Me tarvitame ja joome vett iga päev kuid sellel veel,  mida me laseme endale kraanist või võtame ämbriga kaevust,  ei ole ju mitte mingisugust silti peal. Kuidas me siis ikkagi teame, mis selle vee sees on,  mida me joome? Vesi on meile eluks hädavajalik. Ma räägin kohe täpsemalt, kuidas mõjutab vee kvaliteet meie  igapäevaelu tegelikult, ja millise veega peaksime olema ettevaatlikud. Alustuseks üks mõtteharjutus. Küsimus on selline, kas inimese organismis on A 75 protsenti  B-kuuskümmend protsenti või s, 55 protsenti vett. Kas sa tead õiget vastust? 75 60 või 55 protsenti? See on väike se nipiga küsimus kuna tegelikult on õiged kõik vastused. Nimelt moodustab vesi imikute puhul 75 protsenti  täiskasvanutel 60 protsenti ja eakatel inimestel 55  protsenti kehamassist. Ehk siis kaks kolmandikku meie organismist on vesi. Aga miks on vett organismis nii palju vaja? Vesi on vajalik selleks, et kõik keharakud saaksid  toitaineid ja hapnikku. See omakorda aitab muuta toidu energiaks  ja organismi käigus hoida. Kuid vesi pole oluline mitte ainult ainete imendumisel,  vaid ka jääkainete vabanemisel. Nimelt väljuvad higi ja uriiniga, sest paljud  ainevahetusjäägid sama tähtis on vesi ka kehatemperatuuri  ja keha kuju hoidmisel. Kõigeks selleks vajab inimene olenevalt kehakaalust kaks  kuni kolm liitrit vett päevas. Nii et vesi on meie organismis Eesti lausa eluliselt oluline. Kas sa aga teadsid, et puhas vesi ei anna kaloreid? Seda sellepärast, et vees puuduvad süsivesikud,  rasvad või valgud. Aga mis siis vee sees on? Laias laastus saab looduses leiduvat vett jagada,  magedaks ja soolaseks. Ning päris puhas haagaks hoob Pole vesi mitte kunagi. Kui nüüd inimese poolt destilleeritud vesi välja arvata. Kuid see ei sobi kindlasti joogiveeks. Keemiliselt puhtal veel pole sinu organismile vajalike  mineraalainete ja mikroelementide tasakaalu. Joogivees on lahustunud väike väikeses koguses erinevaid  mineraalseid komponente. Näiteks on seal naatrium, kaalium, kaltsium,  magneesium ja kloriid. Ja need kogused on tõesti väikesed kuni 0,1 protsenti. Lisaks mineraalsele koostisele võib vees olla  ka orgaanilist ainet ja mikroorganisme. See oleneb aga veeallikast, kust me oma joogivee saame  ja millised on erinevad veeallikad. Räägin juba varsti. Kui puhas peaks joogivesi olema võib öelda,  et vesi on puhas, kui me seda juues haigeks ei jää. Ning see on puhas haigustekitajatest. Eelkõige mikroobidest, aga mitte puhas sooladest  ja põhilised mineraalsoolad peaks inimene saama just nimelt joogiveest. Vesi on tõesti nagu elus organism ning päris steriilne pole  see kunagi. Kuid kõik vees sisalduvad mikroobid pole kindlasti ohtlikud. Me räägime täna küll joogiveest, kuid kas sa oled mõelnud sellele,  kui vähe magedat vett on tegelikult meie planeedil,  mis sa arvad? Magedat vett on ainult kolm protsenti, ülejäänud 97  protsenti on soolane ookeanivesi. Ja kujuta nüüd ette joogiveena kasutamiseks kättesaadavat  vett on maal veelgi vähem vaid umbes üks protsent. Kust me siis oma joogivee võtame? Suurem osa Eesti elanikke joob põhjavett,  kuid peaaegu 40 protsenti hoopis pinnavett. See tähendab, et kasutatakse jõe või järve vett näiteks  Tallinn Ülemiste järve ning Narva linn Narva jõe veest. Kas sa tahad teada, kuidas kraanist voolav vesi sinuni jõuab? Aga vaatame siis seda Tallinna näitel. 90 protsenti pealinnast kasutab joogivett,  mis tuleb Ülemiste järvest. See on suuruselt Eesti neljas järv. Kuid kas Tallinnas on alati järve vett joodud? Kuidas keskajal asi käis? Tõepoolest, varem võeti vett allikatest kaevudest  või näiteks härjapea jõest. 14. sajandil said tallinlased loa kasutada Ülemiste järve  vett kuid aja möödudes polnud selle kvaliteet enam  inimestele piisav. 1927.-st aastast hakkas järve vett puhastama Ülemiste veepuhastusjaam. Nii et vett on siin puhastatud juba peaaegu sajand. Põnevad, et kunagi oli see järv hoopis teises kohas kuskil  kaugel heinamaa peal, aga üks tütarlaps või noor ema,  vesi seal järves lapse mähkmeid ja järv vihastas hirmsasti  ja mõtles, et ei tema sinna jääda ei taha. Tema otsib endale paremat kohta. Kuid enne veel, kui sina seda vett jood,  teeb see läbi pika puhastusprotsessi. Siitsamast vee sissevõtukohast algab ja puhastusprotsess  kogu Tallinna veevärki jõudev vesi liigub esiteks läbi  suurte sõelade ja sealt edasi algab pikk tunde kestev puhastamine. Ühtekokku liigub siit puhastusjaama ööpäevas 60000  kuupmeetrit vett. See on 60 miljonit liitrit vett päevas. Võrdluseks ühes 25 meetrise basseinis on umbes 350000  liitrit vett. Teisisõnu käib siit iga päev läbi 160 basseinitäit vett. Muide, kui veel numbritest rääkida, kas sa kujutad ette,  et eestlased kasutavad keskmiselt umbes 100 liitrit  joogivett päevas? Ja kui meie igapäevane vajadus on tarbida kaks kuni kolm  liitrit vett, siis kuhu ülejäänud vesi kaob? Päris suur osa sellest läheb ka näiteks pesemiseks  ja lihtsalt tualetist alla laskmiseks. Uskumatu, kui palju vett me iga päev kulutame,  kuid kujuta ette, isegi see pole kõige suurem vee raiskamine. Eestis kasutavad tööstused praktiliselt 200 liitrit vett  inimese kohta. Ehk siis selleks, et me saaksime paar liitrit puhast vett juua,  peab tootma kokku ühe elaniku kohta 300 liitrit joogivett päevas. Paneb mõtlema. Linnas elades tundub kraanist voolav vesi niivõrd iseenesestmõistetav,  et ei tulegi pähe, et paljudes kohtades Eestis tuleb vesi  hoopis maapõuest. Ja see tuleb kaevust, siis kätte saada pumbates  või ämbriga ja kõigeks selleks tuleb päris korralikult vaeva näha. Lõpuks ta ikkagi tuleb. Tõesti lausa 15 protsenti meist saab joogivee hoopis oma  puur või salvkaevudest ning alati ei tule vesi kraanist. Pudisoo külas elaval teol on lausa kaks. Joogivee saamine on meil siin aegade algusest peale üsna  samal kujul, et ma istun oma majapidamise kõige tähtsama  elemendi juures oma kaevu peal. Ja siit kaevust see vesi tulebki ilma ühegi filtri ilma  millegi ja väga hea vesi üle. Tema kodukaevud on praktiliselt kõrvuti,  aga üks asub teisest natukene kõrgemal ja vesi nendes  kaevudes on väga erinev. Ühest kaevust kasutab ta vett joogiks ja teine on sauna  pesuveeks ja kastmiseks. Just sinna teise kaevu on nii mõnigi näriline ära eksinud. See on vaid, kui lihtsalt võib kaevuvee kvaliteet muutuda  vett kaevus võivad rikkuda ka välikäimlad  või näiteks põllude väetamine. Kui ühisest veevärgist tulevat joogivett kontroll leitakse  pidevalt siis sinu isikliku kaevu peremees oled sa ise. Seetõttu oleks hea igaks juhuks oma kaevuvett kontrollida  kord aastas. Kas sa oled mõelnud, kui kvaliteetne on sinu kodujoogivesi? Teo arvab, et seda tasub üle kontrollida  ja ta saadab proovi oma kaevuveest laborisse. Seda ei saa teha aga lihtsalt moosi või majoneesipurgiga. Proovi laborisse viimiseks peab kasutama spetsiaalset  steriilset pudelit ning tuleb jälgida täpset juhist,  kuidas analüüsideks sobiv proov võtta. Vesi võib tunduda küll täiesti läbipaistev  ja meie jaoks lõhnatu ja maitsetu kuid see ei tähenda veel seda,  et me võime teda juua. Sellepärast tulebki siin laboris iga päev uurida,  kas vesi on joogikõlbulik. Ja ongi nii, et isegi kui vesi maitseb väga hästi,  ei pruugi see olla ohutu. Sest ka väga hea maitsega vesi võib olla mikroobidega reostunud. Siin laboris uuritakse vee, mikrobioloogilist  ja keemilist koostist. Näiteks analüüsida se ega vette pole sattunud  lämmastikuühendeid või siis esliche või koolilaadseid baktereid. Kui veeproovis neid leitakse, võib see tähendada,  et vesi on fekaalselt reostunud. Kui mikrobioloogilised näitajad on korrast ära,  siis seda vett ei tasuks kasutada näiteks toidu  valmistamiseks ei tohiks juua, sest lihtsalt võib saada  soole nakkuse. Mis on see soolenakkus, mida reostunud veest võib saada? Siia alla kuuluvad tegelikult erinevad tõsised haigused nagu salmonelloos,  esserihoos, kõhutüüpus või näiteks hepatiit. Need on väga tõsised nakkused. Kui veest on ohtlikke baktereid leitud, on kõige lihtsam  soovitus oma vett läbi keeta. Nii ei ohustab vesi su tervist. Kui aga kaevuvesi on tõesti saastunud, tuleks esiteks üles  leida reostuse põhjus. Seejärel peaks ette võtma kaevu suurpuhastuse  või seda parandama ja süvendama. Täpsemaid soovitusi saab labor aga anda ainult siis,  kui veeproovi on võtnud atesteeritud proovivõtja. Vaatame nüüd edasi, kuidas käib samal ajal vee puhastamine  Ülemiste veepuhastusjaamas. Jäime pooleli veevõtukoha juurde. Siin kanali lõpuosas on mehaanilised võred,  mis püüavad kinni veega kaasa tulnud suurema prügi  ning siit ei pääse läbi ka suuremad kalad. Järgmiseks pumbatakse vesi edasi mikrofiltritega puhastamiseks. Seda sellepärast, et Ülemiste järves toimuvad kõik  looduslikud protsessid nagu igas teiseski järves. Seal kasvab planton, seal kasvavad kalad. Seal on palju setteid ja muda ja kõik see annab  siis selle veele oma maitse, oma lõhna, oma oleku  ja see tingib ka siis selle, et me peame seda joogivett puhastama. Lisaks sellele oleneb vee kvaliteet ka aastaajast. Talvel, kui järv on jääs, on ka vee kvaliteet parem. Piltlikult öeldes plankton magab ja järvevett on lihtsam puhastada. Suvel plankton õitseb ning sügisel laguneb  ning seda kõike peab ka veepuhastusjaam oma töös arvestama. Mikrofiltrid on siinjuures asendamatud, sest nad puhastavad  järve vett hõljumist. Pärast esmast filtreerimist saab alustada vee desinfitseerimisega. Selleks segatakse vesi õhu ja osooniseguga. Osooni toodetakse siinsamas õhuhapnikust. Nimelt on osoon väga kiire oksüdeeria ning tunduvalt tõhusam  kui kloor, mis oli varem aastakümneid Tallinna vee  puhastamisel kasutusel. Praeguseks on osooni kasutatud vee desinfitseerimiseks juba  20 aastat. Osoon tapab vees olevad viirused  ja bakterid ja lagundab orgaanikat ning vetikaid. Samas pole veepuhastusprotsess päris kloorivaba,  kuna joogivett tehakse pinnaveest ja ohutuse mõttes tuleb  kasutada ka pisut kloori. Kuna meie protsess on ka lahtine siis turvalisuse tagamiseks  tuleb seda vett ikkagi protsessi lõpus kloreerida. Me lisame kloori väikestes kogustes, see kloor tagab  siis seda, et see vesi jõuab tarbijani sama kvaliteetselt,  kui ta meil siin puhastatud väikeses koguses joogivette. Lisatud kloor on meile samas täiesti ohutu. Kuid kas sa oled kunagi mõelnud, kuidas vees sisalduvad  ained meid tegelikult mõjutavad? Vee koostis pole tõesti kõikjal ühesugune isegi kui jooksime  kõik põhjavett, see oleneb eelkõige piirkonnast. Lisaks määrab vee koostise ka see, millisest põhjaveekihist  vesi tuleb. Ja piirkonniti ja kihiti on vee koostis on natuke erinev. Räägime vee koostises täpsemalt milline on vesi Eesti  erinevates piirkondades. Üks osa vees sisalduvatest kemikaalidest mõjutab otseselt tervist. Teine osa meie tervist ei ohusta, kuid määrab vee kvaliteedi. Hea näide on raud. Kui rauasisaldus vees on üle normi siis see ei mõjuta  inimese tervist. Küll aga vee kvaliteeti. Kollakaks ja häguseks ning sellel võib olla ebameeldiv maitse. Eestis on selliseid veevärke, kus rauda on üle normi lausa 70. Eelkõige on raualiigne sisaldus probleemiks väiksemad veevärkides. Palju rauda on peamiselt Lõuna-Eesti joogivees. Sama kehtib näiteks mangaani kohta. Üksikutes kohtades on kõrgem näiteks vesinik sulfiidi sisaldus,  mis annab veele mädamuna lõhna. Ta ei ohusta inimese tervist. Ta ei ole lihtsalt arganaleptiliselt inimese jaoks vastuvõetav. Aga normi sellepärast ei olegi, et samuti nagu karedusega  normi ei ole, kuna ta ei ohusta tervist. Mille osas me siis ettevaatlikud peame olema? Võtame näiteks floori. Floor on väikestes kogustes organismile vajalik element,  mis mõjutab hammaste tervist. Seda kasutatakse hambapastades ja suuloputusvedelikes,  et hambaid tugevdada ja ära hoida kaareseteket. Samas on liigne floor hammastele hoopis halb,  kuna nii võib tekkida hambafluoroos, mis tähendab jääv  hammaste struktuuri kahjustust. See tekib lastel hammaste arenguperioodil,  kuid jääb kogu eluks. Fluoriidi hulk joogivees oleneb suuresti veeallikast. Suurem fluoriidisisaldus on siis Läänemaa,  aga ka Pärnumaa veevärkides. Väiksema floriidisisaldusega põhjavesi on Võru,  Põlva ja Valga maakonnas. Sellepärast on ka oluline teada, millist vett sa  igapäevaselt jood. Sest kui sinu vees on floori vähe, oleks hammaste tervise  osas hea kasutada flooriga hambapastat. Aga kui floori on piisavalt, peaks lisaflooriga ettevaatlik olema. Näiteks pinnavees on floori väga vähe või pole praktiliselt üldse. Kas sa kujutad ette, et Eestis leidub joogivees radio nuku? Ei, tõesti, neid looduslikke, radioaktiivseid aineid võib  leida kambrium-vendi põhjavees mis on joogiveeks kohati Harjumaal,  Lääne-Virumaal ja osaliselt ka Ida-Virumaa põhjaosas  ehk sellist vett joob umbes 200000 elanikku. Loodusliku radioaktiivsust annavad sellele veel kristallse  aluskorra kivinid. Jah, tõepoolest radionukleiidide sisaldus efektiivdoos  ületab normi, aga sellist ületamist, et seda vett ei tohiks juua,  meil ei ole. Sellist vett ei ole soovitav juua rasedatel  ja väikestel lastel. Kõige olulisem on siiski teada, milline vesi sinu kraanist  tuleb ning millised on selle vee omadused. Kuidas seda ära tunda. Kas vee maitsestatud, kust on vesi pärit? Proovime kohe järgi. Siin laual on kolme erinevat sorti vett ja ma palun Tiiul  ja siimul proovida. Ja esiteks küsin seda, mis te arvate, kust on see vesi pärit? Kuidas sulle siin tundub, naljakal kombel tundub see vesi  kuidagi kuiv, et kui nagu kurk kuivab pärast seda. Ja mis mulje sulle jäi esimesest veest, kas oli  ka kurgu kuivamise tunne? Ei, ei olnud. See võib-olla on selline nagu Tartu kraani vee moodi kergelt,  aga võibolla on hoopis midagi muud. Mulle just tundub, et number kaks on võib-olla Tartu kraani moodi,  sest mulle tundub see kuivem ja Tartus ju on natuke lubjasem  vesi või nagu enda ülikooli ajast meenub vähemalt juustele,  see mõjus natukene halvasti. Et sellepärast mulle number kaks tundub just selline nagu  number kaks on veel kuivem. Number kolm, sulle meeldib? Kolm on Värska, mis te arvasite esimese vee kohta,  mina arvasin, et see on Tallinna kraanivesi. Ja Siim arvas, et ma arvasin Tartus, et see on Tartu kraanivesi. Ma pean teid mõlemaid pisut kurvastama. Esimeses klaasis on põhjavesi. Siin juhul on tegemist nõmmel puurkaevust saadud põhjaveega. Nõmme on ka Tallinnas. Nõmme Ma olen täiesti veendunud, et Tartu kraanivesi on  täpselt sama maitset. Ja see oleks siin, eks ju ka? Olen, olles number neli näiteks nii, et väga-väga mööda ei pannud,  olite õigel teel. Teises klaasis on pinnavesi Ülemiste järvest,  mis on ära puhastatud. Ehk siis tavaline Tallinna kraanivesi. Noh, selles mõttes, et värske vesi on selgelt erinev,  et tal on maitse, aga need kaks nagu maitsesta,  enam lähtuda ei saa, kui erinevust otsida,  et seal on tõesti see, kas on kuiv või on mingit noh kuidas  ta mõjub rohkem. Ja mis on vee puhul imelik rääkida. Ja seda on ka tegelikult vee puhul imelik rääkida,  et tal on maitse. Nii et vett on maitse järgi tõesti väga keeruline eristada. Seepärast oleks kasulik teada, milline vesi sinu kraanist jookseb. Aga läheme taas ülemiste veepuhastusjaama. Vaatame nüüd, kuidas vee puhastamine pärast osooni lisamist  edasi käib. Ülemiste järve vee joogikõlblikuks muutmine kestab ligikaudu  15 tundi. Selles suures hallis toimuvadki viimased  puhastusprotsessid enne seda, kui vesi on päris puhas,  saab liikuda torudesse ja otse loomulikult sealt edasi  kodudesse kraani. Aga kas sa kujutad ette, et terve Ülemiste järve vee saaks  joogikõlblikuks muuta üheksa kuuga? Nendes basseinides liikuval veel läheb natukene aega,  et torustiku jõuda. Vees leiduvate lisaainete eemaldamiseks peab vesi läbi käima agulatsioonist. Selleks viiakse vette alumiiniumist. Ja nii tekivad helbed. Vees olevad väikesed osakesed koonduvad nende pinnale nagu  magnetitele ja helbed setivad põhja. Viimaste üleliigsete osakeste eemaldamiseks vesi  filtreeritakse läbi söe liivafiltrite. Edasi ongi vesi joogikõlblik. Kuid enne, kui see vesi torustiku kaudu sinu kraani jõuab,  käib see läbi ka järel. Kloreerimisest. Oma kraanist või kaevust tuleva vee päritolu on üsna liht  selgeks saada kuid kuidas on lood pudelisse üdava veega? Pudelivee kvaliteedis küll kaheldakse harva kuid  ehk peaks sedagi kriitilisema pilguga vaatama. Lisaks sellele, et pudelisse võib olla pandud lausa otse  kraanivesi siis oluline erinevus on veevärskus. Nimelt kui sa kraani lahti teed, võid olla kindel,  et üle ühe ööpäeva vanust vett sealt ei jookse. Kuid pudelites seisab vesi tihti, et kuude kaupa. Ning kui plastikpudelid seisavad nii kaua,  võib plastist vette lahustuda ka tervisele kahjulikke lisandeid. Aga mis sa arvad, kumba testitakse tihedamini? Pudeli või kraanivett? Uskumatu on see, et pudelivett testitakse tunduvalt harvemini. Kraaniveest võetakse samas analüüse pidevalt  ja nii saad sa kindel olla, et see on kvaliteetne  ja tervisele ohutu. Kraanist aga mullivett ei tule. Miks siis osa pudelivett karboniseeritakse? Tegelikult see on ka tehniliselt oluline võte,  et karboniseeritud vesi säilib paremini. Tema pest bifo on pikem sellepärast, et mull pidurdab vees  olevate bakterite arengut. Mullivesi ärritab magu ja seda pidevalt juua pole siiski tervislik. Ka mineraalvee tarbimisel peaks jälgima seda,  et mida soolasem on vesi, seda vähem võiks seda juua. Eriti tähelepanelikud peaksid olema inimesed,  kellel on kõrgenenud vererõhk. Samas raske füüsilise töö tegijatele jällegi mineraalvesi. Sobib, kuna palju higistades kaotab kehaga palju soola. Niisiis on oluline teada, millist vett sinu keha vajab. Üldjuhul on ikkagi vesi lahjendav faktor meie organismile,  mis peab viima organismist välja mürkained  ja ebavajalikud ühendid. Ja seetõttu on ikkagi kõige parem tarbida tavalist vett  ja ilma mullideta tavalist vett. Ja kui kraanist tuleb hea ja kvaliteetne joogivesi,  siis kindlasti omaenda kraanile. Ja Eestis on kraanivesi väga kvaliteetne. Vaatame, kui kaugele on samal ajal veepuhastusprotsess. Ülemiste on nüüd vesi puhastatud ning valmis sinu suunas voolama. Need, siin on suured veepumbad, mis teevad pidevalt rasket  tööd selleks, et puhastatud vesi jõuaks Tallinna linna veetorudesse. Siin eespool on näha pump, mis lükkab vee Lasnamäele. Minu selja taga on aga pumbad, mis tagavad selle,  et puhastatud vesi jõuaks ülejäänud Tallinna veetorudesse. Muide, veetorustik on lausa nii pikk, et ulatub üle 1000 kilomeetri. Mõtle vaid, kui see torustik ühendada omavahel üheks pikaks toruks. Siis ulatub see Tallinnast Poola pealinna Varssavini. Lisaks võib siia juurde liita ka majja vett viivad torud  kuni majasiseste torudeni välja. See oleks üks väga pikk toru. Veevärgi üldist torustiku puhastatakse pidevalt. Vee kvaliteedi hoidmiseks tasuks üle vaadata aga  ka oma maja torud, et need sinu joogivett ei rikuks. Aga kas sa panid tähele, et veepuhastusprotsessi juures  polnud praktiliselt üldse inimesi? Seda sellepärast kogu protsess on automaatne. Selle pika laua ja nende arvutite tagant toimubki kogu  Tallinna veevärgi juhtimine. Kui esineb mõni rike, siis tuleb selle kohta veateade. Kui kõik on korras, võibki juhtida vee lihtsalt torustiku. Pudisoo külas elav teo peab aga ise oma veetuppa saama  ja teab seepärast veeväärtust väga hästi. Talle küll väga meeldib kaevuvett juua, kuid näeb suurt  plussi ka kraanivees. Pluss ta ei saa otsa kunagi. Maal elades teab teo, et vesi on piiratud,  sest kui kaev tühjaks saab, siis pole vett kusagilt juurde võtta. Samas on ta ka näinud, kui palju on tema enda veekasutus  suurenenud pärast seda, kui ta hakkas vett kaevust otse  kraani pumpama. Oma mugavuse st näeb ta üha rohkem, et vesi pole lõpmatu  ja elementaarne. Kui ma veel Tallinnas elasin, siis seda ei olnud,  aga, aga siin maal elades on vesi kõige olulisem  ja antud juhul tõesti väga-väga piiratud,  eriti suvisel perioodil. Kõik sõltub vihmadest ja sa pead oma tegevusi jagama selles suhtes,  et sa pead tulema sellest mugavustsoonist. Välja ja sa pead kogu aeg mõtlema, et kui palju ma kulutan  ja kuhu ma kulutan. Vesi on meile elutähtis ja mõjutab meie heaolu. Eestis on meil vee kvaliteediga vedanud ja kraanivee  joomisel ei pea oma tervise pärast muretsema. Kuid siiski on igapäevaste valikute tegemiseks oluline teada,  kust meie joogivesi tuleb.
