Meie hingeline side oma kodumaaga on seda tugevam. Mida rohkem me sellest maast teame, et milline on see maa olnud,  kes ja kuidas siin elanud. Muinasaeg ei olegi nii hirmammune asi nagu meile tundub. 1000 aastat pole enam kui 50 põlvkonda. Minugi iga on juba üle kolme inimpõlve pikk  ja vaid viisteist-kuusteist mind tagasi oligi Eestis  viikingi aeg. Kes nad olid, need viikingid ja kas oleme  ehk meiegi mingil määral nende järeltulijad? 1000 aasta tagust viikingi aega tuntakse eelkõige Euroopa  ajalugu mõjutanud rüüsteretkede pärast mida korraldasid  Skandinaavias läände seilanud sõdalased ja meremehed. Kuid viikingid suundusid ka idapoolsetesse maadesse,  kus tegelda peamiselt kauplemise ga. See mõjutas tugevalt ka Eesti rannikuelu. Ma saan aru, et tegelikult me oleme praegu mere kaldal,  vähemalt 1000 aastat tagasi oli siin meri,  vähemasti me oleme sadama koha kõrval vahetult  ja milline see pilt siin välja nägi. Geoloogid on seisukohal, et 1000 aastat tagasi ulatus  siis Paldiski laht enam kui kilomeeter maad jagu sisemaale  ja moodustas sellise läänetuulte eest varjatud lahesopi,  mis oli sobilik tollastele madala sügisega. Meresõiduk. No me asume praegu MuinasRäbala maakonna läänepoolses osas,  mis kandis siis nime Vomentaga, muinaskihelkond  ja Vikingi ajal oli tegemist äärmiselt olulise kohaga. Nimelt siinsamas Räbala ranna lähedal ristisid kaks olulist veeteed. Mis siis ühendasid Skandinaavias tulnud meresõitjaid  Loode-Venemaa keskustega. Viikingi aja olulisim kaugkaubandustee oli Austria ver  ehk idatee, mis sai alguse Skandinaavia rannikult,  suundus pärast Ahvenamaa ja Edela-Soome sadamate läbimist  Rävala peale ja kulges piki Põhja-Eesti rannikut edasi  Loode-Venemaa suunas. Sealsete suurte jõgede kaudu oli omakorda võimalik seilata  nii Kaspia kui ka musta mereni. Palja silmaga siin ei ole tegelikult ju mitte midagi enam näha. Kuidas te üldse neid kohti leiate? Jah, tõepoolest viikingi aegne sadamakohtade otsimine ilma  geoloogide abita on suht-koht võimatu. Sellepärast et need sadamakohad asuvad ju tänapäeval kaugel sisemaal,  et Loode-Eestis on toimunud aktiivne rannakerge  ja noh, Padise sadamakoht, mis asus siinsamas all,  see on siiani meil ju füüsiliselt leidmata. 1000 aastat tagasi ei olnud randadest suuri sadamakaisid,  vaid meremehed vedasid ise oma laevad ja paadid randa. Nii võiski juhtuda, et Lainte möllus alust kaldale vedades  kadus veepõhja mõõgavöö või pudenes rinnast sõlg. Leiukohti 1000 aasta taguse rannajoonega võrreldes on näha,  millises rannas käis vilgas tegevus ehk kus võis arvatavasti  olla sadama koht. Viikingi aegseid leide saab nüüd näha meremuuseumis,  kus on avatud viikingi näitus. Kui eestlaste esivanemad olid idatee valvurid,  kas see on nüüd see, mida nad vaevatasuka? Need momentagana suured aarded on saadud rauakaubanduse tulemusena. Aga kas need ei ole ju mingisugused Rootsi Põhjamaade mündid? No need omentagana ja muistse Rävala 10. sajandi aardeid,  need koosnevad valdavalt Araabia kalifaadis vermitud  Dirhemitest hõbemüntidest. Juba 10. sajandil oli üldlevinud kaalurahandus,  ehk siis maksis hõbe, mida ei loetud, vaid üksnes kaaluti  ja selle tunnistuseks on siin ka poolikud mündid välja pandud. Aga need kõik mündid, põhimõtteliselt oli  siis meie esivanemate tasku. Jah, nad on suhteliselt puhtast hõbedas,  kolm grammi kaaluvad mündid ja neid on leitud Eestist  suhteliselt palju, meil on neid rohkem teada neid aardeid  kui Norras Soomes, Lätis, Leedus, sama suurusjärk on  avastatud näiteks Taanist. Ja kui arvestada Eesti territoriaalset väiksust,  siis häbeneda pole meil midagi, pigem nagu ikka vastupidi. Läheme praegu Vikingi aegse Eesti kõige tähtsama linnuse juurde. Järgides idatee peamist haru pakkus Soome laht  lõunarannikule pööramiseks soodsaima võimaluse iru kohal. Tuntud kaubalinna Tallinnat Viikingi ajal veel ei eksisteerinud,  kuid praeguse linna külje all laius mastaapidelt väga uhke  Iru linnus mis on Eesti võimsaim Vikingi aja tummtunnistaja. Iru linnamäge peetakse ka Kalevipoeg sepõlvekoduks. Miks see Iru linnus just siia ehitati? Ma saan aru, et just looduslikus mõttes oli see suurepärane koht. Jah, noh, kui me vaatame neid linnusasulaid nagu nende  paiknemisskeemi laiemalt, siis noh, linnusasulad tekivad  tegelikult paar sajandit juba enne viikingi aega. Aga Viikingi ajal saavutavad nad oma suurima ulatuse,  ehk siis ka Iru ümbruses on hästi näha, kuidas avaasustus  tegelikult koondub siia linnuse ümber. Ja see, et ta paikneb kusagil nelja-viie kilomeetri kaugusel rannikus,  see on täiesti normaalne, sest et nii meil Rootsis,  Poolas asuvad tollased keskused olidki mererannast natukene eemal,  see oli. Ohutuse mõttes nagu vajalik, et võõrlaevastik ei saaks nüüd  sulle kohe nagu treppi appi sõita, vaid Iruga seonduv sadama  koht paiknes ka tollal kusagil Pirita kloostri  ja Lükati silla vahelisel alal, mis on, mis on  ka siiani leidmata. Need kõverad mõõgad ei ole siin meie vaenlaste poolt  kõveraks tehtud. Need on tahtlikult katki tehtud, mõõgad,  relvad, enne kui nad asetati tuleriidale. Ja meil oli siin Eestis siis Vikingi ajal levinud täielikult põletusmatused,  erinevalt naabermaadest meil Viking al veel laibahaudu ei tuntud. Ja kõige hullem lugu on ju ehetega, sest need sulasid  tuleriidal reeglina täiesti määramatuteks tilgakesteks  ja seetõttu ongi meie arheoloogiael tänapäeval väga raske. Meid hauapanuste põhjal meie kuulsusrikast ajalugu lahti rääkida. Kuigi 90 protsenti meie kalmeleidudest ei ole tuvastatavad,  siis tänu Soome leiumaterjalile, kus ühes piirkonnas olid  levinud maahaudadega laibamatused ning säilinud olid terved  esemed oskavad ka Eesti arheoloogid suuresti neid pisikesi  sulanud tükikesi üldse määrata. Nüüd läheme järgmise võimsa maalinna juurde,  mis on ehitatud sohu. Sa oled mind toonud nüüd sohu ja kui sa ei ütleks,  et siin linnuse koht, siis ma ei usuks. Jah, ega ma ise ka ei usuks, kui ma poleks siin varem käinud  ega näinud eestiaegseid aerofotosid, kui see ala oli  kasutusel heinamaaga. Tegemist on aga ühe kunagise kausja. Sooalaga väike soo ja siin Sa pead mind uskuma,  asub tegelikult üks Eesti huvitavamaid vikingased kindlustuse. Ehk siis meie soolinnus. Et kui me oleme harjunud sellega, et linnus asub kuskil  kõrgel mäe otsal, siis siin, Kuusalus asub ta keset sood,  ehitatud on ta parvede peale ja nende peale kuhjatud kive  ja seal olnud siis juba puidust konstruktsioonid. Et siin on asi nagu pea peale Need linnusemüürid on näha, eks on ju, siin on serv ja,  ja siin on teine serv ja kui siin ringi ratas käia,  siis põhimõtteliselt saaks kuiva jalaga nagu ringi peale  teha küll. Muidugi praegu on siin jällegi näha see sama  häiriv segav asjaolu, nagu Iru linnuse puhul. Võsa on koristamata. Linnus on maastikul markeerimata, et noh,  see oleks nüüd ka see objekt, mis tõenäoliselt pakuks nagu  nii kohalikele kui ka välismaa turistidele suurt huvi,  kui see oleks korda tehtud, siin oleks vastavad infotahvlid  omaaegsete kaevamisfotodega ja nii et nii et noh,  ma arvan, et sellist unikaalset linnust puhtalt  viikingiaegsel Aega dateeritud linnust, mis on sõna otseses mõttes sohu ehitatud,  ega seda ju selliseid ülemäära palju siin Läänemeremaades ju  ei leidu. Nende leidude järgi ma saan aru, et soo on üks suurepärane leiupaik. Jah, eriti viimasel. Paaril aastal on tulnud välja siukseid üllatuslikke leid,  et, et ütleme, siin on konkreetselt välja pandud,  siis varja kunagiselt sooalalt avastatud ohvrileiud,  et sõna ohverdamine on küll raskesti tõestatav,  aga konkreetsel juhtumil sohu visatud varandused neid võiks  nagu interpreteerida, kas siis investeeringud hauatagusesse  ellu või miks ka mitte tänu soost saadud rauamaagi eest,  sest soost saadi raua sulatamiseks vajalikku maaki. Raua eest saadi hõbedat ja see hõbe ja needsamad relvatehtud  visati siis hiljem nagu soo tagasi. Siin on käevõrusid rinnanõela katkeid. Põhiliselt ongi siia välja pandud pronksist käevõrud. Ja keskel on siis näidisena ära toodud üks hobusesääreluu,  milliseid seal nagu. Nagu ohtralt leidus. Muistsed eestlased moodustasid läänemeresoome rahvastega  ühise kultuuriruumi, säilitades sealjuures eripärase kombestiku. 1000 aastat hiljem on meil raske aru saada,  miks peaks enda maja sohu ehitama või sinna midagi ohverdama. Eks see suhe loodusega oli muidugi ilmselt natuke teistmoodi  kui tänapäeva inimesele, sest me oleme tänapäeval sellest  loodusest ikka ju tegelikult kaugemal. Me kui me tahame tänapäeval midagi teha,  siis meie muudame loodust tollal ikka palju rohkem,  arvestati. Loodusega, et noh, tänapäeval, kui on suured ressursid taga,  siis ehita sadam kuhu, kuhu tahad ja, ja kindlasti  siis ka see religioosne taust on märksa loodusekesksem. Leidude põhjal võib järeldada, et eestlaste esivanemad olid  viikingite jaoks olulised kaubanduspartnerid  ning Eesti looduse annid läksid ida teele kaasa. Kuidas aga saada soomaagist kvaliteetset rauda  ja millised nahad läksid paremini kaubaks? Sellest juba järgmises saates? Iru linnus rajati kunagi Pirita jõesaarele kaitseks  viikingite röövret. See linnus On vajunud küll olematusse, kuid inimloomus pole  1000 aastaga eriti muutunud ja ikka ikka saada kusagilt  kerget saaki. Nüüd ei valva me aga Pirita jõel enam viikingi laevu vaid  kaitseme kudevaid, kalu. Mina töid. Käes käes, käes, käes. Irusilla siin bussipeatuses üleval. Sõidan juba autoga, sinnapoole. Tule aga tuleme kaameraga sinna siis. Ja tulge, tulge siia. Tere, helistan Eesti kalastajate seltsist. Mark Pahk on nimi. Oleme Pirita jõe ääres täna õhtul patrullimas  ja meie inimesed sattusid peale röövpüüdjale,  kes botaanikaaia Lõigul püüdis kala ja pani plehku meie omade eest,  jättes auto maha vabaõhukooliteele. Neljapäev, kolmanda novembri õhtu. Juba kolmandat. Nädalat kehtib Eesti lõhejõgedel kudeaja tõttu lõhe  ja meriforellipüügi keeluaeg. Tundub, et nüüd läheb kiireks, sellepärast et see mees,  kes enne botaanikaaeda põgenes ja jooksis üle Pirita jää see  on tabatud. Peatume hetkeks ja tuleme sündmuse edasise arengu juurde  varsti tagasi. Eesti kalastajate selts on hobikalamehi ühendav  kodanikuühendus 2014. aastal loodud mittetulundusühingu  tõeliseks südameasjaks on kudevate kalade kaitsmine  röövpüüdjate eest. Kolme aasta eest alustas Eesti kalastajate seltsi juures  ühistegevust umbes kolmekümneliikmeline tutvusringkonnas  ühendas soov kaitsta lõheliste kuderahu. Möödunud sügisel oli huvilisi juba 70. Vabatahtlike töö tunnustati eelmisel aastal aasta  keskkonnateo võitjaks. Ettevõtmine on kujunenud niivõrd populaarseks,  et lõhejõgede valvest võttis sel aastal osa üle 200 vabatahtliku. Mis teil tavaliselt see tööplaan on, kui te õhtul välja tulete? Plaane on vastavalt olukorrale, kas, kas jõe ääres on tihe  liikumine või ei ole, et et kooskõlastame plaanid alati  inspektsiooniga ära. Ja variant üks on siis, et me oleme nähtaval jõe ääres. Ehk siis üritame ennetada igasuguseid lollusi,  mis jõe ääres tehakse. Variant kaks on see, et kui juba pikalt on ennetustööd  tehtud ja inimesed hakkavad ikkagi tüütuks muutuma,  on näha, et nad, et plaanid on nagu selged,  siis siis teeme ka nii öelda vaatlusi. Ehk siis vaatame, mis jõe ääres toimub siis,  kui me nähtaval ei ole. Kuulata, mis asja kuulata, so kuula näpiraisk,  mida ära nä s kee. Tõmbama sinu pärast asja kaks ole rahul sinust. Kahjuks näevad kalakaitsjad sellist pilti lõhepüügikeelu  ajal jõgede ääres üsna sageli. Olgu öeldud, et antud meeste vastu ei algatatud menetlust,  kuna puudusid röövpüügile viitavad tõendid. Kas te ei karda vahel seda, et teie vastu töötab  röövpüüdjate vastuluure? Kindlasti töötab, et me ei saa seda välistada,  aga ka on olnud niisuguseid üsna bravuurseid väljaütlemisi  jõe ääres, et me ju teame, mida te teete,  kellega te teete ja kus te teete. Aga selle teadmise vastu räägib üks asi. Kala on jões alles. Kus see kaamera need on? Mis sa oled, idioodiks oled peast läinud ja. Tahad saada? Sa näed mulle praegu silma näkku, kuradi idioot,  oled peast läinud, ma jalutan kera, mul koer  ka korra oma käed ära, e. Ära. Kui lõhe kudemine Pirita jões sel aastal õnnestub,  koorub siin arvukas lõhemaimude põlvkond. Iga kalaelu on kaalul ja nende kuderahu on vaja tagada. Ometi on kala kaitsjate kaamerate ette jäänud inimesi,  kes püügikeelule vilistavad ja teevad röövpüüki lausa päise  päeva ajal. See mees jalutas pärast ridva kokku pakkimist lihtsalt minema,  sest kalakaitsjatel puudub õigus isikuid kinni pidada. Mõni päev pärast osooni salvestust märgati järve Selveri  parklas härrat, kes müüs avalikult kalamarja kauba kohta,  puudusid päritolu, kinnitavad dokumendid. Juhtum on praegu keskkonnainspektsioonis menetluses. See, kus siin helekruus on see on kõik kalasaba poolt  tagurpidi pööratud kava jõepõhi on sihuke tume. On põhimõtteliselt kalda ääres. Saaks siit, mida iganes võtad kala saba pidi välja,  kui sa kuri inimene oled. Need, kes on paha peal väljas, on tegelikult kursis,  et siin need lõhed on ja nad tulevad neile varsti järgi. Absoluutselt siin vesi keep selja taga. Just eile õhtul haarati Pirita jõest üks lõhe kudepesalt kala,  veri ja mari oli nirisenud lumele. Püüdja paraku pääses. Jõeäärseid jäljeradu uurides jõuame kohta,  kus röövpüük toimus. Lume peal on lõhe, marjaterad pole vaja just olla eriline geenius,  et öelda, et siit on üks emane kala ära viidud. Täiesti uskumatu. Neil on reaalselt süsteem, kuidas siit kalad kätte saada? Kõigepealt käib, teeb seire ära üks naisterahvas koeraga  ja ilmselt antakse teada, kus parasjagu lõhed pesa peale asuvad. Ja siis tuleb see punt inimesi, kes peab need lõhed ära tooma. Kerime nüüd aja saate alguses nähtud sündmuse juurde tagasi. Osooni meeskond jälgib Tallinnas lõheliste kuderahukaitsjate  klaperjahti arvatavalt röövpüüdjale. Tervist ETV osoon. Uurime, mida tegid täna õhtul ja öösel piirita jääl. Jalutasite, aga miks te jooksid botaanika aeda põgenesite? Mida te kartsite? Siia vaatame, seisab siin kahtlaselt sama koha peal,  kus me arvasime, et eilne püüdja võis parkida. Jäime seisma ja vaatasime auto ümbert. Taskulampidega nägime, värsked kummikujärved on ju,  eks, et noh, saapajärel lähevad metsa, siis otsustasime,  et lähme nende järgi. Aga millegipärast ehmuta oli nii palju, et,  et pidi läbi jääkülma vee jooksma ja üle üle  okastraadistatud aia botaanikaaeda põgenema,  et ju siis südametunnistus ei olnud kõige puhtam. Vabatahtlikele kalakaitsjatele ei anna rahu,  et tumedasse riietatud meest nähti üle jõe põgenemas kotiga,  mida nüüd pole. Selles võivad olla süüle viitavad asitõendid. Lõpuks kannavad otsingud vilja ja kott leitakse. Kohale kutsutakse keskkonnainspektsioon. Nagu näha, on ka tegelikult selles kotis mari,  nii et see mees ei rääkinud päris ausat juttu. Siin on ka konksud selle jaoks, et saaks kala ragida välja  kalapesa pealt. Minule ütles mees, et ta lihtsalt jalutas jõe ääres,  aga tuli välja, et tegi ikkagi midagi muud. Noh, meile ta väitis, et ta tuli kala püüdma Et isegi mitte päris otseselt püüdma, aga ta tuli jah,  spinninguga vaatama teda ja, ja need kotis olnud asjad  siis nende kohta ta ütles, et need on siis varasemast ajast kalamari,  sel pärit. Et siis ehk sellest ajast siis, kui veel Püüda tohtis ehk siis loa alusel püük, aga noh,  eks me siis menetluse käigus selgitame täpselt välja,  et, Mis kalamari ja millal ja milliste lubade alusel  siis mingi üks või teine püük siin toimunud on? Trahv ühe keelu ajal püütud lõhe eest on 480 eurot. Karistus kahekordistub, kui kala püütakse elektri,  mürgi, tulirelva või lõhkeainega. Lõhemarja kilohind on umbes 50 eurot. Ühel suurel kümnekilose emasel lõhel on marja Kaks kilo. Tekib küsimus, mis ajab inimesi röövpüügile. Mis on teie, võib-olla need terasemad tähelepanekud,  mis tasuks äkki võib-olla seadusandjatel Kuulata ja, ja võtta nõuks. Eks meie unistus oleks, et natukene muudetakse,  seadus võib-olla karmimaks. Ehk siis trahvimäärasid tõstetaks. Et suudetaks karistada ka selle eest, kui püügivahenditega  viibitakse jõe ääres, aga otseselt ei ole veel püüki alustatud,  ehk on tuvastatud nii-öelda plaan püüda. Et, et täna on natukene pehme aga jällegi positiivse poole  pealt võib öelda, et kõik kalad, mida ei ole välja püütud,  jääb kudema ehk meie liikumisest on väga palju kasu,  et sageli ei jõutagi püügini. Eesti kalastajate seltsi lõheliste kudevalve aktsioon pälvis  mullu keskkonnateo auhinna. Eks nõnda võib minna tänavugi, kui te ei esita konkursile  teisigi väärikaid kandidaate ja hästi ruttu,  sest esitamise tähtaeg kukub juba ülehomme. Lisaks kudevalvuritele ja röövpüüdjatele võib meie jõgedel  kohata teisigi elusolendeid, nagu näiteks lutsumatsi,  jõe kukk, jääpurra või hädala käku. Tegelikult on see üks ja sama linnuliik tsinklus,  tsinklus ehk vesi, papp. Vesi-pappi oleme osoonis näinud varemgi ja paaris erinevas  versioonis kuid see on nii põnev lind, et  ega ikka küllalt ei saa. Sedapuhku vaatame seda lindu läbi Tarmo Mikussaare silmade  ja kaamera. Pimedal hingede ajal, kui ilmad jahenevad  ja jõe forellid ennast juba koelmutele sätivad ilmuvad meie  jõgede kärestikele kummalised ja isegi pisut naljakad tegelased. Esipapid. Tean neid igal sügisel oodata. Kui enamik meil pesitsevaid linnuliike on lõunamaale  lennanud siis Põhja-Skandinaaviast ja Koola poolsaarelt  pärit vesipappide jaoks ongi meil siin lõunamaa See vilka olemisega väiksema rästa suurune linnuke on  laululindude hulgas väga eriline. Olles täielikult seotud vee ja kärestikega,  on ta omandanud ainulaadse võime sukelduda  ja vee all toitu otsida. Vesipapi sulestikul on täpselt kohastunud varjevärvus. Mahusel kärestikul või lumise kalda taustal polegi teda  kuigi kerge märgata. Kartmatult kiiretesse jõevoogudesse hüppav  ja sealt kummipallina aeg-ajalt välja vupsav vesipapp jätab mulje,  et Eestimaa sügis on palav ja ta peab ennast jahutama. Tegelikkus on muidugi vastupidine. Väljas on mitu kraadi külmem kui vees. Seda kõike reedab ka vesipapi kehakeel. Sügis kulgeb oma soodu ja päeva, sooja jääb järjest vähemaks. Karged ööd aga kasvatavad jääserva ja vaba veepind jääb aina ahtamaks. Talv kaanetab jõed ja järved peaaegu täielikult. Vaid mõni tammialune kärestik või madal allikaoja jääb veel jäävabaks. Talvituvatel vesipappidele on see raske aeg. Enamik neist lendavad edasi lõuna poole,  vaid üksikud jäävad ahenevate vaba veega kärestike  jääservadele keksima ja sulistama. Sel ajal on vesipapi toiduks kõik, kelle eluvaim sees  ja kellest jõud üle käib. Enamasti toob ta veest välja emmestiivaliste  ehk puruvanade vastseid tühjaks raputatud puruvanade kojad. Jääserval on kindel märk vesipapi tegutsemisest. Reipalt jääservale vupsates võtab papp harilikult vee alt  kaasa lausa paar-kolm puruvana ja asub neid  siis ülima täpsuse ja kiirusega kodadest välja rapsima. On lausa imeks pandav, millise intensiivsusega vesipapp  toitu otsib ja iga kord midagi söögipoolist leiab. Vaatamata sellele, et ta on samasse kohta juba kümneid kordi sukeldunud. Vesipapi kõige tähtsamaks tööriistaks on tema veekindel sukeldumisülikond. See vajab pidevalt hooldust. Väiksemgi leke tähendaks linnule peatset lõppu. Vastaskalda jääserval külmast valutavate varvastega  linnuhuvilisel käivad külmavärinad üle selja,  samal ajal kui vesipapp jõevees mõnusasti supleb. Kõige hämmastavam on aga see kiirus, millega papp kõiki oma  toimetusi teeb. Ta oleks justkui teisel sagedusel. Kõik liigutused on niivõrd kiired, et ma ei saa esialgu  üldse aru, mida ta teeb. Kuid vahepeal peab ka vesi pisut tempot maha võtma,  et jäätuma kipuvaid varbaid puhtaks nokkida. Vilkal vesipapil pole just palju vaenlasi kuid taevakaarel  hoiab ta hoolsasti silma peal. Lennaku üle raudkull või rongapaar. Vesipapp jääb selleks ajaks liikumatult paigale. Pikal ja vitamiini vaesel talvel sätin ennast ikka  ja jälle jõe äärde. Et vaadelda mõnda vesipappi ja kuulata tema nukrat justkui  igatsevat laulu Eile algas kristlikus maailmas advendiaeg. Ladinakeelne adventus tähendab tulemist adventus Domini  issanda tulemist. Kui ma ütlen aga Adventus Osono, siis tähendab see osooni  tulemist teleekraanile mis leiab taas aset järgmisel esmaspäeval. O kolm. Osoon.
