Klassikaraadio stuudios on Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Kristjan Hallik. Järgnevalt heidame me pilgu sellele, mida toob endaga kaasa Eesti esindusorkestri juubelihooaeg. Öelge alustuseks, mida tähendab ühe orkestri jaoks 90. hooaeg. Oi, see tähendab sellist väga värvikirevat planeerimist, võib siis niimoodi öelda. Et ühest küljest me enda jaoks oleme siis mõelnud, et tõesti võimalikult kui selline tore ümmargune number on, et kõikvõimalikke meenutusi ja vanu kolleege meeles pidada. Ja vanu peadirigent, aitäh, ja üldse vaadata niimoodi heita pilk natuke minevikku, aga samal ajal me otsustasime, et kindlasti ei taha olla üks 90 aastane orkester ainult minevikku vaatav, et 90 võiks olla tegelikult võib-olla orkestri jaoks alles selline väga noori ka. Et miks mitte orkester, võib-olla ka sadu aastaid lõpuks ala, et vaatame tulevikku, et näiteks meil ongi esimest korda selline kontserdisari nagu tulevikumuusika mis on siis sellisele uuemale muusikale Tänapäevasele muusikale pühendatud, et et meie jaoks jahedana kihkaks natuke tulevikku ka mitte ainult minevikku? Hooaja avakontserti ei juhata seekord Neeme Järvi. Ja tuli kiiresti meil asendama selline tuntud dirigent, kes juba ka ERSO-ga varemgi on esinenud. Leib, see kestab? Neeme järvil kahjuks jah, tervislikel põhjustel ei õnnestu praegu Eestis viibida. Aga kava suures osas jääb samaks. Kuigi esimese poole paar teost nüüd küll vahetasid, et et kuna just Leikseegestavil valmis kevadel teoseeri klassi mälestuseks. Et siis me arvasime, et see oleks põhjendatud siin nüüd ka kohe võimalikult ruttu ette kanda. Et nüüd me siis natukene meenutamegi ka maestro eriklassi avakontserdil. Vaatame veel otsa mõnele algava hooaja huvitavamale kontserdile. Rahvusvahelisel muusikapäeval esimesel oktoobril tuleb ERSO välja oma tavapärasest keskkonnast ja annab kontserti Telliskivi loomelinnakus. Õhtusel kontserdil tuleb ettekandele Ameerika helilooja Brien garantii loodud väga intrigeeriva pealkirjaga teos noorte teejuht nüüdismuusika juurde. Me kõik teame Benjamin Britteni noorte teejuhti orkestri juurde. Aga rääkige natuke sellest teosest. Ja et see natuke see lähenemine ongi Britterlik et orkestri ka koos on laval, siis jutustaja, kes räägib siis lahti publikule, mis toimub. Et meil tuleb see teos ettekandele lausa mitmel korral, et sellesama tulevikumuusika sarja raames ka festivalil afekt ja ka festivalil Eesti muusika päevad. Ja see teos on jah selline huvitav, et ta siis seletab lahti muusikaliselt. Et mida siis praeguses helikeeles, et millele tähelepanu pöörata või Mikson näiteks harmoonia selliseks kujunenud. Ja ta on hästi illustratiivselt siis ka ja see helikeel kujundatud. Ja meil Jahjutustajana on väga hea leid Ardo Ran Varres, kes ühelt poolt on heliloojad, ühelt poolt on tal ka näitleja haridus ehk siis ta kindlasti selles hallis on, on väga, väga hea, et ta oskab seda hästi edasi anda, kõike, mida ta räägib ja samal ajal ta heliloojana ka mõistab seda täiesti süvitsi. Millest ta räägib. Kas te ennustate sinna tulema ka inimesi, kes nüüdismuusikaga sina peal ei ole? Kindlasti, et see on ka piisavalt lihtne või et see on kogu aeg huvitav kuulata ja selle mõttega seal natuke nüüd mitmel korral hooaega saigi kava pandud. Et tuua rohkem publikut uue muusika juurde, et seletada natukene seda lahti ja peale selle teose kuulmist kindlasti edaspidi on palju lihtsam või palju huvitavam ka uue muusika kontsertidel olla. Algaval hooajal ei ole ersa unustanud ka kõige väiksemaid kuulajaid, siinkohal käib jutt tõesti väga noortest kuulajatest. Detsembris on kavas selline eriprojekt, mis on mõeldud muusika aastal ehk siis 2015. aastal sündinud lastele. Kuidas selline kontsert võiks välja näha ja mida seal kuulda saab? Kuulda saab seal suuri tõsiseid teoseid, seal on pähklipureja sõit ja siis Mozarti flöödi ja harfi kontserdist teine osa sobilik just üheaastastele, et seda projekti me nüüd sellel aastal alustame ja loodetavasti see nüüd jääb aastateks ka edaspidi käima, et me tahame need muusika aasta lapsed igal aastal kutsuda mõnele sellisele nende jaoks välja mõeldud kontserdile. Et praegu on nad siis sellised üheaastased edaspidi siis noh nii edasi, et loodetavasti mingil ajal olnud juba sellised, et võib-olla võiks orkestri isoleerida. Et ehk keegi saab väikse pisiku positiivses mõttes. Aga see esimene kord siis tõesti, me siin just täna oli hommikul selline tehniline koosolek, kuhu paigutada mähkimislauad näit, eks, ja, ja kuhu lapsekärud saab panna kontserdisaalis ja kõik, sellised väiksed väiksed küsimused, aga ma usun, et sellest tuleb väga-väga positiivne ja väga meeleolukas kontsert, et tegelikult lausa ühel päeval kolm kontserti olime sunnitud panema lisakontserte, sest kõik need kirjad inimeste poolt, kes olid siis piletist ilma jäänud, olid nii südantlõhestavad, et et, et me ei suutnud ei öelda, et panin valgusel plaanis üks kontsert, aga nüüd on juba kolm. Sel hooajal debiteerivad ERSO ees ka kaks noort eesti dirigenti muusikapäeva kontserti esimesel oktoobril juhatab Andres Kaljuste ja detsembrikuus toimuvat kontserti Tallinn-Peking, dirigeerib Kaspar Mänd. Noori eesti dirigente satub ERSO ette üsna harva, arusaadavatel põhjustel. Aga miks kutsusite just nemad? Kaks? Kaspar Männi? Ikka oli meil juba ka eelmine aasta selline koostöö. Ta Assisteeris maestro Neeme Järvit nädalal jaa, temaga tekkis väga hea side, ta tegi ta eksisteerimise tööd väga hästi ja siis leidsime sellest hooajast allega ühe siis sellise päris enda kava. Et seda nädalat ma ootan väga, et ta kindlasti on ise hindu täis ja ja ka orkestri jaoks on jah põnev, et selline debüütkontsert ja Andres Kaljuste on ju nüüd ka viimastel aastatel aina rohkem terrigeerimisega tegelenud. Ta täiendab ennast Helsingis Sibeliuse akadeemias. Ja tundus, et selline eriprojekt on võib-olla ka huvitav, et kuidas siis ühest küljest orkestri, teisest küljest publikule tutvustada sellist noort dirigenti? Ta nüüd käinud ka Neeme Järvi dirigeerimise kursustel sellel suvel käis ta nii Pärnus kui staadis ja on jätnud endast väga-väga hea mulje, et on tegemist suurepärase muusikuga. Ja kuna ta on aktiivselt öisega orkestandina tegema, et siis tema näpunäiteid või tema nõuandeid orkestrile on kindlasti väga pädevad. Jääme ootama nende debüüti. Viimastel aastatel on üha enam tegeletud sellega, et sümfooniaorkestri kuulajaskonda laiendada žanri piirid on hägustunud ja kava on igal pool maailmas võetud teoseid, mis suhestuvad ka näiteks popkultuuriga. Ja vaadates ERSO järgmist hooaega, torkab kohe silma selline kava nimega alternatiiv energhi, kus teeb kaasa DJ Sander Mölder. Mis seal saama hakkab ja? Selliseid eriprojekte või teistmoodi projekte on ju ERSO-ga varemgi teinud. Tiitšeiga nüüd täiesti aitäh. Et mõtlesime, et võib-olla selline Tiidžeedi kultuur võiks hästi kokku minna, ameerika minimalismi ka ja koostaja Solar Jeltsiga siis leidsimegi sellise võtme. Et ühest küljest siis tuua sellist nooremat publikut saali samal ajal mitte muusikaliselt alla anda, et mitte teha lihtsalt mingisugust selliste lihtsa lihtsa repertuaariga kava. Et seal tuleb ettekandele ka Marianna liiki uudisteos, mille tellimiseks just sisse. Ja siis tõesti mees John Adams teosed, mis on oma kaalult tõsised teosed, et, et seal ei ole jah, et talle antud, et nüüd on Dioi kuidagi elektroonika kuidagi olete te siis oleks tegemist kerge kontserdiga, aga ma arvan, et selline natuke teistmoodi jahenemine kindlasti julgustab tulema jälle sellisel publikul, kes muidu võib-olla ei satu Estonia kontserdisaali. Aga kuidas teile tundub, kuidas teie muusikud sellesse suhtuvad, kui avatud nad on? Ma arvan, et üsna avatud, et sellest kõik saavad aru, et peab kogu aeg tegelema publikuga ja et saalid oleks täis. Olen vaja leida ka inimesi, kes võib-olla ei ole iga päev harjunud käima, et me küll hindame väga seda publikut, kes meil käib kontserdilt kontserdile ja kes ostavad sarja pileteid ja kes on meil juba mõned näkku pidi tuttavad. Et, et me kindlasti hindame seda publikut väga ja otsime ka neile nende jaoks meeldivaid kontserte või programme. Aga alati on vaja natukene vaadata ka just tulevikku ja edasi. Ja nüüd siis seoses sellesama tulevikumuusikasarjaga oli selline mõte, et et natukene vaadata jälle natuke teise nurga alt seda sümfooniaorkestrit ja sellist sümfooniaorkestri kontserti. Ajalised raamid ja žanrimääratlused laienevad tänavu tõepoolest mõlemas suunas, sest märtsikuus on kavas ka barokk küll ERSO ansamblite esituses, aga siiski, öelge, on see esimene kord, kui ERSO kutsub enda etteplokkflöödisolisti. Seda peab nüüd kuskilt arhiivist vaatama, aga see on suur tõenäolisest tõesti. Plokkflöödisolisti võib-olla ERSO-s käinud ei ole, kuigi 100 protsenti kindel ei ole, et vahel on ju ka uuest muusikast Lukradi kirjutatud. Aga sellel kontserdil jah, astub üles meil viis barokkorkestrit, mis asi see ERSO muusikutest koostatud ja kõiki siis neid juhendab ja osade teoste ees on solistina siis noorema generatsiooni plokkflöödi artist, kes praegu on väga palju kontserte andma, sest Kesk-Euroopas tema nimi On Stefan teming ja ta on just tuntud ka selle poolest, et ta ei ole ainult solistina väidet, aga siis niimoodi teeb sellist dirigenditööd või orkestri juhendamise tööd. Et see on meil natukene jätk eelmisel aastal toimunud ERSO kammermuusika kontsertidel kammermuusikaõhtutele, et, et nüüd on küll siis natukene suuremat koosseisud, aga see võimaldabki siis siiski sellist kammerliku lähenemist orkestri mängu tuua ja võimaldab olla võimalikult suurel osal mängijatest laval ühe õhtu jooksul. Et need barokkorkestrit siis jah, et koosnevad erinevatest mängijatest, et siis saab või peaaegu kogu kee pillikoosseis õhtu jooksul läbi käia publiku eest. Hooaja lõppkontserdil juuni alguses saavad Estonia kontserdisaali laval kokku kõik järvi perekonnaliikmed. Kuidas see teil õnnestus? Sellega oli tegelikult päris tükk tegu, et üldse ja niimoodi need kuupäevad leida. Et kõigepealt juba see, et maestro Neeme Järvi oma juubelit, et nüüd Eestis õigel päeval tähistab, oli alguses vaja selle jaoks tööd teha, sest ka tema kõik eelmised koduorkestrid on alati tähistanud suurelt tema juubeleid, mõnikord suure vabaõhukontserti ka nagu näiteks Bergenis toimus või veel mõnda muud moodi, aga kõik kõik lootsid ka jälle samamoodi maestro Neeme Järvi enda juurde meelitada. Aga seekord läks jah, nii et ta nüüd oma koduVerzoga oma õigel juubelisünnipäeval ja miks just nüüd Paavo ja Kristjan Järvi ja siis üks päev enne oligi seal taustal on see, et kuna Paavo Järvi on samal ajal Milanos skaalas etendused ja seal on sellised nüansid, et näiteks ei tohi dirigente, solistid samal päeval lennata, kui õhtul on etendus. Et siis leidsime täpselt, et, et siis on kaks päeva, kui on etendustest paus. Et siis ta siis kuuendal juunil Pawervisiin seitsmendal juunil ta saab Milanosse tagasi lennata, Kaheksanda juba etendus, et saad, seitsmenda hommikul saab siis isale sünnipäevalaule laulda. Väga uhke. Me jääme seda kõike ootama, me oleme väga palju nüüd rääkinud ERSO kontsertkavadest, aga heidame lõpuks pilgu teie muusikute poole, kuidas neil täna läheb ja millised muutused, millised uudised neid sellel juubelihooajal ees ootavad? Muusikutel, ma arvan, meil läheb päris kenasti. Et meil tööõhkkond on praegu väga head tööd, teeme innuga. Orkester on väga heas vormis. Et oleme just muusikutega omavahel otsinud, veel variante, kuidas, kuidas veel, kõik võiks paremini toimida, et kas on mingitel nädalatel rohkem veel rühmadena koostööd vaja teha või milliseid variante veel on orkestri na kunstilises mõttes edasi areneda? Meil on siin nüüd just sügisel tulemas ka paar konkurssi mõnele positsioonile, kuhu me siis ootame? Ootame uusi uusi mängijaid, noh näiteks kõige tähtsam positsioon soolopoe on meil nüüd septembri lõpus konkursi alla, et sina siis on näha, et kes meil siis liitub sellest aastast. Aga muidu on meil siin olnud jah, ühtesid ja teisi positiivseid uudiseid, et just jõudis meil näiteks uus kontrabass kohale, mis kontrabassirihma väga rõõmsaks tegi. Disin näiteks tromboonid kaks trombooni saabusid just olid eelmisel nädalal esimest korda laval ja eks me niimoodi jõudumööda tegeleme sellega, et lisaks lisaks sellele, et meil muusikud on vormis ja innukalt lavale, et oleks ka siis instrumendi park võimalikult korras ja võimalikult värske ja hea, et sellest ikka sõltub ka väga palju, et mis instrumentide peal siis mängida on võimalik, et mis kõlasid sealt kastist välja tuleb. Ja palju elevust tekitab see, et ERSO läheb esimest korda Hiina. Et see on jah, selline pikem projekt, kuna jah, selline Hiinaga suhtlus on ju omamoodi natukene kui võib-olla Euroopa partneritega, et siis ja et seal on juba kevadest peale erinevaid nimekirju ja dokumente saadetud edasi-tagasi, et orkestrantide jaoks kindlasti üks hooaja tipphetki, kui saab väga heades uutes Hiina kontserdisaalides esineda. Detsembris on meil seal viis kontserti, jõuame siis täpselt 23. detsembril koju, ehk siis tuleme jõuluks nagu koju. Et see on kindlasti jah üks hooaja tippe. Et Hiinas on meil kaks kava, tuleb esitusele üks Kristjan Järvi, kahjuks Neeme Järvi ka, et nende viie kontserte tehase ja need on meil siis vahetult enne Hiina sõitu on, siis on tulevad ka siis eesti publikule esitusele. Aga muidu jah, ma arvan, et meil on orkestrile praegu selline hea tööritma. Et mis ühele üheksakümneaastasele orkestrile ma arvan, peakski olema selline mõnes mõttes elementaarne. Et siin plaanime järgmiseid hooaegu, mõtleme seda paljusid asju ka koos muusikutega. Sellekski aastaks mitmed kavatsaid kokku pandud niimoodi, et igaüks sai oma ettepanekuid teha oma kavu välja pakkuda medi väiksemate rühmade kontserdid, noh näiteks kas või see muusikapäev. Ja see, ma arvan, on orkestri jaoks aga selline tervitatav. Lõpetuseks öelge, mida te ise ERSO-le juubelihooajaks soovite? Soovingi inspireerivat hooaega, siis nii orkestantidele kui publikule, kui kõigile, kes on veel siis orkestriga kokku puutuvad ehk nii dirigendid kui solistid, kui heliloojad. Et, et ma arvan, et mida loomingulisem on üks sümfooniaorkester, seda jätkusuutlikumad me ka oleme, et mida elavam organism on, et siis 90 on alles algus. Ma arvan, et kogu klassikaraadio ja kõik kuulajad soovivad ka Ersole ilusat juubelihooaega ja me kohtume juba üheksandal septembril hooaja avakontserdil, millest klassikaraadio ka otseülekande teeb. Suur tänu, Kristjan Hallik, aitäh.
