Reisisaadet Reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Head raadio kahe kuulajad, kaunist pühapäeva pärast lõunat kõigile. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga ja mul on suur rõõm teiega taaskord rännakule asuda. Ma ei ole mitte kunagi Kambodžas käinud, aga pole hullu. Meil on külas Lauri Reinhardt, kes elab Kambodžas ja on seal elanud juba üheksa aastat. Ja ma usun, et ma ei ole ainuke, kes tahab teada, mis tunne on elada või rännata selles kauges Kagu-Aasia riigis. Ja seda proovimegi nüüd järgneva tunni jooksul Laurilt välja uurida. Hakatuseks aga et mõnusalt Kambodža lainele saada üks lugu pundilt nimega Kamboudyansbeis projekt ning kõik head kuulajad, kes te praegu autoga mööda maanteed sõidate, võite korraks vasakule paremale vaadata, et kas näete päikest riisipõldude kohale vajumas. Loo nimi on häviisa Nov häv rike ning reispass. Tere, Lauri. Tere Ivo. Ma küsin sult hakatuseks võib-olla mõnevõrra ilmse küsimuse, et kuidas sa Kamboodsasse sattusid ja kas sa mäletad oma esimest mõtet, mis sul pähe tuli, kui? Piiri jõudsid ka meediasse, ma sattusin 2007. aasta jaanuaris oma sõbraga koos kes valmistas seda reisi nagu ette ja mina ütlesin, et ma tulen igale poole kaasa, kuhu ta minna tahab. Siis oligi, et jõudsime Vietnamisse Saigoni otsapidi ja sealt siis mööda maad. Sõitsime Kambodžas edasi. Esimene mulje oli, noh, suur segadus, kõik hoopis teistmoodi kui siin koduvabariigis. Aga, aga midagi seal ikka paelus ja paar ööd olime, sai koolis, kus elab umbes seitse miljonit inimest ja sealses liikusime mööda maad kampaaniasse edasi ja sinna Sihanoukville'i rannikuäärsesse linna, kus ma täna elan ja tegutsen. Kaua sa selleks ajaks olid Kagu-Aasias reisinud, kui, kui ta selle üle üle Kambodža piiri jõudsid. Nädalapäevad vähem kuskil viis päeva, võib-olla, et ma läksin kõigepealt Hongkongi, siis Vietnamisse sealt lennukiga, siis mööda maad. Tuletasime Kambodža piiri läksime Plambenny, mis on tee peal, pealinn seal ja siis sinna ranniku äärde. Kas sa tundsid kohe, et vot see on nüüd see koht, millega sa tahad kogu oma ülejäänud elu siduda? Kas just kohe, aga see tunne hakkas kuidagi tuli peale rohkem ja rohkem iga päev, kui ma seal olin, sest et 10 aastat tagasi ta oli ikkagi ta oli hoopis teine, mis ta on täna, et see areng ja progress on seal olnud meeletu, väga palju juurde ehitatud, siis ta oli ikka ehe. Inimesi oli vähe, turiste oli vähem, kõik turistile suunatud teenuseid oli vähem. See vehedus mind just paeluski, et saartel polnud üldse mitte mingisuguseid majutusasutusi. Veel viis-kuus aastat tagasi täna ikka saared suhteliselt täis ehitatud juba. Sellel arengul on kindlasti üksjagu seost ka Kambodža lähiajalooga ja me võiksimegi sellel natukene peatuda, et minna nii-öelda kurvemalt üle lõbusamaks. Et räägime siis natuke sellest lähiajaloost ja punakmeerida ajastust, et et seal on, ma ei tea, 24000 massihauda ma lugesin, millest üle minnes pidid mõnel veel tänagi kondid välja turritama ja mitu miljonit tapetud. Et keda tapeti. Sõda toimus 1974 kuni 79 sõjategevus ja siis pold bot. Tahtis teha riiki, kus ei ole raha, et on noh, absoluutne naturaalmajandus, toimus meeletu genotsiid, umbes kaks miljonit inimest tapeti, kõik niisugused vanemad ja targemad inimesed tapeti, ära räägitud, kõik, igaüks, kellel prillid peas olid, sai kuuli pähe. Ja, ja sõjanagu koleduse järelkajad kestsid veel 96. aastani, kui siis punasega Ameerikas veel kuskil võib-olla natuke püüdsid tegutseda, et neid siis noh, kas nad neid valaks või neid saadi kätte, igatahes. Igatahes lollus lõpetati ära seal. Ja see riik ja sisuliselt 20 aastat tagasi hakkas ikkagi nullist peale, et et jah, selle, see on ka üks põhjus, miks seal, miks ta nii kiiresti kõik areneb ja ja kontrast nagu muu maailmaga on suur. Kas jälg peegeldub täna ka tänaval? Ühiskonnas skulptuuris ja kui siis millas ja äikese ajal, noh, eks see korruptsioon on ikka kolmandas riigis, nagu ta ikka tavaliselt on siis noori on nii palju seal umbes 75 protsenti kogu ühiskonnast on alla 30 aastaseid kuskil 27 aastased, noh, see juba näitab, et sõja lõppu järgsed lapsed, põlvkond ja kuna kooliharidust ja noh, ei ole sisuliselt täna veel siis mis on tasuline ja neil ei ole raha, et selle selle eest maksta siis ühiskondliku suhteliselt rumal ja aga noh, eks see kõik areneb ja teistpidi on see nagu väga paeluvad, et kõik on nagu niisugune lihtne ja ehe ja niisugune, et saab ka niipidi elada. Kuidas seal riigil praegu läheb, siis ma ei tea hariduses meditsiinis tekivad haiglad, noh, pealinnast hakkab ikka peale, kõik seal on juba väga korralikud haiglad ja päikesehariduse skaalas on leitud või loodud fond, kes toetavad erinevaid koole või, või loovad neid koole. Siis rahvusvahelised koolid on aga noh, valgete või lääne inimeste jaoks, aga need on tavaliselt ikkagi kallid. Nii et kõik nagu areneb, aga, aga noh, kaua sa seal veel aega võtab, see seda ei tea. Et igatahes pealinna väga palju investeeritakse täna eriti just Hiinast ja Lõuna-Koreast, et see on ikka meeletu, mis kui seda vaadata, seda arengut, seda kiirust. Aga kui palju kohalikud on nõus oma minevikust või sellest mineviku raskest osast rääkima, et ma toon võrdluse nagu oma teise kodu Peruuga, et seal on ka lähiminevikus toimunud selline verine kommunistlik terrorism, mida nimelised Eero luminozo ehk särav tee, eks kus põhimõtteliselt talupojad häkkisid teisi talu poegima Cheettedega ja, ja see jälg on olemas, et mägedes on inimesed reserveeritumad, et vot kas sa tunned seda pärandit Kambodžas või, või noh, kui seal mingi kohalikega sel teemal suhtled, kas nad väldivad mingeid jututeemasid? Näiteks ma olen üritanud loomulikult selle nende aastate jooksul midagi ikka uurida ja pärida varem kere generatsioon, kes selle kõik üle elas, nemad ei taha sellest rääkida, nooremad ei tea midagi, et see järjepidevus ja traditsioonid nagu lõhuti ka selle selle sõjaga ära, sest et kas või täna küsida midagi traditsioonide kohta noortemate käest, kes ongi seal siis alla kolmekümneaastased. Et ega nad ei nad suurt, ei teagi enam nendest traditsioonidest midagi, et ma küsisin, mis, mis aasta neil on, nad ütlesid, et 2016 noh, vaatasid mind kui lollakat, et miks on niimoodi noh, niimoodi küsin üldse tegelikult neil on mingi 2560 vist praegu. Okei kes seal poliitiliselt? Ruulib praegu, kuidas seal noh, kvoodi on siis kuningriik, aga kuningal võimu ei ole. Kambodža valitseb rahvapartei, mis peakski ümbrust demokraatlik olema ja kõik tore, aga aga valimistel saab peaminister tavaliselt ligi 90 protsenti häältest. Tseerist noh, meie taustaga inimestele ütleb selgelt, et siin demokraatiaga ei ole mingit pistmist. Okei ma arvan, kuulamise vahele natuke kkmeri, 60.-te aastate rock n roll. Lauri räägime natuke Kambodža kuulsaimas turismiatraktsioonist, Ankara linnast ja Ankara templist. Et noh, jälle ma oskan omasin Peruu võrdlusi sisse tuua, et kui inimesed minuga Peruusse reisivad, siis ega me ei pääse seal sellest matšubitsust, eks ole, et see on see A ja O, et kuidas, nagu Angkor vatiga on, et milline on sinu subjektiivne arvamus sellest, et on see Kambodža nii-öelda kõige kõige ja tekib seal mingisugune selline kultuuriline katarsise või mõjutavad need mitmemiljonilised inimmassid, kes seda igal aastal külastavad, seda emotsiooni? Et mis on sinu sinu suhe Ankarvatega? Noh, tegu on ikka väga suure tähtsa ajaloolise väärtusega ilmselt sellepärast et need tõesti aastas umbes kaks miljonit turisti, neid seal ainult seda ankur vati seal vaatamas käivad. Taju, mis on imelik, et ta ju alles umbes 100 aastat tagasi avastati, ta oli täiesti džunglisse kasvanud. Ja siis kuskil mingeid õhul piltide pealt keegi üle, et et nii prantslane siis vaatasin, et sellised asjad on kuskil metsa sees. Ja mis on väga paha, on see, et selle sõjaaja jooksul muidugi rüüstatud ja, ja tehti ka väga maa tasase, kogu see kompleks. Et on ikka väga suur kultuuripärand Kambodžas ja ma arvan sellepärast põõsa läheb ka suhteliselt hästi, et seal, et seal siiam rippis üldse üldse nii palju rahvast käib ja, ja aitab nagu seda majandust arendada ka, sest et SM ripp on nagu täna kõige rohkem valmis linn. Sest et seal on meeletult hotelle turistidele suunatud tegevusi ja ja seal on ka muid asju seal linnas teha. Muidugi kui ainult neid templid maalt. Ma saan aru, et siis selle, nende varemete külastamine on tehtud suhteliselt lihtsaks või suhteliselt ligipääsetavaks, et et seal mingit liiga suurt pingutust ei nõua. Ei, tallinnast natuke väljas, umbes 10 15 kilomeetrit vaja sõita, tuktuk on olemas, väga mugav liiklusvahendit, jala, sinna kindlasti mitte minna, sest need vahemaad on suured seal templite vaheliselt. Sa oled neli kõige suuremat templikompleksi, mida siis põhiliselt vaatamas käiakse, selle saab umbes poole päevaga või ühe päevaga ära tehtud. Kui on rohkem huvi, siis seal, siis noh, võib ka nädal aega seal ringi tuisata, aga, aga noh, selleks peab ilmselt mingit suurem huviline olema ja mingit eeltööd tegema ja peaks, pilet maksab umbes 25 dollarit, ühekordne sisenemine, nii et, et see on, pilte võib teha ja ja seal saab osta suveniire ja keha, kinnitada, et seal on kõik olemas. Sa ütlesid ennem, et see nii-öelda meerida rezhiim puhastas seda riiki nii-öelda sellest intelligentsist ja lõigati läbi siis, eks ole selline nagu kultuuriline järjepidevus või need sidemed, et kas seda on hakatud ka mingil määral ma tea taaslooma või uuesti avastama või rekonstrueerima, et kas rahvas nagu kasutab seda templit või kuidagi, kas nad nagu suhestuvad ise ka selle selle vana kultuuriga? Munkade koole tehti, sinna, sinna tehakse, avatakse siiamaani sinna Angkor Wat juurde et siis võib-olla uuesti ellu äratada neid, neid traditsioone, seda ja seda elu, mida nad kunagi enne sõda elasid ja noh, või ma ei tea sajandeid aastaid tagasi, aga aga ega seal on sama sama nagunii ei ole, sest et eks see läänemaailm tuleb ka peale ja kõigil mobiiltelefonid, mis ta munkadele ei tohiks käes olla ja ja noh, eks see elustiil surub nagu teisi väärtuseid. Eks see on selles mõttes, et iga kultuuri puhul, et kultuur ei ole staatiline, ta niikuinii muutub ja areneb koos absoluutselt koos inimestega. Aga siis räägime natukene Kambodža loodusest. Milline on Kambodža loodus, on seal kõrgeid mägesid? Laatjungleid kõige kõrgem mäepunkt on umbes kilomeeter, nii et ta ei ole väga mägine, alad on pigem sihuke tasane, aga mägesid ikka on seal kogu kogu maapiirkonnas, maa-alal loodus on minule nagu õudselt meeldib, seal see seal on. Seal on sõimekang, mis voolab läbi läbi Kambodža, Laose ja delta Vietnamis, et see oleks kindlasti üks väga kihvt retk, mida mida läbi teha. Mäda Me oleme kangi, seal on magevee delfiinid, siiamaani elavad seal. Ja seal ääres Jongleid, noh, et kui sinna nagu üksi julgelt minna, siis, siis võib selle ette võtta, aga aga ma vist ilmselt ei soovitakski. Käin igal juhul maid, kong on üks minu suuri üks suuri unistusi ja et kui ma ise olen nagu nii-öelda sinna Amazonase poole rohkem kaldu, et siis nagu nii-öelda võrdluseks või tasakaaluks olen alati tahtnud tahtnud sinna minna, ehk ühel hetkel jõuan ka. Aga siinkohal küsingi siis, et kuidas üldse Kambodžas ringi liikuda, et et erinevaid neid erinevaid vaatamisväärsusi ja loodust vaadata. Seemripiplombenny ja selle linna vahel, kus mina olen siia Nokvilvaat, käib lennuliiklus. Nüüd, kui on raha, siis on keegi kindlasti kõige kiirem ja mugavam. Saas seal on väga levinud, on on siis rendiautot koos juhtidega kas rendiauto või rendiminibuss oleneb seltskonna suurusest. Ja see on selles mõttes mugav, et et need, need hinnad ei ole seal kallid. Aga samas läheb nagu riiki, näeb seda elu-olu seal igal pool või peatusi teha, kui juhiga seal kokku leppida, et eelnevalt tavaliselt, et kindlasti tuleb enne tuleb hind kokku leppida ja tingimused ja siis pärast alles makstavat. Muidugi pärast siis juht hakkab seal. Noh, rääkima, et me ikka nii kokku ei leppinud ja alanud veel 10 dollarit ja nii ja naa. Aga kas sa mõtled seda autot, saab seal rentida koos juhiga niimoodi mitmeks päevaks. Ja kas või mitmeks päevaks. Okei, sest et see on kõik kokkuleppimise küsimus suurtemates linnades on neid või noh, käidavamate linnades on neid lihtne leida näiteks ka minna kirde Kamboodiasse, kus ma käisin mägedes reisima, siis seal siis seal on põhiliselt ikkagi bussiliiklus ja need vahemaad on suured, siis tuleb sellega arvestada, et teed on küll tänava korralikud juba, et kõik põhimaanteed on asfaltiga kaetud ja nii, aga aga eks see lõunamaa liiklus on natukene teine niuke sigimist, sagimist on seal natukene rohkem, et ise kindlasti ma ei soovita rooli istuda. Pigem juhiga võtta, näiteks pealinnast Sihanoukville'i on 230 kilomeetrit ja see auto koos juhiga maksab 60 dollarit, nii et kui see kamba peale makstes ei ole väga palju ka See on õudselt põnev koht mul küsida just siis, kui saab. Ma olen, mulle meeldib ikkagi võtta nagu autot ilma juhita, et siis mul on nagu sihuke oma tuba, oma luba ma sain ise nagu ise olla oma aja peremees ja ei ole mul nii-öelda vaja seal kellegi eest hoolitseda, vastutada teistpidi. Loomulikult ei taha seda teha siis, kui see on seotud ülemääraste riskidega ja iga maa liikluskultuur on erinev, et, et ongi mõnus jõuda Kambodža inimesteni, et kui mul on see autojuht kaasas ja ta on mul seal kolmeks neljaks päevaks, et milline tüüp ta võid olla, mis seal lihtsalt spekuleerinud omast peast. Mis siis võiks leida sellise, kes oskab natukenegi inglise keelt, mida väga tihti seal ei juhtu, et et siis saab nendega suhelda, midagigi nagu kokku leppida nagu inimese kombel, noh, muidu muidugi ainult käte-jalgadega seal suhtluse, siis lõpuks ei saa keegi aru. Näiteks ausad selles suhtes, et oletame, et mul on seal kotid autos, ma lähen, võib-olla tahan seal metsapeatust teha, lähen seal põõsasse, lõigu äkki ta käigu sisse ja tõmbab minema, et kes seda ohtu näiteks ei ole. Noh, kindlasti on ka selliseid inimesi, aga need juhid, keda mina, Tallinn ja olen aastaid kasutanud, need on kindlasti ausad ja üldiselt nad on ikka pigem pigem nagu ausad, et nad ei teeks seal pättust ja siukest, ma ei tea, taskuvargused on igal pool. Suurtes linnades ja turismikohtades, aga aga, aga ma ei ole nagu kuulnud küll, pigem on niimoodi küll olnud, et inimesed või kliendid unustad oma siis telefoni või noh, midagi autosse. Ja siis pärast, kui ma saan sellele juhile helistada, siis me saame selle kätte ja ja tuuakse tagasi. Ja et selles mõttes, et see Eesti nii-öelda talupojamõistus aitab aitab alati igal pool maailmas nii-öelda, vaatad inimesele silma ja saad enam-vähem aru, mis. Nonii, on. Et kui ka valgel ajal veel päevasel ajal ise autoroolis olla, siis sellega aga õhtul nii kui pimedaks läheb, siis on, seal on valgustamata rollereid, seal on lehmad, kalad, koerad, kõik asjad on seal tee peal, isegi inimesed jalutavad tee ääreski helkureid ju ei ole üldse seal riigis kellelegi. Et lihtsalt juba selle turvalisuse pärast ka, et mina oskaks neid asju nagu ennetada ja nagu ettevaatlik olla, aga aga jah, seal lihtsalt enda enda turvalisuse huvides ka parem, kui võtta juhtik. Kuulame vahepeal veel ühte lugu. Selle esitaja nimi on taas kord Kamboudyansbeist projekt ja lugu kannab nime võiskigem põud ja ja pärast seda võiksimegi minna sinu kodunenud. Raadion kaks eetris on reispass ja me räägime Lauri Reinud koordiga, Kambodža Ast. Lauri, sa elad sellises linnas, mille nimi on seanokk, vill, dialoog, mis sa teed seal? Ma pean seal majutusasutust nimega Address Resort. Ja see asub seal Apili linnas, mis on Kambodža täna ainuke, võiks öelda selline kuurortlinn või noh, nagu siis Kambodža pärnu äkki seal elab umbes 200000 inimest, areneb väga kiiresti ja turistide hulgas on ta populaarne sihtpunkt ta mere ääres ta mere ääres ja Lõuna-Hiina meri-is. Ma küsin sult selle äri kohta, et kuidas käib Kambodžas äri ajamine või hotellipidamine, on seal palju korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust, vaid pätid, kauboid, metsik lääs või lööd dollari letti ja kõik löövad kulpi. Eks ta on nii ja naa, noh, oleneb ju ka tutvustest juba, mis võib-olla midagi on tekkinud nende aastate jooksul. Korruptsiooni on kindlasti, sest et seda korralagedust on seal ikka, On ikka siiamaani palju ja seda on hea ära kasutada seal, poliitikutel ja pagunitega inimestel. Kohalik katus on politsei, see on minu meelest väga hea lahendus. Ja siis noh, eks seal on äri ajada, on on lihtne ja ei ole ka kultuurilised erinevused. See on nagu üks raskem pool taas ametkondadega, nagu ei ole nii keeruline suhelda, et seda paberimajandust nii palju just ei ole, kui siin võib-olla Euroopas mingid aastad tagasi oli üldse palju lihtsam, täna siis ka tekivad seal erinevad või mingi tööload ja viisad erinevat tüüpi ja siis nad muudavad neid seadusi seal aga, aga noh, eks ma olen nende asjadega kursis ja saab hakkama. Ma võtangi kohe siis seal sõnasabast kinni küsinud nende kultuurierinevuste kohta, et mul omal tuleb Peruus ka ikka selliseid konflikte ette, et nii-öelda valge kolondisaator ei mõista. Või varem tuli ette, et valge kohalüsaator nii-öelda ei mõista, et miks kohalik tema ma ei tea, tema heaks tööd ei taha teha, et ma ju ometi maksan talle õiglast palka ja ja varem olin alati hullult närvis, et aga nüüd ma nagu olen hakanud mõistma, et kui ma kogu aeg vastuvoolu ujumine nii-öelda oma printsiipidest ja kultuurikontekstist kinni hoian et siis olen ikkagi mina, see imelik tüüp, kellega kuidagi nagu kohalikega kuidagi ühist keelt ei leia, et kas sina, ma tea, ostad oma töötajatele suuri plärisevaid, äratuskellasid ja topid neile nii-öelda padja alla või oled juba ammu vaid enda kellaga ära visanud? Enda kella ma enda jaoks veel hoian, aga, aga jah, neid kultuurilisi iseärasusi on, ikka on ikka palju ja ja kui meeldi, kui nendega hakkama ei saa, siis, siis tuleb kott pakkida ja tagasi tulla, aga mina olen siiamaani suuda suutnud, et kohaneda, ma arvan. Ja, ja olen seal ikka hea meelega täna veel edasi, noh et et ühtepidi on raske, aga teistpidi on nagu mind ikka, teiselt poolt võlub see lihtsus ka lähekades ikkagi noh, et ei pea sind rapsima. Ei ole kogu aeg nüüd nii, et ma kuskile jõudma ja kõik niimoodi ära tegema, et kui Lõuna-Euroopas on maniana, siis seal on siuke next Viikna. Okei oskad sa lauri mõne näite tuua selle töökultuuri kohta? No ikka aastatega on kogunenud, et seal esimene on kindlasti kellaajast kinnipidamine, et ega nad väga ei kipu seal ikka tähistunud kohal olema. Ja kunagi aastaid tagasi, kui me tegime seal tööintervjuusid, siis siis noh, jäimegi ootama, ma ei tea, kaks-kolm tundi ühte inimeste ta lõpuks ütle seda, vihma 100., ma ei saa kodust välja tulla, kuidas mul tulebki, saab ja see ongi põhjus ja võtame jätta. Ja meid ei ole mõtet nagu, mis sa seal karjuda. Järgmine samasugune. Noh, et seda stabiilsust nihukest järjepidevust on seal ikka ikka natukene keeruline soovida taga ajada, et et isegi Mullen saetud 15 minutit enne vahetuse algust SMS, et kui ma täna ei saa, et mul on siin muud teha ja siis nii lihtsalt andma. Et sa oled harjunud või õppinud sellega leppima, sa käid. Nojah, ma eeldan, et seda võib iga päev juhtuda. Kuule, vihmast rääkisid, kuidas seal nende vihmadega all millal ja kui palju ja kui kõvasti seal sajab. Rihmad on väga toredad, põhiline vihmaperiood on vaske juulist kuni oktoobri lõpuni. Ja siis on loodus teeb ikka oma asju ja mis on väga kihvt tegelikult jälgida saialgi see kogus, mis sealt hetkega taevast alla tuleb. Ja need välgud pauguvad siis noh, Eestis seda listi kohta mitte kunagi, ma arvan. Sellepärast ka väga hea aeg reisimiseks on näiteks november, kui, kui vihmaperioodid on lõppenud või lõppemas ja siis loodus on täiesti täiesti maksimumi peal, kõik jõed on vett täis. Metsad on džungli, on rohelised. Et ta on nagu väga kihvt asi, mida vaadata. Seal jões kala ka on ja see on kindlasti väga palju kalu, sägalised ja raid ja isegi kilpkonnasid see kalase üldse mereannid on, seal on seal väga rikkalikud. Noh, näljas nad ei ole, nad on väga vaene riik ja ühiskond, aga aga nälga nad küll ei tunne, sest loodus annab meile nii palju. Kindlasti on seal veel mingisuguseid põnevaid Või mingeid ekstreemseid sööke naja ritsikad ja prussakad, ämblikud aetakse varda otsa ja siis Fritöörist läbi, et siis on eksootiline nagu nagu turistile, aga noh, minu jaoks nad maitsevad kõik ühtemoodi, et nad langesid kõrbenud õli maitsega enam-vähem jäätega seal nüüd vaklasi ja madu on kindlasti, mida ma söönud ja mulle väga maitseb. Krokodilli pakutakse kõik, mis kõik, mis müügiks, nii-öelda kalad seal midagi ei vaata, et mis on, et kas neid ilus ei ole. Ma küsin velg meerida elukohta, sa ütlesid, et sa oled käinud kohalikus pulmas. Ja olen mitmeid kordi mitmeid kordi lausa kuidas nad välja näevad. Päeva lõpuks on ikka kõik seal lõbusas tujus ja, ja proovivad üksteisest üle rääkida ja nalja teha, aga aga põhiline protseduur või traditsioon on, on pigem hommikul vara, kui päike on juba tõusnud, siis kutsutakse kohale ainult lähedased, sihuke väiksem ring kand ja siis mungad tulevat plaad oma sõnad peale, et noorpaaril oleks kõik hästi ja tore nende tulevikus elus. Aga õhtul siis pikk laud, seal on, pulmad on suured, ikka 100 inimest, 200 inimest. Siis süüa, juua, ega nad väga ei kanna seal, et põhjustanud õlle peal või nad midagi kangemat hakkavad tarbima siis neid kauaks jätku. Siis on alati, noh, see on niisugune hästi ebameeldivat tort on, kui nad seal lahti lõikavad, siis eriti keegi seda süüa ei tahagi vaid siis hakatakse nalja tegema, üksteisele seda pähe määrima, riietele näkku, et siis lihtsalt mina oleksin, ma tean, et see aeg tuleb, et ma oskan ennast kuskile peitu viia. Mul tekkis niisugune küsimus, kui sa siin mainisid õllet ja kangemaid asju, et kas kas Kambodžas oopiumi suitsetatakse, et kas seal ei ole selliseid, ma kujutan oma valmis vaimusilmas ette selliseid vanu romantilisi oopiumi Hurkaid, nagu neid võib lugeda seal Momi või Greyam kriini raamatutest tuleb vana naine, paneb sul piibu põlema, teatud hõljud seal pehmetel patjadel sihuke sume pilve algus, kardinad ees. Ma arvan, et seal veel on selliseid kohti ja ka mina ei ole kunagi seda tarbinud ja mina kohtades käinud ja ma ei ole isegi otsinud küll aga pealinnas mul on pakutud oopiumi. Aga noh, ma ei ole seda ostnud, sest et ma ei tea, mis temaga edasi teha. Et mul ei ole siukest pehmet hotellitubades, ei ole tavaliselt selliseid pehmeid hõljuvaid madratseid. Ja millega seal veel võib-olla tegeletakse, ma olen kuulnud, on see kukepoksis kukevõitluskukevõitlus jah. Et see, noh, ta on illegaalne sihuke väga põrandal on asi, aga ma olen kuulnud, et et kuskil ikka seda seda asja veel aetakse ja pannakse kindlasti ka suuri rahasid ja nad on asiaadid üldse, on ikka selle hasartmängude peal on väga seal meeletuid summasid ja nendes õudselt meeldida. Ja see aga Kambodža nagu võib-olla miinused sinna see riik, kus on lubatud kasiinosid ja, ja nüüd siis palju seal teisi naaberriikidest käiakse, palju, mängib. Ma küsingi siis juba veel nende igasuguste läänemõjutuste kohta sa ennem juba mainisid, et nad väga alkoholi ei kanna, et kas neil on veel mingisugused sihukesed nagu pahesid, millest, millest nad võib-olla kergesti sõltuvusse jäävad või mingid läänelike mõjutasin. No raha? Kindlasti ei, ma nüüd nii hooga ei tule küll midagi muud mul praegu meelde. Noh, see hasartmängud, mis neile väga meeldib, on karaokebaarides istuda ja laulda hommikust õhtuni. Aga see ei ole paha pahe, see on pigem tore võib-olla. Et tegelevad sellega ilus, aga. Et jah, ma ei, praegu ei tule meelde. Aga küsin siis veel selle raha kohta, et kuidas sinul siis, kui tööandjal seal, kuidas siis sinu meelest nende meerida suhe on rahaga, kas nad oskavad seda hoida õigesti kulutada? Nad on sellised väga kokkuhoidlikud ja planeerivad nad ilmselt küll, et nad saavad oma raha kätte. Kui palga, siis väga tihti mingi pool mingisugune osa sellest läheb näiteks vanematele, kes ei käi enam võib-olla tööl. Või siis, kui ainult perest üks inimene teenib raha, siis, siis saadab kohe palgapäeval saadab kohe oma teisele poolele mingi osa sellest palgast, kes võib-olla kasutabki nende ühist last või midagi. Et palgad seal suured ei ole, aga nad saavad sellega hakkama, järelikult. Järelikult nad oskavad ikka planeerida. Kuulame vahepeal muusikat, ele, tankmäng. Lauri räägime veel sellest seanokvillist, et miks inimesed sinna tulevad ja. Ja mis seal teha on? Inimesed tulevad sinna kindlasti sellepärast et täna Ma ütleks, Kambodža on veel selline avastamata maa, et võib-olla mõni aasta tagasi veel teda kardeti teed, et kas ikka sõda läbi ja kas maamiine on alles ja nii. Aga kasvõi näiteks paljude eestlaste jaoks oleme meie ikka selle riigi noh, nii-öelda avanud, et nad julgevad sinna tulla. Ja ei peagi mitte midagi kartma. Õnnetusi võib juhtuda igal pool kodus ka teki all, aga aga seal nüüd sellist tal ikkagi budistlik riik ise oled rahulik ja ja lollusi mitte väga palju teha, siis üle ei tohi tarbida erinevaid mõnuaineid ja viisakalt käituda siis siis seal ka midagi hullu nagu ei juhtu. Et seanokvilis on põhiline ikkagi selline, siis aktiivne rannapuhkust. Kindlasti igas vanuses inimesed leiavad endale, mida seal teha. Kas siis kesklinnas, kus on rohkem paare ja elumelu seal siis pidu rohkem panna ja turul kindlasti käia. Või see erand, kus minu hotell on? Seal on, seal on siis väga rahulik ja rohkem võibolla siuke mitte nii peopanemise koht ja, ja sinna kindlasti lapsed võivad minna seal ei juhtunud midagi hullu, et nad ei kao kuskil linnas ära või midagi. Minu hotell on 10 kilomeetrit kesklinnast 100 meetrit merest ja, ja kõik on käe-jala juures, et seal väga mugav liikumisvahend on, on kas siis tuktuk või, või saab rentida endale need rolleritega, noh kuna seal seaduse järgi peab olema Kambodža load kohalikud, siis alati tasuks dollar paar panna kõrval taskusse varuks, et kohalikud politseinikud kindlasti saavad aru, et kes on, kes on värske ja kes on uustulnuk, et need, need ka kuskil kinni peetakse, siis lube küsitakse, et aga dollari-paariga saab alati tavaliselt hakkama kui seal noh, mitte rahulik olla ja mitte väga agressiivne. Sõitmise poole pealt, siis see linn on okei. Liigelda omal käel ja ta on, ta ei ole nii suur, on 200000 ja liigeldan seal. Selles mõttes, et see selline selline organiseeritud korralagedus on nii-öelda täiesti toimib lihtsalt, et hoida oma sõidujoont ka jalutades, siis nad nad näevad, kiirused ei ole seal suured, siis nad ise kuidagi lihtsalt Cruisivat mööda ja ja esimene mulje võib-olla selline, et issand jumal, sinu 10 laipa iga päev poole tunni tagant, aga, aga, aga tegelikult ei ole isegi Kõksialites. Kas grammeerid ise ka selles linnas nii-öelda puhkamas käivad, ma ei tea, tulevad sealt üle riigi kuidagi kokku, võib-olla siis sa mainisid, et, et seal võib-olla sellist liiga palju sihukest tugevat keskklassi pole, aga ma ei tea. Rikkam osa rahvast teha. Ikka käiakse, see siseturism on, on saanud järjest populaarsemaks seal nüüd aastate jooksul ja ja neil on väga palju siis punaseid päevaseid kalendrisse riiklikke pühasid, ehk siis umbes 76 punast päevaklemme väga palju. Ja siis nad ikkagi reisivad jah, mere äärde ja tulevad puhkama. Et see on täna populaarne, rikkaid keeran väga palju olemas, kes jaksavad seal seal nagu mere ääres ja kallimatest kohtades olla. Majutusasutusi on ju igas hinnaklassis, et igaüks leiab endale, kes tahab võib-olla sugulaste juurde jääda. Et see on populaarne, nad väga palju ei kuluta, noh, ütleme siis, nad elavad pigem nii, et nad lähevad, ostavad turult kogu kraami juurikad ja ja puuviljad ja, ja mereannid kokku ja siis lähed kuskile mere äärde liiva peale barbeque, mida on vaja siis oma pere keskel või tot tuttavate keskel. Seda ma just tahtsingi küsida, et kuidas nende pidu võiks erineda sellest nii-öelda lääne inimese pidutsemisest. Et pulmadest sa juba rääkisid, aga et kas okei, et pereringis kas mingi, ma ei tea, kas mingit diskoteeki on, kus on, mis on mõeldud seal? Ojaa ikka on praegu seal linnas, kus mina elan, on põhiliselt sellised Mary diskoteegid klaverimuusikaga. Mis on, noh, ikka täiesti põhja keeratud, see, see volüümi minul ei ole võimalik Seederi tolle ilma, et need kõik rapuks seest. Et turistid on seal väga palju, ei käi, aga aga kohalike küll jah, no võib-olla teisi asiaate ka siis seal, aga aga pealinnas on, on täiesti arvestada korralikult. Klubid olemas, meil on pigem see elu siis ikka rannas, noh, kuna ta on kuurortlindis, siis rannajoon on, on neid rannabaare ja siukseid kohti täisid, siis seal on seal on põhiline, kuhu valged kogunevad ja siis pidutsevad siis meerid, on nad randa väga palju, roni seal on natuke kallim ja võib-olla võõrad seltskonnale. Siinkohal ongi võib-olla paslik siis küsida, et mismoodi see pealinn sinu kodulinnaga ühendatud on, et kuidas, kuidas ühenduskäikudest? Saab lennukiga saab kaugliinibussiga ja saab siis selle eelmainitud rendiautoga verilli minibussiga on 230 kilomeetrit. Lendan ikka väga lühike, ma ei tea pool tundi autoga tuleb umbes neli tundi aia minibussiga umbes neli tundi ja liinibuss tuleb siis juba viise kuni kuus ja niimoodi ta teeb peatusi, teeb. Sa ilmselt ootad omale kaasmaalasi ka külla, kuidas sind? Kas sind üles leida? Ja kaasmaalased on ikka teretulnud ja ja meil on seal tavaliselt lõbus olnud, et et eestlased üldiselt leiavad meid üles juba täiesti omal käel. Ja tulevad kohale tulevad ütlema, tere, seal väga meeldib, noh, elamus elavadki ikkagi meie juures seal, et, et siis on ka võib-olla neil seal turvalisem ja et, et ei, et ei taheta seal rahakoti tühjaks tõmmata. Kohe. Esimesel päeval tuuakse toredaid kingitusi, teinekord põhiliselt kilu, musta leiba ja vana Tallinnat. Vahest ka kommi. Kõike väga meeldivat lähevad, tulevad sinna hästi aega veetma ja ja ma arvan, ikkagi 99 protsenti on ka rahule jäänud seal, sest et seal täna on ikka seal ei olegi selliseid asju, mis mitte meeldivat pise mingi jama kokku keerata, siis loomulikult, aga aga söök on ju võrratu, mereannid, värsked puuviljad, juurviljad pluss seal on muud maailmaköögid ju esindatud Itaalia Saksamaa Venemaaga, et kui mingid muud maitse-eelistused tulevad peale, siis siis seal on nagu kõik olemas, selleks et veeta üks vägev puhkus. Ja sinu pesakese nimi oli? Pesakese nimi on otra, Resort asubki otra rannas. Ja kui tahetakse mingit lisainfot või, või natukene küsida ja pärida riigi kohta, siis info otra punkt com. Ja selle järgi ilmselt ei ole väga raske tuletada ka veebilehte. Ma tänan sind, Lauri Reinhardt meile külla tulemast ja oma teist kodumaad tutvustamast. Saadet jääb lõpetama väike näidis Kambodža 60.-te elektroonikas geenest. Tõenäoliselt Punak meeride käe all hukkunud muusiku Ross serei hea vokaaliga ja selle ansambli nimi on tengefiewer ning lugu kannab pealkirja kinni vangis. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga, te kuulasite Reispassi ning raadio kaks. Kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.
