Tere hommikust, nagu näete, siis ponituus võtab siin juba hommikueinet. Aga kuna käes on november ja hingede aeg,  siis traditsiooniliselt on Eestis käinud  ka hingesandid. Aga tänapäeval me muidugi tunneme rohkem mardisante,  kes mardilaupäeval meil uste taga käivad. Ja kuna mardipäeval pakuti head ja paremat süüa juua,  siis ei jää sellest puutumata ka meie tänane saade. Ponituus aga ootab siin juba oma elu esimest kilopraktika seanssi. Täna saates piilume õllemeister Jaan Kelneri pruulikotta. Eks ta on selline klassikaline pudru tegemine. Jahvatab asja ära. Kuumal ette. Uurime, miks Viki korju õhtuti mööda metsa tammub,  paar-kolm tundi läheb ikka metsas ära. Ja kui sa teed veel mitu rada mitmetele koertele,  siis läheb terve päev. Sõidame kaasa Triin Tohveriga, kes teeb hobustele kiropraktikat. Ja kohe, kui ma nagu käe all tunnen, et kuskil on seda  liikuvust vähem, siis ma saan seda ka kohe korrigeerida. Meisterkokk Jorma Riivald õpetab valmistama maitsvat mardipäevarooga. Inimesed, kellega mina kokku puutusin ja uurisin,  kas ma saaks kukke siis ütlesid ka, et et ei ole nõus veel  ära andma, kui. Saame tuttavaks vabatahtlikega, kes valvavad kalade armuelu. Seal ma nägin, üks teine kala oli ka sealjuures,  et tõenäoliselt on juba endale paarilise leidnud  ja oleme praegu hetkel kala magamistoas. Nii et täna me lähme siis. Kõigepealt Ukumäe tallu Kiiula seal vaatan ühte poni  ja omanik soovis saada kiropraktilist uuringut. Ja siis oli seal veel üks lonkav hobune,  kellel teeme rönkenit jalast ning pärast seda ühest teisest  tallis teeme veel hambaid kahel hobusel. Ja viimases tallis vaatame siis ultraheliga veel ühte hobust,  kellel on jalg paistes juba nädal aega. Vot nii, hakkame siis minema. Triin Tohver on loomaarst, kes on spetsialiseerunud hobuste ravimisele. Ta on õppinud nii Saksamaal kui Kanadas ning viimastel  aastatel annab oma teadmisi edasi maaülikoolis,  õpetades seal tudengitele hobuste ortopeediat  ja hambaravi. Triin aga ei võta patsiente vastu tavalises loomakliinikus,  vaid viib oma ravikabineti otse patsiendi tallini. Nimelt sisaldab tema buss kõike seda, millega saab vajalikud  protseduurid läbi viia. Hobusteni jõudis Triin aga üsna klassikalist teed pidi. See oli üks klassiõde, kes kunagi mingi viiendas klassis rääkis,  et tema käib ratsuta emas tondi ratsabaasis  ja siis mulle hakkas, see tundus see nii põnev  ja ma läksin temaga kaasa, emale ei öelnud,  salaja läksin ja siis mul hakkasid lihtsalt,  hakkasime seal ponidega ratsutama ja tookord oli see isegi  veel tasuta, aga noh, enam ei ole ammu ratsutamine tasuta. Ja siis siin sealt ma jäin ratsutama ja mingi hetk  siis üheteistkümnendas klassis vist sain oma esimese hobuse  või see oli võib-olla isegi paraja ei mäleta,  nii et vahepeal ma ikkagi tegin päris ratsasporti  ja võistlesin ja siis sealt see tuli, et tekkis mõte minna  hobusarstiks õppima. Päeva esimeseks patsiendiks on üheksa aastane Eesti tõugu  Boni tuus, kes on valmis elu esimeseks kiropraktika seansiks. Ta on oma keha ehituse kohta hästi pikk ja niisugune pehme selg. Ja kuna ta on ka iseloomult selline temperamentsem natukene,  siis on üsna keeruline nagu ainult nii-öelda ratsutamise  ja treeninguga seda selga niimoodi hästi vormis hoida. Okei jaa, kohe vaatan väljas ka, kuidas ta liigub,  ma korra tsun selja ennem üle ja siis. Mine kõigepealt sammus ühe korra. Loomade kiropraktika arenes välja inimeste kiropraktikas  ehk siis inimese kiropraktikud, kellel olid endal kodus loomad,  hakkasid mõtlema, et seda võiks ju samamoodi teha loomadele  selgroog ja liigesed on samamoodi ja siis see oli,  ei mäleta, aga paarikümne aasta eest alles levis see üldse maailmas. Euroopas on ta tegelikult juba päris populaarne,  et mina õppisin seda Saksamaal ja seal on arste,  kes teevadki ainult kiropraktikat päevast päeva,  neil polegi muud, kui nad teevad hobused,  koerad, noh, põhiliselt patsiendid. Okei, aitab küll, lähme sinna tagasi. Aga Eestis on ta jah, väga uus asi, et mina olin enda teada  vähemalt esimene, kes endale need kiropraktika loomade  kiropraktika paberit tegi. Ja see oli siis 2014, nii et nüüd kaks aastat olen seda  teinud ja vaikselt ta ikka levib siin ka,  et hobuse omanikud ikka juba teavad. Näitan tal seda kasti kõigepealt. Sinul pole mingit probleemi, tal igaks juhuks on sul veel  üks õun igaks juhuks sinna peale panna, aga. Et ma alustan enamasti siit turja piirkonnast,  siis vaatan vaagna üle ja kõige lõpuks siis selja  ja kaela ka. Ja mõlemalt poolelt ja mõlemat pidi. Ma katsun kõik tema noh, selgroolülid ükshaaval üle  ja vaatan, kas mõni lüli liigub halvemini kui teine,  et neid nimetatakse blokaadideks, aga tegelikult noh,  seal ei ole nagu otseselt blokeerunud, et seal oleks täiesti  midagi paigast ära. Aga et käe all saab tunda siis kas kuskil selgroo vahel on  liikuvust vähem kui teises kohas ja siis  siis teatud kiire liigutusega saab seda liikuvust taastada. Nii hobuse puhul on väga palju erinevaid põhjuseid,  noh kõige öeldakse on ka, et kõige parem on ta ikkagi  profülaktiliselt ka inimese puhul, et aga enamasti  nii inimesed kui hobuseomanikud, siis tulevad arsti juurde  ikkagi siis, kui on probleem, enamasti seljaprobleemid ratsutamises,  näiteks hobune on seljas pinges, ei taha enam lõdvestada. Mõnikord ka täiesti noh, ei allu enam, viskab ratsaniku maha,  aga. Aga kõige, kõige efektiivsem on ta ikkagi juba enne,  kui probleemid tekivad, selg regulaarselt üle vaadata  ja siis noh, vajadusel seal midagi korrigeerida. Aga jah, põhiliselt selja ja ratsutamisprobleemid käitumisprobleemid. Et selliseid patsiente on kõige rohkem. Ja nüüd kaks päeva tegelikult on koplis jalutab,  et midagi suurt ei tee ja siis tavaliselt trenni edasi. Tuus pidas ravi kenasti vastu ning läheb nüüd Koplisse puhkama. Kui kiropraktika seansi saab tehtud ilma eriliste abivahenditeta,  siis Triinu auto sisaldab vahendeid ka keerulisemateks protseduurideks. Siin osas on siis see suur valge on seal ilmuti,  rönkon, ilmuti digitaalne ja sealt lähevad  siis pildid siia. Arvutisse arvutiekraan on siin üleval, ehk  siis see on nagu ilmutamiskabinet. Pimendit pole enam vaja nagu kunagi. Siin sees on veel ultraheli. See on siin ära pakitud, saab välja siit võtta katte all. Ja siin osas rohkem väga palju ei olegi,  seal on veel kassetid ja muusika paberikraam kirjutamiseks. Nii, ja siin taga on siis niisugune veterinaarapteek,  et see on spetsiaalselt lastud Saksamaal siia sisse ehitada  ja siin on põhimõtteliselt erinevad sahtlid,  kus siin on siis süstlad ja nõelad näiteks? Siin all on iga erinevad ravimid, mida kaasas kanda. Ja mis siin veel hästi hea on, on see külmkapp,  ehk siis osad ravimid, mis vajavad nagu külmutamist,  saab samamoodi kaasa võtta ja see külmutab,  et siin on vaktsiinid ja mõned antibiootikumid,  nii, mida vaja on siis siin üleval on väga oluline tööriist,  ma ei hakka seda, võib olla välja võtma,  aga iseenesest siin on hobusel viilitakse hambaid,  oleks hea nii korra aastas viilida, siis hambaviilimisseade  on siin üleval. Ja. Mis siin veel olulist on igasuguseid ämbreid,  mis iganes. Maosond. Et. Ja siin kõige all on võibolla veel sidemematerjalid  ja erinevad ravimid ka, et siin ruumi on,  on küll, aga, aga ikkagi kõik on täiesti täis,  nii et. Et kui ruumi veel oleks, siis saaks sellega täis,  et osad asjad on ikkagi kodus ka veel. Järgmisena peabki end valmis panema viie aastane Santos,  kellele teeb muret paistes jalg. Santos on saanud valuvaigistit ning enam ei lonka,  kuid Triin otsustab igaks juhuks haigest jalast pilti teha. Enne röntgenit saab hobune rahustava süsti,  mis aitab tal täpsust nõudva protseduuri jaoks paigal püsida. Kaks mõju nii kaua jõuame need. Rönkenid valmis panna. Mina olengi rohkem spetsialiseerunud jala  ja lonke probleemidele ning hammastele, et  siis seda on väga palju hammaste viilimist,  ka mingeid suuprobleeme teisi. Ja noh, lonkavad hobused, jalad paistes,  mida on ka hästi palju, on kopsuprobleemid,  ehk siis paljud hobused köhivad. See on natuke seotud siin meie ilmaga. Et me hobused tegelikult ja sellega, et sellise ilmaga need  elavad siis hobused tihti tallis, kus on tolmune  ehk siis niisked ilmad, tolmused, tallinlasteed,  poem, probleeme, ka palju. Väike sakk on siin. Võib viidata mingile algavale protsessile,  et ta peaks olema niisugune ilus ümar. Aga nii noor hobune, et ei tea Ukumäe talli hobused said vajaliku ravi ning loodetavasti on  peagi terved. Üldjuhul teeb Triin tööd esmaspäevast reedeni,  kuid hädaabi korral võib talle helistada ööpäev läbi. Kui olukord on kriitiline, ei vaata arst kella  ning paneb bussile hääled sisse. Ravimine ei ole aga loomaarsti ainus töö. Nii nagu inimestega on ka loomade puhul ennetustöö ülioluline. Et selle nimel ma näen ka ikkagi vaeva, et inimesed teaksid,  millal kutsuda, et ei jääks liiga kaua ootama,  et niisugune hobuseomanike koolitamine on hästi suur osa  tegelikult arstitööst. Ei, kohe lähme. Nii siin on nüüd kõik valmis. Et nüüd on vaja edasi sõita siit 20 kilomeetri kaugusele  järgmisesse talli ja seal on meil siis kahe,  et hambad viilida. Praeguse tegevuse eesmärk on linnaste suitsutamine,  et saada juurde sellist suitsumaitset õige selline rausviiret. Ma olen proovinud minna selle peale, et linnast nagu  nii palju kui võimalik on, siis suitsutan ise. Pastin ise võtan baaslinnase ja hakkan seda ise edasi töötlema. Seal on üks miinus muidugi protsess ei ole  nii täpselt kontrollitav ja juhitav, et kui mul on vaja  kordama hakata asja, et ma tahan teist partiid samasugust,  siis noh, ma ei saa selle suitsuga kindel olla kunagi näiteks,  et aja võib sama hoida, aga kas see puit oli natuke erinev  ja siin on praegu nüüd pool linnase kogusest,  on suitsemas praegu ta istub siin. Seekord ma lasin ka päris korralikult, ta on kuues tund  praegu juba. Jaan Kelner suitsutab linnaseid oma esiisade maal appi  Läänemaa metsade vahel. Ta tuli siia Tallinnast 11 aastat tagasi  ja on tänaseks talule oma näo andnud, lisanud kõik,  mida läheb vaja õlle pruulimiseks. Tootmine saab alguse enda tehtud suitsuahjust. Lepalauad venditoru ja vana vaguni ahi. Kus te selle vana vaguni ahju saite? Aas? Kõige lihtsam. Vahepeal metall oli kallis, inimesed viskavad  selle asjad minema, kes see sellist vana rooste sassi ikka tahab? Võib-olla natukene on selle konkreetse ahju mõõt on sellise,  nii suure suitsuruumi jaoks veidike väike,  aga saame hakkama. Ja eks ma siin mingi kadaka suitsu asja tehes olen  ka väga naturaalselt, nagu lähen asja, võtan siin sae kätte,  vaatan, hakkab otsa saama. Et toores annab suitsu veel paremini, siis jalutad siit 10  meetrit edasi, võtad ühe kadaka maha, akid siin kohapeal  järjest katlasse või seda koldesse juurde,  seda ja. Praegu on see, et ma vaatan, et väga paljud õlle õlle  tegijad on läinud. Siidrit on nüüd tegema hakanud ja veine. Minul oli vastupidi, mina kõigepealt proovisin nagu siidrit teha. Siis proovisin kalja teha. Ja siis tekkis nagu, et prooviks nagu õlut ka. Eks neid kogemusi veel väga palju pole, ma olen seda  reaalselt mingi neli-viis aastat teinud. Et vahekorras mul läks, momendil läks tavalist peileili,  läks. Kaks. 12 kilo. Suitsutatud. Linnast läks 10 kilo ja üks kilo läheb veel. Nisu juurde päriselt. Mu katlasse läks umbes 100 liitrit seda vett. Kodu ja joogiga tegelemine on mulle kogu aeg meeldinud. Kui ma hästi järgi mõtlen päris varase lapsepõlve peale  80.-te keskel Kui sai kooli mindud, mul oli ka kaks valikut,  tookord oli polütehnikum Cocakool. Millegipärast ma jätsin koka-kooli nagu teised variandid,  põlukasse nagunii sisse ei saa. Sain kahjuks. Et selle tõttu, nagu tookord kokakooli minemata Õlle tegemist ma tõesti mitte kuskilt õppinud ei ole. See on selline ise ise õppinud inimene hakkad otsast tegema,  proovid, mis välja tuleb. Mina püüan rohkem nö maa lähedaselt ja kõhutunde järgi teha,  et termomeetrid on digitaalid, et numbrit on nagu mõnusam vaadata,  kui hakata mingit skaalat vaatama. Aga kõik muu on. Selline, et teed puudega, tule alla päri,  no nii palju ma olen ka näinud, päris veskiga peab see vända  ga töötama, see, see algselt C-veski on vändaga,  et noh, laisainemis asi trelliga saab kiiremini,  aga. Et mulle selline Praegu poes müüdavad need õllemasinate süsteemid  ja loogika nagu väga ei meeldi, see ei ole päris minu jaoks see,  et see on sama nagu leiva tegemine leivamasinaga. Et sa annad talle ained kätte vajutada, mis programm  vajutada õigele programmi nupule ja masin teeb sellest kõik ära,  et see ei ole? Ei, mitte see paha oleks. Aga ütleme, see ei ole minu jaoks. Aga muu loogika, minul siin selle väikese pruulikojal on  küll praegu on päriselt sama, mis on tehastel ikkagi eraldi katlad,  pumpadega liigutamine, trass, et ei tõsta voolikuid ämbriga. Et see on selline nii-öelda hübriid, päriselt kõigest? Eks ta on selline klassikaline pudru tegemine. Jahvatab asja ära. Kuumale ette nüüd põhimõtted siin tunniks ajaks  siis tõmbama. Et. Linna sees olevad suhkrud. Vette ära tuleksid. Ja siis pärast oleks pärmi midagi süüa või  mis kääriks? Eesmärki kaubandusvõrku jõuda ei ole üldse. Et meil tuleb praegu tahame saavutada selle nii-öelda  turismitalu versiooni. See tähendab seda, et me tohime müüa kohapeal kohapeal  tarbimiseks Sellel on ka tohutult palju eeliseid on see,  et puuduvad igasugused registri kandekohustused,  labori kinnituskohustused iga partii kohta eraldi. Kui sa teed väga väikeses mahus. Siis kogu see paberajamine Ütleme, 300 pudeli kohta oleks nagu hullumeelsus. 3000 pudeli kohta on veel mingi mõte olemas. Mis ma olen siin tuttavatega olen ka arutanud,  ise välja pakkuda, et minu jaoks kõige mõistlikum lahendus  oleks see, et. Ma ei tahaks olla nagu kurjategija. Et kui ma toodan näiteks õlut või, või noh  või veini või midagi sellist, tahaks seda,  ütleme kas naabrimees tuleb, tahab mu käest osta. Ma ei tahaks nagu salaalkoholi seda müüa,  ma maksan hea meelega selle aktsiisi ära kasvõi kolmekordse,  need maksud ei ole tegelikult üldse suured. Et ma lähen, kas maksuameti postkontorisse ma ostan sealt  need maksumärgid. Maksan juba sellega enda maksu ära, kui ma müün,  tahan mõne, ütleme 10 pudelit müüa enda partiis ma kleebin  need peale ja müün need ära ja kõik oleks nagu korras,  rahul see, kui ma peaks iga kord iga kuu  selle juurde nagu 30 lehekülge aruannet kirjutama  ja palkama juurde raamatupidaja, siis ma ei tegele lihtsalt  siis ei tasu nagu asjaga tegeleda. Ja nii palju ma tõenäoliselt eeldan seda,  et kõik need kodulinna tegijad, ega nad ei joo samamoodi  enda jooki ise ära. Kõik läheb jõuab ju ikkagi kuhugi, kas sõbrannade,  sõprade ja tuttavate kaudu või ka müüakse laatadel päriselt. Aga ma eeldan seda, et enamus inimesed ei ole nagu  tahtlikult kurjategijad. Tehke neile lihtsalt see lihtsamaks, et ta et ta saaks  legaalne olla. Et asi võib ju alkohol olla, õlle eesmärk ei ole ju päriselt,  ütleme seda tüüpi õllede eesmärk ei ole see,  et. Teeme võimalikult palju võimaliku kanget,  et saaks enne purju juua, vaid asi on ikkagi rohkem. Maitseb ära? Tegemine. Praegu suhtub Jaan kirglikult õlle tegemise,  aga enne seda Kitses mees masinate kallal. Tõestus sellest seisab tema tulevases õlletoas. Siin on neid vanu reklaampilte mul veel õnneks alles üleval raam,  reaalselt on see mopeed loovi tehase null 40 on paigaldatud  siis see ülemine lisatoru, kuhu on paigaldatud iga 11  tagapaagiga võrri paak ette. Riia 13 ratta alla tehtud, selline nii-öelda stiilse  võidustumasina välimusega. Masin. Ise sai ühe sõbraga koos kunagi alustatud üheksakümnendatel  mopeedide kogumist. Aga kogu see asi vajab ülalpidamist samamoodi,  masinad vajavad restauratsiooni osad, kuna kõik ei õnnestu  nii-öelda omas mahlas säilinud säilitada  ja seal hakkab see kurb, kurb asi, et nagu ise peale maksta,  kogu aeg väga palju ka ei taha. Peedi muuseumi ja töökojaga tuli seega lõpparve teha. Putitamine siiski jätkus, aga jalgrattarätsepana Jaan  Kelneril oli töökoda nii Haapsalus kui Tallinnas. Ma tegin samal ajal paralleelis õlut, obina olen kogu aeg teinud,  ega see, kui sa päeval remondi rattaid ei tähenda,  see, et sa ei saaks õhtul kodus õlut keeta,  endale sõpradele. Aga see aasta sai tõesti otsustatud, et ratta töö töö on hooajaline. Talvel tuleb ka midagi teha ja kuidagi elus püsida. See aasta ei otsustanud neid kummatki töökoda mitte lahti teha,  et vaatame, ootame, kuidas turg kujuneb. Mis edasi saab? Ja nüüd saab õlleteole, kes, Selliseks õllevalmistajaks tulevikus saamisele keskenduda,  et seda asi endale korralikult selgeks teha,  ehitada pruulikoda, proovida see ära legaliseerida,  et jõuda sellega ka kuhugi. See sellist sellist põhitööd ka teinekord kunagi ei saa,  et. Ma püüan asja jätta võimalikult väikseks,  ei tahaks, et mul on selline suur-suur, tehas. Vaid tahaks, et maht jääbki niimoodi parti pisipartiidena,  ütleme sellised noh, 300 500 pudelit on nagu ühte mitte rohkem,  mitte mingil juhul. Ei taha tehast ei taha tehase omanikuks. Aga inimesed peaksid nagu ise siia tulema,  siis proovima neid. Mujal ma selline asi töötab, võib-olla siin on jälle see,  et ma olen naiivne nagu tavaliselt enda mõtetega. Kuigi kuskil maal mingid üritused toimuvad juba on see,  et inimesed lähevad huviga kohale, tahavad proovida,  tahavad suhelda, et enam ei ole nagu maakohad,  tühjad. Päev on tulekul ja traditsiooniliselt tehakse sel puhul linnuliha. Täna meie valmistame Kanara kuud aedviljadega,  mis sinna sisse käib kõik peale kanaliha. Just no täpsustavalt, nagu sa juba mainisid,  läheb, paneme kana ja, ja, ja, ja, ja kana mul ilusasti kaasas. Värske kana tükeldame kana ära. Pruunistame pannil kerge rasvainega ja paneme potti hauduma,  nii et paneme üks osa vett rüüskakoort ja lõpus paksendame  seda leemeks natukene maitsestamata jugurtiga  ja maitsestame pärast värske kooliandriga. Köögiviljad restime mõnusast ahjus ära, kasutame võid. Köemneid ja meresoola, et võiks tulla üks siuke mõnus,  värviline, mahlane ja toitev pidupäevaroog. Alustad sa kana tükeldamisest, kas seal on  ka mingisugune seaduspära, kuidas sa seda teed? No üldjuhul ei ole, et tuleb leida üles need niisugused  kõõlusekohad Ja siis nendest hakata nagu tükkideks lõikama. Rinnaku jaoks kasutame natuke väiksemat nuga. Lõikame läbi koos. Koos rebiosaga? Et, et see kont ka samal ajal nagu raguud hautame,  et siis annab natuke niukest head maitset juurde nagu  ka puljongite keetmisel. Kanaselja võiks jätta välja, et siin nagu lihasmassi,  kui sellist väga ei ole, et sellest võib keeta eraldi  supipuljongi mõneks teiseks päevaks. Aga nüüd ajame vanni korjaks, pronistame ära. Kas mina võin siin? Ka juba midagi ette valmistada. Just sa võid alustada köögiviljade koorimisega. Mardipäeval tehakse traditsiooniliselt linnuliha  ja ma olen kuulnud, et isegi kukepraadi tehakse. Oled sa kunagi kukepraadi maitsnud või ise teinud? Ei ole ise kunagi teinud, aga olen sellest kuulnud  ja olen sellega maitsta saanud. On vahet ka kanalihaga? Ikka siis, kui päris aus olla, siis mina vahet ei suutnud teha,  et enne kui ei meeldi alles siis, aga siis ma sain  ka vahet teha põhimõtteliselt, nii et ma sain teada,  et see on kukk, muidu ma oleks ütelnud, et see on kana. Kukke liigub väga vähe ja, ja, ja, ja inimesed,  kellega mina kokku puutusin ja uurisin, kas ma saaks kukke  siis ütlesid ka, et, et ei ole nõus meil ära andma kukk. Ma lisasin nüüd vahepeal ära sellele pruunistatud kanale  köömned ja soola et kööka sellepärast, et natukene saaks  neid küpseda, et siis ei jää toores keemne maitset. Kui kauaks sa nüüd need podisema jätad sinna potti? Ma arvan, et paneme üks vaiksel. Vaiksel kuumusel ja paneme üks, 40 minutit. Ma valan esialgu selle vee siia panni peale,  et saaks kätte selle hea puljongi siit, mis siia pannile  meil jäänud. Nüüd paneme vett. Vett paneme niimoodi, et pool kanast on kaetud. Ja siis rõõsa korra. Sa paned ikka sellist kõige rammusamad 35 protsendilist,  kas lahjema ka aja läbi või? No nii kui ikka endale teed, siis tahad saada head kreemiat tulemast,  et ikka jah, 35 kõige parem ja pärast. Lisame veel juurde mõnusa rammuse jugurti  ka veel siis korjandrit ja maitsestame. Aga senikaua me saame nende aedviljadega tegeleda,  näed, ma olen sulle pastinaagid juba ette valmistatud. Väga hea, väga hästi ette valmistatud, et siin on puhas  lõikamise rõõm, ainult juurikad paneme ahju. Segame võiga ilusasti läbi. Meresoola, köeme neid. Ja hiljem lisame veel värsket tilli juurde. Teeme niisugust mõnusat. Ahju köögivilja, klassikat ütleme nii, et miks ma passinaagi  täna siia panin, et passinak on ka, võib-olla ma näen,  et seda hetkel poeletidel on väga vähe saada. Et võib-olla inimesed ei tunne seda veel  nii hästi, et tegelikult on väga-väga mõnus. Kergelt magusa maitsega köögivili ja küpseb  ka kiiresti, küpseb kiiremini kui porgand. Me juba rääkisime, et linnuliha on mardipäeval tehtud,  aga milliseid toitusid veel mardipäeval lauale näiteks võiks panna. No. Kõike, mida Eestimaa lautades leiab, on ju,  et kindlasti lammas siga veis endale ma mäletan lapsepõlvest on,  on hästi meeles, on ikka niisugused toekad,  toidud, et on olnud alati mulgipuder. Sügisõunad on kõik valmis õunakook õunakissell,  et niisugused mõnusad kodused asjad. Tasub hakata talveks sellist rasvakihti enda peale kasvatama. Mitte ei tasu, vaid peabki, et arvatavasti sel aastal tuleb  väga külm talv. Et esimene lumi tuli väga varakult. Siis ongi kartul kaalikas ja küüslauk ka veel sinna vormi  ja siis kuidas, kui kauaks selle ahju panna? Ahju, ja ma arvan, et paneme tilga vett alla võid,  paneme kindlasti keemned ja vaatame üks 35 minutit  ja sellega peaks olema meil Kanara kuu kenasti haudunud,  nii et mis kuumusega sa paned, need juurikad? Jälle kodune ai, ma paneks 200 kraadi. Köömned on sul suured lemmikud, ma vaatan suht küll  ja ma olen üldse selle, kes austab väga traditsioonilist  kööki ja, ja keemned nelkaneel sool, must pipar. Et need on ühed minu lemmikud. Arsti võib täitsa käega siin pudistada, neid nüüd ei olegi muud. Paneme ahju 35 minutit. Vahepeal jõuame veel härra kuule, lisada jogurti  ja korjani. Ja asume sööma. Hopsti nii. Aeg jõuort lisada. Nii ja nüüd enam kaant peale ei pane ja tõstame natukene kuumust. Maitsva mardikana valmistamiseks tuleb kana kõigepealt pruunistada,  seejärel lisada sinna soola ja köömneid. Ja siis kõik see vee ja 35 protsendilise koorega podisema  panna umbes pooleks tunniks ja kõige lõpu sisada veel  rasvasemat maitsestamata ögurtit. Ja kui need ahjujuurikad ka valmis saavad,  kaua Jorma nendega aega läheb veel. No tundub, et mõned minutid mitte kauem Siis ongi üks maitsev mardipäevarood valmis. Eestis tegutseb üle 15000 jahimehe nende seas  ka viki korju tada võite teada saatest Victoria püssi  ja panniga. Lisaks tööle loomade varjupaigas koolitab ta jälje koeri. Selleks käib vikipõllul ja metsas koertele jäljeradu tegemas. Ega nüüd siin mingit jalgratast ei leiuta,  et see on suht loogiline ja lihtne asi. Et mul on selleks sellised kingad. Mille külge ma saan kinnitada, siis ulukisõra? Sõrg peab olema siis sama pidi nagu uluk kõnnib. See on hirvesõrg. Väikse hirvesõrg. Aga muidu ma teen enamjaolt seasõrgadega. Sest siga lõhnab vastikult. Koer seda väga ei taha. Ja kui ta selle on selgeks saanud, siis ülejäänud ulukeid ta  võtab hea meelega. See lõhn ulatub hästi kaugele. Ja mida kauem ta seisab, seda kokkupoole see vastu maad see  lõhn surub, vajub siis on koeral lihtsam nagu seda leida. Koerte koolitamisega ma alustasin umbes 20 aastat tagasi  siis siis mul olid esimesed endaga isiklikud koerad. Aga terve elu on mul kodus koerad olnud. Omale jalga. Kasutan ma selleks kummikuid sest nahast jalanõud lõhnavad  sinu järgi ja koer võib õppida sinu järgi käima,  mitte selle sõra järgi. Natukene selline kontsakinga harjutamine. Ja siis on veri. Veri on ka hirve oma. No ma olen hästi varustatud, mul on sügav külm täis neid asju. Ja kogu aeg tuleb juurde. Kõnnin. Ja aeg-ajalt tilgutan hästi vähe verd. Et oluline on see, et, et sõnajälg maha jääb? Sest veri, veri lõhnab hästi spetsiifiliselt  ja kõik loomad tunnevad seda päris kaugele ära. Aga tihti on niimoodi, et haavatud loom ei,  ei, ei lasegi verd välja. Ja siis koerad ei otsi enam. Koolitus käib korral terve eluaja. Käime väljas jalutamas, treening kogu aeg,  aeg-ajalt teen ikkagi sõnakuulekus trenni,  teen jälje, trenni, et ära unustada ja jahi jahid on need kohad,  kus muidugi saab hästi palju kogemusi, koer. Spetsiaalsed koerad on Hannoverid ja Baieri verekoerad. Et nemad on siis nagu treenitud ja spetsiaalselt just  aretatud järelotsinguks haavatud loomaotsinguks ja,  ja eelkõige ilma vereta otsinguks, mis tähendab  siis seda, et haavatud loomal ei pruugi alati verd olla. Aga need koerad on treenitud ka siis selle üles leidma. Mina oma. Koera treeni n ikka 1000 200500 meetrit,  et see käib niimoodi kilomeetri läbi ja. Et üks paar paar-kolm tundi läheb ikka metsas ära. Ja kui sa teed veel mitu rada mitmetele koertele,  siis läheb terve päev. Ma näen, et sulle meeldib seda teha, aga miks seda on vaja  teha niimoodi sõrgadega metsas käia. No seda on vaja just sellepärast, et ei jääks metsa,  haavatuid, loomi. Kaiser. Minu juurde Kaiser siia jahi käigus tuleb ikka niisuguseid möödalaske. Ja haavatuid, looma jahieetika, ütleb haavatud looma metsa  ei jäeta ja, ja selleks siis ma olengi loonud jäljekord,  MTÜ, kes siis saab, treenib koeri, käib väljakutsetel,  otsib ulukeid ja võtan ka aktiivselt jahisosa. Meil on ju väga palju jahimehi ja jahikoeri  ka juures. Kas nad siis tavaliselt jätavad loomad metsa  või nad saavad ka hakkama? No tegelikult ei jäeta, üldiselt ei jääta  ja ega see suhtumine nii ükskõikne ikkagi ei ole,  et võib-olla jääb vaja ka lihtsalt sellest kannatusest ja,  ja võib-olla minnakse liiga vähe järgi. Ehk siis on olnud palju juhtumeid, kui loom uluk ongi maas  50 meetri peal, 100 meetri peal aga vaadatakse 20 30 meetrit,  ah ei ole ju siis on möödalask ehk siis liiga kergekäeliselt,  võib-olla jäetakse asi pooleli, kuigi peaks nagu noh,  rohkem ja kaugemale minema vaatama ja uurima. Ja loomulikult jahikoerad, kes päev otsa jahti pidanud,  ei ole võimelised pärast järelotsingut keskendunult tegema. Otsi jälg. Nii on hästi. Nii et võikski olla koolitatud jäljekoerad  selle jaoks. Spetsiaalselt sellised koerad, kes on jahis kaasas,  vajadusel kutsutakse lähedalt. Eestis on praegu neid juba päris palju. Ja ja see koer ilmselt jahti ei pea päeval,  sest muidu ta ei ole samuti võimeline keskenduma. Hästi, tubli koer. Rootsis on nõutud, igas jahiseltsis peab olema spetsialist,  koer, kes siis on võimeline järelotsingut tegema. Ja jahi käigus, vähemalt kahe tunni pärast peaksid leidma  siis sellise koera, kas siis kõrvalt, jahiseltsist kõrvalt,  sektsioonist või kuskilt lähedalt. Saksamaal on päris suured võrgud ja spetsiaalsed organisatsioonid,  kes siis aitavad leida jahikäigu haavatuid ulukis  ja samuti ka liikluses haavatuid. Ulukeid. Väga tubli. Lähme. Karjama hästi, läksime. Tubli, kohe hästi. Kui palju nendest koolitustest sinu koolitustest tegelikult  osa võetakse, tullakse niisama äkki sport. Lõpliku huvi pärast või päriselt ikka tuuakse siia jahikoeri,  kes on nii ja naa, tulevad ka sellised koeraomanikud,  kes lihtsalt sportlikust huvist teevad seda,  kuigi nad ei käi jahil, nad ei lähe elu sees  ka kedagi otsima, aga päris palju on just jahimehi,  kes tulevad oma kooli treenima ja ka selliseid jahimehi,  kes plaanivad omale koera võtta, siis nad tulevad nõu küsima,  millist koera võtta, kuidas koolitus käib  ja nii edasi. Et see on tegelikult väga positiivne. Viis aastat tagasi sellist asja ei olnud. Kasti. Nii tubliku vahe. Nii et võib arvata, et üha vähem loomi jääb metsa. Loodame, loodame, aga seni, kuni jahti peetakse tänapäevaste  vahendite ehk siis nende vintraudsete optikatega,  et nii kaua ikkagi see ei kao päris ära,  10 protsenti võib julgelt arvutada sinna,  et see jääb, me. Üle Eesti on ligikaudu 140 jõge, milles elavad lõhelised. Praegu on parasjagu käes lõhede kudemisaeg  ning kalapüük on sel ajal keelatud. Paraku leidub aga kurikaelu, kes sellest ei hooli  ning käivad vaatamata keelule marja täis lõhesid  ebaseaduslikult püüdmas. Pimedas metsas võttis ikka põlve kergelt värisema. Röövpüüdjate süül on lõheliste arvukus nii palju vähenenud,  et inimesed isegi ei tea, et nende kodujões lõhelisi on. Eelmise aasta näitel võib rääkida sellest,  kuidas kohalikud külainimesed siis käisid jõe ääres  ja imestasid, et kas tõesti siin jões on  nii palju kala, et nende jaoks oli see täiesti esmakordne  kogemus üldse siin jões nii palju kala korraga näha. Et varasematel aastatel on see kala siit lihtsalt ta tuleb siia,  eks vaikselt, vähehaaval sisse püütakse siit kiiresti välja  ja kohalik elanik ei näegi seda kala. Erik ja Erki on vabatahtlikud kudevalvurid kirglikud kalamehed,  kes on endalt südame asjaks võtnud lõheliste säilimise meie veekogudes. Kui kolm aastat tagasi alustades käis valvureid koos  paarkümmend siis tänavu on vabatahtlikke juba üle paarisaja. On vaadata seda, et meil on nüüd liitunud juurde  ka inimesi, kes hoolivad keskkonnast, loodusest. Meil on tulnud tudengeid juurde, meil on tulnud  ka Eestis resideeruvaid välismaalasi juurde. Meil käib Pirita ääres näiteks kaks vahvat Rootsi inimest,  kes lihtsalt tunnevad, et nad tahavad, et kala saaks jões kudeda. Kusjuures üks neist ei ole üldse kalamees. Teiste hulgas on täna Keila jõe ääres patrullimas  ka Tallinna tehnikaülikooli tudengid, kes igapäevaselt  ehitavad robotkalu. Huvitav vaadata, kuidas, kuidas päris kalad  ka välja näevad ja. Jah, et suurt suurt kala niisugust ei ole. Oma silmaga elu peas näinud vist? Kuidagi ette valmistunud ka siia tulekuks. No ikka jah, soe pesu ja taskulambid ja pipragaas  ja pipragaas. Eile vaatasime, kuidas kasutada tuleb pipragaasi. Päris korralikult valmistunud. Kui me seda tegevust siin ei takista, siis kudev lõhe  iga-aastaselt püütakse siit lihtsalt välja  ja Keila jõest on seda eriti lihtne püüda,  kuna veeseis on madal kala, kui ta istub pesa peal,  ta on täiesti apaatne. Et sisuliselt võib minna kummikutega vette kalal sabas kinni  võtta ja ta kaldale visata, et ta on selline üsna lihtne saak. Ta on siin väga kaitsetus olukorras. No see Keila jõgi on tõesti nii madal, et need teekonna lõhe  on isegi väljast vaadates väga hästi näha. Vaadake seal üks kala praegu ongi. Millega see Eerik tegeleb, see kala seal? Jah, ma nii palju täpsustaks, et see kala on juba nii-öelda  jõudnud oma sihtkohta ta ehitab endale praegu hetkel sinna  pesa ja ja tundub, et pulmamängud on pihta hakanud. Ma nägin, üks teine kala oli ka sealjuures,  et tõenäoliselt on juba endale baarilise leidnud  ja oleme praegu hetkel kala magamistoas. Ka sel aastal on juba kurikaelu kinni võetud. Karistused röövpüügi eest on aga päris kopsakad. Keelualal ja keeluajas püütud kala eest,  kui me siin praegu räägime, siis tuleb hüvitada  keskkonnakahju viiekordsel määral mis on iga meriforelli  eest 150 eurot iga lõhekala eest 480 eurot  ja lisaks sellele siis on ette nähtud trahv. Mille maksimaalne suurus on 1200 eurot? Ja siinjuures tasub veel silmas pidada, et 4000 eurot on  meil see piir, millest edasi hakkab siis kriminaalasi. Et on ka oht, et suuremate saakide puhul järgneb kriminaalkaristus. No röövpüüdja profiili võib jagada justkui kolmeks erinevaks. On need, kes tunnevad, et see justkui on nende õigus  vaatamata sellele, mida ütleb seadus või kaine mõistus sinna kõrvale. Ja leiavad, et see üks või kaks kala, mis tema nüüd võtab  röövpüügi käigus ära, et see on justkui okei. Ei, see ei ole okei, see on täpselt samasugune röövpüük nagu  kõik teised. Siis on kindlasti seltskond, kes tunneb,  et ta saab sellest adrenaliini, sest see on keelatud  ja jaksab maksta need trahvi ära, ehk ta ei tee seda raha pärast,  aga ta teeb seda sellepärast, et see on põnev. Ja siis on see kõige kangem variant inimesed,  kes teevad seda ehtsalt raha pärast ja kes on juba väga  kõrgelt organiseerunud, kus on omad valvurid,  kus on müügivõrgustik taga ja kus oleme näinud  ka külmutusseadmetega kaubikut ringi sõitmas? No neid on kindlasti kõige raskem tabada,  sest ka meid jälgitakse sealtpoolt juba,  et üksikud inimesed, kes metsa vahel nii-öelda lihtsalt seisavad,  või auto, kus on üks inimene, nii kui näeb meie vabatahtlikke,  reeglina näeme me järgmiseks telefoni kõrva äärde tõusmas  helistamas aktiivselt. Keskkonnainspektsiooni ja valvurite koostöö sujub hästi  ning töö ühise eesmärgi nimel on juba tulemusi toonud. Just selle arvelt, et nendel on nii suur meeskond  ja nii palju liikmeid, siis nendel on võimalik. Seda valvet teha selliselt ja nii pika perioodi jooksul  mingisuguseid jõelõike valvega mehitada,  et meil see ressursi mõttes ei pruugiks olla võimalik. Et selle koha pealt on nendest abipalju,  et nad suudavad hoida need röövpüütjad eemal,  et keegi ilmselt ei sööda sellise jõelõigu peal rööpüügiga tegeleda,  kui seal on näha, et on pidevalt valve väljas. Aru te tulete homme jälle, ma ei tea, kas päris homme,  aga mingi. Selge okei, suur tänu teile. Me oleme röövpüüdja jaoks nagu loto, me ei erine mitte  mingil moel oma välimuselt, tavalisest jalutajast  ja väga raske on aru saada, et kas on tegemist  vabatahtlikuga lihtsalt jalutajaga või teise röövpüüdjaga. Kalapüügikeeld kehtib sel aastal vähemalt 15. novembri  ning veel pole hilja vabatahtlikega liituda. Ku. Suu meile vabas vormis sooviavaldus emaili aadressile valvur,  ik.kalastajate selts.ee ja. Hoidke siis teie ka jõe ääres jalutades silma peal,  et keegi ei saaks lõhelistele halba teha. Nüüd aga alustame uue vaatajamänguga ja tänane küsimus kõlab,  millise pühaku auks tähistatakse mardipäeva? Ootame teie vastuseid esmaspäeva õhtuni,  meiliaadressile maahommikuerr.ee ja kõikide õigesti  vastanute ute vahel läheb loosi raamat metsavaimu heategu. Kui te aga tunnete põnevaid inimesi, kellel oleks rääkida  huvitav lugu, siis andke meile ka neist teada. Senikaua aga ilusat nädalavahetust ja kohtumiseni järgmisel laupäeval.
