veel rohkem välja. Ma tegin, tegin sellise lihtsa rakise siia laua peale,  et ma ei peaks, et ma ei peaks mõõtma kogu aeg,  et kas, kas on see raam ilusti täisnurkne  ja kas lauad lähevad õigete vahedega ja siia mahuvad ära  aluslaud ja kattelauad ja siia lähevad siis alusklotsid,  kui ma naelutan, siis naelad ei lähe siia  selle töölaua külge, meil pärast oleks keeruline kätte saada  neid detaile. Aga see, kui on, nagu vähegi vähegi suurem kogus sarnaseid  detaile vaja teha, siis sellise rakise tegemine tasub ennast  kindlasti ära. Teeb töö oluliselt kiiremaks ja nüüd on lihtne,  paneme järjest need siia. Kinnitan naertega on ju, et siis ma fikseerida kruvidega nad ära,  et nad naelutamise ajal koha pealt ära ei liiguks. Ja siis, kui on juba kaks lauda mul kinni pandud,  siis ma võin pitskruvi teest ära võtta, siis,  siis on mul juba nurgad paigas. Kui ma nüüd ühes reas lööksin, siis võib ta  selle aluslaua ära lõhestada, on ju nii,  et iganaalis paneb ja et ta satuks nüüd selle aluslaua süü  suhtes nagu erinevatesse kohtadesse, muidu ta võib hakata  lõhestama seda alumis laua. Tegelikult teil on ju rahvusliku ehituse selts selline asi  isegi olemas ja sina oled tegevjuht? Meil on selline asi olemas täitsa tükk aega juba ja. Teeme erinevaid koolid, juhtusi, nõustamispäevi,  et jagada siis inimestele infot traditsiooniliste  ehitusviiside ja materjalide kohta, et. See, mis me täna teeme, kompostikast selline,  kas see on rahvuslik ehitus? No see ei ole rahvuslik ehitus väga, et ma ei ole küll  rahvuslikest või traditsioonilistest kompostikastidest  midagi kuulnud, ma arvan, et see on suhteliselt Või vähemalt selline teadlik komposti tegemine on,  on ilmselt suhteliselt uus nähtus Eestis. Nüüd tuleb see osa, kuidas need neli külge tegelikult kokku  hakkavad hoidma ja me paneme siia püstlaudadesse aaskruvi. Kruviaukude puurimiseks on mul ka. Selline tehtud. Et. Ei pea mõõtma jah, ja et mul on selle rakise abil kohe augu  asukoht paigas ja ja ka suund paigas, et need kruvid lähevad  ilusti sirget, nad ei hakka. Nad ei ole erinevate nurkade all. Suurem lootus, et nad joonduvad ilusasti  ja saame selle lukustuspoldi sinna sisse lükata. Ja siis, kui need küljed kokku lähevad, siis me lükkame  sealt ühe naela läbi. Ja siis meil põhimõtteliselt ongi, et küljed omavahel  omavahel kokku pandud niimoodi, et me saame neid  ka kerge vaevaga lahti võtta, kui me tahame seda kasti tühjendada. Asja. Et siis on pidulik hetk. Sinupoolne külg läheb allapoole. See läheb siia teistpidi, need on ju, et see. Söestatud see krokodill jääb meil sissepoole. Nii ja ma hoian seni, kuni sa teed järgmisena. See on nüüd täiesti töötlemata männi maltspuit  ja ma arvan, et see mädanebki meil kõige kiiremini ära. See on nüüd ütleme sellise laiatarbe puidukaitsevahendiga võõbatud,  mida igast ehituspoest Võib leida, et, Ja täiesti neljandat sorti puit. Jah, siin on nüüd. Siin on nüüd männi lülipuit. Mis on männi südamikupuit siis mis mis erinevalt  maltspuidust on väga hea mädanikukindlusega püstpostid,  tegime lehisest, lehise lülipuit on sama,  samamoodi väga hea mädanikukindlusega nagu männilgi. Et. Kõige parem mädaneb ära see männi mantspuidust tehtud külge,  vaata siin. Jah, ma arvan, et selle võib, kui, kui hästi läheb,  kui kompost käima läheb, et ma arvan, et  selle saab paari aasta paari aasta pärast koos kompostiga  peenrasse viia. Nii, järgmisena mädaneb, mis. Kuigi see ei meeldi mulle, siis ma kardan,  et see põletatud laud mädaneb järgmisena. Nii ja kolmandana mädaneb, kolmandana mädaneb see immutatud  laud ja ma arvan, et männi lüliputt jääb viimasena. Ehk siis männi südamik on see, millest tasub teha,  kui järgmised 10 aastat ei taha uut kasti teha. Jaa, ei, ma arvan, et see on rohkem kui 10 aastat,  et et ma pakuks ikkagi ikkagi sinna pigem paarikümne aasta  ligi järsku. Ühesõnaga, me tuleme siia paarikümne aasta pärast tagasi,  vaatame, kas see männi südamik siin peab. Ja üks soovitus on mul küll, et kuidas hakkate kodus  ka tegema kasti siis selline laudade töötlemine võiks  toimuda sellisel ilusal laupäevasel päeval nagu täna  ja siis pühapäeval võib selle kokku panna,  et olla kindel, et asi ei läheks pimeda peale. Mulle tundub, et ohtlikum töö on nüüd tehtud  ja algab mustem töö või? No kui sa tahad seda nii öelda, siis okei,  aga mis need järgmised etapid on, mis siis tuleb korstna  pühkimisel ja puhastamisel ette võtta? No korsten on puhas ja nüüd on siis küttekollete käes kord  ja pliidi puhastamiseks on vaja keeduplaadid. See on üsna selline tavaline pliit, mis paljudel maakodudes  olemas on, onju. Täiesti klassikaline Eesti puuküttega pliit. Koldest vasakule jääb siis praeahi peal on  siis tavaline lendtuhk, siis tõstame teise keeduplaadi üles. Siin on nüüd natukene armas, tahma ka, ahah,  mis see narmas tahm on, see on see asi siin. Et siin ilmselt enam tõmme nii hea ei ole Ja ja see tuleb ka ära harjata. Narvas tahm läheb väga hästi põlema. Nii nagu tahme pigi üldse, et. No kui sa käid Eesti kodudes korstnaid pühkimas,  kuidas see keskmine olukord välja näeb sellistel pliitidel? Keskmine keskmine. On on, on igasugused äärmused, on, on olukordi,  mis on. Väga-väga väga kehvad tuleb. Peatada kütmine. Enamasti vist ikkagi on sellised hooletusvead tähelepanematus,  et inimesed ise harjuvad oma kütteseadmetega  nii ära ja ei oska seda enam kriitilise pilguga kõrvalt vaadata. Lõõri kogunebki tahm ja tuhk, et kui lendtuhk siit nagu enam  oluliselt kaugemale ei lähe siis siis ühendusööris juba hakkab. Suitsugaas jah ja, ja ladestub siis lõõri sisepindadele  võib-olla niimoodi nalja, aga pooleks öeldes heal juhul  lihtsalt läheb umbe ja ei tõmba enam. Kehval juhul läheb see põlema ja siis on juba halvemad  olukorrad siin hetkel, praegu ma kuskil pigi ei näe. Pigi tekib ikkagi reeglina vaegpõlemisest,  et hapnikut on vähe või on märg küte. Või köetakse poolkinniste siibritega, et põhimõtteliselt on  pigi eemaldamiseks kolm varianti olemas. Et kas Pigi. Põlema panna ja pigi välja põletada. Või kasutada näiteks kaasaegset keemiat,  pigi eemaldati uuesti harjata. Või või näiteks korstnalõõride puhul on võimalik kasutada  tehnoloogilise abivahendid nagu kett, puhasti. Ma vaatan, et selle ahju küljes on päris suured praod ka,  et kas nendega peaks ka midagi tegelikult ette võtma? Jah, siin elamises on nüüd selge, et, et kui on talvel soovi  kasutada seda kütteseadet, siis siis ennem need raod tuleb  kindlasti kinni ehitada, likvideerida ja peale seda võib  alles kasutada. Inimesed peaksid suutma kontrollida kütteseadmete ohutust  terviklikkust ja sellesama korstnapühkimise käigus,  mis nad siis ise võivad eramajades teha. Peavad siis inimesed veenduma, et süsteem on puhas,  ohutu ja siis tohib kasutada. Ja kui ise hakkama ei saa, siis tasub keegi appi kutsuda. Jah, kindlasti, et kõige kehvem variant oleks ilmselt kui,  kui täpselt ei tea ja ikka teed. Küllap iga piirkonna korstnapühkijameister hea meelega  nõustab oma oma küla või valla inimesi kui,  kui on mingisugune asjakohane küsimus, et kuidas seda teist  asja hooldada või kuidas see olema peaks? No mis need kõige olulisemad etapid on, siis,  kui ise hakata korsten pühkima ja puhastama. Noh, iga inimene peaks siis kindlasti läbi mõtlema selle,  kuidas seda tööd tegema hakkab. Et kõige olulisem selle asja juures on korsten saaks puhtaks,  et kogu süsteem saaks hooldatud kõik kohad tuleb üle vaadata,  et ei ole pragusid, pigi. Ja kindlasti ei tohi ära unustada, et kõige lõpuks No põhimõtteliselt sellele pliidile me võime nüüd tule alla  teha ja hakata pannkooki küpsetama. Sügisel. Kui kasvuhoone on tühjaks tehtud, võiks teda tegelikult väga  edukalt edasi kasvatada taimekasvatuseks ja,  ja selleks on kaks võimalust, kas osta poest mingeid  toidutaimi või siis teha natukene ise ettekasvatust. Mul on umbes kolm nädalat tagasi külvatud selliseid vähe külmakindlamaid,  leht, köögivilju, siin on erinevad pakšoid,  mul. Aga väga edukalt saab ka toidutaimedega,  mis toidupoes müüakse ja, ja selleks tuleb  siis kõigepealt kasvuhoone läbi kaevata. Et teha ruumi nendele uutele taimedele mulla sisse istutamine,  käib nagu istutamine ikka, teha mulla sisse istutusauk  ja siia põhja ma panen natuke vihmaussi,  sõnnikut, sest tegemist on loodusliku väetisega  ja seda on jahedatel ilmadel taimedel kõige parem omastada. Nii. Toidutaimed, mis poest ostetakse, on tavaliselt  sellistes pottides. Võib koos sellesama potiga istutada, sest näete,  et siin on ju vahed, vahel aga võib selle poti  ka ära võtta. Ja eriti sellisel juhul, kui pott ära võetakse,  on vaja need taimed korralikult eelmisel päeval läbi kasta,  sest muidu Nad vajuvad lihtsalt pärast istutamist lössi,  sest nende pisikesed juured saavad kannata. Veel soovitan seda kilet sugugi mitte kohe ära võtta,  sest see hoiab taime istutus ajal puhtana. Ja nüüd ongi hästi lihtne, võtame selle taime. Kui siin on mingeid taimejäänuseid, siis korjame need siit kokku. Nüüd hoiame kilest kinni ja paneme selle taime siia auku. Seejärel nagu ikka istutamise juures, kastame  selle augu tugevalt vett täis. Ja lükkame kõvasti, surume siit. Mulla ilusti taime ümber kinni ja nüüd võtame kile ära. Ja seda just sellepärast, et siis me ei tee neid neid lehti mullaseks. Palun väga. Nii lihtne see ongi. Nii selle paneme kõrvale. Ja soojal sügisel on tegelikult see taimekasvatus üsna edukas,  et mõnda aega tagasi külvatud keerispead on nüüd peenral  just täpselt nii kõrgeks kasvanud, et ma saan nad edukalt  mulla parandamise jaoks maasse kaevata. 20 minutilise autosõidu kaugusel Haapsalus tegutseb tamme  juure mahetalu. Pereettevõte kasvatab nii hernest nisu kui rüpsi,  aga tegi endale nime sellega, et hakkas pakkuma kanepit. Tamme juures valmistatakse tööstuslikust kanepist,  jahuõli ja muid tooteid. Peavad tegelema niisuguse niši tootmisega,  siis on hulga kergem näiteks teravilja müüa. Et nimi jääb meelde. Selle idee käis välja isa õhtusöögi ajal  ja me vaatasime kõik väga imelikult talle otsa  selle peale ja pärast tuligi välja, et maailmas on juba  täitsa populaarne kasvatada kanepit ja sellest saab hästi  tervislikke ökotooteid. Kanepi seemneid peetakse siis superfoodsideks,  mis tähendab, et tal on hulganist kasulikke toitaineid  ja Kasulikke aineid sees siis. Siis tundus meile see esma esmalt ka enda jaoks väga tähtis,  et ise tarbida ja siis ka teistele teistele teha. Kas sina ka usud sellesse kanepi toodete headusesse et kanep  on võluaine? Ma no nii 100 protsenti, 100 protsenti öko ei ole. Ma veel. No eks ma vahepeal tarbin mitte ise mitte ise teades no ikka  pannakse kuskile sisse katlettidesse ja igal pool,  aga noh Mitte nii vaba vabatahtlikult ma ei tarbi. Õde usub, et see on hea ja. Eks ma arvan, et see on hea. Eks ma söön seda, mis maitseb. Maahommik käis kuusemaadel külas ka kolm aastat tagasi. Kui nende kanepiõli valiti Eesti parimaks mahetooteks. Siis viis pererahvas seemneid mujale pressimisse  ja taluga olid suured plaanid. Praegu on see hoone tühi, aga ma saan aru,  et siia tuleb teie tootmine. Jah, see on vastrenoveeritud suurte, meie rii. Et piimakombinaat oli kunagi siin ja siia tuleb nüüd  õlipress tuleb sisse ja jahuveski. Ja siis puidutöötlemis. Mehhanismid, kuidas nii? Suurtest plaanidest võib ju rääkida, aga välja ei pruugi  midagi tulla. Nüüd oleme tagasi suure lähtus, et näha,  kas kunagise tunnist kütused on tänane reaalsus. Varem tühjas tootmishoones huugavad masinad  ja ka auhindu vahepeal juurde saadud. Tänavusel parimate mahetoodete konkursil pälvis teise koha  nende talu rüpsiõli. Seda tehakse rüpsi seemnetest. Kanepiõli teeme rohkem, aga nüüd on ka rüpsiõli rohkem  hakanud tegema. Me pressiesindaja Korra. Kogu selle tegevuse käigus on erinevad mõtted tulnud,  et see on niimoodi välja kujunenud. Teed ühe asja ära, siis mõtled, ah, võiks teha natuke midagi  juurde sinna ja siis tuleb hoopis midagi muud. Näiteks tekkis ka mõte, et võiks mooni kasvatada. Ja nüüdseks siis On meil esimesed mooni õli partiid ka valmis tehtud,  nid on juba ära realiseeritud. Kui on hea idee ja sa tahad seda teostada,  siis tavaliselt mõtled ikka välja, kuidas seda teha. Tahad infolehte saata viistikut siis, kui köögis veel tegime  ema ja õde tegelesid sellega. Nüüd on kui eraldi eraldi koht on selleks tegeleda  või kus ladustada ja kohe kohe saab ära transportida,  et saime töö töölise palgata. Väga hea töötaja aga rahul. Et need kastid täna lähevad kohalikule taluturule Tellitud kaupa läheb täna nagu et see, mis on kokku lepitud Kuigi Kanepi kaup võlub üha rohkem südameid  ja annab tamme juure talule sissetulekut aastaringselt,  ei ole noored kanepipõlde tuhandete hektarite laiuseks ajanud. Kui seda tootmismahtu suurendada, peab hakkama põldu juurde vaatama. Et päris igal aastal ka mingi sel aastal. Äkki oli 65 hektarit maas veel kanepit. Et. Iga aasta ei saa päris sellist massi maha panna,  sest muid kultuure on ka vaja kasutada ja ühe põllu peal  mitu aastat järjest ühte kultuuri kasvatada ei ole eriti hea. Natuke ikka laieneme, aga pigem just üritame  siis enda kasvatatud toorainet rohkem siis töödelda  ja väärindada, et jääks meile siis ka rohkem vahendeid,  millega, mida me saame jälle investeerida  ja arendada. Väike talu. Ja pakkuda tööd siis näiteks mulle ja vennale,  kes me noored siiamaale jäime. Õde tegeleb tootearenduse ja turustamisega  ja mina, mul on kõige lihtsamad tööd, et ma olen põllu peal lihtsalt. No siis, kui kehvad ilmad on, sajab põllule ei saa  siis tegeleme siin tegelema puidu, puidu,  menu mõõdlitööstusega, nagu. Aga vaata, siin on ruumi. Et siuke suur suuri kappa saab teha, on ju? Jah. Nagu naa, õde tegeleb ka muude asjadega. Siin on olemas üks. Kui hea tiim te vennaga olete? Ja me saame hästi läbi ja vanemad soovivad,  et meie siis neid asju siis edasi. Veame ka tulevikus? Pere taluna on, on omad plussid ja miinused,  aga muidu on üldiselt hea hea teha, sest sa teed seda,  kuigi kogu pere nimel mitte. Sa ei tee lihtsalt tööandjale. Mis järgmised muutused, oi, plaane on palju. Jõuaks ka nii kaugele? Pealaekumist peab olema. Mõtlesime teha siukest ökoturismi ka et kõik oleks kompleksne,  et. Väike talu. Kes siis ise kasvatab tooraine ja töötleb  selle ja siis ka teeb taluturismi miks mitte  ka kunagi näiteks väikest kohvikut teha? Unistada tulebki natukene julgemalt ja suurelt,  et kui me kunagi alustasime väikse koduköögiga,  siis me ei kujutanud ettegi, et, et me oleme täna siin  puhkemajas ja meil on, räägime ökoturismist. Ütleme niimoodi, et kui me siin majas oleme,  kõik need lauad ja kõik, kõik see materjal,  mida te siin näete, et see on kõik läbi isa käe  ja venna siis metsas saega siis maha võetud,  et, et kõik annavad nendele toodetele siis oma väärtuse  ja see on, see on ka omamoodi nagu selline lisandväärtus,  et kogu see kompleksne, et oma kasvatatud tooraine  ja töötlemine ja siis turism ja ja puhkemaja,  et see ongi niisugune täiuslikkus, mida,  mida võikski nagu unist, millest võiks unistada. Meil said mutid püütud korstnad puhtaks,  lauad mustaks, aga ma loodan, et te saite siit toredaid  nippe ja nõuandeid. Aga enne kui me lõpetame veel välja lubatud vaatajamäng. Oktoobrikuu on kohe lõppemas, aga heal lapsel mitu nime  ja näiteks oktoobris teatakse ka kui porikuud,  kui rooja kuud kindlasti, aga kõige levinum on ilmselt  viinakuu nimi ja küsime teilt, kust on viinakuu oma nime saanud. Saatke meile vastused kuni esmaspäeva õhtuni meiliaadressile,  maahommik.err.ee ja võitjale, auhinnaks raamat. Kohtumiseni järgmisel laupäeval. Kohtume.
