Haldusreformi ühinemisläbirääkimistesse on kaasatud 80 protsenti omavalitsustest. Praegu on käimas vabatahtliku ühinemise etapp, mis kestab detsembrikuu lõpuni. Riigihalduse minister Arto Aas paneb omavalitsusjuhtidele südamele, et läbirääkimistega viivitataks. Et ega valitsus ei taha tingimata hakata ise ühinemisläbi viima, kuna kõik kriteeriumid on teada, preemiaid on teada, seadus on vastu võetud. Ma arvan, et oluline on on teha suve jooksul ära see otsus, et milliste naabritega ühinemine läbi viiakse aega veel paar-kolm kuud rahulikult ühinemisleping sõlmida. Küsida rahva arvamust detsembrikuuks, kui tõstetakse jõulukalkun laua peale, on tegelikult töö tehtud ja otseselt langetatud. Tuleb teha pisut lühemal suvepuhkus, sel aastal ma arvan, omavalitsuse juhtida. Riik pakub omavalitsustele konsultant ja projektijuhte korraldatakse infopäevi, et ühinemisprotsessi lihtsustada. Kuni nüüd 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpuni me ei näe suuri muid sisulisi, väga radikaalseid reforme, sest omavalitsuste energia kulub praegu ühinemiste läbiviimisele aga valmistama ette erinevaid valdkonna seaduste muudatusi. Me arutame rahastamismudeli muudatusi, aga need peaksid siis jõustuma 2018 või isegi 2019. Saue valla moodustamisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summa umbes 2,5 miljonit eurot. Saue linnapea Harri pajundi. Üks, mis on selle nii-öelda tekkiva ühendvalla ühiseks prioriteediks, on uus vallamaja kindlasti sest tänastes tingimustes ei ei saa uus vallavalitsus tegutsema hakata. Lisaks on veel linnad, mitmed teed, tänavad, mis vajavad, vajavad uuendamist. Tõrva valla moodustamine on esimene, mis uue haldusreformi raames läbi viiakse. Riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summa on 1,2 miljonit eurot tõrva. Linnapea Maido Ruusmanni sõnul tehakse piirkonda uus ujulakompleks ning parandatakse regiliiklusteede olukorda. Samuti rõhutab Uusman, et kasu saab eelkõige piirkond tervikuna ning suureneb investeerimisvõimekus. Meil toimib niinimetatud keskus-tagamaa süsteem väga hästi, kus kõrvas oma tõmbealaga selgelt määratleb inimesed käivad linna kaubanduskooliteenuseid tarbima ja vastupidi, Tõrva linnas elavad inimesed käivad ühinevate naaberomavalitsuste aladele tööle. Nii et selles mõttes me oleme nii palju läbi põimunud, et kindlasti on hästi oluline ka just eelkõige inimeste piirkonnale arengu mõttes läbi ühinemise tulev, siis investeerimisvõimekuse kasv tuli mastaabiefekti, et kui täna väiksel omavalitsusel ei ole võimalust suuri investeeringuid ka paremal juhul ise teha, siis suuremal omavalitsusel hästi planeerides on seda kindlasti võimalik teha ja ma arvan, et need on nagu need inimese jaoks käega katsutavad ja silmaga nähtavad asjad. Tegemist on Eesti ajaloos suurima valdade ühinemisega ning reformi on planeeritud alates 1995.-st aastast.
