Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadio kahes on taas alanud saade nimega puust ja punaseks. Käsitleme siin populaarteaduslikke teemasid ja keskendume iga kord ühele valdkonnale natukene laiemalt. Täna on selleks teemaks selleks valdkonnaks elusloodust ja siin raadio stuudios on kohad sisse võtnud Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Tervist randal. Tere Mailis. See nädal on kindlasti eripärane selle poolest, et lõpuks ometi tuli meile maha paljudes kohtades üle Eesti, niisugune püsivam lumikate on võimalik, nüüd siis ikkagi tõesti lumme jälgijad? Ta on võimalik vahepeal kusagil loikudes kahlata. Randel, mida selline lume mahatulek Eesti elusloodusele tähendab, kas kas see toob endaga kaasa ka igal aastal mingisuguseid kardinaalseid muutusi või on see ikkagi täiesti niisugune harjumuspärane asi? Ega ta mingeid väga suuri kardinaalseid muutusi ei too, aga aga nagu sa ise ütlesid, jäljed jäävad maha ja bioloogide ja ökoloogide jaoks on see vahva aeg, sellepärast et siis sa näed, mis, mis tegelikult metsas toimub või põlluservas või, või kus iganes. Et loomade liikumist seal vaadata. Aga minul kodus täna hommikul vähemalt vaatasin, et tihaste pesakastid, kus nad kevadeti ja suviti oma poegi hauduvad, et millegipärast on nad sinna endale talvekorteri sisse seadnud ja tassisid tassisid mul kuurinurgast kivivilla sinna pesakasti, et eks nad natukene ikka talve tulekuks valmistuvad kivi villu tõesti? Jah. Ja eks nad on aru saanud, et see annab neile soojas. Selge pilt, heina selline inimlik soojustamine siis ikkagi tehaste poolt. No eks nad kohanevad ja kohanemisest ja sellest kuidasmoodi liigid muutuvad ajas, räägime me tänases saates ka päris põhjalikult. Meie teemade seas on muuhulgas siis see, mida väitis maailma eluslooduse fond, nemad siis rääkisid. Liikide kahanemine toimub sellises mastaabis ja sellise kiirusega, et 50 aastaga võib-olla 58 protsenti vähem elus liike. Meil siin maa peal just nimelt selgrooks seas. Lisaks räägime sellest, et järjest enam on hakatud määradest leidma kahe peaga haisid samuti sellest, mis toimub siis Norra väga väikese hundipopulatsiooniga ning saate lõpetuseks räägime siis ka natukene sellest, miks madudel jalgu ei ole, kuid miks nad võivad ühel hetkel madudel jälle all olla. Kuula traadi kahte stuudios on Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja Madis Aesma ja me räägime täna elusloodusest ja esimene teema, noh vähemalt pealtnäha on küll selline kaunis murettekitav, seda sellepärast, et nüüd siis teatas maailma eluslooduse fond või siis WWF noh, see organisatsioon, mille logoks on panda. Me kõik teame seda logo, ma arvan päris hästi nemad ütlesid siis, ühesõnaga sedasi, et aastaks 2020 on selgroogsete hulk maakeral 58 protsenti väiksem, kui see oli siis aastal 1970 ehk siis 50 aastat parem, mis tundub ikkagi väga-väga murettekitav ja üks põhjusi, mis siis mille nemad välja tõid, oli siis see, et me oleme tegelikult planeedi elus jõudnud uude ajajärku, mille nimi on siis antropos seen ja see tähendab seda, et praegune ajastik on siis niisugune, mille defineerivaks muutjaks on inimene randal, kuidas sulle tundub, kas, kas need numbrid ongi tõepoolest niivõrd murettekitavad või on see siiski mingisugune selline nüanss, mida me tegelikult praegusel hetkel ei hooma ja ja mis tegelikult teeb selle olukorra leebemaks? No üks nüanss on kindlasti see, et ega numbrite nii-öelda numbreid vaadates seda päris täpselt teada ei saa, mis tulevikus saama hakkab, et et ju mingisuguse mudeli tulemusena 158 protsenti saadi. Aga tegelikult ei ole teada ju isegi kõiki hetkel elus olevaid ja meil siin planeedil olevaid liike, nii et, et see on natukene natukene ennatlik arvata, et, et niimoodi aasta häälteprotsendi järgi toimub. Aga antropotseelisime tõepoolest olema. Et on öeldud, et, et kui nii-öelda tulevikuinimesed või tulnukad või kes iganes kunagi paarisaja 1000 aasta pärast teevad meil siin planeedil väljakaevamisi siis siis praegune liikide väljasuremine, mis seal siis inimese poolt põhjustatud ja suuresti elupaikade kadumise läbi, et, et see on siis nendel väljakaevamistel umbes samamoodi nähtavad nagu meie praegu vaatame väljasurevat dinosauruseid ja mõtlema, et, et mis, mis see põhjus omal ajal olla võis. Ükski liik vist mitte kunagi varem maailma ajaloos ei ole enda ümbritsevat keskkonda tervet planeeti ise nii palju muutunud kui inimene ega juht. Kangemat sorti mürki ma ei julge võtta ka kergemat võib olla küll, et, et suure tõenäosusega on küll niimoodi, et inimene on esimene, kes, kes sellise nii-öelda matsu siiani. Ainult prognoosi juures, siis millest me nüüd rääkisime selle prognoosi juures, mis puudutab selgroogsete kadumist aastaks 2020 toodi küll välja, et peamine põhjus on ikkagi siis just nimelt inimesest lähtuv, sest et loomad kaovad tänu sellele, et inimtegevuse käigus siis hävinevad nende elupaigad, need tehakse siis põldudeks, raiutakse siis näiteks metsad maha mida iganes, ühesõnaga, aga see tähendab ju ka teisest küljest seda, et noh, kui me suudame defineerida need nii-öelda ohud loomadele siis me mõistuslike olenditena oleme võimelised ju neid asju ka ikkagi ära hoidma. Jah, ja noh, tegelikult looduskaitse on viimasel ajal täitsa nii-öelda õiges suunas arenemas ja selline keskkonnateadlikkus inimeste seas sama moodi, et on popp ja trendikas, õnneks olla keskkonnateadlik keskkonnasõbralik kui nii-öelda igapäevaeluga ja see aitab meile hetkel nagu kaasa. Et kui nüüd mõelda, kas või siin üks Tartu Ülikooli noor botaanik ja ökoloog Aveliina Helm on toonud meie igapäevasesse kasutusse sellise termini nagu igaühe looduskaitse. Et noh, On teadvustatud, et olemasolevatest kaitsealadest ei piisa, et praegune elurikkus säilitada, et põhimõtteliselt inimene ja kodanik Ta peab ise tegema oma väikesed sammud selleks, et meil oleks midagi, mis nagu tulevastele põlvedele siia olles jääks, et eks me kõik plaanime endast enamvähem elamiskõlbuliku planeedi nagu alles jätta, et et oluliselt tähtsam kui see, mitu protsenti meil mingisugusest pindalast on kaitse all, on see, kui kuidas käitub oma igapäevastes valikutes ja otsustes nii-öelda tavaline inimene tänavalt. Ja see, mida tehakse, siis, eks ole nendel aladel, kus mingisugust sellist ametlikku kaitset ei ole. Jah, jah, täpselt, mis tähendab põhimõtteliselt lihtsalt juba seda, et kui see prügi maha ei viska, siis on juba täiesti okei või see igaühe looduskaitse seal midagi sellist sügavamatel. Alustada võib muidugi prügiga, et kui prügi liiga palju saab, siis siis samuti võib see olla põhjuseks selleks, et võib olla põhjuseks, et mõni loomaliik sureb välja, et et näiteks suureks probleemiks on merre kogunenud mikroprügi, mis on mikro mõõtmetes prügi, mida siis kalad ja kalamaimud söövad sisse, sellepärast nõnda ajavad need pisikesed plastiku tükid ajavad planktoni ja toiduga segamini ja nad ummistavad oma seedetrakti ja surevad maha, et täitsa võimalik, et selle mikroprügi pärast mingisuguses ajahetkes võivad mingid liigid välja surra. Et selles mõttes isegi sa sõidad laevaga Tallinnast Helsingisse ja otsustele jäätisepaberit ei viska üle pardalainetesse vaid vaid viit selle trassi sisse prügikasti, et et see on juba selles mõttes alguses küll. Ma kujutan ette, et need prognoosi, et kui me korraks veel tulema selle 58 protsendi juurde ikkagi tagasi, olgugi et see on suhteliselt selline tänamatu number, ma kujutan ette, et need prognoosid Eestis elavatest liikidest päris kindlasti arvasid sinna siis lendorava No lendorav on selline liik, kes meil on jah, suhteliselt keerulises olukorras, aga lendoravat siin nii-öelda ääretult Venemaal leidub suhteliselt palju, et ma Ma päris täpselt ei tea lendorava arvukuse kohta ülemaailmselt, aga, aga minu arust on nii-öelda nii-öelda väljasuremisohus liikide nimekirjas hetkel. Ei tohiks olla. Aga küll on meie liikidest nii-öelda ülemaailmses mastaabis väljasuremisohus näiteks angerjas kes ja tavaline noh, meie selline kala, mida me võime poeletilt põhimõtteliselt osta, et tõepoolest et angerja arvukus on langenud viimaste mingisuguse 10 15 äkki 20 aastaga. Nii drastiliselt, et et kardetakse, et see võib küll sellele liigile nii-öelda fataalselt mõjuda, et vist isegi oli 95 protsenti, oli see see hulk või nii-öelda maht, mille, mille võrra on angerja arvukus nagu langenud. Angerjate puhul on vist üks kõige keerulisemaid asju üldse see, et nad käivad ju kas järglasi saamas või siis paaritumas hästi-hästi kaugele siit Sargasso meres. Kui ma õigesti mäletan, ülipikk teekond kuidagiviisi on, siis on siis see, mis on nende elu raskeks teinud, neid kahandanud. No kui, kui ühel liigil on selline hästi spetsiifiline nii-öelda vajadus või, või elukäik või, või selline koht, kus nad tahavad minna, et see on alati probleemseks probleemseks aspektiks, et kui takistada mingil määral neil Kuda reis või õligata ärase tee sinna sar kassasse, siis on sellega kõik, et rohkem ei olegi vaja teha, et ühte liiki nii-öelda välja suretada. Aga praegu on, on pigem vist angerja puhul on ohuks, et klaasangerjad, need pisikesed väiksed, 15 20 sentimeetrised, pliiatsi jämedused, noored kalad, kes sealt Sargasso merest tagasi Euroopasse suunduvad ja jõuavad siis mööda ookeani ujudes siia Portugali, Hispaania, Prantsusmaa rannikule, et need väikesed klaasangerjat püütakse välja hästi massiliselt ja neid viiakse kas siis kaukaasia kala kasvaltustesse või siis tehakse neist mingeid kohalikke delikatesse ja ei lasta neil nagu suureks kasvada, et, et see on suuresti selle angerja allakäigu üheks põhjuseks ka. Ja üks väga omapäraseid näiteid selle teema lõpetuseks veel, mis mulle meelde tuli, millest siin hiljaaegu lugesin ja mis on ka seotud sellega kuidasmoodi. Inimene võib teatud loomapopulatsioonile väga otseselt ja väga robustselt piiri panna, oli siis siin aeg-ajalt on räägitud sellest, paari päeva pärast on Ameerika Ühendriikide presidendivalimised on räägitud sellest, et Donald Trump on plaaninud panna püsti suured müüri Mehhiko ja USA vahel, et illegaalsed immigrandid Mehhiko poolelt USA-s ei saaks ja sellega pidi kaasas käima selline omapärane looduslik nüanss, et USA territooriumil elab teadaolevalt ainult üks isane jaaguar praeguseks hetkeks Mehhikos elav neid rohkem mehi, kes elab ka emasid Jaagura päris palju. Ja siis, kui see müüride vahele pandakse, siis suure tõenäosusega see see üksildane isa jaaguar ei saakski sinna. Mehhiko poolele paaritamine. Temale küll tõepoolest siin raadio stuudios on täna Randel Kreitzberg ja Madis Aesma, me räägime elusloodusest ja kui siin just mõni hetk tagasi käis mereeluga seotud teema läbi, siis samas laadis meiega jätkame, hakkame rääkima haidest. Raadio kahes on täna saates puust ja punaseks Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja Madis Aesma ja teemaks on elusloodus ja järgmine teema, mille juurde nüüd läheme, puudutab haisid, täpsemalt siis kahe peaga haisid ja no ükski kahe peaga loom muidugi kuigi tavaline oled, aga haide puhul on siis lugu selline, et just nimelt neid kahe peaga versioone muteerunud haisid on hakanud järjest ja järjest rohkem siis merest nii-öelda välja ilmuma peamiselt siis kahe peaga loodetena, sellepärast et ükski kahe peaga loom kuigi kaua pärast sündi enamasti ei ela. Randel, mis selle põhjuseks? Sisend? No neid põhjuseid võib olla mitu ja nende üle on arutletud, aga, aga põhimõtteliselt on nagu mutatsioon mutatsioon ikka, et see mutatsioon võib avalduda ühel loomal erinevates kohtades. Et kui tal on kaks pead, siis loomulikult ületatud uudiskünnise ja pakub Hitler nagu küsimus, et miks tal need on kaks pead, onju, aga tal võib-olla ka noh, ütleme nii-öelda suhteliselt nagu õhust kaks saba või kaks südant või mis iganes ja, ja nendeni nii-öelda ei jõuta ja võib-olla ka selliseid mutatsioone, mida põhimõtteliselt nagu näha ei ole ja mis tegelikult ka looma- või kala elu ei häiri. Et antud juhul on, siis ongi siis probleemiks see, et meil elus, loomadel tekivad mutatsioonid mitte konkreetselt need kaks pead on ju, et, et see on väga hea, et tal on kaks peatsest, siis saab nende mutatsioonide tekkele tähelepanu pööratud. Kaks pead on kõige dramaatilisem varianti üleüldse, eks ole see seni oluliselt dramaatilisem kui näiteks nagu kaks saba sellesse sisternist. Ja kohe saab, aga äkki võiks kiiremini siis võib-olla et neid põhjuseid on mitmeid, et kui me matame mingisugust looma või kala, siis see, milline ta välja näeb, et see on põhjustatud nii tema geenidest kuigi sellest keskkonnast. Et see on selline kombinatsioon ja keskkond omakorda mõjutab seda, kas mingisugused geenid avalduvad ja kas seal on mingisugused kahjustused. Et kui meil näiteks on keskkond on toksiline, meil on mingisugused mürgised ained seal keskkonnas, siis võib juhtuda, et geenides, mis kannavad seda infot kõige selle kohta, mitu pead meil tuleb ja nii edasi. Et siis nendes geenides võib toimuda mingisuguseid siis muutuseid, et kas kustutatakse mingisugune lõik ära. Kogemata kopeeritakse mingi lõik topelt, mingi lõik jäetakse üldse kupeerimat, mingi osa geenidest ei avaldu. Et, et sellised on nagu protsessid, et, et kui see kustutamine või valesti kopeerimine on konkreetse sellise koha peal, mis siis määrab seda, mitu pead meil on siis juhtubki, et niimoodi, et meil on kaks pead aga kui see toksilise aine poolt tehtud geeni kustutamine või valesti kopeerimine on mingisuguse lõigu peal, mis meie elu nii väga ei mõjuta või nende haide elu nii väga ei mõjuta siis me seda mutatsiooni ei näe. Et, et selline võimalus on siis nii-öelda selle toksikoloogia läbi. Aga neid võimalusi on ka teisi. See on ühesõnaga siis natukene noh, kui sind nüüd toksikoloogilise geenimutatsiooni äärepealt vaadates ühesõnaga natukene nagu nagu loterii ka, et võib juhtuda, aga ei pruugi täpselt. Meil siin Läänemeres näiteks elab selline kalaliik nagu emakala kes sünnitab elusaid poegi ja keskkonna toksikoloogidele anda selline väga vahva liik, selline indikaatorliik, et kui noh, on teada ka, et Pärnu lahe kalamehed Lähevad talvel jää peale püüdma püüavad seal ahvenate vahel mõned emakalad ka kinni, et siis ema, kaladel mõnikord lausa kõhust tulevad elusad väikesed kalamaimud välja. Ja siis need teadlased samuti püüavad neid emakalasid ja analüüsivad neid kalavaime ja vaatavad, et oh, et osadel kalamaimude üks selgroog ebanormaalselt kõver. Et see kala ei saa kunagi normaalselt toitu otsida, ta ise kunagi normaalselt ujuda. Aga sealsamas selle kõvera selgrooga maimu kõrval on täiesti sirge selgrooga maim. Et sama nii-öelda pesakond, sama vanem, sama keskkond, aga ühel juhul siis on see see kahjulik mõju sattunud sellisesse kohta, mis põhjustas selle, ta selgroog on kõver ja teisel juhul nii-öelda Kalamaimul vedas ja pääses nagu edukalt. Miks seal emakalaga niimoodi evolutsiooni käigus läinud on, et ta on otsustanud siis nii-öelda munemise asemel hakata elusaid poegi sünnitama? Ma ei teagi, see on siuke huvitav lähenemine, et see on mingisuguse vana tunnuse säilimine Hayden ja samamoodi hästi vana evolutsiooniline rühm ja Haitses kas munevad selliseid nagu linnu munasid, sellised nahkjad, munad, kust tulevad elusad pojad välja või siis sünnitavad elusaid poegi, et sellist, selline nii-öelda klassikaline kalamari ja niisk ja see areneb, et see on pigem niisugune nagu evolutsioonilises mõttes uue maja uue maja tunnus, et emakala on niisugune väike dinosaurus, võib-olla meil siin mätas, kes on jäänud? Üks väga-väga iidne otsuse, ühesõnaga täna siin raadio kahes, Randel Kreitzbergi ja Madis Aesma teemaks on elusloodus. Järgmise teemaga tuleme meile üsna üsna lähedale ja haide juurest hoopis huntide juurde ja räägime sellest kuidasmoodi, käid Norra huntide käsi, see on ka üks selliseid teemasid, mis aeg-ajalt ikka on meediast ja uudistest läbi käinud, kuna Norras on hunt. No meiega võrreldes ikka päris vähe. Kuula traadi kohta. Kuula traadi kohta ja saade on puust ja punaseks, täna on stuudios Randel Kreitzberg ja Madis Aesma ja meie teemaks on elusloodus. Oleme siin juba rääkinud haidest, oleme siin rääkinud liikidest laiemalt ja nendesse Anssides tänapäeva maailmas ja antropotseenis ellu. Järgmine loom, kellest me nüüd rääkima hakkame, on hunt, parane hunt, kes elab ka siin meie Eesti metsades, aga me räägime täpsemalt siis norra huntidest, sellepärast et sealsed kohalikud ametivõimud on nüüd siis otsustanud. Huntide seas tuleks teha seal tõsist sellist harvendustööde 70 protsenti norra huntidest tuleks siis ilmselgelt maha küttida. Aga see on selles mõttes üsna kurioosne. Otseselt Norras elab praegusel hetkel siis riigi peale kokku kusagil 65 kuni 68 hunti, kellest ainult 21 on suguküpsed, nii et palju see 70 protsenti tundub ikka. Mis siis, mis siis järgi jääb? Järgi jääb vähe ilmselgelt suure Norra kohta. Et iseenesest ei oleks see 70 protsenti isegi k bioloogina nagu väga hull, sellepärast et kogu see norra popp inflatsioon on oma alguse saanud suhteliselt väikesest arvust loomadest ja neil on selline hästi niuke kitsas geneetiline ampluaa. Essk natukene selline saare efekte, sugulased paarituvad sugulastega ja, ja siis on seal igast haigused ja muud hädad imelikud lõpuks no ja natukene imelikud või haiged või tuleb kellelgi Tele2 pead aga, aga põhimõtteliselt isegi ise väga halb, aga ta ei ole. Aga nende 70 protsendi asemel peaksid tooma uued hundid kuskilt väljastpoolt sisse värsket verd sellesse populatsiooni, et siis oleks see tegevus täiesti mõistlik, et et kui lihtsalt 70 protsenti praegu likvideerida, siis ma ütleks, et see võib fataalselt lõppeda sellele kogu populatsioonile. Kuidasmoodi meil Eestis siin üldse huntide käsi käib, no uudistes pole väga palju läbi käinud, järelikult võib järeldada, et kõik on okei. Põhimõtteliselt küll jah, et see on meie suurkiskjatel ja suurulukitele hoitakse ikka silma peal ja hetkel ongi parasjagu ka Tartu Ülikoolis üks doktorile huntide teemal kaitsmisel, et et on uuritud eesti hundi geneetikat, et eesti huntide geneetika selline mitmekesine ehk siis nagu erinevalt nendest Norra ja Skandinaavia huntidest meil on siin Vaba juurdepääs nii lõuna kui ida suunas elavatel, teistel nii-öelda võõrama loomadel toimub selline verevahetus või nii-öelda geenide vahetus. Ja, ja Eestis on, on kirja pandud, et on optimaalne, kui meil Mandri-Eestis on 20 hundipesakonda ja hetkel vist on need loetletud isegi 28, et meil on natukene üle optimaalse. Optimaalne tähendab seda, et siis, et võttes arvesse huntide kodupiirkonna suurust ja nende neil toitu jaguks ja et inimestega väga palju konflikte ei oleks ja kõike seda nagu et meil arvukuse poolest on täitsa asurkond siin kena ja stabiilne. Kui sa ütlesid, et Mandri-Eestisse on nii-öelda ette nähtud 20 hundipesakonda, siis ma saan aru, et need prognoosid, need sellised mudelid seda vist üldse ette ei näe. Saarte peal võiksid hundid elada, aga sina oled ju, aeg-ajalt satuvad. Satuvad küll ja vist. Mäletan, et saare Saaremaa lambakasvatajad ei ole väga õnnelikud selle üle, et nad on seal kõvasti hävitustööd teinud, et et seda, mis, mis, kuidas nad, kuidas reguleeritakse seal saartega seda hunti, seda ma ei oska isegi öelda, et äkki see on mingisuguse kohaliku kohaliku omavalitsuse või asutuse aja reguleerida, et mis, mis seal toimub. Tundub jah, et hunt on selline just nimelt kohalike omavalitsuste loom, sellepärast et ka sealsamas varas olid just nimelt kohalikud omavalitsused, need, kes siis ütlesid, et 70 protsenti tuleks ikkagi siis hunte nii-öelda eemaldada. Aga kui sa siin rääkisid sellest, et huntidel eesti huntidel on siis hea ligipääs ja läbikäimine siis nii ida poolt lõuna poolt tulevate huntidega, siis nagu ma aru saan, Lääne-Euroopas on hunt koguni selline loom, kelle arvukuse osas on toimumas teatav kasvutrend isegi isegi siis praegusel ajajärgul isegi siis antropotseenis, kus siis inimene on tervet planeeti tegelikult enda näo järgi tahtlikult või tahtmata muutmas. Jah, et hunt on vahva loom, ta on selline plastiline, ta on tark, ta kohaneb kergesti igasuguste muutuvate oludega ja ta on kohanenud ka inimesega ja selle keskkonnaga, mis, nagu inimene on talle loonud. Et praegu näiteks Saksamaa kohta on tõesti teada, et Lääne-Poolast on nii-öelda sihukese nagu doonorpiirkonnana liikunud Saksamaale terve hulk loobusid ja kui mõelda selle peale, mis seal nagu Kesk-Euroopas siis nagu toimub, et kui palju seal on mingeid maanteid, kiirteid, raudteid, linnasid seal lennukiga lennates. Ainult selline ruudukujuline maastik ongi, et täiesti uskumatu, et need hundid sinna vahele veel ka ära mahuvad. Et selles mõttes on vahva, et nad saavad seal hakkama. Aga muidugi natukene keerulisem on, kui minna Hispaaniasse, Itaaliasse, Ibeeria ja Apenniini poolsaartele. Et seal on sellised jällegi sarnaselt Skandinaaviale on sellised lokaalsed asurkonnad, kus on vähem loomasid ja need asurkonnad ei käi omavahel väga läbi, ei toimu sellist geenisiiret ja seal on jälle see olukord keerulisem. Et sellistes sellistes maastikest, kus, kus nad saavad ikkagi suhteliselt vabalt liikuda. Neil läheb suhteliselt hästi. Loomes suudab ikkagi siis kohaneda, aga seal Norras oleks siis jah, kui see teema nüüd kokku võtta, nagu ma aru saan, siis lahenduseks ikkagi see, kui mitte lihtsalt eemaldatakse neid hunte, keda sa siis eemaldada tahetakse, vaid see, kui viidaks sinna siis nii-öelda võõrast verd juurde. Mõnda aega tagasi viidi Eestist kaks ilvest meil poola asurkonda nii-öelda turgutama, et ma arvan, et võime mõned hundid Norrasse ka. Arvata võid. Sibradi kahes on täna eluslooduse teemadel kõnelemas Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Ja veel järgi. Kosoo. Söödab. Kuulad raadio kahte ja siin saates puust ja punaseks on täna teemaks elusloodusstuudios on Tartu Ülikooli zooloog Randel, Kreitzberg ja Madis Aesma ja meie tänaseks viimaseks jututeemaks on siis see, et kuidas madudel on ikkagi niimoodi läinud, et neil ühel hetkel olid jalad ja nüüd neil neid enam ei ole, kuid nagu selgub, need jalad võivad neile tulevikus ikkagi taas külge kasvada. See lause iseenesest, mille ma siin just ütlesin, kõlab muidugi kaunis absurdselt, nagu ma oleksin selle võib-olla ise välja mõelnud, aga tegelikult on see lihtsalt üks osa evolutsioonist, nimelt siis. Maod ongi tulnud mees ikka siia planeedile ikkagi sellistest loomadest, kellel kunagi olid jalad küljes, ent keskkond ütles mao geneetikale siis, et neid jalgu tegelikult selleks, et normaalselt liikuda, normaalselt tegutseda, normaalselt areneda üldse vaja ei ole ja tänu sellele siis maal tänasel päeval enam jalgu küljest polegi, kuigi näiteks püütanitelon mõnikord sellised väikesed nagad leitakse, mõnikord püüti neid, kellel on küljes sellised pisikesed nagad, mis on just nagu jalgade alged, aga Randel, miks peaks üleüldse organism leidma? Tal ei ole tegelikult jalgu vaja, see, see kõlab kuidagi väga selliselt ebaloogiliselt, et okei, ma heidan oma jäsemed nüüd kõik küljes, hakkan lihtsalt kõhu peal vingerdama. Jah see intrigeeriv küsimus ei tea, äkki neil oli mugavam paarituda, kui igasuguseid asju seal ees ei olnud, nad ju aeg-ajalt veedavad puntras, mõtle, kui need jalad ja sabad ja kõik seal sassi on läinud kevadel. Ja mõned maod on arenenud v madudeks ujumisel võtavad, et mingisugust voolujoonelisus ja ujumiskiirust maha, et et neid põhjuseid võis olla nagu mitmeid ja, ja üksteisest eraldiseisvaid. Ka jalad, noh meie mõtleme, et vaatame iseennast peeglist, vaatame käed-jalad, et oh, väga suur osa meie kehastatispirat, see nüüd käsi, jalg nagu tuleks või mitte, tuleks, et see tundub hästi suur suur otsus või suur muutus. Aga kui, kui mõelda selle mingisuguse pisikese loote peale, mis on põhimõtteliselt ju väike, sihuke bambukene rakkusid mis hakkab vaikselt erinevas suunas arenema siis käe või jala või jäseme alge on, on, ongi võib-olla mõni mõni rakk ainult niisugune pisikene pisikene siuke. Ma ei tea, süst või, või selline lokaalne, lokaalne pisikene pundar kuskil pehmes blonnis, mis kas oli piisavalt, selgitati väga piltlik. Ja, ja seda, kas need, kas need neli raku nüüd seal arenevad edasi asemeks või mitte, et seda ju tegelikult väga lihtne nii-öelda otsustada, et kas, kas lülitad selle arenemise geeni sisse v lülitaja, see on selline selline lüliti või triger inglise keeles, et enamus enamus geenidega on sama moodi, et, et sellepärast ongi loote areng äärmiselt eluliselt tähtis periood, et et, et seal kõik sellised otsused, et kas sul tulevad jalad ja kui ilusaid, kui tugevad ja terved jalad sul tulevad, et need saavad just sel perioodil tehtud. Omapärane on siis see, et selle jäsemete arengut kontrolliva geeninimi on siis siiligeen ja mulle paistab, et see geno saanud nime siis videomängud tsoonide järgi, sellepärast et inglise keeles ongi Timi Sonic Heathrow Džiin ja see ongi siis tõepoolest just nimelt see geen, mis kontrollib jäsemete arengut lootele alguses tekivad külge sellised, nagu sa ütlesid, süstid, mis siis pisut meenutavad ka siili okkaid ja neist siis arenevadki jäsemed välja. Aga maod, nagu öeldud, on siis mingisugusel hetkel ikkagi otsustanud, et neid ei ole teps mitte vaja ja üleüldse evolutsiooni käigus asju kaotada tundub tegelikult üsna hõlpus olevat. Jah, ma pakuks, et neid kaotada on kõvasti lihtsam kui neid juurde leiutada ja ehitada. Et üks, üks lihtne näide siin on koopaloomad, et koopaloomad, kes ei ole kuidagi arenenud ekstra koopaloomadeks, vaid vaid pigem on sattunud elama nendesse suurtesse maa-alustesse kinnistesse ökosüsteemidesse juhuse läbi et nendel on näiteks silmad taandarenenud või mingisugused muud meeled taandarenenud. Et, et see ei tähenda, et, et olekski arenenud spetsiaalselt mingisugune loomarühm kes on koopaloome ja eksisteerib ilma silmadeta, vaid, vaid lihtsam on neid ja pigem pigem kaotada kui neil vaja ei ole, et evolutsioon on väga pragmaatiline ja niisugune optimeeritud sellise sellise kuluallika suhtes. Ja hästi paljud koopaloomad on ka ju praktiliselt sellised täiesti pimedas elavad loomad on ju praktiliselt värvitud või siis lihtsalt valged, sellepärast et noh, ka ka kehavärviga pole mitte midagi seal pilkases pimeduses peale hakata ega kellelegi mingisuguseid signaale anda. Ja pigmendid on ühed kallimad, et nii-öelda kehaosad loomadel üldse, et et just sellepärast on isastel lindudel sellised värvikirevad suled ja ja kalad. Klassikalised akvaariumikalad, ilusad värvilised, emased kalad on tihtipeale tavaliselt hallide ihased. Kalad on ilusate värviliste suurte lehvik sabadega. Et kui seda pigment, siis ei ole vaja, siis jumala eest selle pealt saab kohe kokku hoida ja saab midagi muud teha. Kui nendest revolutsioonilistest muutustest ja sellest rääkida, mida keskkond siis kaasa toob mingisuguste liikide elus, siis tegelikult meie oleme ühel hetkel juba otsustatud, et saba on nagu suhteliselt mõttetu, aga see oli muidugi väga-väga ammu veel, kui me veel ei olnud, meie inimesed. Jah kui nüüd praegu mõelda enese keha peale, et kes teab, et mingisugused osad sellest tulevikus täitsa huvitav on mõelda, et mis, mis võiks osutuda mittevajalikuks ja vaadates praegust suundumust, siis siis hiire sõrm ja, ja nutiseadme, pöial kindlasti. Paar lüli võiks juurde tulla. Ja, ja, ja et see on väga vajalik, et mingi väike pungumine toimuks. Ja aga eesti loomadest rääkides siis nagu ma aru saan, tugeva sellise valikusurve alla ja evolutsioonilise surve all tunud meil siis viigerhülged, sellepärast et meil ei ole siin olnud viimaste talvede jooksul piisavalt jääd, mille peal nemad saaksid siis poegade, kas see võib tähendada siis seda, et, et see liik näiteks ikkagi suudab üheks hetkeks mugandada ja tulla siis elama rannale nagu teised hülged teevad? Seda võib juhtuda, et me näeme või kui meie ei näe, siis meie lapsed näevad, et et tõepoolest, kas see on nüüd niisugune lokaalne nähtus ikka kui on olnud ikka paar sellist soojemat talve, siis inimesed hakkavad rääkima sellest, et oi, et kliima on nii tohutult muutunud ja just need paar viimast sooja talve selleni tunnuseks. Aga tõepoolest viigri poegivad jää peal kaugel avamerel. Ja kui sa jääd ei ole, siis paneb nende nii-öelda sigimisedukusele kõva põntsu. Sest sest meie need laiud ja sihukesed nii-öelda poegimiskolooniat on hallhüljeste poolt juba asustatud liidritel on vaja leida mingisugune oma koht ja neile ei meeldi. Nad ei ole võib-olla kohastunud sellistele tingimustele. Ja see on ju kõige ehedam evolutsiooni toimumise viis sigimisedukus, et sa kas annad järglase või ei anna järglasi ja kui nüüd järglasi saavad anda ainult need loomad, kes suudavad muutuvate oludega kohaneda, siis täpselt need käitumismallid või omadused, mis, mis nendel kohaneda suutvatel, loomadel on, taanduvad ka nende lastele edasi ja täpselt nii evolutsioon toimubki. Kas muidu viigerhülged ja hallhülged omavahel saavad hästi läbi? Oskaks öelda. Esimene selline rivaalitsemine ka nad on ikkagi ju erinevad hülged samas kohas. Ma ei oska öelda täpselt, kuidas nad omavahel läbi saavad tegelenud üksteisele kõrri ei karga, kui nad meres kokku saavad, aga eks neil on ikkagi natukene erinevad elualad ja elupiirkonnad ja, ja nii-öelda käitumismallid ja sellised ökoloogilised nišidet, et muidu neid erinevaid liike polekski neil, kui nad erinevaid ökoloogilise nišši asustaks. Aga, aga on neid nähtud täiesti lähestikku, et mingisugused suured vaenlased ei ole üksteisele. Sellised teemad olid tänases saates puust ja punaseks, kus läbivaks valdkonnaks oli elusloodusstuudios olid Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Järgmisel nädalal siin saates puust ja punaseks juba uus valdkond ja uued teemad, uued uudised, uued viimase aja põnevad uuringud, mida siis siin läbi vaatame? Randel suur aitäh sulle, kõikidele teistele toredat reede jätku. Aasta raadiojaam, raadio kaks. On minu heategija, sellepärast kohe tõstamegi käe, olen esinevale täht, olen esireas, tegelikult mina olen kirjand, Puriimsana närvikülalistele meister, räpirütme südamesse. Massipuhastus näiteks kaks, neli, seitse mõttetodanud lubati, tulistan kõigile pidudele, kus tuleb räppmuusikat unistada, kloun porgandipõllul hästi läbi tulevikust. Rahwarendagedsin lusikas jube möll on ainus tunne minus, soov on siin üks originaal saat, kuuled kohe mäletates kütab midagi ärevat, ma ei püüa jäljendaaragma lihtsalt häbenevad reegleid. Nagu segi peaga autorooli mine. Päike paistaks taevas, vastasine koomiline iial raisata kaelast hoopis kiiret aega ei loobi kive. Jänesekapsaaeda olen igat moodi stiile on vaja armastust tarvis olla, väga julm. Unistus jõuaks olema ikka ära munn. Me. Ei saa veel. Ja veel. Ja. Mõni lambimees on lahti, lükkamiseks, kirjutab Riina, läheb autogramm. Mul isegi plaadilepingu allkirjastamiseks. Kiida tarbekaupu vahelisi lende pole rahva sõber pole kõik, et seal valitseb siin ja siis kuulaks presidendi aasta seletama pilgu Subergiga järgi liigub mikrit välja enne, kui läheb läbi või siis, kui mikrofon ise väsib. Kirjutamata hommikune nagu käsipidur, siis on päris pidu, mitte nagu sa esimene klassi ostu räägime, solist pinginaabriga vahtisid lõhutud, kuidas klassijuhataja pärast viktoriin hubalia laskis õhku, see on nagu tulid vanema klassi naised ja võtsid kaasa kasti õlut, mis ta siitpoolt tegid ülejäänutega, grupi sündis poeg, meil on olemas tõhus, kes kirjutavad uniprindi vanas menüü poes ikka vanemate rõõmuks akrobaat selline lõõgastav võtsid nagu karukomandost on nii laia kaliibriga kahurit maakera. Ja. Ma läbi niisama mul pohukasse rada piisavalt mürsku läbi lähvad, kisavad nüüd päris oma rimi kaski pobisionauda väike suure riistaga tüüp olla mängufilmis nagu Trooja hobune, main õudusunema, mängin vist peale ja me kohtume. Mäletate, lõputut kukkumist? Purustasid õhtujatele tukkumist, pöörisi, kõhutada puhkumistavalgorenteri liiga paks nagu naine, kes siia toidupakid, palju kaloreid muusikas on värskelt nagu külma dušilaulmine mulle kaasa elate. Lisaks taganedes lisaks saaksin päratusse pugeda päike, kiidusõnad välja raske tulema punnitlustega tualetist usku Riho Sibula oleks plekiga duetti. Karendust paistab läbi mikri buketist, nagu eurosaunauksed filosoofiga kribimistuaalse seal olema endast heal arvamusel, muidu teeksin sotsialistid. Aga mul poleks mingeid oskusi, varastatud auhind taskus, lahkuda räpikogusest kunagi paska, mul vanem poeg või mitte, erinevus olekski kuluta põhjus vaid suust, mis on just suhuvõtuks, tõstke pead, kui vaja, karju kohe plaksutama. Siga, aitäh, jumaka, võtke heaks hobuse puhul teile pakkuda Tiitse, kajab kajukasimise. Hüppan grammofonid, aeg, mis täna õhtul Salistamine vittu, kui on Alex Lepajõe. Salistega tahaks kuulda. Ja. Või naisega? Ei ta olnud ja on tuju hea või? Väga hea. Kui keegi ütleb, et ma ei oska laulda või keegi teine seda, et mingi kolmas mees ütleb, et instrumentaal ei ole head ei meeldi mulle ka ülejäänud agentuur. Musi.
