Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio, äpp Google Play toorist. Te kuulete raadio kahte värske ja vaba värske jagada. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Eetris on raadio kaks alanud on saade puust ja punaseks seasaade, kus me tunni aja jooksul Sirvime viimaste nädalate põnevaid teadusuudiseid ja olen iga kord omale külla kutsunud ühe toreda ja targa inimese, kes aitab neid teemasid meile teha. Puust ja punaseks. Täna siin stuudios istume koos Tartu observatooriumi astronoomi Tõnis Eelmäega, tere Tõnis. Tervist ja siis vaatamegi, mida uut ja põnevat on kosmoses viimastel nädalatel tehtud, mida on sealt leitud, mida soovitakse leida ja kuidas erinevaid uudseid põnevaid asju otsitakse. Aga alustuseks võib-olla Tõnis, no praegu on meil küll aastaaeg, kus taevast suurt midagi ei näe, ei näe päikest, eine tähti ei näe isegi kuud, aga me teame, et sel nädalal meil oli noh, niinimetatud see superkuu, millest siin-seal ikkagi päris palju kirjeldati, kas, kas sul õnnestus endal ka kusagilt piiluda, et kuidas ta siis super-Kuu seal taevas paistab? Minul ei õnnestunud näha, Tõraveres oli pilves ja vist ei olnud isegi pilveaukusid, kust oleks ta siis korrakski piilunud? Aga kui oleks näha olnud, kas Tõravere inimesed oleksid kõik nagu tormanud teleskoopide juurde, et näed, nüüd on kuu praktiliselt, no ma ei tea, peopesa peale saab kõike nii hästi vaadelda. Ja vot seda nüüd ei oleks ilmselt juhtunud, et noh, kõigepealt me ei, meil ei ole nagu väga häid vahendeid, millega seda kuud siis nii-öelda vaadelda ja teaduslikus mõttes eriti siseks ja lihtsalt silmaga vaatamiseks olekski see asi võib-olla jäänud või mõne pisikese teleskoobiga noh ikkagi super, eks. Aga, aga noh, jah nii-öelda astronoomi vaatevinklist on, on see noh, superkuu on natukene selline. Noh, see on niisugune nagu huvitav fakt. Aga noh, see on ainult nagu teadmisest inimese silma jaoks. Kuna taevas ei ole mingisuguseid häid heleduse võrdluspunkte öisel ajal kuu jaoks, siis tegelikult see kuu nüüd on seal mingisuguse portsu jagu heledam. Et seda ei ole võimalik silmaga tuvastada. Et kui puua kõrgel taevas, siis on, ta paistab heledamalt sõltumata sellest, kas nüüd ta nüüd superkuu või mitte, Supergu. Et noh, inimese silma jaoks on ta enam-vähem sama hele, kogu aeg. Ja, ja suurusega on täpselt seesama moodi, et kui kuu on horisondist väga palju kõrgemal siis ka inimese silmaga ei ole võimalik suuruse kohta midagi ütelda, et noh, kas ta nüüd paistab suuremalt või mitte jah, pilti tehes oleks seda võimalik küll ütelda, aga mitte palja silmaga. Nii et need vahed on tegelikult vist üsna tillukesed need, kui, kui palju ta nüüd heledam on ja kui palju ta nüüd suurem on tänu sellele, et tema, selle, et see orbiit on siis nüüd kuidagi maale eriti lähedale, tegelikult seda see vahe ei ole suur. Tõesti, need muutused ei ole, ei ole suured ja, ja siis, kui võrdlusmomenti ei ole, siis noh, suurust on raske hinnata ja veel raskem on heledust hinnata sest inimese silm on piltlikult öeldes siis Lagaretmiline vastuvõtja ja suhteliselt suured heleduse muutused mingisuguselt taevakehalt tulevate, noh ütleme siis, valguse hulga footonite hulga mõttes on inimesele tajutavat noh, nii-öelda palju väiksemate heleduse vahedena. Et, et selle selle tõttu jah, on nagu äärmiselt raske ütelda. Kui lihtsalt taevasse vaata et kas nüüd on tegu superkuuga või tavalise täiskuuga ja noh, mõnes mõttes on ka siis räägite te ka seda, et, et kuu on erakordselt lähedal maale. Sellel ajal jah, loomulikult on. Lisaks langeb siis täiskuu aeg väga lähedale sellele momendile, kus Kuu Maale lähedal aga kuu on kord siis oma orbitaalperioodi jooksul alati Maale nii lähedal mis mingil hetkel Kokku täiskuuga, aga ma arvan, et tegelikult võib-olla see tore asi ongi see, et kui räägitakse superkuust, siis see on nagu põhjus inimestel jälle korraks seisatada ja taevasse vaadata, et kui on nagu tavaline kuu, siis seda võib-olla nii tihti lihtsalt ei tehta. Just ja minu arvates see on selle asja noh, nii-öelda kõige suurem väärtus, et, et inimesed mõtlevad ka selle peale, mis on sellest igapäevaelust ja noh, piltlikult öeldes siis jalge ees olevast asfaldist nagu kõrgemal Ja sellele terve meie saade tegelikult ongi pühendatud kohati tegelikult räägimegi nii kaugetest suurtest asjadest, mida on teinekord raske siin igapäeva mõistes hoomata, vähemalt üritame seda. Ja kui me läheme nüüd selliste uudiste juurde tõepoolest, keda me oleme üles noppinud, siis võib alustaks ikkagi sellisest maiuspalast sellisest kõige ulmelise mast asjast, nimelt sel nädalal siin jälle räägiti, et katsetati ühte. Tõesti, ma arvan, et võib öelda ulmelist kosmoselaeva mootorit, mootoreid, mis tegelikult ei vaja üldse energiat selleks, et tekitada sellist tõukejõudu ja mis siis tulevikus, noh, tänu sellele võiks olla see vahend, millega saab liikuda planeedilt planeedile, isegi võib-olla tähtede vaheldumisele. Mootori nimetus on emmdraiv, aga oskad sa, Tõnis, selgitada, mida see siis endast kujutab? Jah, see see tõlge sellele huvitavale tehnoloogiale oleks siis M on nagu elektromagnetiline elektromagnetiline mootor. No ma teeksin ühe pisikese korrektuuri, et ei, ei ole õige öelda, et see mootor ei kuluta energiat, see mootor ei kuluta kütust selle sõna otseses mõttes, nagu meie tavaliselt keemilised raketid näiteks või ka plasmamootoreid, mida kosmoses on edukalt kasutatud. See mootor saab oma tõukejõu elektromagnetlainetest, sellest ka see nimi siis see m inimesed tavaliselt, kui kuulevad elektromagnetlained, siis, siis võib-olla tuleb näiteks valgus meelde või või raadiolainet võib-olla meelde. Aga, aga siis selle seadme juures on mikrolainetega tegu. Piltlikult öeldes, see mootor on nagu spetsiifiline mikrolaineahi sellise väga spetsiifilise kujuga nagu õõnsus, metallist õõnsus, millesse lastakse õigest kohast õige sagedusega ja intensiivsusega ja nii edasi mikrolainet sisse. Nii piltlikult öeldes nagu mikrolaineahjuga saadetakse. Et siis ma ei tea toite küpsetada, eks. Aga, aga just selle õõnsuse ja mikrolainete siis noh, nii-öelda noh, hästi sobitatud nagu konfiguratsiooni abil, siis väidetakse, et on võimalik saada ka tõukejõudu. Ja see ongi see asi, mida nüüd lausa Nazas katsetati ja ega need tulemused nagu noh, nii-öelda ametlikud ei ole siin see artikkel, mille, mis on nagu Etonistanud, see nagu lekkis internetti ja kõik sattusid nagu vaimustusse, kust tõepoolest siis nagu paistab, et asi toimib. Ja see on, see on tõesti teaduses, pigem reeglina on see, et kui saadakse mingi teadustööga ühele poole, siis publitseeritakse selle kohta teadusartikkel teadusartikkel mitte lihtsalt ei saadeta, noh, ajakirja ja seda lihtsalt seal ei võeta vastu vaid tavaliselt saadakse Mihkel läbivaatamiseks retsensentidele kes siis kontrollivad, kas see artikkel on noh, nii-öelda pädev üldse. Et kas, kas see on nagu korrektne ja, ja noh, tihtipeale seal on selline siis nii-öelda kirjavahetus isegi pikem kirjavahetus võib-olla kesta, kuid võib-olla sisele, retsensendi autori või autorite vahel. Et, et nii-öelda tagada artikli väga hea taset. Et see artikkel siis on nii-öelda praegustel andmetel on avaldamiseks vastu võetud, nii et selle retsenseerimise protsessi läbinud. Aga seda päris viimast versiooni veel ei ole ja artikkel ise peaks ilmuma detsembrikuus. Siis ühes ühes ajakirjas Kummaline asi selle mootori puhul on siis see, et ega nagu Marselega füüsikut seletada jookska, miks ta toimib, aga nagu me näeme, siis katsed nagu näitab, et midagi seal siiski on. Ja see ongi hästi-hästi huvitav selle puhul, et katse teinud teadlaste selgitused on, on jälle teiste teadlaste arvates noh, ei ole, ei ole õiged. Ja, ja siis on teised nii-öelda alternatiivset teooriat pakutud, miks see asi üks töötada, et jah, need, need lähevad siis lihtsalt nagu suhteliselt võib-olla siukse lihtsasti võib-olla hoomatavast, et noh, et kuna elektromagnetlainetel valgus selleks on oma nii-öelda footonite impulss, et siis siis seal lihtsalt nagu otseselt peegeldunud kiirguse impulsi ülekandumine kuni siis kvant fliktoatsioonideni vaakumis või meid ümbritsevas ruumis, noh mis on teadaolev fakt ja, ja et, et siis mikrolainekiirgus seal õõnsuses siis vaakumis tekkivaid osakese paare kiirendab mingisuguses suunas, et noh, niisugune üsna üsna ulmeline konstruktsioon, aga mitte võib-olla päris võimatu jällegi. Ja, ja siis on mitu-mitu veel nii-öelda eksootilisemad seletust isegi isegi seal olemas. Aga, aga samas laboris midagi mõõdeti ja seda nii-öelda eksperimendi läbiviija teatakse kui väga hoolikat eksperimentaatorit. Nad on väga palju erinevaid nii-öelda teste teinud proovides välistada kõiki võimalikke nii öelda häireallikaid, võttes arvesse kõik vähegi teadaolevad segajad seal eksperimendis, noh, kuna see ei ole kosmoses, vaid maa peal tehtud, eks siis siis on noh, maa gravitatsiooniväli siis erinevad. Noh, ma ei tea, et kuidas, kuidas see seade oli vaakumkambris üles riputatud ja kuidas ta maa magnetvälja suhtlusele orienteerub, olete te kõik selliseid asju, kõiki neid prooviti välistada ja siis ikkagi leiti, et on, on noh, nii-öelda väikene tõukejõud tekib. Aga kui see isend leiab veel võib-olla teistest eksperimentidest kinnitust, siis ilmselt me neid kosmoselaevu, mis seda kasutavad, ma ei tea, kuidas suled, millal me neid võiksime nagu reaalselt lendamas näha. Ma ei oska seda arvata, eks see mõnes mõttes sõltub ka sellest, et, et kui seda on piisavalt palju kontrollitud seda katset ja kui see osatakse ära selgitada öelda füüsikaliselt, mitte et see kogemata mingi asjandus töötab vaid vaid selgitatakse ära, et, et kuidas see asi tõesti töötab, siis on võimalik ka seda asja võib-olla suuremalt ette võtta. Et ta tekitaks rohkem tõukejõudu sellest, jah, me ei rääkinud, et see tõukejõud, mida see mootor tekitab, on kohutavalt pisikene. Võrdlus on võib-olla selline, et kui võtta niisugune keskmine mandariin kätte, eks siis see surve, mida Manderen käele avaldab, et see on umbes üks njuuton. Ja see tõukejõud sellel EM-mootoril ühe kilovati energia sisse panemisel, noh mis on nagu mikrolaineahi tyyp, eks umbes pannakse üks kilovattenergiat sisse ja seda õppejõud, mis saadakse, on, on 1000 korda väiksem kui mandarentsis käele avaldav. Et seal kohutavalt väikene, aga samas on see tükk maad suurem kui näiteks noh, siuksed tavapärase, juba juba nii-öelda katsetamist leidnud valgusepõhise, päikesepurje tehnoloogial seal seal on nagu perspektiivi on, sellel mootoril võib, võib niimoodi öelda. Ja huvitav on ka see, et arvatakse ka, et, et kui nüüd seda, seda nii-öelda mootorit modifitseerida veel, et et siis on võimalik ka suuremaid tõukejõudusid saada ja võib-olla ühel päeval võiksid olla sellise mootori abil võimalikud näiteks hõljuk, autod, maa peal. Siinsamas maa peal, eks ole, vao. Ja siis ma saan aru, et kosmoses ju tegelikult seal väikene tõukejõud pole probleem, sellepärast et sul ei ole midagi, mis nagu takistaks, aga siin maa peal, meil on ju, ja ühesõnaga hõõrdejõud nagu kõik sellised asjad, mis nad nõuavad palju rohkem energiat sisse panekuks, et asi üldse nagu liikuma saaks hakata. Just nii, aga siinkohal teeme saatesse pausi, kuulame pisut muusikat ja naaseme ulmelist ja võib-olla pisut vähem oluliste kosmoseteemade juurde. Tooming. Puust ja punaseks. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks, mis täna uurib värskeid kosmoseteadus ja tehnoloogiauudiseid siin saatejuhi toolil Arko Olesk ja külas Tartu observatooriumi astronoom Tõnis Eelmäe. Räägime sellest, kuidas ikka kosmos suudab meid jälle ja jälle üllatada, kui teadlased seda vaatlevad. Põrkuvad ikka mingitele tulemustele, mis on ootamatult, mida ei osata selgitada ja see, millest nüüd juttu tuleb, on, on üks sellistest juhtumitest. Ehk siis nagu ka uudis ütleb. Teadlased näevad, et kosmoses on mingisugused objektid, mis saadavad röntgenkiirgust väga varieeruvalt, ühesõnaga saadavad sähvatuse teele ja siis jäävad jälle täiesti vakka. No Tõnis, räägi, kui palju me nendest objektidest siis praeguseks teame? Kosmoses on terve ports röntgenallikaid ja enamasti nad on nii-öelda seotud erinevat tüüpi kõdutähtedega noh, mitte ainult röntgenkiirgust kiirgab ka gaas, väga kuum gaas, mida on nii-öelda suuremastaabiline universumis palju. Aga kui me vaatame objekte üksikobjekte, siis enamasti nad seotud kas neutrontähtede või mustade aukudega. Ja tõepoolest siis üks astronoomide rühm otsustas vaadelda teistes galaktikates, et kas nad leiavad, mustasid aukusid piltlikult öeldes täheparvedes lähematest galaktikat, san, kõige heledamad tähed või ka siis täheparved on näha, noh, kui mitte eraldi objektidena, siis sihukeste suurte klampidena. Siis suunati kosmoses olev Chandra röntgenteleskoop Nendele galaktikatele ja vaadeldi, et mida seal siis näha on. Otsiti jah siis tähe massiga mustasid aukusid mis ise on tavalise, väga massiivse tähe super, nõuab plahvatuse. Kui ta elu nii-öelda helendava tähena lõpeb, et selle plahvatuse taga rääkis siis võib-olla must auk mis siis tegelikult avastati, oli siis see, et et nendes galaktikates on objektid, mis äkiliselt muutuvad heledaks seal 100 kuni 200 korda heledamaks, muutub nii-öelda piltlikult öeldes mingisugune pisikene koht taevas seal galaktikas kui nii, võib-olla seal noh, sekundeid kuni, kuni võib-olla tunni kogu see asjandus kestab ja siis jälle seal kohapeal justkui ei ole tavapärasest midagi erinevat. Ja sellised sähvatused kipuvad korduma. Aga sa ütlesid, et need muutvad nagu kiiresti heledamaks, et tegelikult on ju teada ka teistsuguseid kosmilisi objekte, näiteks buldooserid, mille nagu olemas ongi see, et nad nagu pulseerima, eks ole nagu lülitaks lüüdid sisse välja, et saadab mingisuguse kiirguskvandi hästi võimsa kusagile välja ja siis jälle isada midagi saadab, ei saada, saadab, ei saada. Et mille poolest need nüüd uued objektid siis kuidagi erilisemad on teistega võrreldes? Buldooserite näha on, on olgu nad siis raadio, röntgen, buldooserid on, on tõesti sellised Nende pulsid tekivad tavaliselt siis selle selles protsessis, kui, kui neutrontäht või must auk, kui siis oma oma nahalähedaselt kaaslaselt ainet neelab ja buldooserit ei lähe, võib olla väga tugev magnetväli. Ja siis see magnetväli kontrollib piltlikult öeldes seda, kuidas aine pull saare peale langeb. Pulsakeses pöörleb siis siis see noh, nii-öelda see langemise kohas piltlikult öeldes tekkiv röntgenkiirgus võib siis vahel meile nähtav olla ja vahel mitte. Ja mustade laukudel lihtsalt siis aine kukub musta auku kiirendusega ja, ja kiirendusega liikuvad osakesed kiirgavad valgust. Ja, ja see kiirendus lihtsalt on sinna just just just musta augu sündmuste horisondi läheduses on nii-nii suur juba et, et siis kiirgavad tanud röntgenkiirgust ja kui see aine ei ole päris ühtlane, noh siis tekib niisugune heleduse muutlikkus. Ja see siis oligi tegelikult piltlikult öeldes see, mida, mida selles uuringus tegelikult otsib. Aga, aga selle röntgenkiirguse muutlikkus on viis kuni 10 korda oodatav aga mitte siis 100 või 200 korda nagu leiti. Ja, ja tegelikult ongi noh, niisugune paras müstika, et noh, üleüldse, et mis, mis tüüpi objekt see võiks siis olla, mis sellist nagu muutlikust üldse saaks tekitada ja noh, on tuldud välja. No mitte päris hüpoteetilistega, aga, aga seni veel mitte leitud, võiks siis öelda isegi keskmise massiga mustade aukudega. Et need on siis sellised mustad augud, mis arvatakse olevat võib-olla mõne mõne kuni mõnekümne päikese massiga mustade aukude ja niukse miljoni väikse massiga mustade aukude vahepealsed need hästi massiivsed mustad augud galaktikate keskmes tavaliselt aga neid vahepealse massiga musti auke ei ole leitud, kuigi nad võiksid olla olemas teoreetiliselt. Kuidas sulle tundub, kuidas siis nüüd teadlased edasi lähevad, et kui kui nagu tuvastatud, et see nähtus on olemas, sellised kandidaadid ka, eks ole need võimalikud mustad augud siis millal me saame teada, mida me peame tegema selleks, et olla kindel, et mis uus salapärane kiirgav objekt siis tegelikult on? No kõigepealt, ma arvan, esimene asi, mis kindlasti tuleb, on suur hulk erinevaid teooriaid mis proovivad seda seletada füüsikaliste mehhanismidega siis eks, et kuidas, kuidas sellised asjad võiksid tekkida niisugused nähtused ja, ja noh, see teooria siis ka ütleb, et millised need objektid peaksid olema mida on vaja, et on nad siis mustad augud või midagi muud. Ja loodusvaatlustel on ikkagi tõe kriteerium, on loodus ise lõpuks et, et kui tehakse teooria, selle põhjal, on mingid ennustused, noh, meil on olemas ka mingisugune ports vaatlusi juba. Et siis, kui see teooria poolt ennustatud nii-öelda käitumine ja vaatlused kokku langevad, et siis võiks arvata, et meil on olemas selgitus, et millega on tegu See on jällegi üks asi, mida me siin saates korduvalt ütleme uudise lõpus, et me oleme ootel selle kohta kindlasti tuleb uut infot selle kohta, mõni uus uudis tuleb siis me räägime sellest, nii et ilmselt me peame ka selle teema lõpetama tõdemusega, et oleme põnevil, asja uuritakse ja, ja sealt võib veel nii mõndagi huvitavat välja tulla. Kuulame siia vahele taas natukene muusikat ja jätkame kosmoseuudistega. Paari minuti pärast. Puust ja punaseks. Jätkub raadiosaade puust ja punaseks täna kosmoseuudistelainel. Eelmine saatelõik oli avastusest, et on olemas mingisugused uued müstilised röntgenkiirgust väga eredalt kiirgavad objektid meie ilmaruumis kusagil seal kaugel. Ja teine avastuslik uudis tänasest saates puuduta täpselt seda, et võib-olla mõne aasta pärast on meil kõigil võimalik oma silmaga siin taeva laatides jälgida üht-teist üsna haruldast taevakeha. Nimelt siin teadlased ennustavad, et umbes aastal 2022 23 võib kirgatada meil taevas, selline asi nagu punane noova. Nad noovan, võib-olla asi, millest me kuulajad on varem kuulnud, aga ehk sa, Tõnis räägib põgusalt veel üle, mis asi on noova. Noman tavaliselt selline kaksiktähesüsteem, kus üks täht on valge kääbus, nii-öelda elu lõpetanud täht juba ja see korjab oma kaaslaselt, mis on niisugune tavaliselt noh, päikesetüüpi või veel väiksema massiga tavaline täht korjab selle kainet ja see valgele käädvusele kogunevaine kihtis aeg-ajalt plahvatab, nii-öelda, tekivad seal termotuumapõlemisel tekib plahvatus, täht läheb heledaks mõneks ajaks ja siis ta kaob jälle taevas ära, aga mida mitte midagi hullusele tähesüsteemiga ei juhtu. Siis asi kordub. Noh, ma ei tea, mõnekümne kuni võib-olla mõnekümne 1000 aasta pärast isegi mõnel juhul Eks need aja loostid noovasid on teada ikka päris palju ja, ja need on jälgitud, aga, aga need ei ole need punase toovad, nagu ma aru saan. Jah, et, et see valge kääbus seal on väga kuum ja, ja kuum võrdub sinine, nii et need noad on pigem sinised noovad. Aga nüüd on tõesti on leitud üks üke objektide klass. Jällegi natukene selline üllatuslik avastus on objektide klass, mis on justkui nagu Novana käitub või see nagu tundub, et on nagu noova. Aga, aga see on noh, täiesti teistsuguse spektriga või noh, ja nad on punast värvi. Et need on kaksiktähesüsteemid, kus kaks täht on üksteisele nii lähedal, et nad puudutavad 11, selliseid süsteem on hästi palju meie galaktikas kümneid tuhandeid. Ja, ja siis leitakse või noh, on arvatud, et et need tähed sulavad kokku ja selle kokkusulamise ajal või hetkel siis toimub ka selline plahvatus, mis on siis nagu, justkui paistab nagu noova plahvatusena. Ja mis siis on nagu noh, võib-olla eriliseks teeb astronoomias selliseid ennustusi tehakse suhteliselt harva, kui me räägime meie päikesesüsteemi välistest asjadest. Ja nüüd on siis vaatlustest leitud Kepleri kosmoseteleskoobi vaatluste põhjal ja veel lisaks teiste maapealsete vaatluste põhjal, et on seal Kepleri vaateväljas oli üks täht, mille orbitaalperiood väga kiiresti väheneb ja, ja noh, väheneb nii kiiresti, et siis nüüd ennustatakse, et jah, mõne aasta pärast tõenäoliselt see tähesüsteem sulab kokku kaks tähte sulavad kokku üheks läheks. Ja noh, kui seal ei ole mingeid muid nii-öelda nüanss, et, et seal võib olla ka kolmiksüsteem tegelikult, aga kui see ei ole ikkagi kolmiksüsteem, siis me tõesti jah, nüüd järgmise kümnendi esimeses pooles võiksime näha heledat noovat punast noovat mis siis peaks olema umbes niisama Heljaga näiteks põhjanael taevas paistab Mis tähendab, et ta on ikkagi meie taeva üks heledamaid tähti. Just ja eksootiline veel pealegi, eks. Kas me nagu palja silmaga kuidagi tajume, et ta on punakas? Ma ei oska öelda tõesti ei oska öelda et see on see punane on siis see, et see on noh, ta ei ole siin sinakas, sest noh, tavalised loovad tõesti paistavadki sinised, pigem. Sa ütlesid, et see siis leitigi Kepleri teleskoobi abil. Nii palju kui mina olen järginud, skeptiline tegelikult, kas ta pole mitte nagu planeete otsinud, et kuidas tassitud järsku tähe peale sattus. Kepleri teleskoop tõesti saati kosmosesse, selleks, et ta otsiks planeete teiste tähtede ümber ja noh, nagu tihtipeale on, et kui hakatakse uurima midagi, siis leitakse väga palju hoopis teisi asju kui seda, mida hakati otsima. Et samamoodi nagu selles meie eelmises uudises imelikud röntgenobjektid leiti hoopis teistsugust asja otsides või uurides, et siis Kepleri kosmoseteleskoobi noh, üks väga oluline nii-öelda tulemus eksoplaneetide avastamise kõrval on see, et on tehtud nagu pagasi revolutsioon väiksema massiga tähtede füüsikas, et osatakse kui väga palju paremini aru saada, mis toimub tähtede sees ja mis elu need tähed elavad ja leitakse eksootilisi objekte, nagu näiteks seesama punase nova nii-öelda kandidaat. Kui kindel sulle see tundub, see ennustus, et tõesti siin on juba aasta tähtsusega enamvähem paigas, et ma ei tea 2022, siis siis võiks noh, nii-öelda pauk käia või tähed ühinevad ja hakkavad noovana kiirgama. See ilmselt vajab veel natukene kinnitusi maapealsete vaatlustega orbitaalperioodi lühenemine et seda, seda nüüd jälgitakse ja, ja kui on nagu selge, et seal ongi tõesti kaksiktähesüsteemi, et seal kolmandat keha ei ole, mis piltlikult öeldes nagu seda kahte tähte, kahte hästi lähedast tähte meie suhtes nagu vahepeal nagu eemale ja siis jälle lähemale sikutab et, et siis siis, siis see peaks olema nagu suhteliselt kindel. Aga küllap vaadeldakse veel edasi seda hoolikalt. Väga põnev ja sellest nendest seadmetest, millega siis maa pealt vaatlusi tehakse, teleskoopidest sellest räägib meie saate viimane jupp, milleni me jõuame kohe pärast seda muusikapala. Ja tänaseks kosmoseteemalise puust ja punaseks saate lõpetame. Ma ei tea, kas siis võiks öelda, et natukene kurval toonil, ehk siis räägime teleskoopidest, millega kõik või väga paljud need avastused on tehtud, millest me siin saadetes on korduvalt korduvalt juttu olnud. Aga sellised jutud ringlevad, et paljud need kuulsad teleskoobid eriti Ameerikas, on praegu sattunud löögi alla, ehk siis kärbitakse eelarveid ja ähvardatakse, et tuleb need kinni panna. Tõnis, kui tõsine see jutt on? Jah, siin on nüüd üks, üks niisugune üsna üsna värske uudis, et et septembrikuus saatis USA teadusfondi oma uueks astronoomitele kirja, milles siis üteldi, et, et ilmselt tuleb panna kinni päris arvestatav hulk USA siis maapealseid, teleskoope, optilisi teleskoope, millega siis öisel ajal vaadatakse päikeseteleskoope kuigi raadioteleskoope ja noh, võib-olla see kõige selline tuntum teleskoop, mis seal siis nii-öelda löögi alla satuks oleks aressiiba raadioteleskoop, mis on siis kaua aega olnud maailma suurim kolmesajameetrine raadioteleskoop mille abil on väga palju uusi teadmisi saadud taeva kohta ja noh, näiteks ka otsitud maavälist elu. Ja, ja ka see on ju see teleskoop, millega saadeti välja see kuulus sõnum, kus oli seitsme või kaheksakümnendatel ehk siis selline kood, et kui keegi tulnukas selle kinni püüab ja kokku paneb, siis ta saab nagu informatsiooni sealt maha ja meie elanike kohta just just. Ja ütlen vahele, et see teleskoop on siis Puerto Rico saare peale, kes on läinud James Bondi filmi kuldsilm koldena siis ka seal möllatakse minu meelest selles selles teleskoobis, et see on just nagu Kaus keset džunglit või vist niimoodi seda kirjeldada. Jah, et niisugusesse loodusliku orgu ma ei tea, kas seal vulkaanikraater äkki kustunud vulkaanikraater, et on tehtud siis raadioteleskoop. Ta on tegutsenud üle üle 50 aasta ja nüüd siis võib-olla pannakse kinni. Kui, kui suur katse teadvusele oleks. No see on, see on jah nagu päris suur probleem, et. Selle teleskoopi on no lisaks igasugustele kauge universumi uurimistele kasutada näiteks ka maa-lähedaste asteroidide uurimiseks, et see on, see on noh, ka nii-öelda aktiivne radar on see teleskoop, nii et selle abil on võimalik saada Ta raadiokiirgust välja ja vastu võtta, kui see peegeldub näiteks mingisuguse asteroidi pealt. Nii et, et see on nagu noh, väga-väga oluline selline instrument olnud selleks ega palju need teised teleskoop, mida siis plaanitakse ka kinni panna. Mitte vähem prominentseid võib olla laiemale avalikkusele veidikene vähem teada. Näiteks veel PA on, on selline kahju raadioteleskoopide süsteem, mida näiteks filmis ulmefilmis kontakt on nii-öelda laialt kasutatud, et millega saadi ühendust, et siis maaväliste nagu olendid ega maailma kõige suurem pööratav raadioteleskoop USA-s olev plaanitakse kinni panna ja palju optilisi teleskoope, mis on niisugune kahe kuni neljameetrise läbimõõduga teleskoobid. Kui nüüd lugeda neid neid põhjendusi, siis seal ikkagi räägitakse, et need vanad, nii-öelda vanad teleskoobid pannakse kinni selleks, et ehitada uusi ja paremaid, et noh, iseenesest see kõlab ju hästi. Jah, et see põhjendus ongi pigem see, et et kuna see nii-öelda raha hulk on suhteliselt fikseeritud siis tahetakse suunata need noh, rahalised vahendid tuleviku teleskoopide siis ehitamisse, et praegult on suur ambitsioonikas projekt käimas, noh tegelikult juba töötab, on alma projekt Atacama kõrbes on kah raadioteleskoobid ja USA on seal üks park vetest lisaks siis eurooplastele ja teistele mitmetele kõikidele ja et, et see on siis nagu see, see nii-öelda raadioastronoomia nagu suund, mille peale siis USA-s teadusfont tahab, tahab nagu oma ressursse panna lisaks siis noh, näiteks on suur sünoptiline ülevaate teleskoop on nagu otsetõlkes mis oleks siis kaheksameetrine teleskoop, mis vaatleb kogu taeva ära paari ööga väga-väga nõrkade tähtedeni välja ja teeb seda põhimõtteliselt niimoodi aastaid ja aastaid järjest. Et, et jah, need uued teleskoobid on kahtlemata väga-väga sellised ambitsioonikad ja kindlasti mitte odavad. Et kuskilt siis proovitakse neid vahendeid leida. Ja noh, muidugi on, on täitsa siis võimalik, et need ajaloolised väga kuulsad ja, ja noh, nagu siuksed tegusad teleskoobid mis, mis ei ole enam tehnoloogia kõige viimane sõna on siis on siis nagu võimalik ohvriks tuua. Need on nüüd Ameerika teleskoobid, et kuidas siin Euroopas need meeleolud on, et kas kärpimiskirves krokodill on siit üle käinud või käimas? See on ülemaailmne jah, nagu selline trend olnud, et väikesed teleskoop on, on kinni pandud vanasti olid igal observatoorium il, enamasti olid omad teleskoobi tasand nagu üsna üsna pisikesed allameetrised isegi siukse meetrise kahemeetrise klassi teleskoobid nagu meilgi siin on pooleteise meetrine teleskoop Eestis, eks. Ja, ja paljusid, neid on kinni pandud just seal samadel põhjustel, et needsamad riiklikud observatooriumi on saanud omale teleskoope ehitada paremasse Astra kliimasse. Või siis noh, nii-öelda Euroopa lõunaobservatoorium on selline Euroopa suurastronoomide organisatsioon, sellel on teleskoobid sealsamas Tšiilis noh, seesama Alma näiteks siis veel teenimine, teleskoop väga suur jälle fondiga peaks olema seotud Bondi-filmiga mingisugusega ja praegult on ehitamisel eriti suur teleskoop, mis siis saaks olema 39 meetrise peegliga teleskoop ja, ja noh, kahe peaks valmis saama järgmisel kümnendil. Et jah, neid nii-öelda teleskoopide ja instrumentide ehitamise ressursse noh, neid ei ole nagu lõputult ja siis tuleb teha valikuid. Samas on muidugi ka see noh, teadus kunagi ei ole ainult see osa, et, et me, me nüüd leiame mingi kõige uuema asja vaid nendest uutest avastustest tulebki aru saada. Ja tihtipeale arusaamine nõuab tunduvalt nagu rohkem aega. Ja, ja võib-olla noh, mida tingimata alati ei peagi tegema nii suurte teleskoopidega noh, kasvõi seesama see punase Nova noh, nii-öelda tüüpi avastused, et neid saab teha isegi päris pisikeste teleskoopidega, 20 sentimeetrise teleskoobiga saab selliselt nagu mõõtmisi teha. Et on olemas täitsa konkreetselt nišid ka väiksematel teleskoop. Sellepärast on siis tõesti kahju, kui, kui neid peaks katamasimad järjest kinni panema. Tõesti, et kui panna võrdlusesse, millised need summad siis on, eks, et et USA-l on noh, ütleme siis suurusjärgus 100 miljonit dollarit aasta peale kõigi nende teleskoopide peale. Ja ühe ühe selle uudise juures oli ka siis nende kommentaaride, et oli võrdluseks toodud, et USA merevägi võttis kasutusele laeva, mille ühe laeva siis nii-öelda maksumus oli neli miljardit dollarit. Nii et oi-oi, kui palju teleskoop selle raha eest saaks üleval pidada. Just, eks ole prioriteetide küsimus, aga sellega on meie saateaeg siin saanud läbi aitäh, Tõnis. Tartu observatooriumi astronoom, kes aitas meid täna valgustada kosmose teemadel. Mina olin saatejuht Arko Oleski puust ja punaseks, tõmbab otsad kokku, et taas nädala pärast eetrisse tulla juba siis uute uudistega. Suur tänu ja kuulmiseni.
