Tere teile on tore pühapäeva hommik ja minul on tõesti  siiralt hea meel see aeg koos teiega veeta. Te olete kindlasti tänased plaanid juba ära teinud,  tahate välja minna, aga nii palju aega on ikka,  et koos prillitoos avada. Ja vaatame siis, mis on täna saates. Eakas Viimsi proua Helgi Sard naudib lauatennist,  kui võistlussport. Jõukohaseid harjutusi lintidega näitab treener Aliis Sarapik. Saame teada muusikamängu võitja. Doktor Pille Konno annab nõu, kuidas kaitsta end ohtliku UV  kiirguse eest. Professor Raivo Vokk räägib võõra päritoluga kalast teraapia. Kuidas kodutolmust puhtaks saada, annab nõu helge alt? Pärnus Maarja-Magdaleena Gildis saab ise kingitust valmistada. Laululugu räägib kevadisest laulust maikuu suur toomepuu. Mina olen kindel, et millegi uuega alustada ei ole kunagi hilja. Kui sul natukenegi käed-jalad liiguvad ja pea töötab,  siis võib isegi võistlusspordiga alustada  ja seda kinnitab meile Viimsi proua Helgi Sar,  seistes oma trofeekarikate ees. See on 2011. aasta seeriavõistluse võitja. Omas vanusegrupis. See on Tamara keerti viies memoriaali iga mehe paaris mängu  seeriavõistluse viies koht. Väga-väga väärtuslik, see on mul ainus sellest seeriavõistlusest. Kõik need säravad auhinnad on võidetud lauatennises. Selle sportliku mänguga tegi Helgi tutvust juba noorena. Oli see ju tema nooruses väga populaarne spordiala. Aga Helgi prouat ei huvitanud siiski lauatennis kui võistlussport. Hoopis haigus oli see, mis teda selle alani viis. Aga juhtus see asi, et ma olin jah, sanatooriumis  ja sanatooriumis üks härrasmees vaatas, et  nii noor laps, et mis tema siia otsib, et siin on ikka nagu  natuke vanemad, kellel on juba tõve küll,  et ma ütlesin, mul ka liigesed haiged. No mis liigesed haiged. Kohe reket kätte ja, ja, ja mängima, ja nii ta piitsutas  mind selle selle sanatooriumis oleku aja,  see 24 päeva, mis oli. Ega ma selgeks seda ei saanud, ega ma, kui alguses ei lähe,  kui läheb kõik nii pahasti ja ei lähe, see ei saa pallilegi pihta,  ta siis nagu kaob ära. Aga pärast seda siis. Kutsus ikka oma juurde, tema oli koolis mingisugune  tööõpetuse õpetaja ja nendel oli koolis laud  ja kutsus ikka mind sinna. Tule, ma õpetanud mängisin, aga ega ma ei saavutanud midagi,  ma olin küllaltki eakas. 21 aastane, sellel ajal juba nii, nii vanasid. Treeningtundi nagu ei võetud ja ega ma sellest ei hoolinud ka. Ja siis, kui ma sain juba Tera või seeniorika, see on üle 40. Siis hakkas see lauatennise tegevus. Nagu rohkem Kulgema karikat ei saa ju muidu, kui sai võtta osa osa tuli  võtta võistlustest ja nii oligi võimalused saada  ja väga tore. Et jõuda võiduni, tuleb palju tööd teha. Proua Helgi teeb trenni ikka mitu korda nädalas,  et head vormi hoida. Õnneks pole vaja kaugele minna. Tema kodu lähedal Viimsis on selleks loodud väga head tingimused. Siis meil Viimsisse tehti päevakeskus 2006. aastal ja,  ja kuna mul oli see Viimsi spordimetoodika hästi tuttav,  tema kohe muretses meile ühe ühe laua tennise laua  ja mul oli siin juba eelnevalt käisin ühe. Mängija juures kodus keldris mängisime siis me tulime juba  sinna päevakeskusesse ja päevakeskuses siis päevakeskuse  juhataja ütles, et kuule, Helgi, kas sa ei taha hakata seda  lauatennise ringi juhendama? Ma ütlesin, ma ei tea, et mul pole niisugust spordiharidust,  et noh, kas ma siis seda võin teha? Ja, aga kes siis ikka teeb, et sa oled ju? Kuulis ka, et ma olen ikka osa võtnud siit  ja sealt nendest võistlustest ja hakkasingi  ja nüüd on kuues hooaeg lõpeb ja meie ringis on 10 mängijad,  alguses olin mina üksinda naisterahvas ja ülejäänud kõik  olid mehed. Minul üldfüüsiline koosneb ka veel kepikõnnist  ja koduaed. Ja ehitamine? Kas me laupäeval on siis võistlus või lähme karikate järgi? Ja äkki saame mõlemad, võibolla? Ja oleks vahva. Ei ole. No olgu, hakka siis mängima. Tõnu kaks. Kui iiri tuleb, siis me võtame ühe paaris. Nüüd lauatennis on selline mäng, mis sobib vanemale inimesele. Jaa, väga hästi, sobib, kui sa oled varemast peast mänginud,  siis see tuleb tagasi, aga noh, kui hakata nüüd  seitsmekümneselt esimest korda mängima vist on väga raske. Aga muidugi hea tahtmise juures saab ka. Aga mis on see, mis selles mängus köidab? See, et sa saad liigutada Sest see on selline liikumine, et sa seda palli korjata,  sa ei panegi tähele, et sa juba kummardad palli järgi  ja siis, ja, ja ikkagi need üritused, need üritused. Me oleme nüüd kolmandat aastat võtnud osa Raplamaa seeriavõistlusest. Sõidame sinna autoga. See on kõik muidugi oma kulu, bensiini maksame ühiselt välja  ja ja siis, et saada teistega ka mängida. Mis te arvate? Järgmine neljapäev, ainus koht, ainus võimalus vist Te olete  kohal või? Üritate jah, väga tore oleks, võib-olla ikka teeks  selle plaani ära, sest iga aasta oleme kaks korda käinud. Noh. Võib-olla nad kardavad meid eelmine kord meid  või meie võitsime neid. Ei, nojah, eks me, laupäeval näeme siis ma räägin,  et kui et me oleme valmis neid kutsuma kevadise hooaja lõpetamisele. Tore, teeme nii. Mina leian, et osavõtt on ikka kõige tähtsam  siis kui on võimalus võita, kui on sellised vastased,  saad nendest jagu, siis on muidugi väga hea meel,  et minul see viimane, see põhjamaad, ma olen Põhjamaade  võistlusest võtnud kokku osa neli korda,  esimest korda oli Tallinnas 1900 99. aastal just vaatasin,  siis ma võtsin, siis ma olin noorem, siis ma olin viimane seal. Aga aga siis oli siis oli Helsingis veel üks kord,  ma ei mäletagi, mis seal oli ja 2010 oli Lätimaal esises. Siis siis ma sain selle pronksmedali ja nüüd Helsingis see  on ka pronksmedali, aga Helsingis oli konkurss suurem. Aga see sport, see, see lauatennis on mulle just nüüd  vanemas eas. Andnud nii palju energiat. Et, et ma ei oskagi ilma selleta Enne kui me läheme järgmise teema juurde,  on mul teile üks teade ja see on kõigile neile,  kes on lõpetanud Tallinna kooperatiivkaubandustehnikumi  toiduainete valmistamise tehnoloogia eriala. Teil tuleb kokkutulek, 21. juulil kell 12 saate kokku proua  Viiu Voogla Nuviku juures, nii et võtke omavahel ühendust,  aga jätkame ikka spordiga. Nimelt. Nüüd on võimlemise aeg ja meie armas treener Alis  Sarapik näitab teile täiesti jõukohaseid harjutusi,  seekord lintidega. Tere, meie tänaseks võimlemissõbraks on võimlemislint. Võimlemislint on väga erakordne võimlemisvahend. Temaga saab täita lihaste hingeelu kaks põhisoovi,  ühelt poolt arendada lihasjõudu, et lihased oleks tugevad,  toestaks liigeseid ja teisalt me saame lihaseid väga  mõnusalt lindiga venitada, et nii nagu meiegi teeme tööd. Aga öösel tahaks puhata, et lihastega on sama lugu,  et kui nad teevad tööd, muutuvad nad sitkeks lühikeseks. Neil on vähe ruumi seal omavahel olla. Aga siis venitamine, teeb nad jälle pikaks elastseks  sidekoel närvikestel veresoontel on jälle lõbusam olla  ja ruumi rohkem. Olen niimoodi ka öelnud lindi kohta, et. Venituslint ehk võimlemislint on nagu mini jõu  ja venitussaal, mis mahub sinu peopessa,  et see võib olla sul kodus või ka töö juures sahtlis  ja saad teha väga toredaid harjutusi peaaegu kõikidele lihasgruppidele,  et kes ei armasta jõusaalis käia või ka peale taas  taastusraviks kasutatakse ka samamoodi siis võimlemislinti. Ja täna me näitakski siis kahte harjutust. Üks oleks just lihaste tugevdamiseks õlavöötmele  ja teine mõnus venitus. Võtame siis lindi esimest harjutust saab teha mõnusalt istes,  me istume lindi keskosa peale. Võtame siit lindi peopesadesse ja algul natuke vaatame ka,  et kuidas see tunne on. Linti saab teha ka muuta pikkust, et kui sa võtad lindi nat  natukene lühemalt, proovi korra sirutada küünarvarred,  käed sirutad, et kui suur see tugevus tundub olevat,  lihtsalt säti lint paika, et no tunned, et oh,  selle tugevusega oleks sul hea teha seda harjutuste. Järgmine harjutus treenib just meie seda lihast,  mida naised väga palju tahaks rohkem treenida,  ehk meie õlavarre kaks pealihas piitsep,  see on enamasti töös, kui me tassime kotte  või lapsi, ta on nagu rohkem meil arenenud,  aga õlavarre kolmbelihast, teda tahaksime alati nagu rohkem treenida. Et järgnev harjutus siis treenib õlavarre kolbe lihast,  et võta lint peopesadesse, käed on veidi kõverdutult,  võid hoida peopesad vastamisi ja et harjutus oleks sellise  hea tehnikaga tehtud, siis mõtle nii, et su õlavars jääb  täitsa paigale. Nõiuta täiesti ühe koha peale paigale ja alustab küünarvarre sirutust,  ehk tõstad, sirutad käed ja lased natuke alla. Ja see linditehnika oleks hea teha ka, nii et kui sa lased alla,  et sa ei lase lihast nagu lõdvaks lõpuni välja,  vaid töötad kogu aeg sellise lindi pinge piiri peal,  paned juurde hingamise ka see jõumoment ehk küünarvarte  sirutus on väljahingamine suu kaudu. Tood käed vaikselt tagasi, hingad nina kaudu sisse  ja alustati mõnusas rütmis tegemist. Võid teha kordusi kuus kuni 10. Välja hingates sirutad käed sisse hingates lased natukene tagasi. Proovi just tunnetada lihaseid ka, et nad töö nagu ei katke,  vaid kogu aeg oled sellises mõnusas pingepiiri peal,  et ei lase käsi väga tagasi. Ja siis. Aastad natukene käed ja õlad teed, paar mõnusat õla ringi  eest taha ja tagant ette vabastad veidi õlavöötme ära. Ja teise harjutusena näitame mõnusat venitust  ja hakkame vabastama reie tagumisi lihaseid,  mis on ka meil seljaga seotud. Tuled mõnusalt selili lamangusse, kes on kodus teleri ees  pehmele vaibale vasaku jala jätab mõnusalt põranda külge  kinni ja lindi asetada, hästi laialt, jalad alla alla võid  ka täitsa ilma jala nõudeta seda teha. Linti hoiad mõlemast otsast kinni, nüüd enne venitust tõmba  natukene see nabatrukk ehk kõht natukene sisse,  siis sul on selg kaitstud, et kõik, mis sul on hästi mas on  tugevalt maas ja siis välja hingates hakkad tooma sirutatud  jalga otse enda suunas. Tee see mõnus suu kaudu välja, hingamine. Ja tunneta ka, mis lihast sa tunned, venimas sellist  sikutuse tunnet, me hakkame venitama reie tagumist kaks lihast. Et just see venitusmoment on lihasele hästi hea teha välja hingates,  et siis lihaskiud läheb rõõmsalt oma endisesse pikkusesse  tagasi elastseks ja on kõikidel lihaskiududel sidekoel,  veresoontel ja närvidel rohkem ruumi. Ehk lihased tahavad ka õhku, ruumi, armastust,  teed neli-viis mõnusat kord aga ikka nii palju,  et sa tunned lihast siit mõnusalt venimas,  aga ei oleks valulik, kui tunned, et on natuke valulik,  lased veidikene tagasi ja viimase venituse võid jätta pikemalt. Võid isegi küünarnukid panna siia keha kõrvale mõnusasti  maha ja hoida jalga ja lihtsalt nautida seda mõnusat venitustunnet. Samal ajal hingad rahulikult ja nii lihaskiud muutuvad mingi pikemaks,  selle astsemaks lähevad oma endises pikkuses se tagasi  ja alaselja pinged saavad ka kohe vabamaks. Need olid siis meie kaks harjutust võimlemislindiga lipake poodi. Ostke endale kahemeetrine kindlasti võimlemislint müüjad  kindlasti abistavad ostul ka need on väga erineva tugevusega  ja võimelge mõnusalt suvi on tulemas, saate harjutusi teha  ka värskes õhus. Lähme nüüd muusikamängu juurde, meie muusikamäng hakkab  tasapisi lõppema, nii nagu kogu meie hooaegki. Aga kuuenda mai saates laulis teile Maie Tõnso. Ja minu küsimus oli järgmine. Nimetage vähemalt üks laul, millele Maie Tõnso on ise  kirjutanud niiviisi kui sõnad. Ja see laul on lahutus. Väga palju oli õigeid vastuseid, aga tänase saate võitjaks  kuulutame meie proua Saima puusalu Kohtla-Järvelt  ja tema saab siis sellise raamatu, mis kannab nime toiduga  vähi vastu. Palju õnne teile. Viimase võitja muusikamängus aga kuulutame välja 27. mail,  mis ongi hooaja viimane saade. Nüüd aga siis terviseteema juurde. Viimastel aastatel on tõsine probleem olnud kõrge  UV-kiirguse tase, mis on väga kahjulik nahale  ja meie käisime nõu. Küsimus doktor Pille Konnalt. Kõige sagedasemad sellised moodustised, mis nahale tekivad. Aastate möödudes on siis sellised allikad  ja helepruunid kareda pinnaga nahapinnast kõrgemad käsnad,  meditsiiniline termin nende kohta on sebaroilne keratoos. Ehk on tegemist siis salvestunud moodustistega? Need on absoluutselt healoomulised, nende puhul ei ole  tegemist nahakasvajaga, ei ole tegemist vähiga. Kuid nahal võib esineda ka igasugu muid moodustisi et  ehk tuleks siis nahal tähelepanu pöörata,  kas esineb mingeid selliseid? Tekkinud moodustisi, mis kipuvad veritsema,  mis ikkagi ei ole nädalate-kuude jooksul paranenud sinna  kipub verine koorik tekkima. Neid piirkondi tuleks vaadata, neid tasuks arstile  kontrollima tulla. Moodustised, mida me siis tahaks, et inimesed enda  ja oma lähedaste juures tähelepaneks on siis pigmenteeritud  lesioonid ja nende puhul on sellised väga lihtsad ABCD kriteeriumid,  millele tähelepanu pöörata. Kõigepealt, kui oma nahka jälgida, otsida  siis üles pigmentlaigud, mis on läbimõõdult viis-kuus millimeetrit,  kõik, mis alla selle, on ikkagi potentsiaalselt head. Näiteks antud laigu puhul siis kõigepealt vaadata ta diameetrit. Edasi nüüd lähtuvalt nendest ABC D kriteeriumide st vaadata,  kas on tegemist A tähendab asümbertria. Kas selle laigu puhul on asümmeetria, aga tegemist on pooled  omavahel kokku ei klapi edasi jälgida serva,  B on siis ingliskeelses terminist podelin. Serv, kas on mõnes kohas ebaühtlane? Katkev? See on värvus värvuse all, me mõtleme seda et  selle ühe lesiooni piires esineb kolm või isegi viis  erinevat värvitooni ja just eriti tähelepanu pöörata,  kui esineb sellist mustjat, sinakat, hallikat  ja selles kontekstis siis ka punast, ehk see on musta  tumepruuni valkjat, allikat, punast, et ehk me ei mõtle  siis eraldi. Punaseid selliseid veresooni st lähtuvad angoome  ja kui seda täpsemalt vaadata, siis on siin sellist tumedat  värvust esineb mustjat, see on iseloomulik. Melanoomile. Aga kas melanoom on nüüd see, mis võib tekkida  siis liigsest päikesest või sellest uveekiirgusest? Ega vähkkasvade täpset põhjust Me väga kindlalt veel ei tea väita,  on teatud faktoreid, mille suhtes Me teame, et need võivad vallandada selle,  need on siis need faktorid, millest me räägime,  mis on tõestatud ja siis üheks selliseks faktoriks on tõesti  ultrafleet kiirgus. Aga kindlasti on rida ka muid faktoreid ja eelkõige mängib  siin rolli siis pärilikkus ehk geneetiline naha tüüp,  mis on meil vanematelt saadud ehk mida heledam on nahk,  mida rohkem esineb tedretähne, kui on juustel punakat tooni,  kui on silmad heledad, siis selline sellise nahatüübiga  inimesed Peaksid ennast ikkagi kaitsma päikese eest  või võimalikult lühikest aega laskma ennast päikesele  eksponeerida ja ja on võimelised siis pikemat aega päikese  käes olema, ilma, et neil midagi halba tekiks. Tumedanahalised kaitsta tuleb ennast ja kõige parem kaitse  on ikkagi riietus, peakate. Ja kui on tahtmist lainete loksumist kuulata,  siis. Võib seda varju all teha. Aga kuidas suhtuda sellesse, et kui Pirital ringi jalutada,  siis ma pean ütlema, et päris eakad inimesed hommikust  õhtuni võtavad ennast väga-väga tumedaks,  et. On see ikka kasulik vanemale inimesele. Hea on olla ju kena, pruun ju. Vaata, eks meie inimestel on ka kogu aeg räägitud,  et meil on päikest vähe ja me Põhjamaade elame. Et eks D-vitamiini siin teiseks on loomulikult  päikesekiirgust vaja ja, ja päikese poolt saadavast  nähtavast valgusest. Sellel on siis selline antidepressiivne mõju,  et valgus loomulikult teeb inimese heatujulisemaks. Aga kui me räägime jah, ultraplett kiirgusest  siis tuleks kella vaadata, mitte liialdada. Päikese käes olemisega. Ja see vanema inimese nahk on nii, nii juba kuiv ka,  et, et see kuivatab ka veel rohkem ja. Teatud nahavähi tüüpide puhul eriti just basaal Rakarsinoomi  puhul mängib siis rohkem rolli ultrapleitkiirguse  kumulatiivne doos, eks see on siis päikesekiirguse doos,  mis on elu jooksul saadud. Nahk kipub mäletama kõike, mis ta saanud on. Ja sageli selliste muutuste aluseks on siis lapseeas saadud  suurem kiirgus. Suurem toos ultrafelettkiirgust. Ja kuidas? Nendesse päikesekreemidesse suhtuda, et muu maailm  läänemaailma inimesed ütlevad, et nemad ei lähe randa ilma kreemita,  kaitsekreemita. Et on raske väita, et nüüd kreemid kaitseksid nahavähi  haigestumise eest, et et kahjuks tõesti need aastakümneid,  millal on olnud väga head väikese kaitsekreemid kasutusel  nahavähi haigestumus ei ole vähenenud tegelikult et küll me  võime väita, et päikesekaitsekreemid kaitsevad nahapõletuse eest. Üks õige eestlane tahab ikka suvel linnast välja minna. Väga paljudel on olemas maakodu, teistel jälle suvila,  aga Aivi pari jõgi viib meid Tartus ühte aeda,  kus võib leida taaskasutusnippe. Siivi Raju koduaed Tartu siia tänavas on suviti avatud  kõigile huvilistele. Enamasti käiakse siin põnevaid ja vähetuntud taimi vaatamas. Prillidoosi külaskäigu ajaks polnud aed veel täit õiteilu saanud. Palju toredat ja kasulikku nägime sellegipoolest. Siiri ütles, et selle kausi või nõukese tegemiseks on ta  kasutanud ühe taimeleht. Muidugi aednik ju, aga mina ei oska arvata,  mis taimeleht see või. Siin olla, antud juhul on tegemist kortslehe lehega,  millel on keskel niisugune tipukoht, kus leheroots algab  ja ümberringi lähevad kiired. Ja olen siis teinud ühe väikese liivast mätta,  millele panen kile peale ja keeran selle. Mätta otsa kummuli ühe suure hulga betooni segu  ja patsutan kinni kummi kindad käes ja jääb tema niimoodi,  nagu üks betoonitöö või kõnniteeplaate tehakse,  jääb sinna mõneks päevaks kivistuma ja kui ma  siis ükskord ümber keeran, siis on ta üks hästi uhke kauss,  mida võib kasutada. Noh, paneme kasvõi mõned marjad sinna. Peale ja samas olen ma teinud ka suuremast lehest  ja mina nimetaks seda täiesti selliseks. Lehtede taaskasutus, eks, sest lõpuks lähevad nad ikka komposti,  aga ükskord saab nüüd neid veel vormina kasutada,  et teha huvitavaid aiabaas. Kausse. Väga hea, esimesed taaskasutusnipid on käes. Nii liigume siin suurepärases aias, edasi läheme,  vaatame, mis me siit veel leiame. Jõudsime suve tuppa. Ja siin on ka kasutust leidnud asjad, mis võib-olla  majapidamises enam ei oleks mingisugust rakendust leidnud. See põrand, kus ma seisan, praegu on rõduvaip,  mis on keeratud ümber pühitav põrand ja ta teenib siin veel  mitu aastat, sest ta oli enne meil üks, kuus-seitse aastat väljas. Teistpidi siis on siin ära kasutatud. Vana tooli, jalgratta vad ära, temast on saanud väga asjalik  päikse sirmi jalg. Ja päiksehirm on ka saanud vist natukese mingisuguse  päiksesirm saab tuule ja vihma ja igasuguste  ilmastikutingimuste juures kasu noh, niisuguste prahti külge  ja määrdub ära eriti see hele toon, aga ma mõtlesin,  et kui siin natukene grafiit teha ja ta laiguliseks  ja kuldseks meisterdada, varjud siinpool  ja laigud teisel. Et siis ta on veel tükk aega hästi mõnus vihma  ja päikesekaitse, samades toonides on tehtud  ka vanad toolid, mis enam valgeks ei lähe,  aga täiesti terved ja saab istuda peal ja mõtlesin,  et teen nendele ka natukene niisugust disaini kuldset toolid  seal ikka varu pidulik aias istuda, et kullastoolide peal  siis on siia kõrvale pandud veel mõned kastid,  need on kunagi olnud kartoteegi kastid sisse on pandud kile,  kus on ka augud põhjas, et seisvad vette ei jää,  muidu jääks taimede juured pori sisse ja mädaneks ära  ja et ümbris oleks natukene viisakam, on pandud klammerdatud  kinni varjutuskangas ümberringi ja nii nad teenivad mul siin  veel aastaid. Puidust kastid aga teenivad aastaid lillekastidena. Et, et ikka täitsa mõnus ja, ja tekibki selline ilus suvetuba,  kus õhtul võib istuda ka küünlavalgel, sest vana lambikuppel  kukkus maha ja läks mõra sisse ja siin tema  siis põleb, kui on pime. No ilus lambi vari tõesti ilus küünlavari,  aga me liigume nüüd edasi sinnapoole, kus ma näen,  et teil on veel mingisugused hoopis omapärased,  kuidas neid nimetada lillekastid või lillepoti? Aiad või künad, lähme vaatama. Mull aed kõlab hästi ja vaatame, milline see  ka välja näeb. Mulda, et ei ole mitte muld sigadele ja kanadele,  vaid taimedele ja neid olen ma valmistanud niimoodi,  et On vaja tsementi, liiva, vett, labidad,  kummikindad ja betoonisegu saab tehtud ja on vaja  ka niisugust pehmemat peenemat vana rauda. No näiteks vanad nõudekuivatus või potikaanterestid kanaaiavõrktükikesed,  igasugused traadijupid, millest saab teha muldaia karkassi,  muldaed on selline. Kas siis tehakse vormi järgi, aga üldiselt mulle meeldivad  loodusliku kujuga noh, veidi ümarad või ovaalsed kandilised  vormid ja iga sellise osa põhjas on auk,  nagu oleks ta lillepott ja, ja selline sügav  ja raske taime nõu võib-olla aastaid ühe koha peal,  see kadakas roomav kadakas on siin olnud üle 10 aasta. Aga teate, mina olen täiesti segaduses, sest mina vaatasin,  et see on lihtsalt mingisugune huvitav kivi,  millel on sellised lohud sees, see tundub ju eemalt vaatad,  et kivi ei ole mingisugune betoon. Kui ma sellele toonile segan viimase segamise ajal juurde  natuke frees turvast siis tekib selline poolsem materjal  ja kui nüüd sellisest vormida see pealmine kiht,  siis need poorid lõpuks vabanevad turbast  ja jääb hästi krobeline pind, noh, midagi loodus lähedasemat,  kui kui üks silebetoon. Siivil on ka nipp, kuidas viie aastaga teha 100 aastast kivi  poor selle betooni osale tuleb kanda kartulitärklisest  kliister ja sellele pudistada samblatükke nagu supile soola. Mõne aasta pärast näeb moldaed välja nagu sammaldunud kivi. Aga need valged taimelipikud on siivi lõiganud vanast ribikardinast. Auguga kardinaribasid saab siduda puude või põõsaste külge. Aias on olemas ka suvine lastetuba jällegi ise tehtud  ja puhas taaskasutus oleme kasutanud siin tõesti niisugused taaskasutuspõrandaküte. Ti piirdeks värska pudelid võib igasugust last pudeleid kasutada,  mida lapsed ise aitasid liivaga täita, need on  siis kummuli pandud maa sisse. See on oh, ütleme üle poole meetri sügav põhi on kaitstud  peenravaibaga ja muld ja liiv ei segune ja siin on väga  mõnus mängida taustaks ja kaareks, et nad omavahel või,  või siin okaliste taimedega ei torgiks ennast  ja oleks nagu omaette tuba on vannitoa remondist üle jäänud vanniserv,  mis. Lihtsalt tekkis juhuslikult vanni teistpidi paikapanekul ja,  ja leiavad siin oma koha ja mängivad, nii et täiesti  niisugune mõnus, mitu aastat vana ja siin võib peal kõndida  ja astuda ja samas võib igaüks teha siit neid torne või,  või kindlus või mida iganes istumise kohta,  et, et siin arenguruumi on veel palju, kes tahab kodu koju  teha niisuguste laste mängunurka? Kuigi CV elu on kiirja töine ka pärast pensionile minekut  arvab ta, et paljudele kuluks ära ka väike õpetus  selle kohta, kuidas pensionär olla. Kui me sünnima hakatakse õpetama A ja B ja üks kaks kolm õpi kõndima,  kõnelema läheb kooli, on eelkool, on õpetus,  läheb tööle, inimene jälle on vaja kursused läbida  ja kutse omandada või, või ülikooli minna koguni. No siis tulevad üks, üks suur jagu tööaastaid  ja siis on äkki plaksti aeg pensionile jääda. Aga minu arust on see täiesti lahendamata asi,  kuidas pensionär olla või pensionile jääda. Äkki öeldakse plaksti, vaata homme oled sa pensionär  ja ja ole. Kuidas teie hakkasite olema, siis mina hakkasin samal ala  moodustasin oma firma oma osaühingu, kui ma pensionile jäin,  sinna on kuus aastat, täpselt enne ma olin  ka muidugi aednik ja ma olen tegelikult lapsest peale  roheliste sõrmedega, nii et noh, selles suhtes läks mul valutult,  et ma jätkasin oma aia aia tegemist ja kui tervis alt ei vea,  siis ma jätkan ikka veel, sest Ma tunnen ennast vajalikuna,  minu teadmiste järgi on, on nõudmist. Kas või seesama tänane tänane. Ülevaade minu aiast ja aiakasutusest siis käib siin aias  ekskursioon ja teen veel kursusi, loenguid,  taimeseadeid. Noh ja kõik see hoiab värske. Aiaterapeudid ütlevad, et ka taimede kasvatamine  ja nende eest hoolitsemine laseb meil ennast vajalikuna  tunda sest me ju tunneme oma kasvandik ees vastutust  ja rõõmustame, kui neil hästi läheb. Aga räägime nüüd tervislikust toitumisest talve jooksul  oleme kõik pisut rasva kogunud endale peale,  millest tahaks nüüd kangesti lahti saada,  sest suvehooaeg käes. Ja täna räägib Raivo meiega kaladest. Tere tulemast jälle. Mis kalad need on, millest me me täna juttu teeme? Eks me võime rääkida paljudest kaladest,  sest valik on suur. Aga võib-olla alustame sellest, et kuulajad küsivad kahe  kala kohta, see on telaapia ja pangosius. Sellised võõramaised nimed ja ka päritolu on võõramaine. Ja paraku ma pean ütlema, et Nad on. Valge lihaga väga maitsvad kalad. Asi on aga nimelt selles, et kuidas neid kasvatatakse  ja need tingimused, milles neid kasvatatakse see häirib  siis tarbijaskonda ja sellest on küll rohelised  ja teised on siis tõstnud sellise suure kisakära. Ja sealt tuleb siis see, et rahvas ei tea enam,  kas seda kala tohib süüa või ei tohi. Ja ma ütlen otse ja selgelt välja, et tegemist on väga  maitsva ja väga hea kalaga. Ta hinnatase on väga sobiv, nii et tarvitage toiduks. Aga see on selline nii-öelda külmutatud kala siis. Eks jah. Ega meil aasta ringi nagu kogu aeg ei ole saada kõik kõiki  variante ja tihtipeale me peame siiski minema  ka külmutatud kala variandile ja külmutatud kalast saab ju  ka väga häid roogi ka kõige lihtsamad, sellised maitsestatud,  ütleme sellises. Tillipuljongis tehtud hautatud kala väga lühikest aega  hautatud ja see on ka ju väga maitsev. Aga annagi siin nüüd natukene näpunäiteid  ja nõu, et kuidas selle külmutatud kalaga nagu edasi käituda,  et kui palju ta peaks sulama, kas ma pean teda sulatama  kusagil ennem varem ära või kuidas temaga toimida? Tähendab, mina arvan nii, et külmutatud kala puhul tuleb  lihtsalt jälgida seda, et praadimise temperatuur on  tihtipeale võetakse liiga kõrge, sest kala me praemegi  natukene sellisel kõrgemal temperatuuril,  sest ta valmib hästi kiiresti ja tuleb arvestada seda,  et kui kala on keskelt veel külmunud, siis ta ei prae läbi. Ja siis ta jääb nagu pooltooreks, nii et seda tuleb  kindlasti arvestada. Aga. Kui me tahame tükeldatud kala siis paraku me peame ta  sulatama ja sulatada on ikkagi kõige õigem. Teda külmkapis tähendab sellisel normaalsel pluss kaks pluss  kuus temperatuuril ja aga seetõttu me peame. Varem ette teadma, millal me kalarooga soovime teha. No kui me räägime tervislikust toidust, siis nimeta veel see kõik,  mida me kalast saame, miks meil see kala  nii väga vajalik on? Eelkõige me peame pöörama tähelepanu sellele,  et sa just alles rääkisid, et me oleme reservi endale hoidnud,  talvel või kasvatanud ja see on paraku ikkagi rasvkoe näol. Siis. Rasvade puhul kalarasva puhul on tegemist rohkem isegi  kalaõliga ja seda on ka tarbijad. Kuulajad-vaatajad kõik on näinud, ise tundnud,  võib-olla ka proovinud, et kui näiteks tünniheeringa  puhastamisel mööda sõrmi jookseb, selline vedelik,  õline vedelik, see ongi kalaõli. Samas kui puhastame forelli või lõhet siis me näeme sellist  pisut teist värvi kude, mis on samuti hästi kergesti vedelduv. See on samuti kalaõli ja kuna ta on vedel,  siis ilmselt ta sisaldab ka hästi palju polüküllastamata rasvhappeid. Ja kui me võtame näiteks 100 grammi heeringat  siis 100-st grammist heeringast me saame tegelikult pea  poole vähemalt päevasest kogusest. Polüküllastamata rasvhappeid. Teine asi kalast me saame kindlasti vitamiinide  ja kaltsiumi imendumiseks. On väga tähtis, et meie organism oleks varustatud vitamiinidega. Ja kui me võtame numbrites jällegi siis keskmiselt 150  grammi lõhe või forellitükki sisaldab kahe päeva D-vitamiini varu. No me oleme ikkagi niisugune rannarahvas siin vähemalt siin  põhja pool ja helistame Eestimaist ja tegelikult on ju käes aeg,  kus ikka üks korralik silk või räim liigub ringi  ja lestagi on, et et miks me seda siis ei kasuta,  miks me räägime pangasiost ja sellest keerulise nimega kalast? Tähendab, mul tuleb kohe meelde, teisipäeval ma esinesin  Saaremaa ühisgümnaasiumis ja tavaliselt ma alati küsin  köögivilja ja kala kohta, sest need on minu kaks lemmikut. Ja neid ma ka soovitan alati. Ja küsisin laste käest, kuidas te kala sööte. Ja saalis oli üle 100 lapse. Ja neid oli kolm korda ja alati oli kätemeri,  tähendab, saare rahvas sööb kala ja ma tahan öelda,  et see harjumus, kala süüa peaks ka noored pered võtke ette  ja harjutage lapsi kala sööma. Teine asi, silk. Kilu, aga nüüd on lisandunud veel tint. Sest minu maitse järgi, kui nendest kolme nende kolme vahel valida,  siis mina valiksin tindi, mis sa teed sellega  ja ma lihtsalt praen teda ja ta on äärmiselt maitsev. Ta on tõesti maitsev. Üks asi, mis seal häirib, see on lõhn. Sest tindil on oma iseloomulik lõhn ka värske kala hulgas,  kui näiteks räime hulgas on üks tint, minu ema näiteks kohe  tundis selle ära ja ütles, et võtke see tint siit hulgast ära,  siis tema puhastab kala edasi. Nüüd kilu puhul, kilu puhul, kui seda müügil on just nimelt kiluna,  siis seda saab ka koduselt valmistada. Vürtsikilu saab kilu vormi valmistada, sellepärast et kilul  on hästi väikesed pehmed luud. Kui neid natukene veel termiliselt töödelda,  siis see kõik, see kõik on söödav. Räimest no räimetoitu on lihtsalt nii palju,  et selle kohta On mitu raamatut kirjutatud  ja minu jaoks jääb ikkagi praetud räim, see on üle kõige. Ei, ma ei ole neid. Armunud nendesse liblikatesse ja millesse gi muusse,  sest kõige parem maitse on siiski kui. Luuga kala on praetud ja see on siis sööja asi,  kas ta tahab siis luuga süüa või siis eemaldab luud. Ja kui sinna juurde veel lisada see lapsepõlve memme tehtud toit,  marineeritud räim siis hakkab su vett jooksma siin  ja praegu. Siis me jäämegi väga kauaks rääkima, sellepärast et. Ka soolasilk, kui ta lihtsalt kartulite peal keedetud  ja pärast kergelt üle praetud kas ta siis lihtsalt niisama  süüa või silgusausti süüa, nii et vanemad inimesed teavad kindlasti,  kui maitsev ta on ja miks mitte praegu teha,  siis noortele pakkuda. Ja ma arvan, et väga paljudki hakkavad seda toitu armastama. Jah, tuleb lihtsalt õigesti maitsvalt ära teha,  eks ole, ja muidugi. Aitäh sulle, Raivo. Me läheme siit edasi, nüüd teemaga koristamine. Eks me tea kõik, et perenaise kõige suurem nuhtlus on tolm  ja täna annab meie spetsialist Helge alt nõu,  kuidas selle tolmuga hakkama saada. Tere täna vaatame, kuidas pühkida tolmu,  tolm on kõige enam levinud mustus nii kodudes kui  tööpaikades ja vahest on selline tunne, et pühipaljud pühid  ikka on teda kõik kohad täis. Minu jaoks sai kunagi, kui ma oma esimesel koristuskursusel käisin,  just nimelt kõige olulisemaks infoks oli see,  et kuidas pühkida tolmu ja nii minu kui ka teiste kogemus on näidanud,  et kui tolmu pühkida väheke teadlikumalt väheke teistmoodi,  võib-olla kui oleme harjunud, siis tolm on pindatelt ära  palju pikemat aega, ehk me saame puhast pinda nautida,  nautida tunduvalt pikemalt ja mis siis veel muud tahta,  mis selle asja juures siis olulist on? Et kõigepealt siin, täna on mul kaasas praegu käes mikrokius  tolmulapp tänapäeval on neid müügil pea igas poes  ja nad on tõesti nii kuivalt kui ka vähe niiskelt  või niiskelt õhusalt tolmu pühkimiseks soovitaks neid  kasutada just kas kuivalt või siis äärmisel juhul vähe niiskelt. Ja kui tolmu pühkima hakata, siis, kui mul on lapsi lihtsalt  kägaras käes siis on mul siin võib-olla üks puhas pind on noh,  teine veel kuidagi ja nüüd juba peaks lapiga midagi ette võtma. Väga tark oleks seda lappi voltida. Kas teda nüüd voltida neljaks või kolmeks? See ei olegi nii tähtis, tähtis on, et oleks umbes peopesa  suurune ja tolmu pühkimisel on ilusti näha,  kui üks pind määrdub, siis ma võtan ja keeran siit ette uue  ja puhta ja saan ilusti tööd jätkata. Hetkel on mul see lapp niimoodi kolmeks volditud,  selline selliselt lõõtsa moodi ja ja siin on mul nüüd 12  puhast pinda, ehk ma saan ühe lapiga väga suured alad tehtud. Kui nüüd ei tahaks minna poodi omale tolmulappi ostma ja,  ja on olemas ka kaltsukotis päris head lapid  siis miks mitte minna ja otsida omale üks näiteks üks vana  väiksemat sorti frotee käterätik? Näete, siin on nüüd selline ka sellist lappi annab voltida  teda siin nüüd kaheks voltida, natuke keerukam,  aga umbes niimoodi, et mul on peopesa suuruselt aga mõnus pühkida. Kui nüüd on tegemist tavalise froteematerjaliga,  siis siin päris kuivalt ei soovitaks tolmu pühkida,  et siis tasuks teha, võtta üks pritspudel,  panna paar tilgakest näiteks nõudepesuainet teha selline  lahus ja just nimelt natuke ainet, et siis on veepind  minevus vähendatud ehk ta seob paremini tolmu  ja siis sellise lahusega nagu nagu natukene niisutada lappi  ja see on tõesti nii, et, et kaks korda,  nii et on udutatud Eesti keeles on hea sõna rõske. Et lapp oleks rõske ja vot sellise lapiga minna tolmu  pühkima on ka jälle ääretult mõnus ja nii võib tolmu pühkida  nii mööblit kui ka miks mitte põrandal. Kuna mul on siin täna valida, et kas mikrokiud  või siis froteelaps, siis ma siiski võtan mikrokiud lapi. Kõigepealt võib vaadata siit oma mööblikesed telekad  ja üleüldse seda tolmu ei tasu endale kuskile koguda,  et hoolikalt tasuks näiteks kord kuus puhtaks teha  ka kappide otsad. Kõik selline vana tolm, mis aja jooksul kogub enda külge  igasugust halbu osakesi, mis meil õhus on,  see võib tervisele päris kehvasti mõjuda. See rahulik pühkimine on ka oluline, et teda vähem õhku läheks. Siis meil tõenäoliselt on natuke pikemaks ajaks see puhtus majas,  et ei ole varsti jälle minna vaja. Sellised väiksed esemekesed on need, mis nõuavad  ka rohkem tööd tolmu pühkimisel, sest nad koguvad seda  mustust päris hästi ja kui siit vahet ei pühi,  siis see tolm läheb jälle õhku. Ja langeb jälle pinnale tagasi. Ja näete, kui siit nüüd vaatame, lapp on määrdunud,  võtame jälle uue puhta külje talle. Kui võtame järgmised pinnad ette tolmu pühkimisele hea,  siis on näha kohe, kus mustus on, aga kui on mikroobilise  mustusega tegemist, siis siis me ei näe,  kus mustus on. Samamoodi tasuks tähelepanu pöörata kõrgematele  tasapindadele pildiraamid, raamaturiiulid. Tänaseks on meil tolm, mööblit pühitud. Järgmine kord vaatame, kuidas saaks kerge vaevaga tolmu  ja lahtise sodi ära põrandat. Lt. Olete minuga nõus, et kui tuleb sünnipäev  või mingi pidu ja kellelegi on vaja kinki teha,  siis see on täielik peavalu, sest inimestel on  nii palju asju ja mida kinkida, kohe ei tea. Tulin siia Pärnusse tööasjus ja leidsin siit ühe väga vahva  kohase Maarja Magdaleena Gild ja räägitakse,  et siin saab asju ise oma kätega teha. Ma lähen uurin seda. Tegelikult see väljamõtlejate kamp oli üks mõnus  käsitööliste kamp Pärnus olime siin pundiga. Panime pead kokku ja mõtlesin, et tahaks midagi sellist teha  ja tegimegi. Ja nüüd on siin päris suur territoorium,  kus on väga palju erinevaid võimalusi erinevaid,  kuidas öeldes kunsti vorme, mida, mida saaks ise nagu õppida  ja siis pärast ka tegema jääda, et mis võimalused siin majas  üldse on. Ja see see taotlus, et siin oleks hästi mitmekülgne valik,  see oli meil kohe algusest peale, et oleks põnev,  erinevad materjalid ja ongi see, et kui inimene tuleb siia majja,  siis ta saab peale selle, et ta, ta võib ju lihtsalt kaasa osta,  aga palju tore variant on see, mida ise osaleb tegemisel. Ta võib tulla üksi, tuleb perega, tuleb sõpruskonnaga,  tuleb oma firma kollektiiviga panevad aja kinni  ja tulevad meistri juhendamisel tegema tõeliselt enda asja. Avastamisrõõmu ja üllatusi on siin majas tõesti palju,  aga kuna mul on kindel soov oma pojale kingitust teha  ja ma ei ole mitte kunagi elus proovinud klaasitööd teha,  ma teeksin ühe vitraaži. Ma arvan, et siit toast võib abi saada. Et sa võiksid kõigepealt valida endale sobivad värvid Ja siis vaatame, kuidas me edasi teeme. Ma võtan kohe purje kõigepealt, et tundub olevat niisugune lõbus. Päikeseline, siis peaks olema tükikene merd,  siin on seda sinist hästi palju küll. Aga vaatame, mis see on. Ma ei tea, kas see on õige senine, üks midagi,  võib-olla, kas see või see roheline, vaatame,  kumb see paremini läheb. Et võtame siis selle kõige suurema tüki ja teeme  siis selle tuult täis pinni siia. Head ja läheb siis siit ka, eks niimoodi,  sellise kaarega. Väga suurt kaart, me ei saa jah, et paluks mitte väga suurt teha,  et muidu me hakkame sellega. See on väga, väga hea. Nii, nii sobib. Ja siis klaasi lõikamine käib niimoodi, et ma keeran ta nüüd teistpidi. Kuna siin on selline faktuur, siitpoolt ma lõigata ei saa. See on klaasinuga. See on klaasinuga, siin on selline õli jookseb  ja sellega on hästi lihtne lõigata. Tuleb otse hoida. Ja peab niisugune. Mõnus tegin, käib. Siis on nüüd on näha see lõike kriimustus,  siin on nüüd tangid. Mis siis murravad selle klaasi ilusti katki. Appike, nii tuligi nii pool aasi ära. Nüüd pean mina tegema, nüüd sa võid juba proovida ise,  kus ma nüüd, mis nurga all ma seda tagi täiesti paneme niimoodi,  siin on väike joon. Nii. Ja see siin on niisugune väike kriips taga. Kohakuti panna nappi. No aga ma kardan, et juhtub see. Näe, see käis küll väga lihtsalt nüüd, nii  ja siit ka nüüd ja kus ma samamoodi niimoodi see peab minema  nagu selle joonega, täiesti nagu. Ja need inimesed, kes siin on, need on siis kõik kõrgema  haridusega kunstnikud või tõeliselt tõelised meistrid. Nad on oma ala tõelised meistrid, et kes on tõesti lõpetanud  Eesti kunstiakadeemia, kes on omal käel väga palju õppinud,  kelle kogemused on su siit ja sealt, et on erinevaid variante. Aitäh. Sa oled ise Hiiumaa tüdruk, et oled sa ise nagu seda  kunsti natukene õppinud või, või natuke puudutanud. No võib öelda, et ma olen puudutanud seda,  et minu minu õpingud olid muus valdkonnas,  aga mind väga huvitab käsitöö ja minu vanaema oli väga suur  käsitöö tegija, et sealt ma sain pisiku kaasa. Ja tänasel päeval on see see töö, mis on muutunud nagu elustiiliks,  siis ka kõikidele nendele inimestele, kes siin on. Ja siin üks asi on see, et see on meie töökeskkond,  et siin tehakse seda kunsti, tarbekunsti  ja käsitööd, aga teine on see tõesti see elustiili pool,  et siin ollakse nagu üks suur pere. Aga nii, nii, ütleme nii, aga nüüd tuleb lihvida need servad,  kõik karedaks ja siis me saame edasi minna. Nii, aga siis lähme käia juurde. Mis nüüd saama hakkab, siis nüüd tulevad need kõik ära  lihvida siin selleks. On selline teemant, käi seda siin, ära üldse karda,  see ei tee sulle siin midagi kurja. Aga ta töö käib niimoodi, et tuleb panna siia peale. Ja nüüd tulevad need servad kõik ära, tasase issi siin niimoodi. Nüüd kui. Tulemus on siin nüüd näha, eks ta peab olema selline matt,  aga nüüd enam sõrmi katki ei tee. Aga esimene, esimene kord. Sa pead tegema ikkagi ettevaatlikult niimoodi korra kergelt ära,  et servad on üsna teravad. Nii. See on märg või see on märg, see vesi on seal jah,  sest see issand, mul ei lähe vastugi. Siit tuleb vesi vastu. Üks asi on see, et see on meie töökeskkond,  et siin tehakse seda kunsti, tarbekunsti  ja käsitööd, aga teine on see tõesti see elustiili pool,  et siin ollakse nagu üks suur pere. See nimi, et ta on nagu Magdaleena nimi,  et see on nagu ikkagi kõik. Kõik on õige, et see ongi ajalooline nimi. Päris ajalooline nimi, kui me asutasime selle gildi,  siis me tuhnisime vanades ürikutes Pärnu muuseumis  ja leidsime sellise fakti, et kunagi ammu-ammu oli  siis Maarja Magdaleena kiriku kõrval Pärnus samanimeline  käsitööliste kild. Et siis kirik astus nagu käsitööliste huvide eest välja,  et praegu püüame meie oma katuseorganisatsiooniga täita seda,  et et kaitsta oma liikmete hu Va nüüd on siis, kui ilus. Nüüd on siis tükid lihvitud. Ta on siis ühe tüki, ma näitan. Ära nii vajutan kinni ja nüüd hakatakse panema siia  ümberringi ümberringi niimoodi keskele siis surud siit kinni,  natukene võtad, eks ju. Lahti. Kas see on see, mis läheb tinaks või see,  mis ühendab, ninaks ei lähe, aga tinaga saab teda ühendada,  saab üle joota tinaga. Ja edasi anname sulle sellise võinoa, see on palju toredam töö,  see mulle meeldib ja niimoodi pärast küljed  ka veel kõik. Aga mitte niimoodi püsti sõnaga, vaid niimoodi lapiti noaga. Nii ei. Niimoodi ja muidu läheb see teip katki minna. Natukene saab paralleele tõmmata meie uue maailmaga,  et et siin ei ole mitte ainult see maja,  vaid siin väljas on ümber veel territooriumi,  kus kogu aeg toimub midagi. Ta ongi selline kogukonnakeskus täpselt selle kesklinna piirkonnakeskus,  et siin see väike aed, mis meil kõrval on,  et seal toimuvad ka väga erinevad sündmused,  et täikast kuni taluturuni ja vanasid raamatuid  ka veel, saab vahetevahel laadal kaasa arvata. Nüüd selleks, et see kõigepealt Et see pilt koos püsib, siis ma kõigepealt nagu fikseerin  paarist kohast ära. Et siin on nüüd kõik kuum, tame natukene see nüüd,  see on tina. Nii, ja nüüd saab hoida siit kinni ja paneme kõigepealt  siis selle alumise osa siia. Sina kohe sina niimoodi tolksti kinni ja  nii kui mööda panen, on kõik, ei, aga klaasi. Külge ta ei jää niimoodi, siis see käib selle tinutamis. Mina tahan ka teha, aga, aga palun. Kuidas võtab nina niimoodi jah, natukene surub vastu,  ta ise sulab kohe kiiresti laua peale nagu. Ja nüüd. Väga hea. On kohe näha, kuidas see tina sulab, niimoodi rahuliku,  tõmba siis. No nii, nüüd on veel natukene puhastamist  ja ongi valmis sinu kunstiteos. Ma olen väga õnnelik selle üle, et kuigi ma pean tunnistama,  et see esimene kord ma päris üksinda sellega hakkama olen saanud,  Leili oli, oli minu abiline, aga see on minu esimene elu  esimene nii-öelda vitraažtöö mis läheb kingituseks mu pojale. Ja mul on hea meel, et ma olen oma kätega midagi valmis teinud. Ja teine asi veel see, et sellel on niisugune teraapiline mõju,  ta rahustab. Ja ta kuidagi nagu inspireerib ja vaimustab,  nii et, et tegelikult tasub ju järgi proovida,  eks ole. Siin ei saa kiirustada, siin peab aja maha võtma  ja tegema ja olema iseendaga ja ja nokitsema. Ja ikka ennekõike kõige kallimad asjad on need,  mis on oma kätega meeldinud. On aeg rääkida laululoost ja et on maikuu,  on kõige viimane aeg meenutada sellist armastatud laulu nagu maikuu. Tegemist on Ameerika päritolu lauluga Pin Tee Bine Or Me,  mis 1953. aastal Roy Jordani poolt lindistati. Laulsid seda Johny esman ja Ilne Barton. Laul oli nii populaarne, et samal aastal valiti ta ajakirja  Cashox nädala lauluks. Peagi jõudis see meeldejääv viis ka Euroopasse  ja sai väga populaarseks ka Inglismaal. 1957. aastal aga avastas enda jaoks selle laulu Eesti raadio  naistrio ja laulsid seal Heli Lääts, Helja Hollas  ja Heli Roomere ja saatis neid Emil Laansoo ansambel. Tänases saates aga kõlab see laul armastatud Heli Läätsa  esituses ja selle laulu teksti on kirjutanud. No üks mõnus hommik teiega koos hakkab läbi saama,  aga enne kui ma lõpusõnad ütlen, on üks uudis veel. Naiste leht korraldab aktiivse vananemise aasta raames jutuvõistluse,  see vana armastuslugu. Saatke neile lugusid oma noorest põlvest,  on nad siis dramaatiliselt lüürilised, liigutavad  romantiliselt mis iganes, aga saatke neile. Seniks aga ütlen, et meil on jäänud teiega veel üksainus  kohtumine järgmisel pühapäeval, sest siis on hooaeg läbi. Lugusid on nii, et oodake meid järgmisel pühapäeval  ja olge mõnusad, minge ikka välja, nautige loodust  ja elame veel.
