Tänapäeval saavad asjad vanaks hoopis kiiremini kui muist. Me ei osta enam külmkappi või telefoni lootusega,  et kasutame seda oma päevade lõpuni. Siis parandame lastele ja kui hästi läheb,  annavad nemad veel oma lastele. Teiselt poolt On meis ikka veel sees hoiak nendest aegadest,  kui miskit polnud õieti saada. Et midagi ei tohi kergel käel minema visata,  sest mine tea, äkki läheb tarvis. Nii kogunebki meie ümber kõiksugust, kola,  nodi, träni, nasvärki või kuidas keegi seda nimetab. Seesugune varandus ei võta üksnes ruumi,  vaid paneb meid ka ohtu, kuna osa sellest ongi keskkonnaohtlik. Kui aga teeme kahju keskkonnale, teeme kahju  ka iseendale. Mida selle kraamiga siis peale hakata? Tere. Nii ma tõin teile Sellise vana teleka. Ja õliradiaatori. Võtate vastu? Ohtlike jäätmete ja elektroonika kogumisring Kohila vallas  on alanud üsna tagasihoidlikult. Prügiautot nähes ilmuvad kohale vaid üksikud jäätmeloovutajad,  kuid on külasid, kus aktsiooni on pikisilmi oodatud. Nagu näha, siin on tõeline vana tehnika,  väljanäitus eelajaloolised, telekad, kuvarid,  pesumasinad, arvutid, kõik on siin olemas  ja valmis ära viskamiseks. Kas need on kõige tavalisemad asjad, mis teile tuuakse või? Telekad arvutid, teed sellised eroonikaringis inimesed küll jah,  tulevad ju, kõigil on, tahavad ikka siledat laut ekraani. Kui tehnika on vaid kuskil 10 aastat vana,  siis see pole enam moodne ja visatakse ära,  aga Adila külas on moes ka taaskasutus. Vaadake siia, siin on mikrolaineahjuostkast,  vaadake plin. Voila uhke. Miks sellist jäätmekogumisringi korraldatakse? Sellises ekohus ringid on vajalikud eelkõige sellepärast,  et tulla inimesele ligemale küladesse, et et on küll jäätmejaamasid,  kus nagu võetakse ohtlik jäätmed vastu koduelektroonikat,  aga võivad jääda natukene nüüd küla kaugemale. Et ja Raplamaa MTÜ on selliseid ringe teinud juba neli aastat. Tere, proua. Me tulime vaatama, mis te, mis te toote. Mis teil siin, ninad on, siis? No ma ei tea head vist pole midagi, vanad käkised,  muruniidukid ja need, see on töötav ventilaator,  mida pole kasutatud, aga veneaegne. Mis teil on, ravimid, igasugused kõik vanad värgid,  jah, no nii nagu kirja tuli. Ei tohi, no vaat seda ma pean andma, kraadiklaas,  see on, ma ei tea, veneaegne mingisugune  ja seest on katki. Lik seda ma tahangi eraldi näidata ja ütelda,  kes, kas ta paneb kuskile ära ja aga ravimid on kõvasti ja,  ja need on õlid ja vanad. Teise lugu ongi see, et ega inimesed ei teagi,  et, et niisugused ohtlikud jäätmed kodus on teavad,  et on ja, ja siis lihtsalt tulebki ära tuua,  et ja on ka selliseid markantseid juhuseid,  kus on nagu ostetud või saanud siis uue elamise  siis noored inimesed, eks ole, siis nagu on jäänud nagu  vanast ajast, eks ole nüüd ohtlikud jäätmed järgi. Et ju nõukogude aeg oli see komme, kus ju ütleme,  värvijäätmed, kui sai värvi jooseti suuremas koguses,  et äkki kunagi ei saa siis on niimoodi, et tuuakse päris  korralikult suured värvipurgid ära. Miks nad ei võiks siis nii-öelda seal vedeleda seal kodus,  mis nad siis keskkonnale teevad? Ta eelkõige on see, et, et pakend metallpakend võib ära rostetada,  ta hakkab lekkima ja, ja lõpuks ta võib sattuda meil põhjavette. Et eesmärgiga on see, et, et ohtlikke jäätme käideldakse  nõuete kohaselt Ja ja nii ta on. Ja prügikasti ju neid panna ei tohi. Prügikasti ei tohi neid panna, jah, täpselt,  et ohtlikke jäätmed ei tohi seguneda teiste,  noh olmejäätmetega. Väga populaarne on kõiki asju ringi valada. Rosolniku pudeli sees on mingisugune vana õli  ja proovime korra lahti teha seda ja. On küll ohtlik õrnalt niimoodi ja. No täiesti tundmatu asi ilmselt ei ole eriti ohutu värk. Kas inimesed nagu tunnevad ka keskkonna vastu huvi  või nad lihtsalt tahavad oma vanadest asjadest lahti saada? No ma usun, et inimesed ikka järjest tunnevad rohkem huvi  ikkagi keskkonna vastu säästmise hoidmise vastu  ja kui ka see tendents valdavalt, et nad tahavad lahti saada Kas mingil hetkel saavad need kodud ka puhtaks nendest  jäätmetest või neid tekib ainult juurde kogu aeg. Nii kaua, kui nii. Teisteerib ja tarbib nii kaua, tekib ka jäätmeid. Tavajäätme kui ka ohtlikke jäätmeid. Seda pilti vaadates paneb tõesti imestama,  et inimestel on kodudes selline keemia tagavara. Nüüd on see õnneks kodudest kokku korjatud. Aga mis sellest kõigest edasi saab? Kogumisringilt saadavad jäätmed liiguvad edasi Tartu külje  all asuvasse Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse. Siia tuleb aastas keskmiselt 20000 tonni ohtlikke jäätmeid. Vastavalt materjalile leitakse sobiv käitlusviis  või uus elu kõigele, mida tavainimene rämpsuks peab. Ma saan aru, et kuigi see külmkapp näeb üsna armetu tootena välja,  siis jäätmekäitluse jaoks on ta ikkagi kasulik,  ta läheb kuskile edasi. Jah, ta läheb edasi, tegelikult antud hetkel me transpordime  Soome ja Soomes läheb ta ümbertöötlemisse,  kuna Eestis seda tehnilist võimalust ei ole,  mis see tähendab siis nüüd freooni balloonid võetakse  küljest ära, kõik freoone öeldakse enne välja,  siis eemaldatakse ära kompressorid, siis eemaldatakse ära metall,  vask, plast, kõik ja isolatsioon, nii et kõik tegelikult materjalipõhise. No inimesed tõid ju väga palju selliseid vanu arvuteid  ja neid kineskoop telekat, kas nendega ka  siis midagi tehakse samamoodi, siin on väärtuslik asi sees  ja siin on tegelikult see kestab samamoodi kui päris  metallide öelda, mingisugune milligrammidik on sees kulda,  sa, hõbedat on siin sees legemmida, aga samamoodi  eraldatakse nad materjalipõhiseks ja lähevad uuesti  taaskasutusse kui materjalina. Ja noh, need me tegelikult praegu momendil transpordime siin  Eestis kuumaverekisse. Kas siin on siis eestlaste poolikud värvipurgid kokku pandud? Võib öelda küll, jah, niimoodi poolikud ja pooltühjad  ja mõni või mõni võib ka täis olla, mis te nendega teete siis? Need lähevad meelejad purustusse purustatakse ära  ja siis edasi. Öeldakse tahkestame ta, et me saaks need ära põletada  või siis teeme talle jäätmekütuse, Kunda nordicu jaoks. No siin on selle käitluskeskuse ilmselt kõige kuumem koht jah. Või noh, tegelikult seal sees on veel ja seal üleval ta  tuleb niimoodi, et seisan, siin on kuskil 1200 kraadi on  siin sees ja mis siin põleb? Momendil põlevad nakkusohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete põlemisprotsess on kaheastmeline. Esimeses kambris, kus on madalam temperatuur,  põletatakse kõik jäätmed teises kambris,  kõrgemal temperatuuril toimub põlemisel tekkinud  suitsugaasides olevate ohtlike ainete hävitamine. Kas ta põleb siis nagu täielikult ära või jääb midagi veel  sealt alles siis tuuja ainult järgi, mis see,  mis ei põle e muud mitte midagi järgi ei jää,  isegi ütleme, kui me räägime plekist, siis õhem plekk põleb  ka ära, mitte midagi, noh, läheb nagu see tükkideks,  ära selle seal ei jää, mitte midagi järgi koos väheneb tunduvalt,  aga mis sellest tuhast st tehakse, tegelikult on niimoodi,  et kuna me põletame neid ohtlikke jäätmeid,  siis me tegelikult tuas, teeme analüüsid,  määrame ära raskemetallide ja kui see nüüd ületab kehtivaid norme,  siis sõltuvalt sellest, kas ta läheb ohtlike jäätmete  prügilasse ladustamisele või siis tavajäätmete prügilasse,  sõltuvalt sellest pisku selle kõrval, mis alguses oli. Siit seest on näha tõelist tulemöllu jäätmed praegu põlevad  ja siin on tõesti nagu viimne päev lahti. See siin on ikka päris võigas pilt. See kõik on siin, õli mingisugust asju täis,  mis asjad need on? Siin on tegemist õlifiltritega, mis on nüüd purustist läbi käinud. Et on, siin on toimunud juba esimene purustamine enne  järgmist etappi. Ja see on tõeliselt selline keskkonna ohtlik materjal. See on küll jah, mis te teete nendega edasi läheb ta,  see valmistame jäätmekütuse, et me saaks ta ära põletada. No see on sobilik ka veel Kunda Nordicule jäätmekütuse valmistamiseks. Jällegi praegu ta näeb õudne välja, see hais on kohutav  ja see kindlasti väga ohtlik, aga pärast seda,  kui on jäätmekütus, läheb ta uuesti siis  nii öelda. Jäätmekäitlejatele seatakse iga aastaga aina rangemaid keskkonnanorme,  et nad oma tegevusega omakorda keskkonda ei saastaks. Seetõttu on ka siin kasutatav tehnoloogia väga kallis  ning käitlusesse tehtavad investeeringud suured. Jäätmed ei saa ilmselt kunagi otsa. Neid aina juurde. See nüüd ongi siis see jäätmekütus ja praegu,  kui ta värskelt on tulnud, on lausa soe. Et kui väärtuslik asi see teil nüüd on. Tegelikult see on päris hea hea kütteväärtusega juba. Tavaliselt noh, meil on keskeltläbi 20 kuni 25,  mega sauli on, kilogrammi kohta on kütteväärtus  millega seda võib siis võrrelda juba noh,  ütleme kaks korda parem kui alupuu. Aga niimoodi jah. Nii et ei ole see prügi nii väärtusetu, midagi. Ikka puhas ressurss. Puhta looduse üheks tunnismärgiks indikaatorliigiks on forell. Tõsi, niisugust kalanimetust, nagu lihtsalt forell eesti  keeles ametlikult olemas ei ole. See kala, kes on saksa keeles forell inglise keeles traut,  soome keeles taimen ja ladina keeles salmo raut pole,  meie teadsime teostes mitte forell, vaid meriforell. Asi pärineb ajast, meil meriforelli ja jõeforelli peet riti  eraldi kalaliikide, eks. Tänapäeval sünnib sellest üksjagu mõistelist kattuvust  ja ka segadust. Pole ju sugugi loogiline ütelda, et meriforell on  meriforelli ökoloogilise vorm just niisamuti nagu jõeforell  või järveforell. Järveforelli meie vetes ei ole, jõeforelli leidub aga enam  kui 100. jões. Mis poolest aga siis ikkagi erineb meriforellist  või kas neil on üldse mingit vahet? Üks tõuseb just sealt hüppas natuke jälgi seda putukat. Vaata, järgmine tuleb nüüd, suurem. Diivad on laiali, vaata, siputab mööda. Jah, vaata, kas ei võta ära, seda näed, tõuseb vend. Need on just kooruvad praegu, just kõik hakkab pihta. Selt õigel selle koha pealt peaks kala võtma varsti ära. Ja üks tõusis sealt lendujust. On hiliskevad ja see on jõe forelli püüdmiseks eriline aeg,  sellepärast et praegu toimub just ühe päevikute pulmalend  ja see tähendab seda, et praegu just praegu on jõe  forellidele toidulaud paksult erinevate lendavate putukatega kaetud. Sa lihtsalt jalutab siis mööda jõe äärt ja proovid silmata seda,  mis jões toimub. Just jah, et vaatan, kus kala pinnas käib  ja ja proovin imiteerida siis nii-öelda looduslikku putukat,  ehk siis viskan ta ülespoole ja lasen vooluga alla kanduda,  et selles kogu võti seisnebki. Väga hea. Praegu on just täpselt selline hetk,  kus meil õnnestus kalade söögipeoga kaasa minna  ja üks selline päris hea mõõdus poiss ei pannud tähele,  et. Teiste päris putukate sekka oli ilmunud üks tehis putukas. No jõe forell on ikka muud üle, jääb. Seega no laseme tagasi muidugi. Forell on üks varieeruvama elukäiguga kalu maailmas. Sellepärast pole ka Eesti jõgedest püütud forellide puhul  alati lihtne öelda, kas ta on jõe või meriforell. Forell on üks kalaliik, kellel esineb kaks vormi. Jõelise eluviisiga forell. Ka forell, kes elab ja toitub pärast maimuiga meres  ning tuleb jõkke kudema forellide eristamiseks Eesti jõgedes,  teevad teadlased koostööd kalapüüdjatega. Et seda hästi teada saada, olekski meil vaja rohkem neid  paise nii-öelda jõgede pealt ära saada. Praegu me ei saa ju teada, kas see jõeforell,  kes elab näiteks Kunda õe ülem jooksul saaks sinna merre  minna või kas tal teeks seda või mitte, sest paisud on vahel  tõenäoliselt praegu üle Kunda ja ülemjooksul olevad forellid  on kõik nii-öelda jõe forellid, et nemad meres käinud ei ole. Aga kui võimalus anda, mine tea, suure tõenäosusega osad  läheksid ja tuleks ka tagasi ja võibolla enam ei läheks,  sest siin on ikkagi väga hea elada. Kuidas jõe ja meri? Orelli välimuse järgi saab üldse vahet teha. Meriforelliga on üldiselt lihtsam et kui ikkagi Sa püüad  näiteks merest forelli, kes on hõbedane siis sa võid olla  suhteliselt kindel, et ta on meriforell. Kui sa püüad. Sama kala jõest siis samamoodi, ainult see täishõbedane rüü  aitab sul seda vormi määrata. Meriforelliks. Kui aga jõest püütud kalal ei ole seljas seda hõbedast rüüd  siis läheb asi keerulisemaks. Keerulisemate küsimuste lahendamiseks koguvad teadlased  püüdjatelt forellide päid, et võtta otoliidid. Kalaotoliidid ehk kuulmekivid kasvavad ajas  ning talletavad tema elukeskkonna veekeemiat. Doktorant Lagle Matetski on saanud kalurilt saadet. Ise kala on veel enne seda ära söönud selle paberitüki,  kui kalamees pakkus talle, näed. Mingid andmed ka veel siin läheb põnevaks. Siis läheb põnevaks, kui me seda paberilehe lahti saame. See on nii nagu, Et see on olnud siis emane kala täispikkus on olnud 60  sentimeetrit ja kaal 2480 grammi. Mis nüüd edasi saab, siis kuidas need ottoliidid kätte saab? Proovime need kätte saada, siit tuleb siis kõigepealt lahti lõigata. Kas on käes? Ja siin on teine. Magevee ja merevee keemiline koostis on erinev. Sellepärast näitab kuulmekivide analüüs täpselt,  kus antud forell on rännanud ja elanud. See aitab eristada meriforellid jõeforellidest. Nüüd on praegu selline olukord, kus Jarko nägi ära,  et siin eespool ja siis tegelikult seal taga ühe puu juures  on arvatavasti päris suured jõeforellid ja  mis muud üle jääb, tuleb proovida, äkki me saame kätte nagu  putukas langeb, siis ta kohe paneb laksu ära. Tuligi ära. Ossa raks. Päris priske poiss on ju päris ilus. Ruun ka. Kuulge, see on päris lahe, kala. Saame, eks ta jääb sul külge ka. Väga. Selline kala on täitsa mõõdus, siis ju paistab ju tegelikult  täitsa korralik, eks? Jõe forelliga 36 senti on mõõt, see on, ma arvan,  kuskil 40. Kas sina tegelikult väga kogenud? Harrastuspüüdjana teed väga selgelt vahet,  milline välimuse poolest on meriforell ja milline on jõeforell,  on sul mingi kindel reegel? No ega siin kindlat reeglit ei ole, aga üldiselt on nii,  et Need kalad, mis on meres käinud, et nendel nagu punaseid  täppe peale Samal aastal kindlasti ei tule, aga järgnevatel aastatel  võivad need nii-öelda punased täpid taas ilmuda. Aga kes on ainult jões olnud kala, sellel reeglina on  punased täpid teatud jõgedes teinekord jälle mitte,  et igal jõel on oma muster nii-öelda forellidel. Et siin on toodud siis erinevad pildid jõest püütud kaladest,  selline ei ole päris tüüpiline jõeforell,  et ka selline hõbedase läikega punaseid täppe siin üks-kaks on. Aga ka, et üldiselt välimuse järgi ei ütleks kindlalt ära,  et trikitab ikka oma välimusega, trikitab jah,  et, et forelli puhul kehtib see ütlus, et välimus on petlik. Analüüs kinnitab, et paari punase täpiga  ja hõbedase läikega jõest püütud forell on ikkagi jõe forell. Võrdluseks pealtnäha jõeforellilikuma mustriga,  samuti jõest püütud kala on meriforell. Miks meie forell niimoodi oma elukäiguga mängib? See on hea küsimus, et teadlased ei oska sellele veel  täpselt vastata. Arvatakse, et. Et selline elukäigu varieeruvus On tingitud siis sellest, et et võimaldada sellel Kalal või siis ka liigil paremini hakkama saada keskkonnavariatsioonidega,  millest see sõltub, kas ta on lõpuks meriforell  või jõeforell? Teadaolevalt sõltub see kahest faktorist. Üks on geneetika ja teine on keskkonnafaktorid. Kuna mõlemad vormid sigivad magedas vees  siis mingil hetkel võtavad siis need meriforellid vastu otsuse. Jutumärkides, et laskuvad nüüd merre. Aga see otsus võib siis konkreetsel juhul sõltuda sellest,  et sellel kalal on jões kehv olla, tal ei ole piisavalt toitu. Või siis teine võimalus, et selle kala ema  ja isa on talle geenidega selle mõtte pähe pannud. Põhimõtteliselt, ja ta aitab selle järgi. Meriforell võib soodsates tingimustes ja toidukülluses jääda  ka jõeelule. Huvitav on, et meriforelli järglastest võivad sirguda jõe  forellid ning jõe forellide lastest hoopis meriforellid. Otoliidi järgi saavad teadlased täpselt määrata,  kas püütud kala on meri või jõe forell. Veelgi enam. Forelli kuulmekivi tuumaosa keemiline koostis võimaldab  teada saada, kas forelli ema oli jõe või meriforell. Siinkohal annan edasi kalauurijate üleskutse kõikidele kalameestele,  aga nimelt kui püüate mereühendusega jõest kahtlase  väljanägemisega või muidu kuidagi imelikult suure jõe forelli,  siis andke sellest teada aadressil mehisp. Rohtla.uteeee. Omalt poolt lisan, et ärge selle püüdmisega siiski ülemäära kiirustage,  sest parasjagu kehtib õrnasepüügil keeluaeg,  mis kestab kuni aasta lõpuni. Et kiusatusest hoiduda, minge parem metsa kõndima kas üksi  või mõne kaaslasega. Tõsi, metsas võib silmata miskit, mis toob õrnema neiukese  põskedele tubli puna. See on see, millele tema väljanägemise pärast on antud  ladina keeles nimeks hallus impuudikus eesti keeles  siis häbitu fallos. Eestis tunneme teda ka tanuseene või maarasvana. Seentest on sellel sügisel päris palju räägitud,  aga vähem on räägitud sellest, et seened lõhnavad,  aga mõni on kohe eriti intensiivse lõhnaga. Jah, me räägime tanu seentest see tanu seene lõhna  või hais, kui kellelegi tundub, mina ütleks seda,  et kui kaugelt seda tunnetada, siis minu jaoks ta isegi  kõlab nagu või või kuidagi pannakse kokku nagu lõhnana esialgu,  kui teda on vähe. Et ta on võib-olla lääge natuke võib-, olla natuke mesimagus,  aga ikkagi minu jaoks esialgu lõhn, aga siis,  kui lähemale minna, siis ma olen nõus, et võib-olla  ka meenutab raipehaisu. Tanu seen armastab siis millist keskkonda? Siin ma näen, on Vaher, eks ole, kõik, mis siin kasvab. Jah, selles elupaigas me näeme, ilmselt see võib olla vabalt  mingi endine karjamaa kuhu on siis ühte teist peale kasvanud  mingil ajal ja me näeme siin palju kaske  ja remmelgat ja ja isegi tammon Sarapuu. See areng algab nagu sellise munakujulise arengujärguga  mida esialgu näeb siis noh, kuskil maapinna hästi maapinna  lähedal ja ta hakkab nagu siis suurenema see muna ja,  ja mingil hetkel läheb see muna lõhki ja seal muna,  kui ta lõhki läheb, siis tuleb see noh, see õige seen  või seene, viljakeha sealt. Ja. Viljakeha päris tipus on siis selline kübar,  see on päris pisike tänuseenel, noh võrreldes kogu viljakehaga. Ja seal peal on selline liimjas oliivroheline  või olivpruun, mass, mida kutsutakse kleebaks  ja see kleeba, see on üks selline keemiavabrik,  kuhu siis hakkab see putukate seltskond peale kogunema. Ja tulevadki siis reeglina nagu hästi kiired on näiteks  needsamad laibakärbsed või siis lihakärbsed,  nemad on nagu kohe kohal ja neid rohelisi lihakärbseid  vähemalt siin Otepää piirkonnas näeb võib-olla  siis kõige enam. Ja mida nad siis seal teevad, kui lähemalt hakata vaatama,  siis käib üks suur imemine ja seda leebat  või seda eosmassi sisuliselt koos lisanditega ilmselt  toitvate lisanditega ja sellest ilmselt saab kõhu täis küll,  aga sinna kõhtu rändavad ka seeneeosed mis on  ka seene üheks plaaniks. Ja noh, nende tiivuliste kõhus rändavad eosed  siis edasi ja nad väljutatakse siis kuskil lihtsalt kus,  kus see juhtub, nii et seen levib nõndaviisi  siis uutesse paikadesse. Aga siis, kui see kleebamass otsa saab, siis jõuab üha  rohkem mardikaid kohale, just nimelt siis punane  raisamardikas on üks nendest tegelastest,  kes siin silma jääb. Ja need raisamardikad, nemad söövad kõike,  nemad haukavad seda seene viljakeha siis nii-öelda suht  valimatult ja, ja ta kaob juba päris ruttu,  kui raisamardikad kohal on. Juhul kui läheduses juhtub olema herilasi  siis ja jõuavad selle tanuseene austajate hulka  ka erilased, aga erilased otseselt seda tanuseent ei tarbi. Et nemad käivad kärbeste jahil, saavad neid  ka kätte, sest tundub, tundub. See tanuseene pakutav. Kleebaks kutsutud ollus, see paistab vist veidi joovastav  lausa olevat, nii et kärbsed unustavad kogu oma oma elu  selles mõttes, et seda kaitsta ja õigel ajal põgeneda. Kuidas inimene peaks temasse suhtuma? No loomulikult aupaklikult nagu, nagu elusasse üldse. Nonii kseened ja vat need seened on nüüd tanuseene sugulased  vähemasti oleme kätte saanud, et need on murumunad  ehk ämmatossud. Ja nemad on ka siit juba eoseid kuhjanud  ja nendel ei ole kärbseid vaja, vaid siis noh,  kui natukene siit peale teda puudutada, siis see läheb  lihtsalt õhku ja tuul aitab levitada neid. Kõik mis hiilgab, ei ole veel kuld ja kõik,  mis haiseb, ei ole ka pask. Noori tanuseeni on omal ajal Saksamaal ja Prantsusmaal  söödud toorei nagu tavaliselt koos hapukoore  ja soolaga. Tanuseent on kasutatud podagra ravimiseks  ja samuti ka afrodisiakumina. Kuid tanu seentest on ka usutud, et kui need kasvavad  kellegi haua peal siis on kadunuke omal ajal pannud toime kuriteo,  mille eest karistus jäi kandmata. Mina varastasin need teadmised internetist,  kuid ärge minu üle ka liiga karmilt kohut mõistke. O kolm. Osoon.
