Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere. Eetris on raadio kaks alanud saade puust ja punaseks või siin stuudios on kohad sisse võtnud saatejuht Arko Olesk ja Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro. Tere, Grete. Tere ärko. Ja selliseid psühholoogia teemasid ehk siis inimese, mõtlemise, käitumise ja olekut puudutavaid teemasid, metena käsitlemegi oleme taas välja otsinud teie jaoks mõned huvitavamad teadusuudised viimastest nädalatest, kus psühholoogid üle maailma on teinud kõiksugu põnevaid katseid ja püüdnud saada uut teadmist selle kohta mis siin inimese sees siis toimub ja kes mäletab, kes kuulas meid eelmisel nädalal, siis siis oli jututeemaks ka inimene, kes sellisest kehalisest perspektiivist, ehk siis meditsiiniuudised, et klassikaline eristus ongi, inimesel on keha ja inimesel on vaim ja siis meditsiin uurib seda kehalist poolt ja psühholoogia uurib vaimu poolt. Aga tundub, et nagu päris iseseisvalt need asjad ei toimi ja tegelikult meie päris mittu tänast uudist käsitlevadki seda, et kuidas keha ja vaim toimivad koos. Grete, kuidas, kuidas sa ütleksid, et kas, kas selline eristamine ongi nüüd juba selline möödanik, et tajutakse inimest nagu märksa tervislikumalt nii meditsiini osas kui psühholoogia poole peal? Ja ma arvan, et see on päris õige tähelepanek, et me et organism on ikkagi ju tervik ja, ja niimoodi seda võiks ka uurimises ka arvesse võtta. Et ka need tänased uuringud väga võib-olla huvitaval moel seovad mingisuguseid teemasid, mida me oleme sageli harjunud eraldi käsitlema näiteks üks teema siis tantsimist, emotsioonide tajumist ja teine eks, hilisem teema siis hoopiski jalgpalli ja õppimist, et, et jah, et Me peaksime võib-olla tõesti üle saama lihtsustatud käsitlusest, et see, mis toimub psüühikas, füüsist ei mõjuta või, või siis vastupidi, et miks see võib olla, miks need teemad võib-olla eraldi käsitletud on, võib-olla see, et asi ka selles olla, et et kui eraldi uurijad tulevad, erinevad uurijad erinevatest uurimistraditsioonidest. Meil esiteks ei pruugi olla nii-öelda teadmisi, et, et et valdkondi omavahel linkida ja võib ka olla piiratud nii-öelda noh, kuidas öelda töömälumaht. Et saada aru, et kuidas noh, mis asjad veel võiksid mõjutada seda konkreetset asja, mida ma praegu uuring. Et eks me ikkagi uurime kõiki asju läbi selle arusaama, mis meil nähtusest endast tunneks nähtuse kohta mingi teooria, siis me sellele vastavalt kujutleme kujundama meetodit metodoloogia selle uurimiseks. Ja kui teooria ütleb, et keha näiteks ei mängi siin rolli, ega ta siis mille tulemustest ei saagi väljenduda, aga et aina enam on jah neid uurimusi, mis, mis püüavad natukene kuidagi keerukamalt kompleksamalt asju vaadata. Ja alustamegi võib-olla sellest tantsuuudisest ja nagu ma siit loen, siis asja tulemus on nagu see, et inimesed, kes tantsides väljendavad oma emotsioone, muutuvad seeläbi ka ise palju paremaks teiste emotsioonide tunnetajat. Kui nad näevad kellegi teise emotsionaalset tantsimist, siis nende endale reaktsioon on kuidagi võimendatum või, või tugevad. Jah, et sa ilusasti võitsid selle nimel pähklikoores selle järeldusi, kui aga võiks ju küsida, et ega noh, et miks nad neid asjasid õieti uurivad. Et see ongi eksperimentaalpsühholoogia ajakirjast, noh, ütleme fundamentaalsem, laiem küsimus kognitiivsete neuroteadlastele, et et kuidas see, kui me näiteks mingisuguseid kunste harrastama, et mida see siis võiks veel teha meie ajuga psüühikaga tunnetusprotsessidega ja muusikuid on uuritud ja vaadatud, et kas noh, kas nad töötlevad infot kuidagi teisiti on leitud, et nad tõepoolest võivad näiteks muusikalist sellist dissonantsi ebakõla paremini ära tunda, pole ka ime, eks ju. Et ja, ja need erinevad sellised isenda treenimised eri valdkondades toovadki kaasa, teistsuguseid, nii-öelda kohastumusi keskkonnaga ja selles uuringus võeti huvisfääri siis tantsimine ja uuriti, mitte tantsijaid, tantsijaid ja tantsu all, siis oli mõeldud, mõeldud klassikalist balletti. Ja siis nii-öelda see katsegrupp olidki siis tantsijat ja siis ülejäänud olid, et niisama inimesed tudengite ja mis oli minu jaoks natuke huvitav selle uuringu juure, sellised kõik olid naised. Et ehk siis mees baleriin ei olnud võetud ja nii siis kontrollgrupis, nii et see on ainult naiste valimil tehtud uuring. Ja, ja mida nad siis tahtsid teada, et Eestis huvi fookus oli pandud sinna, et kui me oleme näiteks harjunud väljendama oma kehas mingisuguseid emotsioone, et kes see siis võiks aidata kuidagi neid keskkonnast paremini siis üles leida või ära tunda, et nad teoreetiseerisidki siis algusosas või teooria osas, et, et selline igapäevane treenimine ja nii-öelda fekti väljendamiseks läbi liigutuste annab nagu võimaluse noh, kuidagi öelda, et see emotsioon nagu kuidas öelda kehastub või et sa saad emotsioonist nokitseda läbi oma keha tajuma ja ka teistes nii-öelda selline mingis mõttes mikri efekt, et sa näed teistes seda, kui ta kehaga midagi teeb, hakkad mõistma, mis seal emotsioonina taga on eriti välja selle, et et kui sa oled seal tantsusaalis harjutamas, siis tehes ise liigutust ja nähes peeglist teisi tegemas seda liigutust ja samal ajal siis väljendades seda noh, meeleolu või tunnet et siis siis sa nagu õpid tajuma seda meeleolu teisiti ja paremini ja võib-olla ka laiem põhjus, ma arvan, et mis see nagu taga on, mida natukene korraldasite noh, võiks ju küsida, et miks see tähtis on mingid baleriinid, tunnevad tunded või? Ei tunne, et, et, et keda see nii väga huvitaks, aga noh, et samas on teada inimesi, kellel võib olla probleem emotsioonide tajumisega. Et näiteks võib-olla autistlikel inimestel võib-olla sellega muresid siis on selline huvitav häire, nagu oleksid tüümia, et mõned inimesed ei taju väga hästi iseenda tundeid, et nad ei saa täpselt aru, mis tunne neil on. Väga sage, sagedane ei ole, aga ma usun, et mõni inimene, kellel võib see olla noh, ta võib olla väga segaduses, et mis, mis, mis siis need täpselt on. Ja, ja et kui me teame paremini, kuidas siis emotsioone paremini märkama, tunnetama õppida, et äkki me siis läbi kasvõi sellist sedalaadi liikumistegevuse või tegevuste saame õpetada. Neid, kes sarnase isegi hädas on, aga noh, et nii nagu sa selle järelduse osas siin ütlesid et mis siis uuringus ilmnes, et nad näitasid siis erinevate emotsiooni väljendavaid tantsulõike, kus siis baleriinid tantsisid ja siis hindasid erinevaid asju neid nii-öelda noh afektiivseid, selliseid kogemusi, et ühelt poolt selline subjektiivne, et mida nad ütlesid, kas nad hindasid selle tantsu kaudu väljendatud emotsiooni kurvaks, rõõmsaks. Selline sõnaline skaalaga nad hindasid kesis nahatakistust ehk siis selline nagu füsioloogiline marker, mis, mis sellist emotsionaalset nagu virgutatust võiks, võiks väljendada ja nad leidsid, et nendel tantsukogemusega inimestel, kellel siis oli mitmetel mitmeid tunde nädalas pikki aastaid tantsukogemust oli siis tugevam seos selle naha takistuse abil siis füsioloogilisele virgutatuse või emotsiooni. Ja, ja siis sõnalise emotsiooni kirjelduse vahel, mis nagu ütleb, et nemad tundsid paremini ära. Nad oskasid paremini sõnades öelda, et emotsioon on. Et, et ehk siis tõepoolest neil oli võib-olla parem võime ära tunda teises inimeses väljend seda emotsiooni väljendust ja, ja paremini nad saidki aru iseendal, et noh, et me ju ise ju ei tunne, et meie naha takistuse muutusega aga me vähe vähem või rohkem märkama ja emotsiooni, et nemad siis nii-öelda märkasid rohkem. Ja aga vot see ongi mul tekkis ka küsimus, et nagu märkasid rohkem seda tantsus, et kuivõrd nagu universaalne on, et kas sa nagu tantsimine treenibki märkama tantsus neid emotsioone, võidad treenibki siin nagu üldisemalt emotsiooni tundlikumaks, et kui sa oled nagu tantsinud, et siis, aga igapäevaelus märkadjad tunnetad rohkem neid teiste emotsioone. Väga hea küsimus, et see on tõesti see, see küsimus tekkis ka mull, et ei saa nagu kõrvale vaadata, et kuivõrd see siis nagu üldistunud et, et sellest uuringust jah, ma ei oska seda tegelikult järeldada. Et ma tean, et siin Eestis on ju ka neid, kes on uurinud näiteks, kui hästi lapsed tajuvad nägude pealt emotsioonid, kas nad tunnevad ära, mis tunne see on, et kas nad oskavad, et see on tegelikult üks sellise suhtlemispädevuse üks väga oluline või sotsiaalse pädevuse komponent. Et kui ma ikkagi ei saa aru, mis, mis näoga inimene mind vaatab, siis siis minu suhtlus repliigi valik, võib-olla kohatu. Et, et ma tahaks nagu loota, et sedalaadi uuringud lähevad edasi, see on tõesti väga hiljutine hiljuti välja tulnud, et et oleks ju põnev, kui siin oleks olnud ka mingi selline noh igapäevasem situatsioon, et, et võib-olla Paleriinidele seeläbi tantsu emotsioonide väljendumine, et noh, et äkki mõned need liigutused, noh, ma hakkasin mõtlema nagu Stambsed, et äkki nad teevadki mingit kindlat liigutust, mis väljendab kurbust või. Koolis on õpetatud, et te tahate olla kurv, siis peate nägu käega jalaga tegema. Just et kurb Luik näeb selline välja, et aga et, et jah, et noh, ma, ma natuke nagu arvates tõenäoliselt seal võiks eeldada, et seal taga on nagu universaalsem reaktsioon, sest elus on meil ka teatud piiratud hulk ka neid näo ja kehaväljendusi, mis emotsioone siis peegeldavad, aga, aga jah, et et kuna siin ikkagi natukene püüti vähemalt selgitada seda läbi sellise nagu selle mikri efekti, et sa oled ise neid liigutusi teinud selle tundega vaadates teisi. Seega oled nagu terasem, et tavaelus. Ma ei tea, et tempaatia puhul, kas me ei võta alati neidsamu poose, kui teised on kõrvadega noh, võib-olla alateadlikult mõnikord võtame, et noh, et, et ei tea jah, kas, kas tantsutrennis treenimine üle kandub. Ühesõnaga selle küsimuse võiks, võiks järgmiste uuringute teemaks küll anda. Aga kokkuvõttes võib ikkagi öelda, et tantsimine on tore ja mitte lihtsalt nagu füüsiliselt toreda saad ennast liigutada, vaid tegelikult ta ikkagi ka aitab sul treenida seda emotsioonide väljendamist ja tunnetamist. Just, ja ma arvan, et see on üks väga oluline asi, et noh, et mõistagi seda, et see liikumine ei ole mitte ainult liikumine, et see võib aidata paljusid muid protsesse ka kaasa, et tõepoolest noh, me teame ka seda, et emotsioonide tõlgendamine ja kontroll, et, et see ei ole ka ainult selline noh, nii-öelda vanemate ajuosade kontrolli all, et ka meie üsna uued ajuosad tegelevad sellega, et mida me siis nende emotsioonidega peale hakkame, kuidas me neid töötleme. Et ehk siis need emotsioonid on alati muude asjadega ka seotud ja, ja et, ja tõepoolest tantsu puhul on ka päris palju muid selliseid positiivseid mõjusid uuritud. Lähme nüüd muidugi selle artikli teemast natuke välja, nii et ma arvan, et tasub jah mõelda, trenn ei ole kunagi ennast trenn, et sellel võib olla muid kaasasid ka ja noh, võib-olla kui me tavaelus nagu ringi vaatama, et inimesed, kes tantsivad, et noh, kas nad on mingis mõttes teistmoodi kui teised inimesed, et, et noh, tõenäoliselt see teeb neile head. Aga et võib, võib ka mõelda äkki äkki valdkondades, mida me ei oska märgata. Aitäh. Nüüd on teil kõigil hea võimalus paar minutit tantsida selle muusika, mis me siia uudise vahele mängime, aga jätkame pärast seda natukene sarnasel teemal. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks, siin stuudios Arko Oleski Grete Arro, arutame psühholoogia teemadel, mis ei ole ainult nii väga psühholoogia selles suhtes, et rääkisime siin tantsimisest ja nüüd hakkame kohe rääkima jalgpallis ja nagu sa nagu eelmises lõigus väga hästi ütlesid, siis liikumine ei ole kunagi ainult liikumine ja, ja selles suhtes, kui me nagu jalgpallil on olemas selline maine, et et ta ei ole võib-olla. No kuidas nüüd öelda, kindlasti on ta vähem intellektuaalne sport kui male näiteks või, või. Mis meile meeldib arvata? Aga jalgpalli mängimisest on tegelikult ka intellektuaalset kasu, seda tõestabki nüüd üks värske uuring. Kole hea. Gretelt selgita lahti, mida siis teadlased vaatasid? Ja et tegelikult see, mida siin uuriti, nii-öelda täidesaatvat sanktsioone ja ma täitsa saan aru, et kui ma ütlen, täidesaatvad funktsioonid, siis keegi ei saa aru, mis asja ma räägin. Et et ma natukene avaneda, et, et neid funktsioone on tegelikult uuritud juba päris mõnda aega, et see läheb ajaloos juba ikkagi mitmekümne aasta tagusesse tagusesse aega, et et meil on, meil on meie vaimne võimekus, aga meil on ka nagu võime seda vaimset võimekust nii-öelda suunata ja kontrollida, ehk siis täidis aastate baasiliste saadavate funktsioonide ajal. Paljud teadlased näiteks Adel toimunud, keda siin viidatakse peetakse silmas näiteks meie töömälu ehk siis võimet mitut infotükki hoida meeles ja neid samal ajal töödelda või näiteks oma pikaajalisest mälust juba varasemat infot võtta ja siduda uudse infoga või siis näiteks, kui sina praegu mind kuulad ja samal ajal on seal minu mulle üks küsimusi selleks, et korraga kuulata, küsimus meeles hoida, kasutada oma töömälu. Ühesõnaga niisugused ja me teame, et meil kõigil see varieerub, et võib-olla nõrgem, tugevam aga et seda saab treenida. Ja siis aga jah, et kui me mõtleme õppimise peale, et siis õppimise puhul see on ülioluline, et me uusi asju peame õppima, mida siis koolis peab kogu aeg tegema ja ülikoolis ja üldse uues kontekstis meil on ju elukestva õppe siin Eestis hästi moest. Ja teiseks, eks see sellist nii-öelda pidurdusprotsesse või sellist pidurdavat kontrolli või, või, või ka oma võimet tähelepanu suunata või ka sellist enesedistsipliini ja enesekontrolli. Et noh, ma ütlesin, et hästi mitu sõna, aga nad nagu viitavad võimele pigem noh, enne mõelda, mõelda ja siis öelda või siis nii-öelda suruda maha stiimulid, mis hetkel pole olulised. Näiteks vaadates siin aknast välja, ma ei tohiks hakata uurima seda autot, mis seal tagurdab, ehk siis ehk siis näiteks õppides ka, et ma tahaks vaadata seda üles hüpanud Facebooki aknakest, aga, aga pean alla suruma edasi lugema, et kas ma suudan või mitte, et kui, kui kergesti mu tähelepanu on nagu kõrvale tõmmatav, jälle meile tundub hästi loogiline, et õppides et see ei ole mingisugune selline asi, mis mis on ükskõik õpiprotsessis, et et õpilane võib olla küll väga võimekas ja särav, aga kui ta ei suuda ennast keskenduda ennast nii-öelda ja mingit natukene tüütut tegevust tegema, panna pikemaks ajaks, et ega siis need võimet kellelegi teatavaks nii hästi isa. Nojaa, kiindega selline arusaamist ongi, et noh, et selliseid asju saab treenida, ongi, istud laua taga, teed oma kodutöid, harjutad distsipliinid, kõik sellised asjad, et. Väga õige asetasid väga õigele asjale, et loomulikult me saame neid paremaks niimoodi, et me teemegi neid asju. Ja siis ma ütlen veel, kolmas nii-öelda täidesaatev funktsioon ongi selline võimekus nagu vahetada tegevusprogramm paindlikkus või kognitiivne paindlikkus või et ehk siis et kui mul on näiteks üks tegevus käsil ja siis tuleb mingi uus sisend, et kas ma suudan seda tegevusprogrammi sinna uuele tegevusele suunata või noh, et uut infot, vot siis nagu paindlikult oma tegevusplaani lülitada, oma plaanid ringi teha, ehk siis lühidalt öeldes nagu kastist välja mõtlemine mingis mõttes. Et ja need on jälle, need on küll kolm sellist baasiliste asja, noh loomulikult teadlased kõik vaidlevad nende üle, mis ja kuidas seal aga et, et jalgpall ja tõepoolest, et need uurijad, kes on neid uurinud, on tasapisi hakanud vaatama, et on terve rida erinevaid tegevusi mis kõik ei ole tingimata pliiats pihus, laua taga istumine, mis siis võiks täidesaatvat sanktsioone paremaks teha, kui me oma lapsepõlve peale mõtleme, siis me tegime sageli selliseid, noh me mõtlesime ise välja, mänge plaksutame igasuguseid, tõsi, kus pidi kindlas järgnevuses plaksutama, siis on meil lauamängud, kus me peame üksteise järel ootama ja noh, tahaks küll käia, ka teise käik on jube tüütu, aga surud maha jälle harjutad seda ootamist ja distsipliin ja ja, ja samamoodi igasugused spordimängud, kus on reeglid. Samamoodi ka seesama tantsimine, millest me just enne rääkisime kus on kindel järgnevus, näiteks samme ja me peame planeerima, nende järjekorda, hoidma meeles näiteks ülejärgmist kombinatsiooni jälgima, mida teevad teised. Ja, ja samamoodi ka tegelikult jalgpall. Tennis emale on ka kohased näited, loomulikult. Aga et mina ise jalgpalli mänginud. Aga ma kujutan, ma arvan üsna hästi ette, et seal peab korraga töötlema eri laadi informatsiooni seatud planeerima, peab nagu maleski mitu käiku ette nägema ja peab nägema seda kõike ilmselt dünaamikas. On siis uuritud paljusid füüsilisi trenni tegevusi ka, et kas need siis aitavad nendele just nagu räägitud täide satutele, õppimist aitavatele funktsioonidele kaasa. Ja on tehtud selline eristused, need tegevused saavad olla nii-öelda noh, kuidas öelda Maindlas või noh, mõttevabad sellised, kus mõttetööd ei saa. Kui ma näiteks jooksen jooksulindil või lihtsalt kõnnin mööda sellist monotoonset tänavat, siis saab minu keha trenni, aga minu vaimule ei paku mingisugust pingutust, ehk siis ma ei pea seal planeerima, mõtlema oma oma peas kuidagi plaane tegema, vaeva nägema, siis lülitud aju palju sisuliselt sisuliselt jah, et need tegelased tegelikult neid täidesaatvad sanktsioone väidetavalt ikkagi nagu paremaks ei tee mis tähendab, et mitte lihtsalt selline teenimine vaid lihtsalt ei, vaid just selline sport, kus on just nimelt seda vaimset pingutust. Ja kus sa pead ka kogu aeg suruma iseennast mugavustsoonist välja, siis sa saad kogu aeg paremaks, et ma võin ka vaimse pingutuse Paint pingutust mööda spordiala õppida nii selgeks, et lähemalt automaatselt nii nagu me kõik autoga sõitmist õppima, et alguses on see tõeline väljakutse ja ühel hetkel see enam ei ole ja siis nagu noh, see meid nii-öelda paremaks paremaks ei tee. Aga noh, võimaldab muidugi harjutamine võimaldab hoida meil seda võimekuse taset või sellist tähelepanu ja kõike. Aga et jah, et tõepoolest Sellised mängud nagu näiteks jalgpall lisaks sellele, et nad annavad võimaluse nii-öelda planeerida, pidurdada, tähelepanu, koordineerida eri liigutusi, koordineerida teistega ja paljut muud. Neile on veel paar head omadust, mis aitavad neil neid täidesaatvat funktsioone aidata ja, ja üks nendest on selline emotsionaalne poolt. Et ehk siis, kui need asjad pakuvad naudingut ja rõõmu ja ei tekita hirmu, ehk siis, kui seal ei ole sellist hirmsat võistlussituatsiooni või pinget. No nii, hirmusituatsioon kohe segab õppimist ja, ja seal ja sotsiaalne toetus, need on ju alati nagu võistkondlikud mängud, et seal on sõbrad ümber, et et need kõik peaksite, peaksite toetama seda, et me saame ka nagu mingis mõttes intellektuaalselt paremaks ja, ja see uuring, sest tõepoolest uus hiljutine uuring uuris, kas laste nii öelda koordineerimis oskused ja täidesaatvad funktsioonid, siis võiksid paremaks minna ja võrreldi siis pigem istuvaid, lapsi ja jalgpalli mängivaid lapsi võeti siis kaks gruppi ja tehti siis selline korralik, korralik katseplaan. Hinnati mõlemat gruppi enne ja pärast teine grupp, siis jalgpalligrupp sai siis üsna sellist korralikku trenni noh, et, et see, mis loeti piisavaks, et ta võiks mingit mõju omada, et päris selline, noh kui me arvame, et me kord nädalas 30 minutit liigutama, et noh, see ei pruugi olla päris see. Ja nad hindasid siis neid täidesaatvat funktsioone selliste tavapäraste testidega, mida sellel puhul kasutatakse, hinnata siis nüüd võib-olla nagu lihtsamaid asju nagu töömälu erinevas mõttes. Nii selliste visuaalruumilist, töömälu aga ka verbaalselt ja noh, nagu ka kuulaja võib arvata, et kumb neist paremaks läks, et eks ikka läks paremaks visuaal-ruumiline pigem et võimegi siis mõelda, et kellel on paremad visuaal ruumilised võimed poistel või tüdrukutel või siis äkki hoopis jalgpalluritele. Olgu see nüüd natukene liialdusega, et põhjused, miks, miks võiks mängida jalgpallitegelikult. Aga loomulikult jalgpalliajal me väga võib-olla sellist verbaalset voolavust tähendab et, et siis siis tulemus elik hästi loogiline. Et eksis ja me tõesti peame seda palli ja tema liikumist ja teiste liikumist ja ja noh, kõike seal kalibreeriv koordineerima ja mis on nagu minu jaoks hästi põnev on see, et ka need mõned testid, mis uurisid nii-öelda planeerimisvõimet või planeerimisprotsessi kuulus test Tower of London või Londoni torn, tormid või et kas siis peab tegema Rida liigutusi, mis noh, et ühesõnaga tõstma nagu kettakesi posti otsast teise õiges, nii et need jääksid nii-öelda õiges järjekorras ja seal peab vahepeal nii-öelda hoidma mitut sammu korraga meeles, et teha seda siis kõige optimaalsemale viisil. Et, et ka selles funktsioonis oli siis jalgpalligrupis paranemise ja sellises nii-öelda institutsioonis või pidurdusprotsessidest, mis siis vaata siis nagu ütleb, et jalgpalliah sageli kui seda nii-öelda õigesti ja arendavalt mängida, et võiks tõesti olla ka selline rohkem mõtlemismäng. Et me ei saa ainult seda pidada selliseks nii-öelda rumalaks, mänguks või primitiivseks mänguks. Siinkohal ma juhin tähelepanu, et uuring viidi läbi Itaaliasse Palermo ülikoolis, niimoodi. Itaalia jalgpall on ka noh, pigem iseloomulik selline läbimõtlemine ja planeerimine nii täpselt võrra võrreldes võib-olla mõne teise riigi jalgpallikultuuris. Ja sellest täitja sa viitad ilmselt asjadele, millest mina ei tea ööd ega mütsi, sest ma tõesti jälgi jalgpalliinimesed sellest räägivad, ma ei saanud mitte midagi aru. Täitsa õigel teel, et see võib olla tugevalt kultuurispetsiifiline, aga noh, need, keda nimetasin, viitavad muidugi need tausta, et see on nagu tore, et et nad on seda teinud, aga kindlasti tuleb nagu vaadata jah, seda kultuurikonteksti, et et võib-olla jalgpalliga trenn või õpetus võib olla väga-väga erinev eri riikides, aga ma arvan, et siin on nagu eestlastel kindlasti muidugi mõelda, et noh, et ahaa, et et jalgpall võib teha lapsi ka äkki koolis paremaks, aga noh, loomulikult selleks, et seda siin väitena peaks uurima. Järgmise muusikapala jooksul ei jõua jalgpallimatši läbi mängida, nii et palun jääge meie kanalile. Meie jätkame psühholoogi uudistega. Õige pea. Puust ja punaseks. Raadio kahest saade puust ja punaseks jätkab psühholoogiateemaliste uudistega, kui me neid äsja saime teada, et jalgpall on asi, mis muudab meie mõtlemist, kas mõtlemisvõimet, aga sellist planeerimisvõimet paremaks, enesekontrolli, võimet paremaks siis sellised omadused on ilmselt just väga kasulikud õppimise juures ja ja just selline eneseadekvaatne tajumine õppimise juures on samamoodi nagu väga oluline ja järgmise uudise sissejuhatuseks ilmselt oleks väga paslik tutvustada sellist nähtust nagu tan ning Krugeri efekt. Arvan, et sellest on siin viimase aja seoses poliitiliste sündmustega ikka aeg-ajalt räägitud. Ehk siis see efekt sisuliselt ütleb seda, et need inimesed, kes tegelikult väga paljudest asjadest ei tea arvavad ise, et nad teavad neid asju kõige paremini. Ja, ja need, kes siis rohkem teavad, need on vastupidiselt sellised Sokratese moel, et et ma tean, et ta tegelikult suurt midagi ei tea ja tegelikult siis see, see väljendub selles enesehinnangus, ehk siis on need, kes enesekindlalt arvavad, et nemad teavad, kuidas asjad on ja peavad olema ja väljendavad seda ülima enesekindlusega ja siis on need, kes teavad, et asjad on nagu märksa keerulisemad ja on selle võrra tunduvalt ettevaatlikumad. Ja ja eks need viimase aja kõiksugu hädabist tulenevad sellest, et need valjuhäälsemalt jänesekindlamad ühiskondlikus debatis peale ja nähtavamale mõjutavad seda, seda avalikku. Mõnikord sa võid isegi presidendiks ja ma ei viitasin Eestile. Jaa jaa, aga poliitikasse me siiski ei selle uudisega ei lähe, me jääme tegelikult ikka sellise ütleme Psühholoogiauuringute lemmiksihtrühma juurde ehk siis tudengid just keda, keda on ikka kõige parem uurida, kui seesama klassitäis tudengeid, kes sul seal ülikoolis istub ja siin professoreid siis üritasid ka aru saada, et nemad ka näevad, et tudengite seas ongi täpselt samamoodi needsamad rühmad joonistuvad välja, et et need, kes on võib-olla kehvemad õppijad ise arvavad, et nad on, nad on täitsa tublid ja tublimate kahtlevad eneses ja siis üritasidki, mõelda, kuidas oleks võimalik seda enesehinnangut siis viia adekvaatse maks. Ja paistab, et see õnnestus. Ja et tõepoolest see valdkond, mida siin on uuritud ajakiri on siis metegagnitsioonia õppimine jälle tulen peale keerulise sõnaga meta metatunnetus või meta kognitsioon, ehk siis sisuliselt mõtlemine iseenda mõtlemisest. Et mõnikord midagi ja siis ma mõnikord mõtlen, et nüüd on vaja seda asja teha või et oh, et ma, mul on vaja, et sellest asjast niimoodi mõelda või oo, et siin on mingi ülesanne, et lahendaks seda niimoodi, et nad on kõik näited sellisest isenda mõtlemisprotsessi suunamisest. Lihtne näide on see, et kui ma kuulan ettekannet ja otsustan teha märkmeid siis märkmete tegemine on selline kognitiivne protsess, aga otsus, teha märkmeid metakognitiivne ehk siis nii-öelda oma sellise õppimisprotsessi suunamine ja täpselt nagu sa ütlesid, et ka igasugu keerukatest maailma asjadest arusaamise puhul on hästi oluline mõelda, et kuidas ma ikkagi täpselt mõtlen, et mis on need algandmed, mida me arvesse võtta, mis on, kas mul on äkki mõni selline varjatud eeldus, mida ma järgin, aga mis ei pruugi olla üldse tõsi. Ja võib-olla ma ei ole oma arutluskäigus läbini loogiline. Aga kui mul ei tule pähe, et ma peaks mõtlema mõtlemisest, siis ma seda ei tee ja täpselt see, see tallingrügeri efekt, mida sa viitasid illustreerib seda hästi, et et sageli on selline kallutatus inimestele, et et parem võime oma mõtlemisest mõelda ja selles apsakaid leida on, on siis natuke võimekamatele ja, ja inimesed siis kes, kellel võib-olla mingisugused nii hästi veel ei tule, nad ka ei märka seda, et ei tule. Ma arvan, et seda meta kuinitsiooni tegelikult on hästi mõistlik ju väiksest peale õppida ja arendada ja eks meilgi ole ju õpetad vanemad väiksena öelnud, et kuule, vaata üle, kuidas sa seda nüüd lahendasid, veed, mõtle järele, et noh ühesõnaga nad suunavad ütlema ja, ja see on kõik hästi õige ja, aga samas seda metagoognitsioonise peidab ennast ülesannetes ikkagi väga paljudesse kohtadesse. Et, et üks võimalus olla nii-öelda teadlikum oma tegevusest on see hetk, ma hakkan midagi tegema esmalt nagu väliselt nagu Jokutan, võib-olla teiste arvates, aga tegelikult mõtlen läbi tutta pidasin ikkagi on vaja teha mis ülesandega üldse tegu olnud, mida ma siin üldse tegema peaks hakkama. Ja, ja kui ma sain aru, mida on vaja teha, siis ma tegelikult oskan ka võib-olla anda päris hea hinnangu, kas mul on selleks ressursse, võimeid, oskusi, vahendeid ka või ei ole. Ja samamoodi kasvatatakse järel hinnangut, et kui ma näiteks lahendan mingi ülesande ära ja noh, ja ma ei tea vastust, mulle õiget veel ei öelda. Aga mult küsitakse, et mis sa arvad, kuidas sul läks et käsiis noh, võimu vastusele, täpsem ja vähem täpseme testi võimekat kalduvad natukene alla ennast hindama. Ja, ja tugevamad natuke üle ja noh, siit väikese vahelepõikena tahaks kindlasti öelda, et kui me arvame, et puhtalt sellise enesehinnangu põhjal on mõistlik teha inimeste kohta järeldusi, et näiteks inimesed arvad, et neile mingid asjad tulevad maru hästi välja ja siis me sellest järeldame, et need tulevadki neil maru hästi välja. Et siis võib-olla me oleme selle efekti jätnud kahe silma vahele, et tugevad, kalibreerivad enda allapoole ja nõrgemalt ülespoole ja selleni kalibreerimine, et katsumine nii-öelda hinnanguid täpsemaks saada, võiks ju küsida, et mis halvasti on, et miks ma ei võiks ennast viltu hinnata, et lõpuks läheb ikka see, mis ma hindeks saania. Aga kui ma hindan ennast paremini ja täpsemalt, siis on nii-öelda sild tulevikku, et juhul kui ma arvan, et ma juba kõike tean ja kõik on hästi, siis ei anna see mulle mingisugust põhjust rohkem pingutada ja õppida ja, või mingeid uusi asju otsida. Ja juhul kui ma arvan, et mul läheb väga halvasti ehki tegelikult läheb hästi, siis on võib-olla teen noh, ilmaasjata endale haiget ja isegi siin artiklis viidati, et siis mõned lapsed õpivad või õpilased õpivad asju, mis on tegelikult neil juba selged, et nad ei peaks sellega. Ma nägema, et nad saavad juba aru, nemad ikka arvad, äkki ma ikkagi ei saa aru, et seega see võiks olla tähtis oskus oma õpiprotsess ja muu tegevuse suunamisel ja selles uuringus püütigi siis kasutada seda nii-öelda järelhindamist, et kui ma siis parasjagu olen ülesande ära lahendanud, et siis prooviti eri viisidel siis treenida sellist paremat võimet, et anti tagasisidet ja, ja, ja näiteks kasutad diviisi, kus pärast ülesande tegemist siis näidati seda õiget vastust, et inimene saaks nii-öelda harjutada ennast õigemini hindama, et, et see on jah, vist mujal nüüd ka näidatud, et noh, oletame, et me teeme kontrolltöö ja me saame nädala pärast selle kätte. Et see on võib-olla natuke liiga pikk aeg, et tõsiselt oma vigadest õppida, aga kui ma saan kohe teada, et et annan vastuse, mõtlen, kuidas mul läks, saan teada, kuidas tegelikult läks. Et siis on mul lihtsam nagu kalibreeritud aa, okei, selles kohas läks puusse veda, läks õigesti, tegin seda õigesti. Kuule, see oli hea mõte, mõnikord võib olla ju nii, et me teeme midagi ehku peale õige meetodiga, aga tegelikult ei olegi Nende, kas see oli õige meetodi ja siis see võib-olla ei kinnistu nii hästi. Et ehk siis selline kiirem tagasiside võib olla täitsa kasuks ja, ja nagu siin siin selles uuringus siis ka noh, kus tegelikult oli mitu viisi seda üle ja alahindamist muuta või noh, kasutati mitut viisi selleks, et tegelikult tudengitele õpetati selle nähtuse kohta teadmisi anti võimalusi siis nii-öelda katsetada, harjutada selliste enese õigemat hindamist. Ja noh, tulemused siis näitasidki, et need nii-öelda sooritus ei pruugi tingimata palju muutuda, aga me saame seda nende praegu Knitsiooni õpetamiste abil täpsemaks saada. Ehk siis ehk siis me saame parandada enesehindamise võimet. Ja ongi, et kui me vaatame neid graafikuid, mida siis teadlased on siin esitlenud, siis me näeme, et noh, sellise esimese eksami puhul, kus siis paluti tudengitel ennast hinnata, siis tegelikult need hinde rihmad joonistuvad ikkagi selgelt välja, et see ABC ja tee, et nad ka ise hindasid, et nende tulemus umbes sinna läheb. Aga nende rühmade sees siis siis need kõikumised, see, mis nad ise arvasid, et nende nende hindeks tuleb, oli nagu märgatud, nagu sa ütlesid, et need võimekamad arvasid, et noh, pigem läks neil veidi kehvemini, et noh, küla vääriliselt, aga mitte päris sees koor, mille nad lõpuks said ja CD-rühma omad arvasid, et noh, et ega ega ilmselt nüüd Aadega peed ei tule, aga no ikkagi skoori nad panid pisut kõrgemaks kui see, mis nad tegelikult sai. Siis, kui tehti sedasama, teine eksam pärast seda tagasisidet, siis see oli praktiliselt noh, adekvaatne, et ei saa nagu väga väike vahe selle tegeliku tulemuse hinnangu vahel. Jah, et ilmselgelt mitteoluline vahe Polegi nüüd kindel, kas selles esimeses nendel kõigil gruppidel oli tegelikult statistiliselt oluline vahe. Aga, aga vist isegi oli, aga jah, ja mis on nagu veel põnev, et vähemalt mulle näib, et see kõige nõrgem grupp natukene, teisel korral kõrgemaid tulemusi tippudel oli raske kuhugi edasi ronida. Aga tundub, et see hindamine või siis anda natukene ka soorituses võitu nendele, kes kellele seda kõike vaja oli, nii et tegelikult see ütleb meile seda, et et kui õpilane järjekindlalt käib koolis, ta ei tea, tegelikult ta peaks rohkem mõtlema iseenda mõtlemisest või rohkem nagu kohe pärast ülesannet peegeldama, mõtlema, kuidas ma tegin või hoidma kogu aeg nii-öelda ülesannet tehes silmas, mis täpselt teada, mis mu eesmärk on, et mõtleme natukene metatasandil rohkem. Et ta võib käia nagu mitu, võib-olla õppeastet läbi ilma seda omandamata ja olema pidevalt hädas. Aga kui teda suunata mõistlikul viisil näiteks tekstülesannetes, matemaatikas on seda maru lihtne teha, et nendega on palju ka seda protsessi uuritud. Et, et siis noh, sageli näitab ikkagi tulemuste paremaks minemist, ilma et me peaksime lapsele tingimata matemaatik ikka drilli rohkem tegema õpetama hoopis ühte teist asja iseenda hindamist erinevatel viisidel ja natuke rohkem võib-olla tähelepanelikkus selle lahendamise enda suhtes noh, kasvõi ma võin mõelda, et ta lahendab sel viisil, et aga äkki on veel mingi viis et siis asjad lähevad kohe paremaks, et selles mõttes seal jah, nagu ühes teatud teemas või mõtle suunas jälle selline vahva samme edasi. See uuring Aga eks loomulikult kõik sõltub ka sellest, et kuidas siis seda tagasisidet anda, et ma arvan, et see on nagu omaette oskused. Et kalibreerida seda enesehinnangut siis nagu õiges suunas seigend kuulame siia vahele taas natukene muusikat enne, aga võtame, et meie viimase tänase teema, mis puudutab kommunikatsioonirääkimist keelt Puust ja punaseks. Ja me teame, viimane uudis puudutab seda, kuidas me saame aru, kui keegi teine kõneleb ja, ja siinkohal meie siin raadios istudes oleme võib-olla natukene kehvas situatsioonis, sellepärast et noh, ka eestlastel on ikkagi see, et kui keegi meiega samas ruumis kõneleb, me, me vaatame, vaatame, kuidas tema suu liigub, meie pilk on suunatud tema huultele ja uurimused on näidanud, et see aitab meil inimesest tegelikult hästi aru saada või see, see visuaalne informatsioon tema huulte liikumise kohta parandab meie võimet sellest kõnest aru saada. Teie antud hetke meie huulte liikumist ei näe, te peate leppima ainult raadiost tuleva informatsiooniga. Ja, ja see, see uurimusi uudis näitab tegelikult meile, et ega see igal pool niimoodi ei ole ja mis nagu tõestab, et et see harjumus vaadata, kuidas inimene räägib on vist ilmselt ikkagi üsna kultuurispetsiifiline, mis tähendab, et meie siin Euroopas teeme seda, aga on rahvaid, kes seda teps mitte idee ja kellele see ei tule sugugi abiks. Täpselt nii, et ka see uudis oli minu jaoks tõeline uudis, et tõepoolest võrreldi eurooplasi britte ja jaapanlasi ja, ja vaadati, mis siis õieti toimub, kui me kedagi kuulame. Ja tõsi on tõesti, nagu sa ütlesid, et meie siin kaldume pilguga järgima ka rääkija suud, et mõnikord mõned häälikud kõlavad kõrvale sarnaselt ja siis suu jälgimine aitab meil tegelikult paremini aru saada ja mõnikord on nii, et meil on taustamüra ja jällegi, et ma arvan, et võib-olla paljud meist ei teadvusta, et me seda teeme, aga võib-olla me teeme seda mingitel hetkedel rohkem, et koguti infot saada. Ja, ja põnev ongi see, et samal ajal kui meid, selline visuaalne, su visuaalne kuulamine, eks kuulame siin pilguga, et aitab siis, kui panna uuringusse samasse katsesse jaapani katseisikut, siis tegelikult neid hoopis segab. Et nende puhul visuaali rääkiva inimese jälgimine temast arusaamist ei paranda. Võib pigem segada, et nagu siin uurijad oletasid, et see võib lihtsalt nõuda täiendavat sellist infotöötlust ja sellega panna suurema koormuse siis ajule ja, ja ehk siis jah, et, et üks asi oligi see, mida nad leidsid, et meid aitab, neid ei aita ja teine asi, mis nad leidsid, et Eestit, mida siis need uurijad vaatavad, kui nad kuulavad inimest, nad vaatasid ka, jälgisid pilgu liikumist katseisikul ja leidsid, et tõepoolest, et pilk suule oli siis eurooplastele omale, nii et see siis kirjutas, et me mitte ainult ei saa paremini aru, kui me vaatame vaid just tänu selle suuvaatamisele, siis saame paremini aru, nii et tegelikult nad läksid kaugemale Läksid tegelikult ajju, vaatasid ka kuidas siis need ajuosad omavahel koostööd on või, või kus on nii-öelda see ühenduvus kummalgi katseisikute grupil, et, et piirkonnad, mis tegelevad kuulamisega ja visuaalse informatsiooni töötlusega olidki nendel eurooplastel funktsionaalselt tugevamalt seotud erinevalt jaapanlastest ehk siis noh, ilmselt jaapanlastel on siis mingid muutused kusagil tugevamalt seotud, mida see uuring ei, ei jälginud, aga et seda siis tõesti-tõesti nad leidsid ja, ja sellest võiks teha siis järeldada, et keeletöötlus keeletöötluse viis meil ajus ei pruugi olla üldse nii universaalne, kui võib-olla mõnikord on arvatud vähemalt mitte pärast sellist kultuuri kontakti, et kui me oleme juba oma keeleruumi sotsialiseerinud, et siis me hakkame ka teistmoodi, võib olla sõltuvalt sellest keele kultuuriruumist seda infot töötlema, et väikestel lastel see erinevus ei pruugi veel olla, kes ei ole veel nii selle keele sees, aga mingist vanusest tõesti hakkame erinema ja see erinevus tuleb välja siis eri tasanditel aju tasandil. Kuidas me kuulame soorituse tasandil, mis meid aitab ja nii edasi, nii et iseenesest iseenesest väga põnev. Nii et see on nagu õpitud, kultuuriliselt õpitud käitumine, mis tegelikult siis ka mõjutab seda, kuidas meie aju aju töötab. Just et mida meil tegelikult info kättesaamiseks vaja on ja minu jaoks on tegelikult hästi põnev see, et miks see ikkagi nii on, et kas jaapani keeles on siis midagi, mis noh, et kas ta on siis lihtsamini arusaadav, et said seda suu jälgimisabi, kes meie siis oleme siuksed, kas me pommisime siis liiga palju endale habemesse või noh, ühesõnaga, et mul tekkis mõte, et, et ikkagi noh, seal taga võiks, võiks veel huvitavaid küsimusi olla. Igal juhul põnev, ma väga loodan, et kuulajad suutsid meie kõnet siin aga veidi jälgimata, paraku siin saateaeg on siinkohal otsas, aitäh sulle, Grete, palun väga huvitav. Mõni tore puust ja punaseks on taas eetris nädala pärast, siis juba teine valdkond, teised uudised ja ma loodan, et jääte meiega kuulmiseni.
