Tere hommikust, 1934. aastal mõtles üks briti teetööline  välja ühe väga vajaliku vidina, nimelt ta sõitis pimedas  maanteel ja nägi kassi ja need kassisilmad helendavad silmad,  inspireeriski teda loomaheli pakurit. Kuna meil läheb ikkagi juba enne nelja pimedaks  ja selliseid jalgrattaga ja, või jalagi liikujaid on päris palju,  siis meie räägime täna kõige uuemast helkuri moest  ja muidugi on meil teised teemad saates ka. Paide koolipoisid koovad vahetundides vaipa,  üks õpetaja ütles meile, et see puit tegi  ka Mees. Üleeile Raplamaa aasta naiseks valitud Marje Schmidt  küpsetab sooja salatit kõrvitsapotis. Su hakkab vett jooksma. Hakkabki. Tutvustame uusi vahendeid, millega pimedal ajal silma paista. Me oleme üritanud siis Karl Lagerfeldi mõelda  ja natukene võib-olla sellist pungimat asja juurde tuua  ja seda siis helkurkakside näol. 200 aasta vanuse maja seintes on üle 10 kihi tapeeti. Õpetame, kuidas väärtuslikku kraami taaskasutada. Ta tuleb päris ilusti, praegu külastame meest,  kel kasvab koduhoovis ligi 1000 kuuske. Juurde siia müügiks natukene, kuid no eelkõige selles mõttes,  aga et klient ära ei kaoks Hetkel on see helkur sul natuke liiga kõrgel  ja sa jääd auto jaoks natuke, mitte nii nähtavaks. Kindlasti võiks panna helkuri siis põlve kõrguse niisugune  50 kuni 80 sentimeetrit maapinnast, et see on see vahemaa,  kus siis auto tuled peale näitavad. Ja siinkohal me räägime siis täiskasvanu põlve kõrgusest,  kusjuures ütleme, rippuv helkur ei ole enam üldse ainus viis,  kuidas need nähtavaks teha. Sul on siin kaasas terve hunnik asju, näiteks siin on kindad  täiesti tervisesportlasele või kellelegi mõeldud ilmselt. No kuna nähtavaks peavad tegema ennast kõik,  olenemata vanusest, olenemata soost, siis  ka sportlased on ju ikkagi tänava peal tegutsevad inimesed  ja ka sportlastele on mõeldud väga palju erinevaid variante,  kuidas ennast nähtavaks teha, aga proovime kohe ära,  kuidas näiteks need asjad pimedas ja auto valguses välja,  mis näha? On näha See oleks kindlasti nähtav nii pea aasta jala allani. See tundub selline eriti lahe variant tegelikult minu arust  sellepärast et poekotte üha rohkem propageeritakse ju  selliseid riidest kotte kandma, mitte loodust  siis saastama. Ega poekotid on võimalik tõesti helki või helkur peale kanda,  et siin on hea näide ühest käsitööhuvilisest,  kes on selle siia nii-öelda pannud, ei ole selliseid  tegelikult kunagi näinud, eks see asjade otsimine  või kui tegelikult, kui sa ei tea, et selline asi üldse  olemas on, siis on väga raske seda leida  ja seetõttu me oleme üritanud väga palju tooteid panna  sellisele lehele nagu silmapaistev.ee ja sinna tuua  ka siis juurde need lingid või poed, kus  siis osta või tellida neid asju saaks. Aga meil käsitöölased täitsa teevad siis selliseid väga  hästi teevad selles mõttes, et väga paljudel jõululaatadel  on kindlasti näha erinevaid variante, kas  selle koti näol igasuguste prosside na, et käsitöö on meil  väga moes, see peaks nüüd asendama meil siis helkur vesti  ja see nüüd on tõesti helkurtraksid, et võib-olla pesti,  peetakse vähe kohmakaks ja ei taheta väga selga panna  siis see kilematerjal ka natukene alati mulle tundub kuidagi  kummaline seda panna. Kunagi on ka Karl Lagerfeld öelnud, et ta ei sobi mitte  millegagi ja ta on kole, aga ta teeb oma tööd  ja ta päästab elusid. Siis me oleme üritanud siis kungimat asja juurde tuua  ja seda siis helkurpakside näol kes tegelikult  ka neid ütleme, leiame inimestelt autodest  või see on kõik siin laua peal ja kodudes neid asju veel  väga nagu ei ole omaks võetud. Ma kardan, et kodudes väga palju neid ei ole,  sest tegelikult kui meie hakkasime ka mõtlema  selle enda nähtavaks tegemise temaatikale  siis neid asju leides tekkis aina selline vau efekt,  et kas tõesti on selline asi olemas ja siin laua peal on mul  toodud siis üks magnet, et magnet küll me saame öelda,  et ta ei ole ju helkur, aga samas kui me paneme ta tööle,  siis ta helgib vastu ja led tulesid ja igasugused neoonseid  värve on ka autojuhil väga hea näha. Jaoks üks kõige sellise uudsemaid asju, mida esimest korda näen,  on selline sprei või aerosool. Kas see, see on nüüd tõesti kohe proovida,  no proovime telki sprei, sis on kahte erinevat varianti,  ühed on siis mõeldud metailsetele pindadele,  teised riietele, et katsetame, kuidas see sinu riiete peal  välja näeb. Sellega on selles mõttes ma võin kogu kere üle lasta või. Üks väike süda, nüüd sai selle teha, et me oleme soovitanud  teha siis kodus, vanematega, võibolla siis mõni šablonike valmis,  et kellele meeldivad südamed, kellele tähed,  kellele hobused. Et lisaks sellele väikesele südamele siis tõesti šablooni  kujuga endale, riietele või kuskile mujale. Ja ma võtsin selle lõnga ka siit kaasa, ka lõngadesse on  pandud siis helkurelemente ja helkivat niiti,  et on võimalus kududa endale, kas mütsid,  sallid, kindad, et meil väga palju käsitööhuvilisi on,  et miks mitte proovida ka seda varianti. Ja praegu on ka näha, nagu on ka näha Jalgrattur peab särama, eks ju, aga jalgratas peab  ka märgistatud olema, mis siin nüüd olemas on,  kohustuslikest asjadest, mis puudub. No jalgratta puhul siis tõesti lisaks kohus kule varustusele,  mis on siis selline siin nähtaval oleval kodarahelkurid taga  olev punane helkur, eesolev kell ja võib-olla  ka korras, pidurid see siin ees ka helkur,  eks ju, täpselt valge helkuri, et siis lisaks pimedal ajal  sõites tuleks siis teha nii ennast nähtavaks kui  ka talle natuke lisavidinaid panna. Lisa ma mõtlen siis ka selliseid tulukesi,  et minul on hetkel käes siis valge nii-öelda lambike,  mida on võimalik siia külge panna ja see on kohustuslik  tegelikult pimedal ja, ja taha siis punane,  tegelikult ratas on ka sõiduvahend, mistõttu ta märgistus  peaks sarnane autojuhile või autodele olema. Kas midagi saab nüüd veel teha, et ma nagu veel rohkem  säraksin ja silma jääks ikka, et nii nagu me spreitasin enne  sinu pluusi üle, siis on võimalik ka seda ratas seda raami  poolt spreitada või siis lisada siia kodaratele peale  väiksed kõrsikud. Kui palju maapiirkondades ütleme, jalgratturitel tegelikult  neid asju puudu on, maapiirkondades leidub selliseid  natukene nõukaaegsemaid rattaid päris palju  ja nendel sellist kohustuslikku varustust küljes veel ei ole. Et seetõttu kindlasti see ratta probleem on,  on siin suurem natukene. No kui teil mingil põhjusel veel helkurit ei ole  ja täna siin nägite mõnda põnevamat varianti,  siis muretsege endale kindlasti ja Paide kooliõpilased,  neile võiks ära kuluda see lõng, mida me enne vaatasime. Paide ühisgümnaasiumi aatriumisse seatakse juba mitu aastat  jõulude eel üles kangasteljed, et õpilased vahetunnil  käsitööga saaksid tegeleda. Noh, poisid, kes teeb ja nii üllatav kui see  ka pole, on peamised vaibakudujad poisid. Kõige agaramad neist, viiendas klassis käivad Eerik  ja Tevon, kes vahetunni algatas suisa jooksu jalutangas  telgede juurde sööstavad. Me teeme vaipa sinna, meie kooliraamatu. Kas te käite iga vahetund tegemas? Aga teised poisid, mis teie vaatate lihtsalt pealt  või ka mõningad teete, vaatame. Ise ei taha teha. Teie oskasid. Aga natukene? Aga teised ei taha proovida siis ka veel. Vahest oleme kõige seet saada ja teha. Siis. Need tellijad saavad sinna fuajeesse, siis on juba niimoodi hilja,  sest et need lapsed, kes enne neid telgi näinud,  ei ole nad lihtsalt niimoodi vännavad, et et neid lihtsalt  tuleb natukene tagasi hoida, et kuule, kuule,  ma nüüd näitan, et viga ei tuleks ja algul tulevadki vead,  ma ikka olen öelnud, ega see vigadest õpita. Siin praegu tõesti on tekkinud üks seltskond poisse,  kes ka peale tunde ma vaatasin ükspäev, et kell oli kolm,  poisid läbi ja nad veel siin olid. Aga kas see vaibategu ei ole selline, et on natuke selline,  ku? Üks õpetaja ütles meile, et see poiss tegi  ka Mida see lastele annab, on seal selline teie jaoks  mingisugune sügavam mõte ka mida õpetada läbi  selle lastele? Minu jaoks on see mõte väga sügav ja nii nagu siin poisid  keegi ütlebki, et mul ei ole kodus sellist kaltsuvaipa,  aga ma tahaks, et ta, kui ta saab koolis sellise tunde,  et et kõigepealt ma ise tegin. Ja, ja ma tahaks küll, et mul oleks kodus selline vaip,  mis on hea hea oma voodi ette panna. Aga. Pärast kui see, need vaibad on valmis, me oleme tõesti neid  palju teinud, et mina naudin seda, kui me tõmbame  ka koos siis maha sealt telgede pealt selle vaiba  ja siis kõik vaatajad, aa, see on minu tehtud triip. Et ta tunneb ära oma triibu kas siis värvi järgi  või mingisuguse kindla kiksu järgi, mis tema triibu sisse jäi. Et on ühistöö ja see on, laabub hästi. Ei nad riidu pole seal eriti läinud. Ikka sõbralikult siia pidi siit sõrme läbi panema. Aga vajuta kõvasti pedaali peale, muidu ei tule,  vahel ikka igal aastal võetakse kindel eesmärk,  kellele ja mille jaoks vaipu kuduma hakatakse. Me tavaliselt, kui me, kui me hakkaks niimoodi kuduma,  et teeme midagi, siis lastel on esimene asi küsimus. Et mis sellest saab. Ja, ja ma ikkagi püüan alati ja siin koolis  ka huvijuhiga ja, ja õpetajate, et ahaa,  meil on selline projekt ja meil oleks koolimajal vaipa vaja. Ja siis ma ütlengi, et täna nüüd me koome kaks vaipa,  üks läheb sinna lugemispesasse raamatukokku  ja teine logopeedi ruum, kus saab laps lihtsalt üksi alla. Ja võib arvata, et selle kaltsuvaiba peal istudes on tal  üksi mugavam kui tavalise tooli peal. Meil on juba eelmistel klasside teine klass juba  ka lõikaski ribasid. Kuigi suuremad tüdrukud vahetunnis löögile ei pääse,  meeldib neile kooli ettevõtmine sellegi poolest. Ma näitan teile, kuidas süstiku peale nüüd seda lõnga võtad. Võta käralin, sina punane, võtad siit. Siiapoole ja võtad jälle siia taha ja see on nagu huvitav,  see nagu see ei ole nii, nagu see viib stressist välja,  et ei ole ainult õppimine, et on nagu huvitavaid asju ka,  et nagu ei pea kogu aeg õppima, vaid saab  ka muid asju teha ja niimoodi tõmba suga kõvasti. Vajuta hästi kõvasti pedaali peale. Poisid, kas kahekesi on seda tööd kuidagi parem teha või? Aga üksinda saate kaks. Kas üksinda saate ka muidu kama või? Kas mõnikord võib nipp nii ka olla, et tunde ei jõuagi või? Mis siis juhtub? Vaatame ina. Ja pärast teise värviga hakkame siit. Kas teile rahulikult? Ühe vana maja seinad on kuulnud ja näinud ilmselt  nii mõndagi. Täna läheme Paide vanalinna piiril asuvasse 200 aastat  vanasse majja ja püüame seintesse talletunud infot tagasi ammuta. Maja seintele on kleebitud aastate jooksul üle 10 erineva  tapeedikihi ning need annavad olulist infot eri aegade  eluolu ja trendide kohta. Miks te sinu maja endale otsite? Võttis üle korterit, aga leidsime maja poole odavamalt. Teadsite algusest peale? Millise portsu otsa te võite siin sattuda ka? Me ei teadnud üldsegi, et üsna pimesi ostsime selle,  et asukoht oli väga hea ja. Ja hind oli ka väga hea, Kristiina, mis siin peidus võib  olla kõik siis. No see maja on ehitatud 1812 ja siin on näha,  et esimesed viimistluskihid on värv, ehk  siis palgivahe on topitud täis samblaga ja  siis on see krohvitud kinni, et krohvi on ainult need  peenikesed ribad siin ja siis on üle värvitud  ja pärast seda On hakatud tapeeti seina panema  ja tapeedikihte on järjest seina pandud niimoodi,  et ühtegi kihti polegi eemaldatud vahepeal,  nii et me võime siit leida kümmekond kui isegi mitte rohkem tapeedikiht. No ma saan aru, et tegelikult on võimalik kõik need niimoodi  ükshaaval siit lahti saada ja saabki teada,  mida siis aastate jooksul nüüd 200 aasta jooksul siia seina  on pandud, just et võtame siit väikse tüki kaasa  ja siis saame hakata neid lahti harutama. Me praegu võtame sellised väikesed tükid,  aga kas põhimõtteliselt on tervete paanide kaupa  ka võimalik niimoodi vanu tapeete seinast kätte saada? On võimalik ja võetaksegi ja need konserveeritakse  ja pannakse ka tagasi seina, kui, kui need seda kannatavad. Teine variant on vana tapeedimustri järgi teha rekonstruktsioon. Et kui tapeet on nii kahjustunud, et seda enam seina ei saa  panna või on selleks mõned muud põhjused,  et siis saab vana tapeedi mustri taastada. Aga me praegu võtame neid väiksemaid tükke sellepärast,  et üldse aru saada, mis, mis siin seinas. On olnud, et me näeksime ära, mis mustrid on. Huvitavad ja väärtuslikud ja kui meil jääb infost puudu,  siis me saame, kuna siin on kõik need tapeedikihid alles  siis me saame hiljem neid. Suuremalt ta eemaldada. Nii sellest piisab. No Eduard kui, kui leiad mingi hea tapeedi,  kas paned pärast tagasi seina või kui midagi head leiab. Liiga palju tegemist, ma arvan, alus põhi natuke. Niisugune nigel veel. Või seda võib nagu raami panna küll, aga aga niisama seina  vist ei jätaks. Meie hakkame mõne hetke pärast uurima, millised põnevad  tapeedikihid siit alt välja tulevad. Senikaua aga pakub mari köögis ühe retsepti idee. Peolaual on ikka tavaline näha marineeritud kõrvitsat,  aga täna me õpime, kuidas sellest kõrvitsast hoopis selline uut,  mis teha? Sellest kõrvitsast tuleb nüüd vanas reheahjus üks  väga ilus köögiviljapada või köögivilja soe salat. Selleks teeme selle kõrvitsa tühjaks, seest võtame  selle kaane maha, siit. Lõikame seest kõik tühjaks ja siis hakkame panema siia. Juurvilju sisse, nii et see kõrvits on täna nagu poti eest  just nimelt poti eest ja, ja siit saab natukene salatit ka,  sest kõike välja ei võta. Jätame natukene ikka söömise jaoks ka, mis mina hakin samal  ajal ole hea, võta sina. Porgandit kõigepealt, sest porgandit peame natukene  kuumutama panni peal. Need ei küpse muidu korraga ära, kõrvits on selline pehme  ja porgand on natukene kõvem, tee sellised väikesed parajad  ribad ribadeks ja ribastame. Ribastame ära selle. No ega reheahju igalühel ei ole. Ja see reheai on meil juba aastast 1897 siin,  nii nagu see maja valmis sai ja sellest tulevad imehead,  maitsvad toidud. Aga seda võib ikka teha tavalises ahjus ka. Oo ja aga igaüks peab oma ahju tundma, et see kõrva kõrvits  väga pehmeks ei läheks ja samas ka tooreks ei jääks. Eks iga perenaine teab, kuidas tema ahi töötab. Aga näete, siit saab, siit saab väga head sellist. Väga head ka kõrvitsad siia, mis sisse jääb,  see küpseb kõik ära, pehmeks koos selle juurviljaga. No siin on nüüd üks tore pott meil valmis,  vaadake missugune tore ruum siin on juurviljale  ja köögiviljale. Marje, mis teie laual üldse tavaliselt on,  kui on siin jõulude ja uue aastaaeg, jõulude ajal tuleb  ikkagi vorsti pakkuda ja tegelikult on siin Märjamaa rahva  hulgas on hästi levinud see kartulivorst. Aga me oleme ka selle vanamemme retseptide järgi teinud  tahmavorsti ja maksavorsti ja, ja ikkagi verivorsti  ja sealiha. Ja kuna peremees on jahimees, siis hästi palju on metsloomaliha. Mul said need porgandid tehtud, need tuleb nüüd. Need peab läbi praadima, sellepärast et see porrusibul annab  väga hea värvi. Kui ta on eelnevalt praetud teda ainult keeta  ja kuumutada, siis ta läheb värvist üldse ära. Et see annab talle hea värvi. Köögiviljadega midagi veel toredaid nippe. Kuna tänapäeval inimesed soovivad hästi palju  köögiviljatoite Alternatiiviks lihale siis me oleme teinud hästi palju  selliseid ampse, selliseid lahtiseid, pirukaid,  köögiviljast, siis sooja köögiviljasalatit igasuguses variandis. Teil on ju nii vana talu, kas need retseptid ongi peamiselt  siis sellised vanad Eesti Eestiaegsed, mitte kõik,  aga me väga palju kasutame neid retsepte  ja kasutame just selles mõttes, et me ise kasvatame siin juurvilja. Peremees toob metsast liha ja siis nii palju kui vähegi võimalik. Teeme ise. Et kohalik toit on ikkagi see nagu edu võti. Maitses ja kindlasti kauaks see läheb ahju,  see peab ikka üks kaks tundi olema, kindlasti ahjus. See võtab ikkagi aega, et see, ma pakun,  et see võikski olla näiteks pühapäeval koos tegemine perega. Lapsed saavad ju hakkida siin ja. Nüüd ma panen siia natukene vürtsikust ka sisse. Sillipipart seda ei tasu väga palju panna,  kui mõnele üldse ei meeldi, see ei olegi vaja panna,  aga köögiviljale see annab särtsu natukene,  aga terve kaun ikka läheb ära. Sellise peale? Jah, et võib ikka panna küll. Nüüd on meil valmis küpse porgandid ja sibulad  ja nüüd segame kausis kausis kõik kokku. Ma vaatan, siin on kauss, süüa saab. Segame kõik selle, mis me nüüd hakkasime,  segame siia kokku, maitsestame selle ära. Vaatan, teil on nii palju savinõusid, kas see annab  ka kuidagi mingisuguse erilise maitse, kui panna savipotiga  näiteks toit? Ma arvan kindlasti, et see toit on palju maitsvam kui  savipoti ja savipott hoiab hästi sooja ka laua peal. Pidu terve päev küpsetada, onju siis savipotis,  teed mingi asja varem ja ka tükk aega, nii juurikad  ja kõik need köögiviljad on sees, mis nüüd,  paneme siia natuke maitseained, siin on tüümian  ja rosmariin. Ja siis. Paneme siia vahukoore. Segame ka selle siia segamini. Ja siis hakkame seda panema siia sisse, juust läheb kõige  peale juustu, paneme kõige peale. Sellest tuleb nagu väike omaette kaan siia peale. Aga sool ja pipar sai ka soola, unustasin panna. Nii paneme soola ka. Kui hea, kui kahekesi on hea süüa teha, siis üks tuletab meelde,  mis teisel on ära unustanud. Hakkan täitma, jah. Paneme selle sinna. Suu hakkab latt jooksma, eksole. Hakkabki jah, ei ole enne niimoodi sellist asja teinud. Mis mees on? Nii tilgutame ära. Rammus värk. Nii, nüüd paneme selle juustu siia. Kuhjaga, ma arvan küll, et kuhjaga, seda parem ta saab. Teeme sellest nagu kaane peale siia siis ta jääb siia alla podisema,  niimoodi. Eks see proovimise käigus tuleb välja, kuidas parem on,  ta küpseb sinna sisse veel natukene siis peale,  teeb sellise mõnusa krõbeda kooriku. Nüüd paneme, paneme ahju, ma hoian selle  selle potikesega ikka savivõta ikka savipotti. Ja nüüd niimoodi ta peabki küpsema hakkama. Ja seni, kuni see Ei ole pirukas, vaid ma ei teagi. Kas ma ütleks kõrvitsapott, kuni see on ahjus,  me natukene vaatame ringi, kuidas see talu välja näeb  ja mis siin varem tehtud on. Ilmselt te olete tõesti muuseumi teinud endale  ja seda muuseumi oli kena teha, sellepärast et asjad olid  kõik olemas, see oli ainult vormistamise küsimus. Aga mis ajast see talu on siis näed, siin on esimene  rendileping juba kirjutatud 1897, et Juhan Luhter oli  siis 26 aastane mees, kui tuli siia maadele  ja Paul Mellinguga mõisamaa mõisnikuga tehti  siis leping, aga siin rendilepingus on üks tore lause sel  üleval tähenda ud kaup kestab niikaua, kuni Juhan Lukteri läbi,  mitte pahandust ei juhtu. Aga kui kohtuotsuse järel see leitud, et Juhan Luhter  läbinisti pahanduses eksib, siis juhtub nii,  et peab oma palgid siit maa pealt minema vedama. No kõige huvitavam ongi inimestele vaadata neid vanu riideid  et siin on ühed äärmiselt toredad asjad,  kui Eesti naine hakkas pükse kandma, siis need püksid olid  just sellised ka siis seal 1800 lõpp ja no ma arvan juba,  et 1900 algus võis see küll olla, aga jah,  täpselt aastaarvu nagu ei teagi, aga siin on ühed toredad veel. Need on kindlasti 1920. 25. paiku, et siin on näete üks  rinnahoidjad ja see on käsitsi tehtud ja siin on hästi hästi toredad,  näete siin pitsidega pidupüksid veel, et kõike kaunistati,  aga tehti ise. Veel on siin see teine ruum ka veel, mis siin on? Siin on kõik meeste tööriistad, ka sellest talust pärit  sepatööriistad ja. Kaks tundi ahjus olnud soe köögiviljasalat on valmis,  sinna sisse läks siis praetud porgand ja porru. Lisaks lõikusime maguskartulit, paprikat  ja tšillit ja siis juba soola-pipart maitserohelist  ning lõpuks sellist rammusust juurde vahukoore  ja juustuga. Me oleme sealt vanast majast nüüd ühe tapeeditüki ära toonud,  siin kiht on tõesti ma ei tea, mitu sentimeetrit paks,  et mis sa, mis me nüüd tegema hakkame siin siis. Me alustame kuiv puhastuse, st Me eemaldame näiteks need ämblikuvõrgutit. Siis ja me teeme seda pintslitega et tolmu eemaldame,  enne, kui me need paberid Märjaks teeme. Sest muidu see sodi hakkab värvi andma ja seda me ei taha  ja kõik siis tegelikult kõik sellised liiva,  terakesed ja värvitükid, et need võiks ka  siis kas karpelliga või kui koduseid vahendeid kasutada  siis selliste või, või köögi nugadega, mis ei ole liiga teravad. Et need võiks kõik eemaldada, mis võivad hakata siis. Paberi märjaks tegemisel eemalduda lihtsalt kaapida nagu  ja palju, kui tuleb. Siis järgmine, mida teha võib? On need näiteks just siin need mustripinnad,  mis on näha, et kuiv puhastus käsnadega puhastada. Aga sellega saab siis seda sellist tolmu eemaldada,  mida pintsliga ei olnud võimalik. Ja teine variant on kunstitarvete poes müüdavad kunstnike,  sellised soe kustutuskummid. Ja kuna see on tunduvalt tugevam kui see kuivpuhastuskäsn,  siis sellega võiks pigem nagu rullida siin pinna peal. Nii, ja nüüd, kui on tapeeditükid on puhastatud,  siis paneme need vanni likui lihtsalt niisama tavalisse vette. Jah, tavalise kraani vette, see võiks olla käesoe,  mitte liiga kuum, sest siis hakkavad, võib,  võivad hakata tapeedivärvid ka juba lahti ligunema. Ja enne, kui me nüüd vanni paneme Ei midagi. Et siis kergelt niisutame mõlemalt poolt ära. Muidugi pistame otsa vanni, siis te siit hakkab see vesi  nagu üles panime ja siis paneme selle vanni. Kui kauaks sa sinna vanni peab jääma, umbes seda peab nüüd  hakkama jälgima, et nii kui tapeedikliister hakkab pehmenema  ja tapeedid hakkavad lahti sulama, et siis tuleb kohe  tegutseda ja neid üksteise küljest hakata eemaldama  ja siis lauale pildi peale kuivama panna. Vahepeal ei maksa minna, ei maksa. Siin on juba tohutu valik sealtsamast majast ära toodud tapeet,  mida põnevat sealt kõike leidsite? No tegelikult on see siin üks väga väike hulk,  et no alustame näiteks sellest köögitapeedist,  et siin on selline võrdlemisi tüüpiline keraamilist plaati  imiteeriv isegi me võime ta keerata teistpidi,  siis ta on nagu korraks õige pidi seinas. Ja see on selline levinud köögitapeedimuster. Ja see oli kuskil siin allpool oli üks väga efektne,  mis kõigil suud ammuli jättis, et, et väga kummaliste  värvidega tehtud Bordöör, ma näen natuke selline slaavi  pärane välja slaavi pärane või nagu laps oleks ko värvidega  joonistanud või üsna selline ootamatu leid. Väga tihti on nende tapeetide alla pandud ajalehed  ja kui te just ka ei leia seda ajalehe serva,  kus oleks kuupäev peale, et, et mis aasta ajaleht see seal  all on, siis on võimalik selle ajalehe trükikuupäev väga  lihtsalt kätte saada. Sel moel, kui võtta sealt mingi lõnk, sealt artiklist,  lüüa see internetist igarisse sisse ja saatki kätte  selle ajalehe, kus siis ilmus selline tekst  ja seal väga hea nipp ja, ja selle järgi on täitsa võimalik  neid tapeedikihte orienteeruvalt dateerida. Aga kuidas sellega on, et kui ostad näiteks  või on vana maja, kus sa tead, et on palju tapeet väga suure  hurraaga vist ise seal kohe ei maksa hakata möllama või? No eks piiluda võib kõigepealt sinna serva alla ikka,  et mis ees ootamas on, aga seal tulebki kindlasti jah vahet teha,  et kas sa oled nüüd ostnud endale lihtsalt ühe vana maja  või on see hoone siis nüüd ka muinsuskaitse all. Et, et tõesti, kui tegemist on nüüd muinsuskaitse all oleva hoonega,  siis kõigepealt tasuks pöörduda ikkagi muinsuskaitseameti  poole ja välja selgitada, et mida tohib ja  mida ei tohi teha. See on umbes pool tundi siin nüüd olnud ja paistab,  et on valmis ja tundub meil kohe vaatame. Nii partüür on ilusti lahti tulnud. Võtame selle eraldi ära. Ja siis tõstame selle vildi peale. Ta tuleb päris ilusti praegu. Ja siin peab vaatama jah, et, et see paber ise rebeneks  ja et ta siit midagi kaasa ei tõmbaks. Mise tapeedikivi trükivärvi jäävad natukene siia vahupoolele  aga sellest ei ole midagi. Nii. Ja need nüüd võiks koos hoida. Ja nüüd, kui siin hakata järjest neid kihte eemaldama,  et siis tuleb ka nende järjestus meeles pidada. Nii nüüd edasi võiks teha niimoodi, et esiteks  selle üleliigse vee siit ära kuivatada. Ja kuna ta on märg ja tal on kliistrit nii peal kui all et  siis enne kui me nüüd pressi alla paneme,  siis kui on olemas, et siis võib sellise sünteetilise kiuga  paberi vahele panna, aga see hoiab ära, et ta ei kleepu  siis selle vildi külge. Siis paneme viltide vahele, võib ka ajalehte kasutada  ja tõstame talle raskuseks pressi peale,  paneme lihtsalt sellise papp kasti. Kui kauaks see jääb nüüd siia, siis nüüd kuna see paber on  hästi märg, siis ta ei võiks umbes poole tunni pärast  esimest korda paberid ajalehepaberi või siis  selle vildi ära vahetada. Ja suhteliselt tihti siis, kuni see paber  või tapeet on kuiv. Et noh, paar esimest korda võiks niimoodi pooletunnise  vahega vahetada, siis võib üleval teist. Kui tapeedid on üksteise küljest eraldatud kuivatatud  ja ära pressitud, siis võib need selliseks mapiks vormistada. Siis, kui otsustatakse, et mõnda tapeedimustrit oleks tarvis  suuremalt võtta, et on huvitava mustriga,  näiteks, et siis võiks võtta. Mustri korduse ja paani laiuse ulatuses mustrit kätte,  et see, see on näide nüüd vääna mõisast. Ja see on ka paber on ära pestud ja restaureerimispaberiga  ära toestatud. Ja sellisena võiks ka selle ajaloolise tapeedi näiteks raami  panna ja oma koju seinale kinnitada. Järgmine etapp sellest võiks olla. Tapeetide rekonstrueerimine, et kui kellelegi leitud muster  väga meeldib, siis on võimalik. Need taastada originaalmustri järgi. See tapeet on nüüd Käsmu kirikust, mis on rekonstrueeritud. Ja, ja ongi praegu Käsmu kiriku seinal. Kustpoolt, me hakkame neid märgistama. Noh, seal on rohkem, ma ei tea, palju on kipikuid seal rohkem,  võib-olla ilusam. Lähme siis vaatamegi sealt mõned. Siin alguses niimoodi vaadates tundub, et tänavu teil vist  küll väga hea äriaasta ei tule, nii pisikesed ju nendest jah  ei tule, nendest tulevad siin mõne aasta pärast,  aga praegu on neid suuri. Hõbekuuski, et need lähevad niimoodi saalikuuskedeks  asutustesse ja koolidesse ja lasteaedadesse,  lämeile ja Seal ongi juba suur osa, on ära märgistatud  ka iga päev tellimusi. Heiki Kruusalu toimetab Anija vallas oma esiisade maadel. Selle talu ostis tema vanavanaisa Kehra mõisapäriannalt  ning paljud neist hoonetest on pärit 19. sajandi keskelt. Heiki tahabki üha rohkem talule keskenduda,  selleks peab ta mesilasi ja kasvatab jõulukuuski. No see oli tegelikult aasta 2002 alustasin. See maa oli nii-öelda kohustuslik, kaks hektarit  ja alguses sai siin igasugu kartulit ja kõiki asju  kasvatatud ja enam ei jaksanud sellega möllata  ja mõtlesin, et muidu läheb maa väga raisku ära,  et siis paneks jõulukuuske, siis on aega mõelda. Siis äkki sai kuust nagu müügi valmis? Ja siis hakkasin otsast müüma ja vaatasin,  et tasub ära küll noh, rikkaks ei saa, aga,  aga tegemist nagu ikkagi on ja nüüd ma olen  siis järjevanuses istutanud jälle iga aasta juurde mingi 500  kuni 1500 puud. Et siis tekib selline tsükkel, aga nüüd vahepeal alguses ei  saanud ju järjest panna, siis on nagu väike auk,  et nüüd järg, ülejärgmine aasta väga palju müüja ei ole. Aga ma teen koostööd ka siis ühe teise kasvatajaga,  et ma arvan, et ma toon endale juurde siia müügiks natukene puid. No eelkõige selle mõttega, et klient ära ei kaoks,  teed, et muidu on harjunud käima ja, ja siis ühtäkki ei ole. Sest muidu oli küll niimoodi, et talvel,  kui ilusad talved ja kuuske oli palju, siis oli nagu  festival siin ikkagi ei saanud talvel saapad jalast ära gi  kogu aeg olid siin, läksid korra tuppa ja jälle auto õue  peale ja jälle mina ma kuuske. Noh, päris tore oli, tahaks öelda, et tüütuks muutus,  aga isegi päris tore oli jah. Kõige parem on oktoobris märkida tegelikult et selles mõttes  seda müügitööd, noh, tehaksegi juba siin oktoobris saadan. Info välja ja siis püsikunded on tekkinud  ja need siis annavad märku ja, ja siis märgin nende jaoks ära. Nii et teie jaoks jõuluhooaeg algab oktoobrist oktoobris  kindlasti jah. Kui mitu te nüüd sel talvel loodate? No neid suuri üks, neli, 50, võib-olla. Mis seal siin ringi vaadates tundub, et neid suuri ei olegi  nii palju? Silm petab, silm petab, vaata, paneme selle lipiku siia spakile. Espak on meil niisugune püsinud aastat meie tema saalides,  meie kuused seal, et iga aasta seal. Kuus-seitse tükki. No praegu selles mõttes müügikuuske ei ole  nii palju, et noh, siin on neid väikseid kuuski,  mis seal me näeme, neid on kuskil 1300 Aga siis neid müügikuuske on praegu jah,  nagu vähem, et siin võib-olla 100 kanti tuleb. See ei ole just väga palju. Aga sellega elab ära. See on ikka kõrvalt pisikene. Pisike kõrvalt ja et äraelada kindlasti saab,  sest tegelikult on sellega tööd küll, et  ega ei ole niisama, et sa siin ainult talvel lõikad,  eks ole, tuleb ju istutada, tuleb neid niita mitu korda. Eriti kui väikesed kaovad rohu sisse nii ära,  et. Noh, et ei näegi neid ja sellepärast peab nagu tihemini  niitma neid siis tuleb lõikus, alt tuleb oksi ära lõigata. Siis hakkab hiljem siis kujunduslõikus. Seda tuleb kaks-kolm aastat teha. Siis tuleb, ütleme putukatõrje. Et muidu see lehetäid söövad ära. Nii et ei ole midagi, et paned niisama maha vaid tegelikult  see on ikkagi töö. Pärast seal metsakuuske vaadata, eks ole,  et siis vaatame siit ja metsakuuske ja et  siis on näha, mis missugune on vahe. Võtame teile ka ühe kuuse, siis vaatame aeg enam-vähem sealmaal,  et ma olen ka seal vaadanud ühe puu. Nii see on liiga pikk, eks ole, et võtame ta siis. Enda mõõdu järgi kohe vähemaks ka. Võta on kuskil. Üks, kaks, kolm, neli no siit maalt võtame ära neli saepikkust,  on juba teada, et läheb enam-vähem. Kuidas siis on, et enda koju mitte kõige ilusama  või pigem selle, et mis alles jääb? Tegelikult viin ikka ilusa endale. Jah. Kui õues on selline kõva pakane, aga siis ei tasugi kuuske  viia kohe tuppa? Jah, kui on ikka külm, et valla miinus viie,  et siis võiks ta vahepeal viia kuskil garaaži  või või kütmata sauna. Ja panna vett ja lasta paar päeva seal. Sulasadula miks see nii oluline on, et nüüd see peab siin  soojas natukene olema mitte päris soojas,  aga sellises jahedas ruumis, et kuskil null kraadi  või natuke ülespoole null kuni 10, siis ta sulab vaikselt  üles ja, ja see stress on tal väiksem. Ja kui tuua kohe sooja tuppa, siis ta hakkab ruttu okkaid viskama,  aga on toodud kuskil turuplatsilt või varem maha võetud,  siis peaks kindlasti saagima tal otsast ühe seebi maha umbes  viis sentimeetrit, noh, et siit niimoodi. No võtamegi kohe ära, siis on nagu et kuskil niisuguse  võib-olla natuke vähem, aga siin on niisugune paksed ka,  et võtame niisuguse paraja koha pealt. Kes? Aga kui kohe vett ei anna, mis siis, mis  siis juhtub? Kolmanda on siis ta ei võtagi vett, aga ühtäkki kui ta üles sulab,  siis ta hakkab tahtma vett ja, ja siis kuusel on kõik need  rakud siin, need nagu lähevad kinni, siis silmaga ei näe,  nad lähevad kinni täna vett sisse pärast ta ei tohi kuivaks jääda. Nii kui ära kuivanud on, siis tulebki uus seim maha lõigata,  et oleks värsked rakud, mis hakkavad vett imema. Nii et nüüd vette ongi tegelikult valmis,  et tuppa viia nüüd vette ja, ja siis, no siis. Jääb siis ootama tuppa viimist. Kui teil endal ei ole metsa ja ühtegi kuusekasvatajat  juhuslikult ka naabruses ei tegutse, siis hea võimalus on  tuua kuusk riigimetsast. RMK-l on täiesti eraldi lehekülg, kus on kirjas,  kust kohast võib seda kuuske tuua, kuidas  selle eest maksta, nii et külastage seda lehte. Nüüd läheme vaatajamängu juurde, me küsisime eelmisel nädalal,  mis nime kannab skulptuur, mille saab siis endale parim  maamajanduse eriala õpetaja. See skulptuur on õpetaja Laur, mil oli palju õigesti  vastajaid ja võitja näeb oma nime ekraanil. Talle selline kokaraamat. Täna küsin jõulupuu kohta. Nimelt ma arvan, et neid linnasid on palju,  aga mina küsin seda linna, kus igal aastal on natuke  ebatraditsiooniline jõulupuu. Näiteks eelmisel aastal oli seal vanadest akendest kuusk tehtud. Mis linn see on? Saatke meile meiliaadressile maahommik.err.ee esmaspäeva  õhtuks ja võita võib siis suhkruraamatu. Nüüd siis kuuse järele ja helkurid ka muidugi külge  ning kohtume järgmisel laupäeval.
