Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks alanud saade puust ja punaseks. See on saade, kus me serveerime teile iga nädal värskeid ja põnevaid teadusuudiseid. Siin ühe mikrofoni taga istub saatejuht Arko Olesk ja teised, aga on mul hea meel taas tervitada geeniteadlast Riin Tamme. Tere, Riin. Tere, Arco ja need teemad, mida me teie jaoks täna välja valinud oleme. Profiil, kui me kahekesi siin istume, kipub alati olema natukene sarnane, et ühelt poolt me anname lootust, me räägime sellistest uutest positiivsetest asjadest, mida teadus on välja pakkunud. Ja teisalt on seal alati ka mingisugune teema, mis nagu on kergelt hirmutav õudust tekitav, nii et täpselt nii ka tänases saates muuhulgas me räägime sellest, kas ja kuidas oleks võimalik surnuid ellu äratada. Aga sellega meie alustame, alustame pigem just nende positiivsete uudistega ja ja see positiivne teema, millega siis me pihta hakkame, puudutab mehi ja seda, kuidas mehed saavad panustada sellesse, et kuidas seda siis nüüd öelda? Pereplaneerimispereplaneerimisse, eks ole, senimaani on see ju puhtalt olnud enam-vähem naiste vastutus just et kas naiste jaoks on olemas antibeebipill, mida nad saavad, millega sa siis vältida rasestumist ja meestele sellist pilli või tabletti või ravimit on proovitud ikkagi päris pikalt välja töötada senimaani suhteliselt edutult. Nüüd me võime raporteerida teatud edusammudest, eks Oleriin. Ja ma arvan küll, see töö, mis tehti, on küll üsna lootustandev, kuigi ta on üsna lapsekingades, aga ma arvan, et kui seda edasi arendada, siis võiksid tulla midagi päris head. Mida see siis endast kujutab, oskad sa meile pisut selgitada, koguti siis kokku 320 meest, kes olid nõus osalema uuringus, et tõesti proovida uut meetodit. Et ka mehed saaksid siis ma ei tea, võta vastutu, vastutust pereplaneerimise või siis laste saamise ees. Et kuna naistele on toodetud igasuguseid ravimeid ja pille, siis mis ta siis on olnud kehvem? Ühesõnaga, mis ongi olnud põhimõtteliselt, kas kasutada siis kaitse kondoomi või siis lasta ennast steriliseerida, noh, mis on sihuke üsna üsna julm meetod. Ja nüüd võttis luubi alla mehed töötada välja praegu seltsis antud töö kohaselt siis üks süst et Supresseerida siis meessugurakkude tootmist. Selles töös osales 10 erinevat keskust üle maailma. Selliselt, mis nad siis tegid? Oli, et see katseaeg oli üks aasta. Aga juhtus see, et tegelikult seda katset ei saanud lõpuni viia väidet, et kuna meestel tekkisid erinevad kõrvaltoimed. Kui ma nüüd vaatasin kõrvaltoimete peale, mis seal töö said raporteeritud, siis ma ei tea, minu jaoks ei tundunud nad nüüd nii drastilised, et sellepärast oleks pidanud ehk uuringu pooleli jätma. Sinna kuulusid näiteks tujud Tus või tekkis selle süstikoha valu või siis tekkis meestel näiteks aknet rohkem. No ma ei tea, kui olulised põhjused on, et selles mõttes nagu, et selle pärast nagu uuring pooleli. Aitäh jah, igal juhul nagu ma siit loen, siis suurem osa meestest oli nagu õnnelik ja rahul sellega, et selline võimalus oli neil olemas. Asi toimis, selles suhtes tõesti, selliseid õnnetusi praktiliselt enam ei juhtunud. Juhtida Nelid jah, 100 100 kasutaja kohta oli siis tekkis kas neli rasedust et seda oli üsna väheta võrreldumised tegelikult naiste antibeebipillidega on see number või noh, võib-olla natukene ainult väiksem. Nii et umbes sama tõhus, eks ole ju, sajaprotsendiliselt ei garanteeri umbes sama tõhus, aga siis tõesti väiksel hulga meestel tekkisid erinevad kõrvalnähud, mis tegelikult mulle tundubki, jääb ju rõhutama, et ega see see naiste tablett ju ei ole ka kõrvaltoimete vaba. Ma just mõtlesin selle peale, et samamoodi räägitakse, et naised on tujukat teatud noh, kas sa teatud perioodil või siis ka nagu ühesõnaga ma arvan, et kui sa ikkagi sööd sisse endale mingit lisahormooni siis ilmselgelt su keha, esiteks vajab harjumist, et nüüd toimub selline muutus ja ma arvan, et see on väga individuaalne, kui kiiresti siis kas keha sellega ära harjub või siis teine võimalus, et tõepoolest ei harju üldse. No igal juhul see katse jäeti neid esialgu pooleli, aga nagu ma aru saan, siis ega need teadlased nüüd seda lähenemist maha ei kanna. Jah, kindlasti mitte, nad, nad pigem tahaksid ikkagi edasi minna, sest neil tegelikult õnnestus tõepoolest see suurtootmine üsna üsna sel roselemi, viie, mida nad nagu eeldasid ja kuna tõesti nägid, et see toimis, siis nad kindlasti mütse, nad tahavad neid mehi ka edaspidi täielikult jälgida, sest ta oli, oli paar inimestest, kellel siis tegelikult ei taastunud see normaalne sugurakule tootmine. Et nad ei nagu ei viska kedagi ukse taha nüüd tänu sellele, et suurim nagu pooleli jäi aga vähemasti mitmed teadlased, kes on siis antud valdkonnas tegevad, ütlesid, et, et see on tõesti paljulubav. Loodavad sellest sellega edasi minna, aga loomulikult vajab siis täpsemat defineerimis see, et kui palju peaks olema siis see ja palju seda hormooni süstima peaksid. Pigem peaks tegema kõigepealt selliseid veel selliseid ohutuse ja efektiivsuse katseid. Nii et nagu iga sellise ravimiuudise puhul, millest me oleme rääkinud, siis me peame ütlema, et kulub veel ikka päris hea mitu aastat, võib-olla viis kuni 10 aastat, enne kui apteegist saab midagi sellist osta ja ja ilmselt paljud mehed loodavad seda, et töötatakse välja natukene teistsuguseid vahendeid kui süstid, sest ega kellele ikka meeldib ennast süstida. Jah, ma ei tea, meeste, tal taluvuslävi on kas natuke teine kui naistel vist? Jah, võib-olla süstiga, võib-olla paljud kardavad. Noh, kas see on väga spetsiifiline, seda seda ei oska. Igal juhul tundub, et igal samm edasi on astutud ja ja seegi toode ehk on ühel hetkel saadaval, ehk siis suurendab valikut. Kuidas siis pereplaneerimise tõesti panustada. Kuulame siia vahele natukene muusikat ja jätkame jutt jällegi ühel päevakajalisel teemal laste ülekaalu teemal. Puust ja punaseks. Ja. Siis. Oli veel nõu? Jätkub saade puust ja punaseks siin raadio kahes stuudios saatejuht Arko Olesk ja geeniteadlane Riin Tamm. Serveerimast teile värskeid meditsiini ja inimeseteemalisi teadusuudiseid. Rääkisime siis antibeebisüstist meestele, nüüd räägime mitte uuest ravimist, aga paremast arusaamisest meie tänapäeva probleemidesse ja see on selline üsna päevakajaline teemadest, et kui me siin saime endale äsja uue valitsuse, siis selle uue valitsuse üks üks lubadustest, keda nad tahavad kindlasti teha ka niinimetatud limonaadimaks, ehk siis aktsiis suhkrut sisaldavatele jookidele mille põhjendusena tuuakse see, et tõesti sellised joogid aitavad kaasa meie laste kehakaalu tõusule ja selline laste ülekaal on kogu maailmas üsna suureks probleemiks ja ikka vaadatakse niimoodi süüdistavalt just nende samade suhkrujookide otsa kommide, maiustuste ja rasvaste toitude kiirtoiduotsa, et süüdistatakse, astu ülekaalus, just selliseid tegureid. See, millest me nüüd rääkima hakkame, ajab seda pilti natukene keerulisemaks. No viin, kui usutav sinu jaoks see oli, et, et kõik see ülekaal on toitumises kinni. Konkreetses töös ju tegelikult toitumine oli nagu väga üks, aga ma ütleksin pigem nagu selline minimaalne komponent, millest, millest siin nagu räägiti. Et mis mulle selle töö juures väga meeldis, oli see, et suudeti seda pilti just nimelt natuke segasemaks ajada, aga heas mõttes segasemaks, et kui räägitakse kogu aeg, et ülekaalulisus on selline väga kompleksne tunnus, kus mängivad rolli geenid või keskkond, siis me suutsime siin väga hästi tuua juurde kas siis võib-olla ka vanad avastatud või siis uued keskkonnafaktorid. Et tõesti näidata, et lisaks sellele, et kellelgi võib-olla eelsoodumus võik olla on oluline see, kui milline on sinu elurütm või kui regulaarselt sa sööd. Antud töös oli jälgitud ligi 17 tuhandet last. Ja see testis ühendkuningriikides ja mulle meeldis see töö ka sellepärast, et see oli selline võetud kokku siis tegelikult 11 aasta andmed, et need lapsi siis jälgid, diskondreid, üheksakuused, siis kolmeaastased, viie seitsme aastased ja siis, kui nad olid 11 aastased ja vaadati, mis oli juhtunud just nimelt nende kehakaaluga ja sinna loomulikult juurde nende nende elustiili, kuidas nad elasid ja kuidas milline nende kodune keskkond loomulikult. Eks ole, see on selline klassikaline teadusuuring, et kus, kus üritatakse leida seoseid erinevate asjade vahel. Et ongi, et kui sa nagu registreerib kõik, nagu sa ütlesid, kuidas nad elavad ja käituvad kolmeaastaselt viie-seitsmeaastaselt ja siis siis vaatad lõpus, et kui paljud neist on ülekaalulised, siis siis hapnikku matemaatiliselt välja tuletada, et kui oluline mingisugune käitumisviis selle ülekaalu tekkel on. Mulle meeldib, et need lapsed siin nii palju, et just selliste keeruliste tunnuste uurimiseks ongi oluline, et sul on kohort, oleks nagu piisavalt suur, et need järeldused, mis sa seal pärast, et nendel on ikkagi mingisugune tõepõhi all, et see ei ole ainult mingisugune juhuslik leid. Ja see tulemus näitaski, et puhtalt sellega, mida lapsed söövad, ei saa nagu väga tugevalt selle ülekaalu tekkimist selgitada. Tegelikult oli, see oli ju see, et kui oli need magusad joogid näiteks selles töös ei tulnudki tegelikult praktiliselt seost välja sellega, et kas nad joovad magusaid jooke või mitte. Ma ei tea, kas sa oled hea või halb. Et siin olid sellised tegurid, mis, mis tõesti nagu väga tugevalt seostasid laste, siis kehakaal muutusega oli üks oli ema, suitsetamine raseduse ajal. Üks oli see, kui lapsed ei söönud hommikusööki ja kolmas, väga tugev seos oli sellega, et lastel ei olnud regulaarselt siis magamamineku, aega või sellist rütmi. Mis see unerütmiga mulle kohe meenus, et räägiti, et kui lapsed magavad, magavad vähe, siis nad on väsinud ja siis nad hakkavadki keha hakkab siis nõudma selliseid väga energiarikkaid toite. Et noh, see tundus mulle nagu hästi mõistlik, sest isegi kui mõelda, et kui sa käid kuskil mõni õhtu olen kuskil hilja väljas ja vähem, aga siis järgmine päev tahaks ka siis selliseid rasvarikkaid toite ainult süüa. Et siin tundub, et on täitsa töötab seal. Nii et tegelikult see asi jõuab ikkagi söömiseni välja, aga see, mis meid sööma paneb, kuidas meid sööma paneb, et nüüd me saime nagu nendest põhjustest natukene paremini aru. Ja kindlasti on, siin ongi see, see tööga näitab, et tegelikult tulebki nagu inimestele rääkida, rääkida, rääkida, tõsta teadlikkust ja ka vanematele, et tõepoolest, et kuidas siis kuidas siis oma oma lapsi paremini suunata. Noh, iseenesest need kaks asja või need kolm asja tunduvad nagu üsna lihtsad ja nõuanded, et nad, kuidas saaks oma elu korrastada, eks ole, et ema ei suitsetaks. Et igal hommikul ikkagi sööks hommikusöök ja, ja saaks nagu omasele ööune täis magatud. Täpselt, sest ma saan aru, et eriti väikestele lastele tegelikult ongi see rutiin on nagu väga oluline et asjad toimuksid ühel ja samal ühel samal ajal, et see ilmselgelt lööb nende organismi, mis, mis asi, kui kui rutiin ei ole, et see on nende jaoks üsna keeruline. Mida sellest hommikusest. Söömisest arvata oskad sa nagu ka mingit mingit põhjendust tuua, et miks just see aitab kaasa just mingil hetkel mitte söömine aitab kaasa selles, et lõpuks on kehakaal tegelikult suurem. Ma tean, ma mõtlesin korra korraks selle peale, et kui tegelikult hommikul ei süüa, siis üldse võib-olla kui süüakse nagu vähem, siis tegelikult kõht, kõht läheb mingil hetkel ikka väga tühjaks, eks ole, toimub see suur näkk, noh, ma ei tea, mingi kolmeaastastel võib-olla mingit suurt näksimist ei toimu, aga aga ikkagi või keha keha siis kuidagi programmeerib ennast natuke ringi, et ta teab, et ta saab nagu vähem süüa, siis ta pigem nagu hakkab rohkem energiat endal talletama ja kas see võib olla, et, et sa lööd selle tegelikult selle keha keha normaalse nagu mehhanismi täiesti sassi. Ja selle hommikuse õige tegelikult on, on minu arust omaette teema, et, et just nimelt räägiti sellest igasugustest suhkru suhkrumaksudest ja muust, et kui palju seal siis, kui Palts seaduvad mingit toiduaine üldse suhkrut, siis juhtisin televisiooni, vaatame soomiksima, tekkis tunne, et et jah, et hommikusöök, et sa pead ikka väga mõtlema siis ka, mida sa hommikuks sööd. Sest tõepoolest igasugused jogurtid müslid suurel määral sisaldasid ikka väga palju suhkurt. Jah jällegi dilemma, eks ole, et kas teinekord selline suhkrurikas hommikusöök võiks olla tegelikult lõppkokkuvõttes kasulikum kui üldse mitte hommikust süüa ilmselt tegu. Kui neid võrrelda, siis pigem süüa hommikul neid helbeid jogurtit kui üldse mitte süüa. Ja ma arvan, et ilmselgelt see on nagu mõistlik, et see ikkagi mingisugusele mingisuguse hommikuse süsti selle kehalannad et, et ma arvan, et see meeldib kehale rohkem kui, kui üldse mitte süüa. Ja nagu sellest tööst ka välja tuleb, siis mulle tundub, et, et ongi niimoodi, et kui sa nagu noorest east saad nagu need asjad paika, siis, siis tegelikult see efekt kestabki läbi täiskasvanu. Hea, et, et tõesti, kui sa nagu käitud mõõdukalt ja hästi oma noorpõlves, siis hilisema ülekaalu oht tundub olevat väiksem. Nojah loodan, et siin kihvt ja see, et harjumuse jõud on suur, et kui sa oled mingi asja, mingit asja harjunud tegema mingit ühtemoodi, et siis nagu sellest mugavustsoonist välja tulla on keeruline. Tõsi, ta on nii, et kes veel meie kuulajatest ei söö hommikust või ikka näpistab liiga palju unetunde, siis, siis palun mõelge väga tõsiselt järele, et selle, selle tagajärjed võivad tõesti olla üsna ootamatult. Nii et vähemasti saime paar head praktilist nõuanded anda oma kuulajatele, seda ju inimesed ikka teaduselt ootavad kuulamise vahele taas natukene muusikat ning jätkame mõne hetke pärast. Puust ja punaseks. Äigadeile telgis. Pööran. Ma olen avahinge. Ma lihtsalt arvan ühelgi moel suhtumine laavavool ei tule hoiatust. Ei saanud. Keegi teine vahele lateks. Jätkab saade puust ja punaseks täna pühendatud meditsiini ja terviseuudistele ja järgmine teema jällegi on selline, kus inimkond on, võiks öelda aastasadu, kui mitte aastatuhandeid lootnud, et õnnestub avastada igavese nooruse saladus. Ikka aeg-ajalt kerkib esile neid, kes ütlevad, et nemad nüüd teavad, kuidas see käib. Ja tänagi, Me tutvustame kedagi, kes põhimõtteliselt vihjab, et see saladus võib olla leitud. Ja, ja iseenesest kui ma sellele uudisele otsa vaatan, siis minul tuli kohe meelde selline keskaegsed muinasjutud muinasjutud sellest, kuidas need vanad nõiad või vanad kuningad selleks, et leida seda noorust püüdsid kinni väikesi lapsi või neitsid ja jõid nende verd, et saavutada seda noorust. No põhimõtteliselt paistab, et peres ongi see saladus, Riin. Ma mõtlesin, et jäin korra, mõtleme selle muinasjutu peale, mõtlesin, aga muinasjutud nagu lõppesid enne ära, kui tegelikult selgus, et kas kas siis noorendas neid või mitte ja siis ei olnud pikaajaline, uurib. Ja noh, seal oli ainult üks inimene katses, et see nagu võib-olla ei anna nii häid tulemusi. Nojah, kuna see vananemise teema ja ma ikka on ka minule väga südamelähedane ja ma püüan ennast igatpidi kursis hoida ja ka minu tuttavad küsivad mu käest aeg-ajalt, et noh, kas sa oled nüüd selle selle nooruse eliksiiri juba leida. Siis ma saan järgmine kord minna ja rääkida neile ehk sellest tööst, mis need teadlased tegid, nad väidavad, et täpselt, et meie nooruse nooruse saladus võibki peituda just nimelt veres. Tegelikult see meetod, mida siin kasutatakse, ehk siis või kasutati, et näiteks katsehiirtel ühendati siis noore ja vana hiirevereringet kasutati juba 52. aastal esimest korda sellest oli juttu, kus siis juba ühendati need vereringele omavahel ja näidati seda nüüd siis uuematel aegadel, et tegelikult vanadele hiirtele mõjus väga hästi ja nende erinevatele organitele ja kudedele, mis muutusid kohe palju elujõulisemaks ja sarnasemaks siis noorte hiirte omadega. Aga kurb tõsiasi oli siin natuke see, et nende noorte hiirtel näitas siis keha sellist natuke enne aegsemalt ja, ja kiiret vananemist. Ning nüüd tulevad mängu juba inimesed, mitte nahkhiired. Jah, kui hiirte peal valet, et see, see töö, et see justkui töötas, siis võeti tegelikult Noorte inimeste veri ja vaadati, et kas need võiks ka tervendada, tervendada tegelikult siis vanu hiiri. Ja tuleb välja, et ka tegelikult see katse töötas, taheti, taheti just teada, et, et kas see võiks mõjutada siis ajus toimuvaid muutusi. Et muuta, siis ütleme aju aju tagasi siis nooremaks, mõtlemisvõimet, ET kognitiivseid võimeid parandada. Ja mitte ainult, vaid tegelikult, samadel teadlastel on plaanis alustada siis kliinilist katset, kus nad tahavad just nimelt nende noorte inimeste verd. Siis katsetada sellise mõõduka Alzheimeri tõvega patsientide peal. Et kui seda manustada, et kas ka nende siis võimed võiksid paraneda. Kuidas seda mõõta? Näiteks see, kuidas üldse nagu tuvastada, et inimene nii-öelda noorenev ilmselt kortsud naast vist ära ei kao Nojah, vaata 1000, inimese puhul ilmselt see ongi, ongi natuke keerulisem, nende hiirtega oli päris lihtne, siis medid selle hiire ja pärast siis lõikasite lahti ja vaatasin, mis seal seal sees toimus, olid. Et ma arvan, et inimeste puhul, kui me räägime nendest Alt sai meie patsient patsient, siis ilmselt on olemas erinevad testid, mille alusel on võimalik saada ja seda siis mingil määral hinnata, ma arvan. Sest selles on nagu täpsemalt, siin selle saad veel, ilmselt kuna see on ka nende jaoks päris uus asi, siis, siis ma ei tea, kas nad nad ilmselt mingil määral on selle lahti enda jaoks mõelnud, aga aga siin nad seda ei, ei ei räägi, aga, aga ma iseenesest arvan, et, et midagi sellist võiks olla. No paistab. Vähemasti hiirte peal toimis ka see, et hiired kuidagi jaksasid lihtsalt rohkem ka füüsiliselt. Jah, ja nende südamed läks paremaks. Siis oli isegi maksa funktsioonid, et, et jah, neil kuidagi seda füüsist ja vaimset võimekust tuli juurde. Aga tegelikult nad ikkagi vidiaatsed tahavad kõike teada, et mis siin. Et mis seal veres siis on, et mis võiks seda noorenemist põhjustada, et praeguseks hiirtega leitud uuringutes nad leidsid väga ühe kindla molekuli. Mida nad täpsemalt uurisid, aga nad arvavad, et ja noh iseenesest on nagu täitsa õige arvamus, et kindlasti ei ole tegelikult selle noorenduskuuri taga ainult see üks, siis üks, siis see näitaja, et neid, neid võiks olla rohkem. Nad loomulikult tahavad teada saada, siis mis see on ja, ja kas, kus koes näiteks seda kehast toodetakse et oleks näiteks vanadel võimalik siis seda molekuli sünteesi kuidagi kiirendada või stimuleerida? Ja, ja sellepärast, et ma kujutan ette, et kui asi nagu praktiliseks läheb, siis siis vaadates, milline on ütleme, eriti siin Lääne-Euroopas noorte inimeste vahekord ühiskonnas, siis siis meil ei pruugi olla piisavalt doonoreid, et sellist nõudlust rahuldada. Jah, ilmselt ma ei saagi olla, et see jääbki nagu siis niimoodi sellise vereülekande baasil, et seal kindlasti peaks siis tulema sealt mingisugune siis ravim või mingisugune mingisugune preparaat, mida sisemiselt. Tuleks manustada ja, ja, aga mulle tundub, et selle töö puhul on vist oluline juhtida tähelepanu ka sellele, et, et see ei ole nüüd asi, mida on uuritud kusagil ülikooli juures või nagu teises teadusrühmas kusagil noh, niimoodi ametlikus institutsioonis vaid, vaid tegemist on ikkagi ühe firmaga üks firma, kes, kes viib neid katseid läbi ja kelle ilmselt see lõpphuvi on ikkagi noh, välja töötada selline meetod või ravi, mida siis nemad saavad hakata müüma, et kuidas sulle tundub, et kuidas nagu see teadmine ma ei tea, kas mõjutada võtab siis seda, kuidas me peaksime nende väidetesse suhtuma? Ma ma ei ole nagu selle vandenõuteooria poolt, et, et ravimifirmad ja kes asju välja jätavad, tahab, ainult raha saab, on nagu sellest nagu kõik kõike, kõike nagu võimelised tegema või, või kõike välja töötama. Et ma siiski arvan, et on intuitsioon, int või erinevad siis asutused, mis tegelikult ka nende tööd kontrollivad jaga täpselt siin, et ikkagi töötatakse midagi välja, siis siis vaja lube ja on vaja ikkagi raporteerida, mida tehakse. Et noh, et seda ikkagi jälgitakse, et see ei ole päris nii, et teen midagi valmis ja anna müük ja noh, ühesõnaga et tegutsen päris omapead, et et loomulikult tuleb siin olla, olla ka, noh, see on nagu iga uudisega, tuleb olla natuke selline kriitikameelt omada ja, ja mõelda nagu asjad enda jaoks läbi. Aga ma ikkagi. Ma arvan, et kuna selles ka nagu räägitakse, seda enam, noh, ma arvan, et nad ei saa sellist kuskil lauaalust tööd teha. Jah, tõsi, et nad esitlesid neid tulemusi ühel neuroteadlaste kokkusaamisel, nii et, et see on ikkagi päris teaduslik foorum, et et mitte päris selliste nurgataguste soolapuhujate ka ei ole tegu veid ikkagi vähemasti püüeldakse tõsise akadeemilise kommunikatsiooni ja jätta tõsiseltvõetavuse poole. Just nii, siin taas muusikapausi kord ja, ja nende võib-olla selliste keskaegsete meetoditega me jätkame ka pärast sedasama muusikapala. Jätkub saade puust ja punaseks. Kui me eelmises saatelõigus rääkisime sellest, et kuidas vereülekandega oleks ehk võimalik leida igavese nooruse allikas siis Meie teine värske uudis on üsna samamoodi, võib-olla keskaegne ehk siis viib meid tagasi sinna algkeemikute mängumaale, kes on läbi aegade unistanud sellest, kuidas elustada surnuid inimesi ja, ja luua. Või panna kokku inimesi ja siis äratada nad ellu. Et päris õudust ja õõva tekitav tuletab kohe meelde kõik need zombi Lohod sellest ülestõusnud inimestest, aga aga tõsilugu on see, et mõned teadlased on väga konkreetselt püüdnud siis välja töötada viise, kuidas ajusurmas inimesi uuesti elule tagasi tuua. Ja noh, probleem on selles, et tegelikult neid katsetusi veel ei ole ja võib-olla ka lähiajal ei tule. Aga see mõte tundub olevat neil üsna tõsine ja tõsiseltvõetav. Oskad sa natukene valgustada, et mis see mõtlemine selle selle taga on, et või, või mis on nende reaalsed ootused või lootused? Sa mõtled nende teadlaste või? Nende tegude. Ühele uudisele lahti võtsin ja siis ma nagu lugesin alguses otse. Nojah, et tundub, selline väga väga huvitav, huvitav ülesanne, nimelt, tegu on siis India teadlasega kellel on tõesti nagu enda arust nagu tõsimehel plaanisid tõsimeeli plaanis püüda tuua siis ajusurnud inimesi siis taas sellises minimaalses nagu teadvuse tasemele. Nojah, siis tekiks põhimõtteliselt nagu noh, miks seda vaja on. Et mis nagu annab. Ja mulle tundus, et tegelikult see inimene või see niinimetatud teadlasi seadnud ka tegelikult seda enda jaoks välja mõelnud, sest kui ma siit rohkem tema kohta lugesin erinevaid intervjuusid, siis Ta ütles ka, et aga ta ei olegi veel peale jõudnud mõelda, et kui see juht ja, ja väitis, et tema kindlasti ei võta vastutust, vastutust selle eest, et kui ta kuidagi kellelegi suudab siis mingisugust mingit sorti teadvusele tuua, et see, et noh küll, et lähedased saavad sellest paari päevaga üle ja hakkavat aiast hoolitsema. Noh, jah. No ilmselgelt see ei ole nagu tõsiseltvõetav. Ei oska nagu muud öelda, tundub nagu nagu täis. Jabur, kas see, kas see ei ole tõsiseltvõetav sellepärast et ta tõesti ei ole neid nagu eetilises ja moraalses plaanis neid asju läbi mõelnud või sulle tundub ka, et sa nagu teaduslikult ikkagi üsna tühi loos. Ei, no see on ikka üsna tühi loos, kes nagu võib-olla räägi nagu jagab seda, kuidas inimkeha töötab, või see, mis saab siis, kui inimene on nagu ajusurmas ja, ja, ja mis konditsioonis nagu üldse on, siis noh, ma ei. Miks sa seda teed rääkima sellest, mis, mis tähendab see, et inimene ajusurmas see tähendab tõesti, et seda, et tema aju on aju, on lakanud töötamast ja see on kas siis täielik või, või, või siis pöördumatu, tõepoolest siis aju funktsioonide kadu Mis ei pruugi tähendada, eks ole, noh, inimene kui ta masinate külge ühendatud, siis ta nagu mehaaniliselt võib hingata, tema süda võib töötada, aga, aga temal nagu mingeid muid funktsioone Jah, ja absoluutselt ei ole, et, et tegelikult selliseid inimesi saab kasutada ka siis nendeks näiteks organ, toona doonoreid näiteks, et kellel tõesti veel siis hoitakse siis tõesti nagu kunstlikult siis seda vereringet hingamisnagu töös, et jah, et kes, kellel juba need asjad on lakanud, siis siis neid nendeks toon näiteks enam kasutada ei tohi. Ja, ja tõesti, et ega see niinimetatud teadlane siis väitis, et, et on, et on tegelikult justkui teised mingeid uuringuid, aga siis ta kui varjab kõik igasuguseid igasuguseid eetilisi pabereid ja just nimelt neid uuringutest ta tegelikult ühesõnaga ta teeb täielikku jama. Vabandust ja lihtsalt nägu, üritades mõista või selgitada seda, et mis tal need plaanid on olnud, siis siis nii, nagu ta on kirjeldanud siis erinevate nagu meetodite koostoime, eks ole, süstiks ajusse mingisuguseid. Tahtsin võib jah ja tühi ja just ühte tüvirakke ja siis laseritega mõjutab seda kõike ja ühesõnaga ka ja, ja kusjuures kõige veider minu jaoks on see, et tõesti üks Ameerika firma tegelikult oli nõus talle neid, siis neid segusid ka valgus õigusid nagu tegema või arendama. Siis hakkas sellel ümber mingisugune häma, et keegi nagu väga ei taha sellest rääkida, mis toimub. Tuletaski meelde neid Frankensteini lugusid või need 20. sajandi esimese poole filmid, kus nagu kujutad ette, et kuidas siis nagu nende koletiste elluäratamine, käibed pandakse neile suur kiiver pähe, lastakse elekter sisse ja siis tärkabki see, see koletis ellu, et see lähtubki sellest arusaamast. Eks ole, see ajutöö sõltubki väga palju elektrit, et see, kuidas impusid, seal seal liiguvad ja ilmselt võib-olla natukene keerukamalt lähenedes kujutas siis india kirurg ette, et võib-olla tal õnnestub midagi sarnast saavutada, aga aga ka see, miks nüüd, et miks need teadusväljaanded on oma uudiste rubriigist sellest kirjutanud oligi see, et see kirurg esitas taotluse läbi viia kliiniline katsetus 20 20 inimese pead ja nüüd siis see india meditsiiniuuringute nõukogu lükkas selle tema taotluse tagasi, ehk siis ehk siis me võime eeldada, et seda katset vähemasti nüüd ja praegu ei tule, kuigi kuigi see härrasmees ütleb, et alla ta ei anna. Just et mingil mingil määral ikka, et ta, võib-olla tal ka ma ei tea, mulle tundus, kui hakkas rääkima, et ta on umbes nagu Einstein ja et keda ka üldse algul tõsiselt ei võetud, siis oma tundus, et äkki tal on ka mingisugused probleemid endale. Peas igal juhul sellist rahvusvahelist tähelepanu on, ta, on ta sellega suutnud võita ja mine tea, eks jällegi see ju ikkagi puudutab sellist inimeste igiomast lootustele sedasama igavese igavese elu ootusest. Et järsku järsku on surm kuidagi tagasipööratav. Kuigi jah, ega tuleb tunnistada, et nagu ta ise ütleb, ega ta väga palju kaugemale ei ole mõelnud kutsele. Kui tal õnnestubki inimene ajusurmast viia ka kasvõi koomasse, noh, mida see tegelikult annab? See tõenäoliselt inimene pärast nagu jällegi jalule tõuseb ja kõik funktsioonid taastuvad. Ega see vist väga tõenäoline ei ole. No, see on ikka mingi nullilähedane. Tegelikult noh, muidugi head sellise asja nagu, et neid tuuakse nagu esile, et sellest räägitakse, et noh, et noh, mis iganes, et siis ka noh, ühesõnaga, et teadvustatakse, et selliseid nagu ütleme problemaatilisi asju on maailmas olemas, et selles mõttes on see hea, et seda, et see välja toodi Aga hüppame siit nüüd kohe üle veel ühe natukene sarnase uudise juurde, millega me siis saame tänase saate kokku tõmmata, ehk siis sama vastuoluline kui, kui surnute elluäratamine on ka üksteistsugune lähenemine, ehk siis surnud, et säilitamine ka sellises lootuses, et ehk kunagi on meditsiin arenenud nii kaugele, et neid on võimalik päästa. Me räägime siis sellisest ka mitte sugugi uuest asjast. Et inimesed lasevad ennast pärast surma külmutada niimoodi asetada kusagile, mis on vedel lämmastik lausa ühesõnaga väga madalale temperatuurile läbi külmutada keha säiliks, et siis võib-olla tulevikus õnnestuks neid uuesti üles sulatada. Ja, ja miks see teema nüüd viimastel päevadel jälle väga palju uudistesse kerkis, on üks juhtum Inglismaalt, kus pärast mitut kohtuastet lubada Briti kohtu poolt see protseduur läbi viia ühe 14 aastase tüdruku peal? No Reinsalu ka seda uudist lugenud, ehk saavad nüüd tausta, miks asi üldse sinnamaani välja jõudis? Joonistus välja seetõttu, et sellel tüdrukul oli siis ravimatu kasvaja. Ja ta tahtis tõesti, et, et tema keha külmutatakse just selle eesmärgiga. Et kui ta võib-olla siis hiljem ma isegi ei tea, kuna täpselt uuesti võib-olla üles äratatakse, mis ma ja mis ei ole üldse kindel, et see nagu võimalik on. Et siis on võib-olla tema siis vähkkassale ravi leitud ja ta saab terveks. No selliseid inimesi selliste lootustega on vist lasknud ennast külmutada juba juba kümneid, kui mitte sadu on olemas firmad, kes sellist teemast teenust pakuvad. Ja. Kuidas sulle tundub? Kusjuures ma sain nagu vastu vastuolulisi numbreid selle kohta, et, et üks justkui selline hea allikas ütles mulle, et on 146 inimest on seda juba teinud, aga üks teine allikas ütles mulle, et juba 250. Nii et ma täpselt nüüd ma ei teagi, kus see, kus see täpne hõbe siis on, aga igal juhul on neil ikkagi päris suur hulk. Ma olin selles mõttes täitsa üllatunud, sest mina isiklikult ei ole selle selle teemaga varem kokku puutunud. Ja isegi kolm või neli kohta on need kolm peaks olema USA-s üks oli isegi Venemaal kus on siis selliseid tünne, kus, kus saab ennast inimene last ära ära siis külmutada. Ja muidugi suur plaan on Texasesse Ameerika Ühendriikides laste siis ehitada selline hiigelsuur ehitis taimshipiks kutsusid nad seda, kus oleks võimalik siis panna siis see 50000 külmutab keha, mida siis, mis on ära külmutatud. Et nad tahavad teha sellest suurimat organit biopanka. Ja et see kestaks vähemalt 100 aastat. Nii et see on, see on nagu. Vau tõsi, tõsi see ikkagi jällegi rajaneb lootusel, et tulevikus on võimalikud asjad, mis, mida me praegu ei suuda ettegi kujutada. Ja kuidas see tähendab, kas, kas, kas meie siin oma praeguses hetkes oleme lihtsalt niivõrd niivõrd piiratud, et ei, et ei suuda uskuda, et kunagi nagu võimalik midagi nagu asjalikku ette võtta nende õnnetute inimestega või või, või me oleme nagu natuke põhjendatult skeptilised ikkagi selles osas? Ma ei tea, ma lihtsalt, ma ei, ma üldiselt tundub, et kui sa kellelegi et lootuses, et sa 200 aasta pärast võib-olla seal. Ma ei tea, ma ei tea, et see on, see kuidagi on minu jaoks veidi vastuvõtmatu. Et me oleme just maailm üleüldiselt nagu tehnoloogia meditsiini poolt, et me oleme ikkagi noh väga hästi arenenud, et noh et võib-olla ongi varsti, et tegelikult kõik ei olegi ikkagi võimalik saavutada, et võib-olla peaks selline, need tuleks selline tehnoloogia, mis võimaldab siis inimesi ellu hanget, aga noh, ei tea ju ei tea, mis sellest, mis sellest, kus inimesi see keha seal on, et mis ta oli ikkagi nagu siis selle pika aja jooksul nagu juhtub, kui vastupidav see inim inimkeha on. Ma ei tea, mulle tundub ikka nagu praegu selline noh, kes ei taha ennast taanlast ära põletada, ei taha nagu mulla alla minna, siis kolmas võimalus ongi, et sa siis külmutatud ennast ära. Nagu natuke loterii, võiduvõimalused on umbes üks, ma ei tea 1000-le või miljonile või miljardile või 100-le miljardile aga, aga vist ikkagi midagi, midagi seal on praegu niisugune rikaste lõbu ka, sest see külmutamine ei olnud üldse odav, sa pidid maksma mingi kümneid tuhandeid dollareid sellest. Ma arvan, et ega meie ei saagi siin praegu seda otsust langetada, lepime kokku, Riin, et me tuleme selle teema juurde tagasi novembrikuu saates 200 aasta pärast. Ja siis me saame anda mingisuguseid pisut paremaid hinnanguid selles osas, kuidas meie tänased ennustused on toiminud. Justkui siis me saame ka vaadata, kui hästi on see noorendav, tere, verekoer mehe peal toiminud ekse 200 tal täpselt nii ja ma loodan, et meie kuulajad on samamoodi endiselt meiega sellel ajal. Aga selline oligi tänane saade puust ja punaseks siin stuudios saatejuht Arko Oleski geeniteadlane Riin Tamm. Meie täname teid puust ja punaseks on taas eetris nädala pärast, siis juba uute teemadega, aitäh ja kuulmiseni. Puust ja punaseks.
