Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Kõigile raadiokohas on taas alanud saade puust ja punaseks, täna on meil 21. oktoober aasta jätkuvalt 2016 ning nagu ikka igas saates võtame ette ühe laiema teadusvaldkonna, no ja siis vaatame, missugused uudised ja missuguseid uuringuid selles valdkonnas viimasel ajal ilmunud on? Jaa, tänaseks teemaks on kosmos ning stuudios on Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma, tere Tõnis Terest. No praegusel hetkel tundub, et viimase paari öö jooksul on ilm läinud selles mõttes päris mõnusaks. Taevasse vaadates pimedal ajal on, on tähti päris hästi näha ja mitte ainult lihtsalt sellist noh, tavalist tähistaevast, kui selline asi üldse astronoomia jaoks olemas on, vaid praegusel hetkel tegelikult on käimas ka üks selline natuke väiksemat sorti, natuke, võib-olla vähem tuntud tähesadu, eks ole. Jah, orjaniidide meteoorivool on käimas ja noh, ta ei ole selline väga, väga suur või märkimisväärne meteoorivool selles mõttes, et noh, inimesed, paljudel Lähevad augustikuist, perseiidide meteoorivoolu ja mõned võib-olla ka siis Leoniidide meteoorivoolu, mis on kuskil seal novembri keskel olnud, siis jah, see orieniidide meteoorivool on, on jah kuskil oktoobri keskel teises pooles aktiivne. Ja kuigi seal kuule iga minut meteoori, siis siiski, kui minna selge ilmaga õue ja ja ringi vaadata seal kuskil südaöö paiku, et siis siis need ikka iga mõne minuti tagant ühte meteoori, võib-olla võib näha, et, et seda on siiski veidikene rohkem kui täiesti suvalisele öösel. Läbi aasta. Torio niidid, nagu ma aru saan, on siis kas, kas hälli komeedi tükid, eks ole? Kui sa nii ütled, jah, ma ei teagi täpselt. Jah, sedamoodi mulle endale igatahes igatahes kusagilt silma jäi, aga tegelikult vist kõikide nende meteoorivooludega ongi ju selline selline lugu, et need koosnevad mingisuguse suurema suurema kosmilise kehatükkidest või siis tolmust, mis, mis selle sabas liigub. Enamus Jahan kombeid, nende jäänuseid, et kui, kui komeedid päikesele lähenedes noh, aurustuvad siis piltlikult öeldes, siis jääb palju tolmu nende orbiidile maha. Kui siis maa orbiit lõikub selle selle tolmusabaga siis me näemegi selle tulemusena meteoor taevast alla tulemas. Ja noh, on ka, On ka arvatud, et Asteroididest võivad samad tulla, et, et kui on mingisugused asteroidide kokkupõrget või mille iganes niisuguse tagajärjel tekkinud sihukesed pisikeste-pisikeste noh, liivaterade või pudinate pilved kosmosesse ruumi. Niisiis, ühesõnaga, kellel on mõni soov varuks? Tasub, tasub neil päevil ja õhtul pimedal ajal taevasse vaadata, äkki näeksid mõnda Orioliidi tõenäosus on tavalisest pisut suurem. Aga meie tänases saates on igasugused muud teemad käsitlemise all ja me liigume sujuvalt siin oma tänasest teemade valikust, planeedist maa järjest kaugemale. Alustame siitsamast lähedalt. Alustame siitsamast planeedist Marss, millega seoses on sel nädalal olnud. Ja viimase paari nädala jooksul on päris palju selliseid põnevaid erutavaid uudiseid ning siis sealt edasi juba Jupiteri kaugete galaktikate ja selliste romantiliste mõteteni. Lõpuks võib vist nii öelda. Täna siis ühesõnaga saates puust ja punaseks, teemaks kosmos stuudios Tõnis Eelmäe. Puust ja punaseks. Kuulad saadet puust ja punaseks. Me räägime täna siin raadio kahes stuudios kosmosest ja viimastest kosmoseuudistest ja Tõnis Eelmäe, Tartu observatooriumi teaduri ja Madis Aesma on siin neil teemadel mõtisklevad ja selle nädala üks ilmselt selliseid dramaatilise maid, uudiseid tuli siis seoses planeediga Marss, kuhu saatis Euroopa kosmoseagentuur. Koostasin venelaste Ros kosmosega kaks kosmoseseadeldist, üks neist siis selle ülesandeks on olla Marsi orbiidil ja mõõta siis erinevalt jääkgaaside sisaldust Marsi atmosfääris ja teine moodul nimedaski aparelli pidi siis olema maandur ja laskuma samanimelisse kraatrisse. Ülesanne oligi põhimõtteliselt lihtsalt tervelt kohale jõuda ja see maandur siis pidi olema niisugune katsejänes selleks, et samasuguse tehnoloogiaga saata nelja aasta pärast aastal 2020 Marsile üks euroop. Kulgur, aga paraku pärast seda, kui, siis esimesed kuus minutit läbi Marsi atmosfääri laskumist tundusid, et läksid väga hästi umbes minut enne seda, kui see maandur pidi siis Marsi pinnale laskuma umbes minut enne seda igasugune side kadus, nii et paistab praegu ka nende Euroopa kosmoseagentuuri juhtide antud vihjetest, siis neil oli eile pressikonverents. Paistab praegu, et ilmselt ikkagi see laskumine oli sellise avariilise loomuga. Jah, see sky aparelli nimeline Marsile laskuv aparaati. Ta pidi tegema siis sellise poolpehme laskumise Marsile. Et kui sellest orbiiterist see laskumismoodul siis eraldus siis alguses ta kihutas suure kiirusega Marsi atmosfääri, pidurdas seal noh, lihtsalt sellised kilbid abil ja kui siis kiirus madalamaks läks, avas maanteel langevarju. Ja kui kiirus siis nii-öelda veel madalamaks läks, siis põhimõtteliselt visati langevarju Era ja käivitati raketimootoreid, mis siis pidid pidurdama sky aparelli kiiruse. No ikkagi väga väikseks juba ja need oleksid siukse paari meetri kõrguselt magasipinnale kukkunud noh, sihukese väga väikse kiirusega, mis siis. Ja aparaat oli konstrueeritud selliselt, et sellised kukkumised on siis oleks pidanud üle elama. Aga, aga, aga leiti jah, et nagu, nagu sa ütlesid, et, et enne plaanitud Marsi pinnale jõudmist kadus signaal. Ja no see ei olnud nagu päris nagu selline noh, et lihtsalt, et mingisugune piuks vaid see laskumisel sky aparelli kogu aeg saatis andmeid selle kohta, et mis tema pardal siis toimub. Ja, ja need andmed on üsna palju tegelikult kätte saadud juba ja neid hoolikalt analüüsitakse, et uurida siis välja, et mis, mis juhtus ja noh, juba on leitud, et tegelikult natukene liiga vara visati ära langevari ja rakettmootoreid, mis pidid töötama seal umbes 30 sekundit, töötasid ainult mingi kolm või neli sekundit kõla. Signaal kadus. Kõlab üsna hukatusliku ausalt öeldes, kui sa viskad langevarju minema ja, ja ka see, kui siis pidurdusmootorid töötavad 30 sekundi asemel kolm või neli tõesti. Jah, et ei tea jah, et eks nüüd tõenäoliselt hakatakse tegema ka Marsi pinnast pilt noh, et seal on ameeriklaste siis marsi luurekaamera nii-öelda ja, ja seesama eksomarsi arbiiter on samamoodi. Oskab oskavaid, suudab pilte magasipinnast teha päris hea lahutusega ja, ja ma usun, et eks siis hakatakse uurima seda piirkonda, kus on põhjust arvata. See sky aparelli siis sinna Marsi pinnale jõudis. Tal seal tegelikult juba on selline omamoodi meie läkitatud seltskond igasuguseid mittetöötavaid ja töötavaid esemeid vees, kusagil vist 15 ringis peaks olema neid asju, mida on enam kui 40 aasta jooksul suudetud marsile kukutada ja neist kujuneski aparelli enda saatusest me midagi ei tea, siis kaks kulgurid ikka vähemalt töötavad ja ja oportsiooniti oli ka see, mis üritas sellest kuskil aparelli maandub või siis noh, marssub pilti teha. Sest et tema peaks veerema sellest laskumist kohast kusagil umbes 10 kilomeetri kaugusel ringi, nii et suhteliselt lähedal, aga tal ei tulnud pilt paraku välja. Siis ta jah, pidi nägema ilusat langevat tähte, kahju, et kahju, et ei saanud seda pildi peale, jah. Jaa, aga, aga jah, et teisest küljest võib tunduda, et see on nagu niisugune väga suur probleem ja noh, ühtepidi kindlasti on, et et see noh, teiste ei jäi nagu edukalt lõpule viimata sel Marsile laskumise test. Aga samas sky aparelli nimeline aparaat pidi seal töötama ainult mõned marsipäevad. Ta on akutoitega või noh, oli võib-olla või akutoitega. Ja noh, ainult natukene aega siis pidi toimetama seal. Et see põhieesmärk oli just nimelt selle laskumise testimine. Selle orbiiteri töö on nagu selles mõttes äärmiselt oluline. Tema pardal on spektromeeter, mis mõõdab Marsi atmosfääri koostist ja noh, siis spikrite puhul räägitakse spektraalsest lahutusest, eks, et kui, kui nagu, et detailselt on võimalik spektrijooni uurida. Et noh, ma ei tea, paralleelina võib võib-olla tuua niimoodi, et, et kuidas me vaatame palja silmaga või teleskoobiga mingit taevakehasid. Et kui senimaani need Marsi atmosfääri uurimise mõõteriistad on olnud umbes sellise lahutusega, millele siis silmaga vaatamisel võib paralleeli tuua, nagu me palja silmaga kuud vaataksime. Ja nüüd sellel eksamarsi orbiiteril on see spektraalne lahutus noh, nii-öelda paralleelis siis umbes selline, nagu me vaataksime suure suurendusega teleskoobiga kuud. Et, et jah, see, see on nagu väga-väga noh, nagu niisugune väga võimekas instrument, et peaks andma peaks andma üsna hea ülevaate sellest, millised gaasid Marsi atmosfääris on ja noh, muidugi teadlasi erutab kõige rohkem see, et et kuidas on seal atmosfääris Loodmet Taaniga ja kas seda mõnes kohas võib-olla rohkem ja, ja kas see muutub kuidagi ajas noh, võib-olla tsükliliselt või midagi sellist. Et, sest noh, metaan on selline gaas, mis nagu vajab kogu aeg taastootmist, laguneb ära. Jah, ja no selle asja selline kaudsem taust on siis loomulikult ikkagi elu otsimine, et just nimelt see sime, küsimus, mida marsiga seoses on alati ikkagi ikkagi püstitatud, kuigi juba isegi viimasel ajal ulmefilmides enam elusorganisme Marsilt ei tule suurt. Aga Tõnis ekso Marsil, eks ole, nüüd on see noh, nii-öelda esimene etapp kahest just nagu läbi, eks ole. Gaasianalüsaatorite orbitaaljaam on edukalt orbiidil, sellega oleks kõik hästi Se maandur, mis pidi maanduma Marsile sellega, me ei tea, kuidas läks, nüüd on nüüd on küsimus muidugi selles, et kui nad plaanivad aastal 2020 saata järgmise etapi raames sinna kulguri mille nimi pidi siis olema Bridget siis see kulguri plaaniti tegelikult maandada sedasama tehnoloogiaga, millega sky aparelli maandumine, noh, võib vist öelda välja ei tulnud. Mida sa arvad, kas see võib tähendada seda, et selle kulguri sinna saatmine aastate pärast sattunud kahtluse alla, kuna kuna see maksab ikkagi palju rohkem, eks ole, miks peaks miks peaks sellise tehnoloogiaga saatma midagi palju kallimad sinna, kui pole kindel, kas suudab edukalt planeedile maanduda? See on jah, hea küsimus, et noh, tegelikult see praegu Marsil toimetav NASA kulgur Curiosity jõudis Marsile ka väga sarnasel viisil et samamoodi pidurdati isegi isegi veel noh, tegelikult natuke ulmelisemal viisil, et pidurdati samamoodi rakettmootoritega praktiliselt siis magasipinna kohale seisma see kulgur koos oma laskumismooduliga ja, ja siis kulgur lasti trossi otsas alla Marsi pinnale. Et, et noh, see, see on nagu see on nagu veel veel nagu noh, nii-öelda samm edasi, eks ja nad said sellega suurepäraselt. Või pigem tagasi see nagu stseen kusagilt ehitusplatsilt juba peaaegu. Nojah, umbes umbes niimoodi jah, et, et ja nüüd nüüd sellel samasel uuel, uuel kulguril, siis noh, et kui nad tõesti plaanivad ta sealt paari meetri kõrguselt alla potsatada, eks et noh, see on nagu natuke primitiivsem tehnoloogia veel, aga et põhimõtteliselt saab teha noh samas samas jah, et nagu sa juba mainisid ka, et et Marsi uurimine on käinud läbi kogu kosmoselendude ajaloo üle kivide ja kändude ja ja, ja kõigil kõigil tegijatel on olnud ebaõnnestumisi endisel Nõukogude liidul ja, ja nüüd siis Venemaal on muidugi neid, et väga palju olnud noh suisa kahju tegelikult, et on päris põnevaid kosmoseaparaat olnud, mis on siis, kas ei ole üldse maa juurest nagu kaugemale jõudnud? Või, või mis siis on noh, ma ei tea, Marsi marsist mööda lennanud või noh, mis iganes, et elame-näeme, ma, ma tahaks küll loota, et, et seda tehnoloogiat veel lihvida tehakse ja, ja, ja siis suudetakse siiski teha teha edu, kas uue kulguri laskumine sinna, et et see, see oleks ka tegelikult esimene selline aparaat, mis noh, tõsisemalt Marsi pinda puurib. Et plaan on, et tal on selline pinnasepuur, millega umbes kahe meetri sügavusel saab pinnaseproove võtta. Ja no igatahes Euroopa kosmoseagentuuri juht tõesti, nagu öeldud, eilsel pressikonverentsil ütles, et hoolimata emotsionaalsetest küsimustest ja sellest sellest võimalikust purunemisteemast missiooni esimene etapp ehk siis eksamas üks on, on ikkagi olnud suur edu, aga kui, kui, kui paarist asjast veel siin võib-olla marsiga seoses rääkida korraks Euroopa kosmoseagentuuri tegemistest kõrvale minna Ameerika ühendriikidesse, siis tundub, et selline pisike võidujooks on ka sinna tekkimas, mis muidugi ei meenuta sellist drivaalitsemist, nagu oli siin 40 45 aastat tagasi, 50 aastat tagasi superjõudude NSV Liidu ja Ameerika ühendriikide vahel. Aga tilluke võidujooks just nagu Marsil on tekkimas selles mõttes, et kui me siin oleme lugenud väga palju uudiseid sellest kuidasmoodi miljardär Tesla ja SpaceXi omanik Elon Musk muudkui lubab sinna minna, siis nüüd mõni nädal tagasi teatas Boeingu juht, et mask, rääkige, mis ta tahab. Esimene inimene, kes Marsile jõuab, astub välja Boeingu ehitatud raketist. Üsna konkreetne oli ta selles väljaütlemises. Tõepoolest, jah ja no eks ta sõnadel selles mõttes on ka natukene võib-olla tausta või, või nagu, nagu kaalu jah, et sest Boeing on olnud aktiivne aastakümneid kosmoseuuringutes kanderakettide ja mille kõige valmistajatele ja noh, sealhulgas ka näiteks kuula minekuks kasutatud Saturn viite valmistamisel ja et nad nad teavad, mida nad teevad. Et eks nad siis peavad oma teadmisi lihtsalt natukene uuel viisil rakendama, et samas samas kõik need nii-öelda uued firmad enamasti peavad omale ka seda nii-öelda oskusteavet koguma, et kuidas, kuidas asju teha. No küllap nad hakkama saavad. Nii et see, selles mõttes ma ei tea, kas aeg minna kihlveokontoritesse ja hakata panema panuseid, et kes siis on, et kas see Mars One või või, või siis see Musk või, või kes kes iganes. Aga no samas samas on ka see, et, et need firmad enamasti erafirmad jahivad enamasti siis maalähedase orbiit mis on seal paari-kolmesaja kilomeetri kõrgusel võib-olla seal nagu nähakse nagu selgelt, et et seal võivad olla nishi, mis on noh, majanduslikult tasuvad ütleme või et sellist sellist äri saab ajada. Et inimesed on nõus maksma orbiidil käimise eest. Marsiga on natukene teine teema. Ja ma arvan, et võib-olla esialgu sinna kihlveokontorisse pole mõtet minna, võib lihtsalt kusagil. Võib-olla näiteks seal observatooriumis võite omavahel neid kirvedasid rahulikult veel sõlmida, kus nii palju pole. Kuid nii palju pole vahel aga, aga nõnda palju siis hetkel marsist. Järgmise teemana läheme me järgmise kosmoseaparaadi juurde, millel pidi sel nädalal toimuma ka kusjuures kolmapäeval üks väga-väga tähtis sündmus ja see on siis Jupiteri ümber orbiidil olev Juuno. Kuulad saadet puust ja punaseks raadio kahes täna kosmose teemadel rääkimast Tõnis Eelmäe, Tartu observatooriumist ja Madis Aesma. Ja meie tänane teine teema viib meid ühe järjekordse põneva inimese ehitatud kosmoseseadeldise juurde, mis siis veel kaugemal kui Marss, mis parasjagu on ja juulis jõudis Jupiteri orbiidile teatavasti NASA sondil nimega Younan ja Juno on hetkel Jupiteri ümber tegemas sellist elliptilist orbiiti, siis mis näeb välja niisugune, et ta tegelikult Jupiteri ligidal üsna lühikest aega vaid paar tundi ja enamus ajast täidab ta siis kaugel, kaugel avakosmoses ja selle orbiidi kestvuseks on hetkel 53 päeva. Kolmapäeval pidi nüüd juhtuma siis see, et Juno oli taas Jupiteri ligidal ja pidi panema mootori käima selleks, et siis jupiterile oluliselt lähemal. Ma olen sõita ja hakata ümber Jupiteri tegema sellist orbiiti, mille pikkus oleks olnud vot siis ainult kaks nädalat. Aga kuna leiti, et mootoris on mingisugused anomaaliad, ehk siis kui ma õigesti aru saan, mingid ventiilid avanevaid liiga aeglaselt otsustati. Laseme ühe selle 50 kolmepäevase selle pika orbiidi seal veel teha ja proovime siis enne jõule uuesti. Jupiterile ligineb. Tegelikult jah, selle selle jupiterile lähenemise ajal oli isegi jah kaks nii-öelda probleem, et tõesti, et heeliumi, balloonide ventiilid ei töötanud nagu ettenähtud viisil ja ja, ja siis, ja siis leiti, et selle emissiooni turvalisuse huvides uuritakse asja enne kui, kui jätkatakse siis selle orbiidi muutmise manöövritega. Ja noh, mõnes mõnes mõttes on, mõnes mõttes on see võib-olla lõpuks hea, mine tea, sellepärast et selle tulemusena, et nüüd seda korrektsiooni tehtud, peaks tegelikult missioon pikemaks minema. Et võib-olla saab lõpuks ka jällegi seda Jupiteri pikemalt jälgida. Aga, aga teine probleem, mis tekkis, oli see, et et natukene aega enne seda, kui siis Juuno jupiterile kõige lähemasse punkti jõudis oma orbiidil läks ta turvarežiimi. Ja noh, see turvarežiimis on selline nagu siis oleks satelliidil, et kui tekib mingisugune probleem siis siis satelliit ja nii-öelda kaitsmiseks jätab käima ainult kõige olulisemad alamsüsteemid. Ja noh, siis siis selle käigus siis teeb midagi, no näiteks selle Youna puhul siis ta suunati niimoodi, et ta vaataks maa suunas ja lülitas välja kõik oma instrumendid ehk siis teadust teha ei saa jah, et sellel sellel nii-öelda jupiterile lähenemisel siis noh, nii-öelda magati maha need pildistamised ja, ja teiste teiste instrumentidega analüüsida, et et mis seal päris täpselt nagu juhtus, veel ei teata, et seda uuritakse. Praegult telemeetria ütleb, et Juuno on täie tervise juures. Ja nojah, avakosmoses on, on iga võib igasuguseid asundusi juhtuda, et praegult, kui päikesetuul on jäänud nõrgaks päikese aktiivsus on ära kukkunud siis tegelikult Päikesesüsteemis on arvestatavalt kasvanud ka kosmiliste kiirte siis väljastpoolt päikesesüsteemi tulla tulevate kosmiliste kiirte ampson siis vesiniku tuumad ja heeliumi tuumad ja mis on kohutavalt suurte energiatega, et nende voog on kasvanud ja kui siis satelliidi elektroonika saab näiteks pihta ühe sellise osakesega, siis, siis seal võivad noh, hetkeliselt või sellised lühiajalised anomaaliad tekkida mis on nii-öelda siis veel veel nagu suurema mõjuga kui Jupiteri niigi väga-väga hull selline kiirguskeskkond Jupiteri magnetväljades. Ja see Jupiteri kiirgus oli ka see põhjus, miks ju Juunale alguses, kui ma õigesti aru saan, just nimelt niisugune orbiit tehti, mille puhul oli ainult ainult väga, väga lühikese aja selle planeedi lähedal, sellepärast et muidu oleks ta lihtsalt ilmselt varem ära kõrbenud kuid oleks jõudnud seda eeldatud. Diabilthan koledat oodatakse. Jah, piltlikult öeldes tõesti, et et noh, see on nagu maagi magnetväljas on üsna palju siis päikesetuuleosakesi, mis on siis maa magnetväljas lõksus ja kus tegelikult noh, nagu see magnetväljas liikudes suur energia, õhk genereeritakse. Kuna Jupiteri magnetväli on kohutavalt palju tugevam võrreldes maa maa omaga siis nende nii-öelda lõksu jäänud osakeste energia on hästi suured ja neid osakesi on palju. Ja noh, Nad pommitavad siis kogu aeg satelliit ja noh, mõni ikka läbi läheb, eks sealt sellest kuigi need kõik instrumendid on väga, väga nagu tõsiselt võrestatud ja nii edasi, siis noh, see on kõik niisugune tõenäosust mäng. Et siis jah, välistada seda fataalset tabamuste tekkimist, siis siis proovitakse teha minimeerides Jupiteri lähedal oldud aega. Jah, kosmos on ikkagi tegelikult noh, kui siin üritada seda kuidagi niimoodi labaselt kokku võtta, siis kosmos on tegelikult ikkagi üsna vaenulik kaht kõigele sellele, mida me sinna saadame, kas siis kas siis kas siis inimesi või või, või seadmeid. Täpselt nii sedamoodi siis Younast ilmselt järgmiselt tähtsad uudised selle kosmoselaevaga seoses või selle kosmoseaparaadiga seoses tulevad meile siin pisut enne jõule, kui ta peaks siis uut proovi tegema, hakkama sinna sellele lühemale orbiidile minna, loodetavasti ta käsi seal kaugel Jupiteri ümber käib. Hästi, järgmiseks arendame päikesesüsteemist sootuks välja, see on puust ja punaseks. Raadiojaam on raadio kaks. Puust ja punaseks. Raadio kahes käimas saade puust ja punaseks täna 21. oktoobril 2016, juhul kui sa meid otse kuulad juurde, kuulad järele, siis on kuupäev loomulikult mingisugune muu sõltuvalt millal sa seda teed. Ja siin stuudios on Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma ja meie jututeemaks on viimased kosmosega seotud uudised. Saate alguses rääkisime natukene tähistaevast ja sellest ka, et praegusel hetkel on võimalik näha siis sellist meteooride voolu nimega Orio niidid. Neid siin meil aastas on mitmete nimedega suvel loomulikult kuulsamatena näiteks siis perseiidid, siis detsembris keminiidist praegusel hetkel siis on orjaniidide aeg aga tähistaevasse sügavamale minnes või siis kaugemale minnes. Nüüd tuli üks uudis, mis on siis seotud Hubble'i kosmoseteleskoobiga ka. Nimelt analüüsiti NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri teleskoobi saadetud andmeid. Et siis kui nüüd väga lihtsalt öelda tähistaevas on 10 korda rohkem galaktikaid vaadeldavas universumis. Kui me siis seda tegelikult siiamaani oleme arvanud, Tõnis, see tähendab siis, ühesõnaga taaskord väga lihtsustades seda, et tähti on 10 korda rohkem, kui me oleme arvanud või. Võib ka niimoodi öelda, kuigi see ei pruugi võib-olla tingimata tähendada tähtede tähtede arvu, no siis kümnekordset suurenemist. Mis teha, et tõesti, et kui 90.-te aastate keskel Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehti nii-öelda Habli süvavälja pilt ja hiljem siis nüüd juba sel aastatuhandel Habli ülisügava välja pilt siis sealsamas alas on tehtud väga paljude erinevate kosmoseaparaatidega ja maapealsete siis teleskoopidega. On tehtud vaatlusi teistes Lainalades. Hakati neid pilte on ka natukene, vaatame veel veel detailsemalt uurima uute andmete lisandudes. Ja leiti, et jah, galaktikaid on vähemalt 10 korda rohkem universumis kui seni arvatud varem oli leitud, et umbes 100 miljardit galaktikat võiks olla universumis, noh, nüüd siis on mis asi on triljon või? A'la ma jah. Ja, ja siis leiti muidugi kah, et suur osa nendest uutest galaktikatest on väikese massiga galaktikad. Et noh, kes on sattunud, et lõunapoolkerale lõunapoolkera taevas paistavad Magahesi pilved on meie, meie galaktika kaks kaaslast galaktika, vaat selliseid väikse massiga galaktikad. Ja no vot selliseid galaktikaid siis on noh, nagu väga palju rohkem kui neid senimaani teada oli. Ja sellistes väikestes galaktikas muidugi tähti tükk maad vähem, eks, kui meie galaktikas, kus on seal noh, ütleme paarsada miljardit tähte võib olla. Aga mida meie jaoks nagu see fakt, kui selline nüüd siis nüüd, siis tähendab kuidasmoodi me seda saame, panime, mitte meie, vaid siis teie, kes te olete, astronoomid, kuidasmoodi, te saate seda, ütleme, uue sellise lähteplatvorm mina igapäevases töös kasutada või, või mida, te peate sellega seoses nüüd arvestama? No ühest küljest see uuring annab võimaluse noh, nii-öelda toetada või, või siis ümber lükata, eks erinevaid erinevaid teooriaid selle kohta, kuidas universumis struktuur tekkis. Ja noh, need vaatlused siis toetavad tegelikult sellist nii struktuuri tekke teooriad, kus kõigepealt universumis tekkisid mingisugused väga suured struktuurid, milles siis nagu hakkasid välja välja kondenseeruma nagu pisemad noh, piltlikult öeldes, et väga ürgses universumis olid näiteks suured gaasipilved või noh, nii-öelda suured tumeda aine siuksed halod siis või klombid millesse kogunes baas, ja juba siis nendest väga suurtest gaasipilvedest tekkisid nii-öelda väiksematesse väiksematesse tükkides galaktikad. Ja need tekkis siis hästi palju mis Aja jooksul muidugi, universumi vanemaks saades on paljud nendest galaktikate eest kokku sulanud siis oma grupi või super parvemassiivsemate galaktikate ka. Et see on üks selline teooria, mida arvatakse, et võiks olla, võiks seletada, kuidas meil neelase nähtava struktuur universumis on tekkinud. Aga jah, põhimõtteliselt on see ka, seletab, seletab noh, vähemalt mingil määral sellist asja nagu olbersi paradoks. Et see on nagu selline väide, et et kuna meil on taevas on tähti täis, põhimõtteliselt tähti on väga palju ja galaktikaid, eks on hästi palju siis põhimõtteliselt igas suvalises suunas vaadata, siis me peaksime nägema mingisugust tähte või, või noh, põhimõtteliselt jah, mingilt tähelt tulevat valgust, et miks siis öelda taevas üldse must on siis ta võiks ju valge olla või noh, valgustatud, eks. Et tegelikult tegelikult siis jah, see noh, nii-öelda tulemus siis ka näitab noh, nagu näiteks seda, et et suur osa galaktikatest noh, tegelikult eks mis olemas on, on nähtamatud mitte lihtsalt siis inimestele, vaid ka ütleme, Howli, Hubble'i teleskoobiga praktiliselt nähtamatud ja noh, võib-olla või suure tõenäosusega ongi veel, et kui me saame nüüd valmis siin noh, lähematel aastatel või lähematel aastakümnetel need väga suured teleskoobid maa peal, mis siis kohutavalt palju rohkem valgust suudavad kokku korjata ja siis noh, me näeme nii-öelda veel nõrgemaid galaktikaid. Aga põhimõtteliselt jah, et neid nähtamatuid, galaktikaid on väga palju ja kaks siis ka oluliselt põhjus selleks on see, et punanihe siis kosmoloogilina punanihe nihutab galaktika galaktikate valguse inimese silmale mitte nähtavasse, Lainalasse infrapunavalgusesse. Ja ka see, et, et meil on galaktikatevahelises ruumis on gaasi ja tolmu, mis siis, mis neelab valgust. Et, et see, see korjab efektiivselt nagu suure osa sellest kiirgusest ära, mida meie silmad näeksid ja selle tõttu siis kauniverson paistab mustana. Et ööd on mustad. Sekretär. Tolm teete siis mõneti mustaks põhimõtetest võib niimoodi öelda. No päris nii ei ole, et see, kuidas tolm, noh, selles mõttes, et jah, jälle jälle oli nii palju lihtsalt on liialt ja see on jah, natukene lihtsam jah, et piltlikult öeldes on see, et kuidas tolm otseselt, nii et noh, et kui on palju tolmu, eks kuidas see nagu mõjub, on see, et kui minna ilma kuuta ööl minna välja ja nüüd on paras aeg just ja vaadata linnuteed siis on näha, et Linnutee on nii-öelda kaheks lõhenenud selles linnude osas, mida me praegu umbes lõunaga ühes kuskil näeme õhtul. Ja vot see on just nimelt see tolm siis on mis on meie galaktikast ja, ja siin meie galaktikas on seda tolmu muidugi kohutavalt palju võrreldes sellega, mis suure tõenäosusega galaktikatevahelises ruumis. Et seal on ikkagi noh, väga-väga-väga hõre keskkond võrreldes siis meie galaktika tasandiga. Aga noh, vahemaad on ka suured ja, ja, ja kui, kui seal ka nii-öelda üks üks tolmuosakene kuupmeetris või, või kuupkilomeetris siis neid kilomeetreid järjest kokku pannes kuni nende väga kaugete galaktikate, niisiis sinna neid tolmuosakesi satub omajagu sinna selle nii-öelda suuna peale. Tõenäosus, et footon tolmuosakesi kokku põrkab, järjest kasvab. Meie tänase saate viimases teemas võtame ette ühe sellise plaani mille tulemit me oleme paljudes ulmefilmides näinud. Aga mis on nüüd ja tundub, et otsapidi reaalsuseks saamas, nimelt siis üks meeskond, mis koosneb teadlastest, juristidest, filosoofilist ja ettevõtjatest, teatas siin nädalapäevad tagasi. Plaanis on luua maailma esimene või siis peaks ütlema Päikesesüsteemi esimene kosmoserahvusühesõnaga siis selline riik, mis asub kosmoses. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja siin stuudios on Tõnis Eelmäe Tartu observatooriumist ning Madis Aesma. Ja meie tänane viimane teema puudutab siis sellist loodavat kosmoseriiki nagu seda on Asgardi ja see on siis nime saanud ühe mütoloogilise vana põhjala linna järgi ja Asgardi ja eeskõnelejaks on siis niisugune teadlane ja ettevõtja nagu Igor Asherveli, tema on siis aseri päritolu vene teadlane. Taustast aru saan. Ja idee on tõepoolest siis luua kosmosesse riik, mille kodanikuks võib igaüks praegusel hetkel selle riigi kodulehel, mis oli Sisaskardia punkt space isegi hakata seal minu meelest oli tänahommikuse seisuga kusagil 460000 inimest peaaegu ennast kirja pannud. Aga see ei tähenda nüüd otseselt paraku siiski veel seda, et see võiks minna koju hakata oma asju pakkima ja lennata õige pea siis kusagile kosmosejaama elama. Praegusel hetkel on see lihtsalt selline ideaal. Ja see on jah, selline tõsiselt tõsiselt nagu huvitav mõte või noh, ütleme siis, või huvitav eksperiment meie maailma praeguses poliitilises korralduses võib-olla et see eesmärk, jah, on on tekitada. Ühest küljest nagu ligipääs kosmosele absoluutselt kõigile inimestele, et ka põhimõtteliselt oleks selline võimalus olemas. Ja seda kõike sõltumatult siis maapealsetest praegustest poliitilistest jõududest või huvidest. Ja tõesti, see Oskarde nimeline riik on plaanitud siis registreerida roojuures. Et, et kui, kui seal on vähemalt siis 100000 inimest on nii-öelda registreerinud ennast kodanikuks nii-öelda või tahtnud saada kodanikuks, et siis on siis on põhjust ÜRO-s seda seda nii-öelda proovida. Aga noh, loomulikult ÜRO liikmesriigid peavad siis kas ta tunnustama. No elame-näeme, nagu sa ütled siis ligi pool miljonit kodanikku kandidaati on juba olemas. Ja vaatame, kuidas sellele asjale ÜRO-s läheb. Ja esimene plaan neil peaks olema siis saata kõigepealt orbiidile üks satelliit, kui nüüd sellisest füüsilisest nii-öelda riigist rääkida. Ja siis ongi nagu riik. Nojah eks sealsamas jälle üteldakse, et niikaua kui nende kosmoseseal, et, et mis, mis, millest te räägite. Kuigi tegelikult jah, see võib-olla ei olegi nagu otseselt riigik selles mõttes, et see on nagu pigem just nimelt see noh, nii-öelda noh, rahvus. Et noh, paralleeliks on toodud näiteks et indiaanlased USA-s, et noh, on on indiaanirahvad, aga neil ei ole oma riik. Et, et selles, et see on nagu noh, analoog sellega. Ja noh, see ongi, see ongi ka läheb nagu väga kokku sellega, et et teha noh, nii-öelda mingi reaalsetest noh, nii-öelda nõuetest sõltumatu selline noh, ütleme organisatsioon, mis koondab kõiki huvitatud inimesi üle terve maakera, sõltumata sellest, kus nemad elavad, juriidiline keha, siis jahtumist ütleb jah ja, ja tegelikult on noh, on selline avakosmoseleping mis on juba mitukümmend aastat seal, kuuekümnendatel ma arvan, see tehti juba, et mis siis tegelikult ei, ei keela sellise noh, nii-öelda organisatsiooni loomist. Et see leping küll keelab seda, et ükski riik ei tohi omada, on noh, näiteks teisi taevakehasid põhimõtteliselt ei ole lubatud, ma ei tea, lennata kuu peale lüüa lipp siis nagu kuusse ütelda, et see on nüüd minu maa minu kuu. Et sellist asja sellist asja ei lubatud teha. Aga noh, see on nagu huvitav iseenesest, eks siin on kindlasti on väga palju just nimelt selliseid nii-öelda juriidilisi küsimusi, et et mida, mida kogu see ettevõtmine nii-öelda kaasa tuua või noh, et et kui, kuna see on siiski maa peal tegutsevate inimestega on väga tihedalt seotud, et mida see siis nagu tegelikult noh, erinevatel erinevates situatsioonides nii-öelda võib tähendada. Saame näha, saame kuulda sellest kuidasmoodi, seal Askaardial minema hakkab, aga nii palju tänaseks kosmoseteemadest peame nüüd siin saatele joone alla tõmbama. Kuulake meid järele, kuulake järgmisel reedel samuti raadio kahes saadet puust ja punaseks kui eetris juba uued teemad ja püsige loomulikult ka muul ajal lainel tänalid stuudios Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma kõike head.
