Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio, äpp, Google, Playst või aktorist. Kuulate raadio kahte värske vaba värske jagada. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Kõigile raadio kahes on taas alanud populaarteaduslik saade puust ja punaseks on 28. oktoober 2016. Nagu ikka igas saates võtame. Ühel laiemal teemal ilmunud uuringud ja uudised ja siis arutleme nende ümber. Ja tänaseks laiemaks teemaks on arheoloogia ning stuudios on Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning raadio kahe poolelt Madis Aesma. Tervist, Marge. Tere. Me oleme nüüd ka tükk aega tegelikult kohtunud siin raadio stuudios, aga nagu ma aru saan, siis üks asjadest, millega sa vahepeal oled tublisti tegelenud, on siis õige pisut aega tagasi avatud ERMi ehk Eesti Rahva Muuseumi arheoloogia osa püsiväljapanek, et sa aitasid seda siis koostada, mida see, mida see töö täpselt sinu jaoks tähendab, mida sa täpselt tegid, tõid, lõid kusagilt karbiga? Ma ei kujuta ette potikilde või see, see on muidugi väga-väga labane selline üldistus. ERMi eesti püsinäituse kontseptsioon on selline, et see kajastab Eesti ajalugu alates tänapäevast kuningannat ikooni et Eesti, kuidas inimesed elasid Eestis ja peamiselt just nende argipäeva priske igapäevaelu. Ja kuna Ernis endas arheolooge tööle ei ole ja seal ei ole arheoloogilisi kogusid siis selleks, et kajastada seal näitusel muinasaja osa siis võeti ühendust Tartu ülikooliga ja, ja siis koostöös meiega arheoloogiaosa, seal sündis. Aga mida Erm täpselt teilt tahtis, mida ta täpselt teilt ootas, kui te tõesti peate igapäevaelu just edasi andma, siis kas, kas neil olid mingisugused sellised väga konkreetsed suunised? Ma olen ERMi töörühmas osalenud juba päris pikka aega peaaegu algusest peale, kui hakati seda näituse kontseptsiooni tegema, nii et, et mul on nagu endal on olnud võimalus kaasa rääkida, et kuidas see näitus just nagu arheoloogia pooled olema saab, aga ta oli natukene väljakutse nagu sellepärast, et iga Marheoloogias inimest ka ei näe, meil on luustikud, aga me nagu noh, meil on raske ju teada, kes nad täpselt olid. Et selles mõttes see oli väljakutse, aga ma arvan, et me saime sellega päris hästi hakkama. Et neil on metalliaja osas on selline eksponaat nagu Kukruse emand. Kelle elulugu seal kajastame ja see naine ise on. Tal on tehtud selline näitusesaalis varjatud osa, nagu, nagu oleks hauakamber ja ta ise on seal eksponeeritud täpselt niiviisi, nagu ta leiti. Et siis on kogu see lugu sealjuures, et me oleme teinud Ermi kaasabil nagu ERMi rahalisel toel me oleme saanud teha ja kõikvõimalike teaduslikke analüüse lasime ka Inglismaal teha tema näo rekonstruktsiooni, nii et me teame, milline ta välja nägi, nii et kogu see naise lugu on seal siis eksponeeritud. Muidugi seal ERMis meil on arheoloogia osas nagu väga palju muid teemasid ka aga just see nagu inimese näitamine tema persooni nagu loo rääkimine on natukene väljakutse arheoloogidele. Me oleme sellest Kukruse emadest siin saates ka varem rääkinud, vähemalt ühel korral. Ja, ja nüüd on inimestel võimalik teda siis näha ja kõike seda riietust ja täpsemalt uurida, et meil on seal ka lisaks eksponaatide arheoloogilistel leidudele on ka päris palju digitaalseid rekonstruktsioon, et lisaks Kukruse emanda on meil on seal päris suures mahus eksponeeritud ka Rõuge linnusse materjal ja selle juurde me tegime kas siis digitaalse rekonstruktsioonilinnusest, mida saab siis lähemalt uurida. Kuklase emade näol oli siis tegemist kas vist esimesel aastatuhandel selle lõpus tänase päeva Ida-Virumaal elanud, sellise pigem pigem vist kõrgema klassi daamiga? Ta elas muinasaja lõpulõpul, et 12. sajandi lõpp 13 sajandi alguse vahetult enne ristisõdasid. Ta võib-olla ei olnud. Ta ei pruukinud eesti ülikonda kuuluda, sest me teame, et ülikud elasid linnusel ja Kukrusel konkreetselt ühtegi linnust läheduses ei olnud, nii et pigem oli tegemist siukse külaga. Aga kui me võtame kõik need ehted ja, ja riietus, mis tal oli, siis kindlasti ta ei olnud vaene, vaid pigem tallessike. Kas külanaine? Enne kui me läheme siin kõikide nende teiste tänaste teemade juurde, siis olen isiklikult veel Eesti Rahva Muuseumi jõudnud, ei ole ka selle Kukruse prouaga kohtunud, aga aga ütleme niimoodi. Kui nüüd talle on tehtud kase näo rekonstrueerinud Inglismaal, nagu sa ütlesid, siis ütleme, kui sellise näoga inimene tuleks meile kusagil tänaval vastu, kas me saaksime mingisugusest vahest aru või ta näeb välja nagu selline tavaline eesti naine. Ta näeb välja nagu tavaline eesti naine riietuse poolest saaksid kindlasti aru, Tal on teistmoodi, aga näojooned ja noh, silmatäitjal sinist värvi. Ja minu arust ei ole küll võimalik aru saada ja tema poole ka see, et ta oli tegelikult üsna nagu terve või nagu küll, suri meie mõistes väga nagu noorelt, 45 aastaselt oma aja ühiskonnas tegelikult see oli juba üsna kõrge vanus, nii et et noh, ta ei näinud välja niisugune väga nagu vana memmekene. Tänapäeva 45 aastased naised on ikkagi väga tegusad ja, ja nendel on pool elu alles ees, et võib-olla selles mõttes oleks natukene noh, nagu teistsugune. Vist keskiga algab tänapäeval üldse alates viiega. Jaa aga mis puudutab näo nagu põhijooni, need olid samasugused, siis. Selge tänaste uudiste juurde ja uuringute juurde minnes, mida me siin margaga läbi vaadata plaanime ja millest rääkida on selline tendents, et me alustame Eestist, noh, me tegelikult juba alustasime Eestist, aga me läheme ka edasi Eesti teemaga ja liigume seejärel siht üha kaugemale. Esmalt siis pärast järgmist lugu pärast järgmist muusikapala Kuressaarde, siis Inglismaale, siis Hiinasse ning lõpuks kaugele-kaugele Vaikse ookeani keskele polüneesias, nii et sinna viivad meid tänased arheoloogiarännakud ja stuudios, nagu öeldud, on Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja raadio kahe poolelt Madis Aesma. Sade on puust ja punaseks. Puust ja punaseks. Nagu lubatud, esimene tänane uudise või uuringu teema viib meid mere taha, aga mitte väga kaugele, vaid Kuressaarde Kuressaare linnus või Kuressaare kindlus on siis väga oluline selle poolest, et tegemist on Baltimaades ainsa sellise kindluse ehitisega nii suurega, mis seal siis säilinud sellisena enam-vähem nagu ta alguses oli, paljudest teistest on järel vaid varemed või siis on neid tublisti ümber ehitatud nagu näiteks siis toom ja eks ole Marge seal Kuressaares, nüüd siis toimusid väljakaevamised aastatel 2010 kuni 2015 ja sellest on valminud mahukas uuring ja siis ka raamat. Aga nagu ma aru saan, siis peaaegu poleks neid väljakaevamisi toimunud, sellepärast et taheti lihtsalt ta rekonstrueerimistöid ja mõeldi, et ärme arheoloogia üldse jändama hakkasin. Ja ma arvan, et see probleem ei anda eestipoolne, sest Kuressaare enda inimesed ja Saaremaa muuseumi töötajad kindlasti plaanisid algusest peale, et seal oleks arheoloogilised tööd, aga no igasuguste nende Euroopa rahastusprojektidega, kus on noh, mingid meetmed täpselt ette antud, et et mida siis see konkreetne rahastus oli turismimeetmest, et mida see siis täpselt tähendab, mis sinna alla kõik läheb, et seal võib tekkida selliseid mitmeti mõistetav asi, aga no õnneks läks kõik väga hästi, nii et selles mõttes, et Kuressaare linnus on nüüdseks uuesti rekonstrueeritud ja konserveeritud mitmed uued osad kas siis arheoloogide poolt välja kaevatud, eriti mis puudutavad seal ringmüüre ja, ja mitu torni seal ringmüüri sees jaga past passionaal süsteemis bastione kaevati ja, ja siis kogu sellest mahukast ettevõtmisest on nüüd sündinud. Mitmesajaleheküljeline monograafia. Raamatu nimi on siis kastellist kindluseks ja võib-olla olekski hea, kui me saaksime siin need terminid nagu selgeks teha, et mida tähendab siis kastell ja kas kindlusele linnusel on ka mingisugune vahe ja Kuressaare enda inimesed hüüavad seda üldse lossiks veel. Konkreetselt selle uurimuse raames terminoloogia nagu üsna palju tähelepanu pööratud ja mõisted on kõik lahti seletatud, et linnas on ka nagu üsna lai mõiste kindlus samamoodi, eks ole, et, et aga noh, antud uurimuses raamatule lisatud ka põhjalik seletav sõnaraamat. Et kõik ikkagi täpselt aru saaks, millega tegemist on, nii et anduv puhul on siis mõeldud niiviisi linnuseks nimetatakse konkreetselt konvendihoonet ja, ja siis enne seda oli seal kastell ja kindlus on siis kogusse kompleks, kuhu kuulub siis konvendihoone ja kogus kindlustussüsteem, nagu sealjuures, et et seal lisaks sellele kesksele konvendi joonele on seal ümber mitu eeslinnust ja siis on kaitsesüsteemid, on ju bastionid ja nii edasi, et, et see on nagu ta on nagu selline suur kompleks. Ühesõnaga, kindlus koosneb sellistest väiksematest linnustest võib ka niimoodi öelda, eks ole, aga loss ei ole ta ju mitte. Loss oli see msn Kadriorus, millel pole mingisugust kaitsefunktsiooni, pea. Jah, et selles mõttes see loss on rahvapärane nimetus Hästi, aga no 270 lehekülge ja viis aastat väljakaevamisi, see tähendab, et sealt ikkagi pidi leitama midagi päris põrutavat. Noh, see raamat on tõesti väga põhjalik ja, ja tegelikult on ka praeguse seisuga võib siis öelda, et Kuressaare linnus on praeguseks Eesti kõige põhjalikumalt uuritud keskeuusaegne militaar rajatis ja selles raamatus on siis ülevaade antud linnuse rajamisest, kuni siis viimase kasutuseni 19. sajandil siis Ago etappide kaupa, et võib-olla inimestele oluline teada, et linnus ei ole olnud kogu aeg ühesugune. Et kui ta rajati, siis ta rajati kastellinnusena kas telia seda vaid ette kujutada ja nagu tornlinnus, et kõigepealt oli ainult üks nurgatorn ja Vahele kas näiteks see, mis on Kiiu hulgas rõngas tellinud seal? Noh, see on nagu torn minnes jah, et, et see kastelli, noh, kui nüüd nagu täpne olla, siis sinna juurde kuulub ka tegelikult ringmüür. Et kius vist seda nagu ei ole, aga jah, aga sellesse Kuressaare Andres oli ja siis selle koha peale, kus ringmüür oli siis hiljem rajatise Comendi hoone Jakovendi on, on see, mida seal praegu ka näha on, et noh, Kuressaare ongi nagu eriline, et temal on see keskaegne konvendihoone nagu säilinud tänapäevani ja siis hilisematel etappidel siis kui juba tulid tulirelvad hakati rajama neid muldkindlustusi sinna ümber, et see bastionite süsteem, et see rajati siis põhiosas seitsmeteistkümnendal sajandil Rootsi ajal ja see on ka eriline, et ta on nagu tervikuna tänapäevani säilinud, nii et ma tean, et nagu Euroopa militaarhuvilised on väga vaimustatud sellest, et nad näevad nagu siukest seitsmeteistkümnenda sajandi tervik siukest Bastionaal süsteemi ja seal on Kuressaares ka vesi, eks ole, vallikraavis seal sees. Nii et noh, ta nagu on tõesti väga ilmekas Väga erakordne jah, ja ma arvan, et tõesti, kui minna kas või noh, ütleme siis Google Mapsi kogu lossi ja seda kõike ülevalt vaadata, saab väga hästi aru, millised tollased sellised seitsmeteistkümnenda sajandi baroksed kaitse põhimõtted olid, aga kas seal raamatus on sellest ka mõne sõnaga juttu, et miks see ikkagi niimoodi läinud on, need Saaremaa kindlustused on siis kõiki imekombel säilinud mis see põhjus on, lihtsalt lihtsalt pole erinevad sõjad sinna piisavalt palju kohale jõudnud. Jah, et eks ta sai ka nagu kannatada mõnedes sõdades näiteks seal Põhjasõja ajal ja siis pidi teda uuesti üles ehitama. Aga tema nagu erilisus on ka see, et enamus keskaegseid militaarlinnuseid, et neid ei kasutatud enam edasi pärast Liivi sõda pärast kuueteistkümnendat sajandit. Et näiteks võtame kas või Viljandi, eks ole, mis oli ka jooksus saksa ortonakkus ka surm, militaarkeskus, et et Kuressaare on üks väheseid, mida edasi kasutati ja tänu sellele, et teda kasutati, kogu aeg parandati, ta on ka säilinud. Nii et kõikidel Eesti ajaloo, Saaremaa ajaloo, vilistide kõikidel sõjaajaloofännidel, siis on põhjust minna, katsuda kusagilt, saada endale kas laenuks või päriseks raamatut, mille nimeks on siis kastellist kindluseks ja mis räägib siis Kuressaare linnus-kindluse ehitus loob selle väljaandjaks on Saaremaa muuseumi, nagu ma aru saan. Ja see on müügil kõikides hästi varustatud raamatupoodide ja seal raamatus on ja nagu väga palju nagu huvitavad ja alates sellest, et, et kõik senised arvamused linnusse üldse rajamise ja selle aja kohta on ümber lükatud ja noh, et tõesti seal on väga palju huvitavat lugemist. Ja üks asi veel, mis mulle endale silma jäi, selline tilluke fakt oli siis see päris alguses, kui see linnus rajati, kui ta oligi, siis see, ütleme kastell, eks ole, ehk siis torn ja siis müür sealjuures lihtsalt siis tehti ta praktiliselt täiesti mereranda. Aga tänaseks päevaks on siis maapind nii palju tõusnud, et tasub ikkagi Sisemaal. Ja täpselt nii jah, see ka küsimus, et, et kas seal üldse enne oli, asustustetab praegu siis selle selle uurimuse järgi nad leidsid randa viiva laudtee, mille nad ära dateerisid, nii et praeguse seisukoha järgi on siis niiviisi, et seal oli ikkagi sadamakoht. Aga seal ei olnud varasemat asustust. Sest nii palju hetkel Saaremaa ajaloost järgmise teemaga siin raadio kahes saates puust ja punaseks rändame ühele teisele saarele edasi, aga see on nüüd oluliselt suurem kui, kui meie kodune Saaremaa. Me hakkame rääkima Inglismaa ajaloost, läheme kaugemale minevikku. Kui me soliitikumi, siis kuulates raadio kahte saade on puust ja punaseks ja täna on siin arheoloogilist rääkimas Marge Konsa ja Madis Aesma. Kuula mind, ars. Mu ilma salapüüda tuleb või? Nii Salt Lake sell meile jäi. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte täna räägime saates puust ja punaseks arheoloogiast ja stuudios on Marge Konsa ja Madis Aesma. Ja meieni on nüüd jõudnud Inglismaa ajaloost ühe üsna omapärase rännaku lugu ja Inglise arheoloogid, briti arheoloogid siis ise nimetavad seda kõige vanemaks teadaolevaks. Noh, võib vist nii öelda ka dokumenteeritud, tõestatud, tud pikaks rännakuks ja see rännak toimus siis väga-väga ammu 7000 aastat tagasi ja see rännak nägi siis välja niimoodi, et inimene või inimesed läksid koeraga Yorkshire krahvkonnas. Võltscherigraphondad Yorkshire'i krahvkond on siis pigem Inglismaa põhjaosas võlts Iron seal Edela-Inglismaal peaaegu et seal valsi piiri ääres ja inimene ja koer või inimesed ei, koer läksid siis ilmselgelt jalgsi võtsid ette üle 400 kilomeetri pikkuse teekonna ja sellest, et nad just nimelt satiorksilist tulid. Sellest saadi aru tänu sellele, et, et hetkel käivad väljakaevamised kohas nimega publik mäed ja sealt leiti selle koerahammas ning hambaemaili järgi tõestati, et koer on joonud siis 400 kilomeetri kaugusel asuva Yorkshire'i krahvkonna vett ja selline pikk matk on siis täiesti pretsedenditu. Ja no ma ei ole kindel, kas nad tegelikult jalgsi läksid, sest tegelikult kiviajal läks peamisi liikumisvahendeid ikkagi mööda veeteed. Et nagu jalgsi liikumine, see on ikka väga-väga vaevaline, sest teid tollel ajal ei olnud. Tõenäoliselt nad pidid aeg-ajalt võib olla ja noh, ka jalgsi käima, aga ma arvan, et põhiosas ikkagi üritati liikuda nii Inglismaal kui ka mujal ja kaasa arvatud Eestis kiviajal ikkagi mööda veeteid. Ja noh, muidugi ka see, et hammas York'ist pärit on, see, see on tõesti kindel aga see päritolu ju tegelikult ise ei ütle, et kas see hammas liikus koos koeraga või ilma korrata. Aga no mingisugusel viisil pidi ta ikkagi 400 kilomeetrit kaugemale jõudma ja, ja kui mööda ja kui mööda veeteid pidi tõesti, siis võis teekond olla ju veel pikem, sest et ega jõgi vool alati ju linnulennul otse sinna, kuhu sa tahad. Ja ma mõtlesin, et ma võib-olla räägin natukene sellest analüüsist, sest tegelikult see on ka väga huvitav analüüs. Et kui sa mõtled, et see on lihtsalt üks hammas ja selle hamba põhjal saab siis öelda, eks ole, kus koer või siis ka inimene pärit on. Et, et see on nüüd viimasel ajal üha rohkem neid hakatud tegemas seda analüüsi ja me Eestis oleme ka nüüd pihta hakanud nende analüüsidega, et seal analüüse nimi on strontsium isotoopanalüüs ja, ja see mõõdab siis strontsium, isotoopide taset hammastes ja luudes seal printsiip on selline, et enamus kivimites on olemas väike kogustrontsiumi kuid strontsium isotoopide 46 ja 47 suhe on kiimiti erinev. Ja no laias laastus vanemates kivimites Ans transsumi 80 seitsmekogus natukene suurem võrreldes trandiumi 86. isotoobi kogusega. Inimesed omandavad siis strontsium idee ja taimetoidu kaudu ja siis selle kaudu tekib nagu inimese organismis luudes või hambaemailis kohaliku geoloogia keemiline jälg. Ja kuna jäävhammaste email moodustub lapse esimeste eluaastate jooksul ja hiljem see ei muutu, et jäävhambad on noh, nagu valmis ja siis siis need inimese vananedes ei muutu enam strontsium, isotoopide suhe selle mailis siis uurides seda suhet, milline see 86 ja 87 isatubki suhe on, siis saab teada, millise piirkonna geoloogia-alase siis vastab, et, et saab teada, kus see inimene oma lapsepõlve Sama võib öelda ka koera nii-öelda lapse kohta. Jaa jaa, aga nagu teha luudest, siis kuna inimese luud perioodiliselt tulenevad iga seitsme kuni 10 aasta tagant sisele luudest, seda strontsium analüüsi tehes, me saame teada, millises keskkonnas inimene elas vahetult enne surma, noh, kui me teeme arheoloogilistest luudest. Nii et kui seal meil, aga kui inglise arheoloogidel oleks olnud ka koera luustik seal, siis nad oleks saanud täpsemalt kajastada, et kas koer noh, millal ta siis näiteks jõudis sinna, kas ta jõudis oma elu lõpul Yorkist Stownhintsi juurde või siis varem Amosutanud jah. Aga jah, et see analüüs on see ka väga põnev, et, et meie esimesed uuringud, mis me Eestis oleme teinud näiteks meil just selle lastel ilmus artikkel Virumaa pronksiajal, eks. Matmispaiga ja mõnede teiste samaaegsete põhjaeesti matmispaikade kohta. Ja siis selgus, et enamus inimesi on seal kohalikud sündinud ja kasvanud, surnud samas kohas. Aga Kunda lähedal ühes kalmes olnud vähemalt üks maad. Ta on sündinud hoopis kusagil Karjalas, tõenäoliselt. Samuti väga pikk rännak ikkagi ette võetud, siis. Just nii, et jah, see on niisugune väga põnev analüüs. Mis muidugi seda kohta puudutab veel, kustkohast see koerahammas siis leiti, ehk siis paiknemiga plikmed siis nagu sa siin ütlesid ka see asub just nimelt kuulsas tõunentsi lähedal, aga Stonehenge ennast sel ajal, kui see koerahammas sinna jõudis, ehk siis 7000 aastat tagasi veel olemas ei olnud ja selle ehituse alguseni jäi veel, no ütleme 1500 aastat või midagi taolist, aga kas see võib tähendada, et sellel paigal oli siis juba tollal n Estonia mingisugune oluline tähendus, kui kusagilt väga kaugelt võimalik, et keegi tuli koos koeraga sinna? No need arheoloogid, kes seda kohta uurivad, nad on teinud seda juba mitu, mitu aastat seal kaevanud seda asulakohta, noh, nemad on välja selgitanud, et see oli väga pika aja jooksul kasutusel seal umbes 3000 aasta jooksul. Et see võib-olla ongi nagu Inglismaal praegu teada vähemalt üks väheseid kiviaja asulakohti, mis on nagu pidevalt olnud kasutuses kiviajal sageli ikkagi rännata ringi ja nad laagripaigad on võib-olla rohkem nagu ajutisemad. Ja noh, see nagu seda ühte kohta kasutati nii pikalt, et nats nad mõtlevad, et seal pidi küll mingisugune eriline tähendus olema. Et kas siis religioosne või siis oli see selline mingi kogunemiskoht, kuhu ikka ja jälle tuldi ja millest siis diood ikkagi päris kaugel. Nojah, selles mõttes noh, vähemalt 400 kilomeetri kaugusel ja no loomulikult seal kohast, nad on analüüsinud ka tööriistu ja ka nagu tööriistad, mida, mis seal plik niidistan, leitud on pärit ka üle Inglismaa ja näiteks noh, kiltki viisiialda, võilsist osa tööriist on Kesk-Inglismaalt. Aga tegelikult noh, kiviajal loomulikult inimesed liikusid, et ka need igasugused DNA uuringud on näidanud, et nagu migratsiooniga ja noh, nagu pidevalt toimunud, aga mis see analüüs on jah, nagu huvitav või mis ta nüüd on ka mitte ainult Inglismaal, vaid ka mujal, kus on seda tüüpi analüüsi? Ei, tehtud on see, et me kunagi varem ei teadnud, et inimesed oma eluaja jooksul nagu tegid nii pikki rännakuid. Meie ettekujutus on varem olnud, et need Micratsioonid on sellised noh, nagu hästi aeglased, eks Jahambesed kilomeeter aastal põlvkondade kaupa. 400 kilomeetrit, meie võime selle küll siin autoga maha sõita mõne tunniga, aga, aga ikkagi keskmisel kiviajal, ma kujutan ette, et see 400 kilomeetrit noh kui see tänapäeva ümber panna, sinna võiks panna paar nulli võib-olla lausa juurde, sest et noh, vahemaadel ikkagi hoopis teised ja lisaks ka ilmselgelt see teadmatus, mis võib-olla järgmise metsa taga Just et, et sul ei ole sildasid ja kõik see liikumine rajade kindlasti ei läinud ka otse, on ju ja, ja, ja see on kõik noh seal ei ole ühte veeteed, mis viiks, on ju põhjast lõunasse, vaid sa pead nagu erinevaid e-teed sõitma on ju. Ja kõik nende vahepealsel paatide tassimine ja nii edasi, et jah, see kindlasti ei olnud nagu lihtne, aga samas noh, kui sega võttis seal võib olla kuu või poolteist aega, siis tolle aja inimese elu võib-olla ei olnud ka nii kiire kui tänapäeval. Siis vaikselt koeraga läksi. Koer ise siis nagu selgub sellest hambaanalüüsist veel oli tõenäoliselt selline saksa lambakoera moodi, aga pisut rohkem välimuselt hundile lähedane. Ja see on üks sihuke tüüpilisemaid koera liked koeratõud muidugi sellel ajal ei olnud välja kujunenud ka siiski oli, kuna koer eraldus hundist juba palju-palju aastaid tagasi, et ta Euroopa vanimad koera leiud on seal 30000 aastat tagasi siis noh, olid juba selleks igaks juhuks, et ikkagi nagu koera nii-öelda populatsiooniliinid välja kujunenud. Ja lihtsalt sellest uudisest nagu ajendatuna uurisin natukene meie Ostioloogide käest, et milline võis Eestis Mesoliitikumis olnud koerad, millised võiksid need välja näha, sest meil on, Eestis on pulli asulast leitud koeraluid. Ma saan siis 11000 vot aastad tagasi. Ja nende arvates ta võis olla umbes sama nagu kõrge nagu see saksa lambakoer, aga ta tõena tavaliselt oli pigem nagu siberi Haski. Et, et pigem nagu seal seda tüüpi, et aga võib-olla natukene rohkem noh, nagu hundi moodi. Sedasi siis siberi Haski meenutab pigem sellist nagu, nagu põhjapoolset loome ikkagi. Jah, jah. Nii palju muistsest inglise koerast, järgmine teema viib meid nüüd, nagu öeldud, siis Hiinasse ja sealt on siis tehtud üllatav avastus, mis on seotud kuulsate terrakotasõdalastega siin saates puust ja punaseks. Räägime täna, arheoloogiliste stuudios on Marge Konsa ja Madis Aesma. Raadiojaam on raadio kaks. Puust ja punaseks. Järgmise jutuga läheme Hiinasse ja umbes aega 200 300, enne meie aja arvamist. Ja juttu tuleb siis Jini dünastia esimesest keisri-ist, kelle mausoleumis leid siin seitsmekümnendatel tuhandeid terrakota sõdalasi, ehk siis noh, nii võib vist öelda sõdurite mudeleid ja nüüd arvatakse siis Hiinas, et need terrakota, sõdalased ja nende loomine võis olla inspireeritud vanast Kreekast. Teadaolevalt üks kõige kuulsamaid selliseid esimesi kultuurisilla loojaid Euroopa ja Hiina vahel oli Marco Polo 13. sajandil tema reisijaid hästi dokumenteeritud enda mälestuste põhjal. Ja sageli on arvatud ka seda, et ega enne seda suurt midagi võib-olla polnudki ja hiinlased olid omaette ja eurooplased somet. Aga nüüd arvatakse siis vähemalt seal Hiinas arvatakse, et need terrakota sõdalased võisid olla inspireeritud kreeklastest ja mine tea, võib-olla mõni vanakreeka käsitööline või kujur võis olla koguni seal kohal ja neid hiinlasi õpetada, kuidas siis just nimelt sääraseid skulptuur teha. Aga nagu ma aru saan, Marge siin on omamoodi konkas tegelikult selles väites See, et Hiinal oli kontakte läänega, selles osas ma arvan, väga vastuväiteid ei ole. Ka hiljutised DNA uuringud näitavad, et seal Hiina lääneprovintsides oli lääne päritolu elanikke, elas juba enne kolmandat sajandit enne meie aega. Aga selle uudisprobleem on selles, et see ei põhine teadus tulemusel. See on tegelikult BBC dokumentaalfilmi nagu haip või meediakära. Ja, ja kui see uudis oli ilmunud, siis tulid kohe vastuuudised ja üks sisse hiina arheoloogidest, keda siis seal filmis tsiteeritakse. Kes, nagu seal filmis räägib sellest, et kreeklased käisid ja õpetasid hiinlasi, kuidas neid kujusid teha ja ja mõned kreeklased tegid neid kujusid, siis tema väidab, et tema sõnad on kontekstist välja võetud. Et see on nagu noh, võimendatud, et tema seal nagu tegelikult midagi niisugust ei arva. Et nagu põhimõtteliselt on nagu Hiina arheoloogid praegu jalgadele aetud. Et tegelikult ikkagi niiviisi ei ole ikka hiinlased koha peal, tegid neid kulusid ja noh, et on sihuke väike nagu kultuurikonflikt praegu tekkinud selle uudised. Ühesõnaga, siis dokumentalistid on üritanud natukene suuremat sensatsiooni tekitada asjast, kus tegelikult võib-olla nii suurt sensatsiooni kui üldse polegi. Ja ja noh, tegelikult nagu teadusuudistega on, et ütleme, teadlase seisukohalt kõige kõvemad, teatas uudised, on sellised, mis põhinevad ilmunud artiklitele võimu nograafiatel siis järgmine nii-öelda teadusuudise tase on see, kui sul on noh, näiteks arheoloogias on väljakaevamised ja siis sa just leian midagi või on just mingi asja mingi analüüs tehtud ja siis tehakse sellest uudis, noh, ta ei ole küll võib-olla artiklina veel ilmunud, et noh, ütleme näiteks koeralugu, millest me enne just rääkisime, et, et see on niisugune noh nagu see järgmine taset, see, see tõesti, sellel ei ole veel ka artiklit, aga noh, ta just nagu tehti analüüs ja siis tuli uudis Kui selline on siiski olemas Ja ja alanesid teaduslikud analüüsid olemas, lihtsalt need veel ei ole publitseeritud. Aga siis jah, see kolmas variant on selline, et et teadlased on kas kogemata või satuvad nagu lobisema. Või? Ka ise fantaasiamaailma. Või siis see, et, et nende nagu sõnu võimendatakse või võetakse kuidagi kontekstist välja ja nad ei tegelikult seda ei mõelnud niiviisi ja praegu jah, tundub, et oli just nagu selline juhtum, aga noh, samas jälle eks seal see ei ole nagu päris pseudouudis selles mõttes, et ikkagi seal on mingid nagu aspektid, mis nagu räägiksid selle kreeka teatava mõju poolt. Üks neist on siis, nagu ma aru saan, on see, et need kujud tekkisid vahetult pärast seda, kui Aasias oli toimunud Aleksander Suure vallutusretke, eks ole, mis tõi ka siis sellised õhtumaade, skulptuuri näidised Aasiasse. Ja, ja siis üks aspekt, mida on ka välja toodud, see, et, et enne kinni dünastiat puudus Hiinas sihukeste elusuuruste realistlik kujude loomise traditsioon. Et nad tundsid küll Giguraal plastikat, tähendab, kujukesi tehti, aga need olid väga väikesed, ainult mõnekümne sentimeetri kõrgused. Ja siis on ka vaadatud neid kujusid, et selle terrakota Ta sõdalaste kujude kõrval kuuluvad selle keisri nagu hauapanuste hulka ka teistsugused kujud, tsiviilelanike kujud, näiteks muusikud, jaga akrobaadid. Kujude puhul on nähtud nagu tugevaid seoseid just Helenistlike skulptuuride loomise traditsioonidega. Ja ikkagi mõelda, et ka need Aleksander Suureretked ulatusid indiaani välja ja kui, kui on ka nüüd need DNA uuringud, mis räägivad sellest, et Hiina lääneprovintsides tegelikult juba elasid lääne päritolu inimesed. Sest noh, need kultuurikontaktid on täiesti nagu mõeldavad. Aga, aga noh, samas kui jälle vaadata, kuidas need terrakotaskulptuurid välja näevad, noh siis need on selgelt, et nad on tehtud Hiina sõdurit nagu eeskujul. Et need kujud ei ole ju kreeka kujud seal nagu ilmselge ka. Selge see ja nad ei näe kreeklaste moodi välja küll mitte ühestki otsast. Sellised lood, niisiis, nii et mõnikord ikkagi mõnikord suhteliselt sageli juhtub ka seda, et tõsine teades ja võib-olla mitte veel nii tõsine või tõestatud teadusvahetavad kohad selles mõttes, et kumb neist peaks nagu keskmes olema. Tänases saates puust ja punaseks räägime arheolooge ja meie tänane viimane teema viib meid siis nüüd päris kaugele Vaikse ookeani keskele stuudios on Marge Konsa ja Madis Aesma. Puust ja punaseks. Kuula traadi kahte saade on puust ja punaseks ja me räägime täna siin arheoloogiateemadel ja oleme külastanud juba mitmeid kaugeid paiku oma juttudega nii Kuressaaret, Inglismaad kui siis ka Hiinat ja meie viimane teema viib meid kõige kaugemale, nimelt siis polüneesias. Kui Vaikse ookeani saarte rühmad ette võtta selliseid väga suured saarte rühmad siis Aasiale lähemal asuvad põhja pool mikronees ja kus on siis näiteks marssalisaared ja lõuna pool siis nelaneesia, kus on näiteks paapua Uus-Guinea ja kolmas kõige suurem Polüneesia, mille alla kuuluvad ka näiteks Uus-Meremaa ja Havai. See asub siis Aasia poolt tulles justkui kõige kaugemal. Aga ometi see on siis selge, et polüneesias läksid viimised elama just nimelt Ida-Aasiast ehk siis otsapidi Hiina ja Taiwani aladelt. Aga selles osas, kuidas need täpselt sinna jõudsid, on nüüd olnud pikka aega kas erinevat arvamust, suunda üks oli siis selline, et nad läksid otse Hiinast praktiliselt pikalt peatumata muudes saarestikes ja teine on siis see, et nad läksid ikkagi läbi melaneesia ja segunesid seal papatega ja alles siis jõudsid polüneesias. Nüüd paistab, et see esimene kiire mineku arvamussuund on siis saanud tublisti tuge juurde tänu geenianalüüsidele. Just nüüd, oktoobris just äsja ilmus ajakirjas neitsche teadusartikkel rahvusvaheliste uurijate rühma poolt, kusjuures selles uuringute rühmas on ka eesti geneetik Toomas Kivisild kes küll praegu töötab Cambridge'i ülikoolis evolutsioonigeneetika õppejõuna. Ja see rahvusvaheline teadlaste seltskond analüüsis Polüneesia nelja vana luustikku saadud DNAd ja võrdles seda tänapäeva inimeste DNAga oli välja valitud 800 tänapäeva inimest, kes elavad Ida-Aasias ja Okeaania-s ja siis selle nagu vana ja, ja tänapäeva DNA võrdluse põhjal seal saadi siis need uued tulemused ja need on siis seal artiklis kirjas. Ja siis selgus, et see vana DNA on nagu kõige sarnasem just Taiwan, laste ja Filipiinidega. Ja tõesti, väga üllatav oli see, et Nendel esimestel polümneeslastel puudus, siis on igasugune seos melaneesias elanud inimestega, et kui kaardi peal, kui kuulata ja viitsib guugeldada ja kaardi pealt natukene seda geograafilist situatsiooni vaadata, siis siis põhimõtteliselt selleks, et Aasiast näiteks Filipiinidelt minna polüneesias näiteks Vanuatu või Fidži saarele siis on põhimõtteliselt peaksid nagu ikkagi läbi melaneesia minema. Aga see DNA analüüs nagu väidab, et nad tõenäoliselt siis ikkagi läksid sealt läbi. Aga nad ei segunenud, noh, nagu geneetilises mõttes, nad nagu hüppasid sealt melaneesiast üle. Läksid hästi ruttu ja vaid mõnesaja aastaga. Ja, ja siis nad elasid 500 aastat niiviisi, et kaks erinevat ühiskonda elasid kõrvuti, aga ei segunenud seal melaneezes. Seal oli tegelikult inimeselt juba väga Mu umbes 40000 aastat tagasi olid need sinna läinud ja nemad olid veel küti ja korilase, et siis, kui need inimesed Ida-Aasiast tulid sinna umbes 3000 aastat tagasi ja nemad olid põlluharijad. Nii et kas see on ka nüüd niisugune nagu huvitav näide, et kuidas erinevad ühiskonnad, kellel on erinevad elatusviisid, et nad võivad nii pikalt täiesti kõrvuti elada ja üldse mitte seguneda. Aga see võibki olla äkki selleks põhjuseks, et ütleme Meil on, eestlased elasid seal oma oma vana elustiili järgi, nad olid tõesti sellised kütid, korilase, sedasama eluviisi, me näeme isegi paapua Uus ginaasi praegu, eks ole, mõningates kohtades ja siis mingisugusel hetkel tulid kusagilt kusagilt Aasiast, ütleme siis tõesti Taiwan'ilt või või Filipiinidelt täiesti uutmoodi inimesed uutmoodi ja ütleme edasi arenenud kultuuriga. Ma kujutan ette, et ega võib-olla nendel uustulnukatel polnudki väga soovi nende kohalikega seal seal kuigivõrd ühte heita, sellepärast et nad tundusid noh, rohkem selliseid maha jäänud, mis sa sellistega ikka jäädud. No tõenäoliselt niiviisi oligi tegelikult selliste sarnast käitumismustrit esineb ka mujal Eestis. Meie need vana DNA uuringud on väga algusjärgus, aga ka meil on praegu tundub, et on olnud nimised, need kõige esimesed soliitilised pütid ja korilased, kes siin elasid, ei segunenud nendega, kes siis hiljem tulid need karjakasvatajad sealt musta mere steppidest et need tõenäolised niimoodi olla, et on nagu kõrvuti ühiskonnad, aga noh, Eestis oli ka rahvastik oli nagu suhteliselt väikesearvuline sellel ajal. Aga no kui me lähme uuesti tagasi sinna palun eestlaste ja Milan eestlaste juurde, siis tegelikult segunemine toimus, aga siis ütleme nagu 500 aastat hiljem siis kui need esimesed Poloneeslased ei kohapeale tulnud, siis nad elasid seal kõrvuti melaneedlastega umbes 500 aastat ja siis nad hakkasid koos lapsi saama. Ja DNA nüüd see uus DNA analüüs näitab ka täpselt, et kes kellega lapsi sai, et aktiivsed olid siis melaneesia mehed, need, kes olid kütid, korilased, kes siis kes, siis hakkasite ühiseid lapsi saama Polüneesia naistega. Aga see tähendabki ilmselt siis seda ikkagi, et noh, melaneesiast kuna tegemist on ikkagi väga-väga paljude pisikeste saartega, siis need isad ilmselt olid noh, kas või näiteks mingisugused. Ma ei tea, kalapüügiteelt eksinud meremehed, kes sattusid kusagile teise saare peale ja ei leidnud enam sealt või isegi ei plaaninud enam koju minna. No see on võib-olla natuke liiga selline romantiline, kujutas. Võimalik tegelikult see uuring oli natukene keerulisem, et nad jälgisid ka seda täpsemalt, et kuidas Need geneetilised segunemised olid toimunud ja siis noh, see oli Bismarcki saared, mis on, jäävad, on põhimõtteliselt nagu melaneeze polüneesias, niisugune nagu noh, kohtumispunktile tegelikult segunemine algas sealt, et oli tekkinud niisugune nagu, nagu piirialal siuke ühtne mingi ala, kus tõenäoliselt ka need kultuurid hakkasid juba, nad puutusid kokku ja tekkis nagu selline loomulikult selline ühtne kultuur ja siis see laienes siis järgnevatel sajanditel siis üle Polüneesia. Sellised said tänased arheoloogia teemat siin raadio kahe saates puust ja punaseks järgmisel nädalal juba uus teemade ring, uued uudised, uued uuringud täna olid stuudios Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma. Täname kuulamast ja kõike paremat mõnusalt madalamalt.
