Hääleta internetis ärgaks poee raadioaastaid 2016. Kuulate raadio kahte värske ja vaba värske jagada. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadiokohas on taas alanud populaarteaduslik saade nimega puust ja punaseks ja nagu ikka, keskendume igal reedel ühele laiemale valdkonnale ning vestleme viimastest uudistest viimastest uuringutest, mis selles valdkonnas välja tulnud või siis ilmunud on. Ja täna on siin stuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn poolelt Madis Aesma ja meie teemaks, nagu ka Jaanivaldkond loomulikult väljendab, ongi maa teadvusse, ehk siis geograafia ja võib-olla laiemalt ka igasugused muud asjad, mis meil siin planeedil väga-väga suures plaanis toimumas on. Tervist, Jaan. Tere. Esiteks võib-olla kõige sellist sõna otseses mõttes vapustavamate uudiste juurde, ehk siis meid on sel sügisel kostitanud paar päris korralikku maavärinat siin hiljaaegu, nüüd just Jaapanis ja enne seda siis oktoobri lõpus veel ka Itaalias. Neile võib siis veel lisada kaks sellist maavärinat, mis toimusid eile, aga mille puhul ei antud siis daami hoiatustega teatatud ka suurtest kahjudest. No üks neist oli siis 6,5 palli se magnituudiga maavärin, mis oli siis California rannikule lähedal. Ja teine maavärin oli siis vaikses ookeanis California rannikul muidugi vaikse ookeani ääres, aga see oli siis saalomoni saarte läheduses, seal oli maavärin tugevam 7,8 palli oli siis selle võimsuseks hinnatud, aga samamoodi õnneks vahetult pärast seda, kui maavärin oli toimunud, mingisuguseid teateid hukkunutest ei olnudki ja ka tsunamihoiatus, mis anti päris suurele vaikusele Balkani lõunaosale, võeti siis hiljem maha, nii et need kaks läksid suhteliselt õnnelikult. Mis üldse on selle põhjuseks, mis paneb maa värisema praktiliselt samades kohtades ja väga harva mõningates teistes kohaga? Ma paneb värisema, on see, et maakoor ei, ei ole ühtlane, nagu kui me võib-olla vaatame noh, apelsini või mõnda muud tuttavat eset, millel on ka võrreldav koor vaid et see pigem meenutab praegu sellist vara talvist jää kirvelt, millel on on sellised plaadi moodi moodustised, eks mida kutsutakse geoloogias loomadeks ja, ja mis sellel maa vahevööl, mis on teadupoolest vedel, siis hõljuvad ja nad ei ole ka sugugi mitte paigal, vaid, vaid liiguvad noh, seda küll meie eluaja jooksul vaevumärgatava kiirusega, aga kuna nad on niivõrd võimsad, suured ja rasked, siis nende liikumine isegi millimeetrites aastas kuhjab meeletuid energia lugusid ja, ja, ja seetõttu tekitavad siis nendes nendes kokkupõrkevööndites erinevaid katastroofe. Ja noh, meie õnn on lihtsalt see, et me ei asu nende laamade kokkupuutevõi siis lahkumineku punktis vaid selle suure ja üsna aeglaselt liikuva Euraasia laama peal Jah, ja, ja selle Eesti asub lisa selle Kraasia laama keskel või siis jah, väga-väga kaugel nendest laama piiridest või siis erinevatest ebastabiilsetest vöönditest, mille hulka küll aga, aga kahjuks kuuluvat. Jah, meile üks lähemaid ongi siis Vahemere piirkond, mis on äärmiselt keeruline seismiliselt ja diktooniliselt keeruline piirkond ja teine meeldib meile küll, jääb kaugemale, aga seest võib-olla viimase aja kõige suurem katastroof, mis on, on siis nende seismiliste ja diktooniliste liikumistega seotud Fukushima tuumajaama ja häving on pärit sealt. Ja mul tegelikult meenub endale, et aastat umbes 10 tagasi või midagi sellist oli võimalik ka Eestis ühtki sellist päris korraliku tuntavat maavärinat tajuda, millest see siis tuli, kui me ikkagi siin laama keskel. Laama keskel võimete stabiilsemad osad ei ole päris vabad riketest, et tegemist on, on ikkagi tahke maakoorega ja seetõttu jooksevad mitmedki rikked läbi läbi Eesti. Liikumised nendes on lihtsalt sedavõrd tühised, et, et tõesti neid märgatavaid võid, võid tõsiseid, et maavärinaid või muud muid sündmusi nad esile ei kutsu, aga see oli nüüd täpse aastaga mööda, ei pane siis 976. aastal Tal ja maavärina epitsentriks oli Osmussaar. Ja, ja tõepoolest siis siis ümbrus või lähi, lähikaudsete, majade aknad klirisesid, oli, oli siis tõesti see tuntav. Aga see jah, kui me võrdleme siit siit mõne 1000 kilomeetri kaugusel Itaaliaga, on, on ikkagi nohu ikkagi täiesti nalja naljategu. No Itaaliast ja maa värises ju tegelikult augustis ka ja nüüd siis nagu öeldud, oktoobris selle otsa veel selline viie kuu lumepallina maavärin. Mida see nagu tähendab, kas nagu lähemas tulevikus Itaaliat ootamas on, kas need peaksid, kui aastas juba paarikuuse vahega maa kaks korda värisenud, kas nad peaksid ootama nüüd mingisugust kolmandat sellist vapustust ka, kuivõrd noh, kolm on ju ikkagi kohtuseadus? Jah, selliseid reegleid ega nii täpseid ennustusi kahjuks endiselt ei, ei osata, ei ole võimalik. Vähemasti tänapäeva tehnika juures nii kaugele, kui seda on arenenud anda, et me võime üsna julgelt öelda, et, et lähema 10 aasta jooksul seal ma kindlasti veel väriseb kui tugevalt, kui suurte purustustega seda ei ole võimalik öelda. Teistpidi lähema 50 aasta jooksul, kui kui me ütleme, siis võib jällegi öelda üsna julgelt, et sama suurt maavärinat me näeme, aga aga midagi midagi täpsemat ei ole, ei ole võimalik öelda. Ainukene soovitus on, et kui edaspidi ehitatakse linnumajasid, siis olla selleks tõenäosuseks ikkagi valmis, med. Tulevik on, on igas valdkonnas ja mida keerulisem see valdkond on, seda keerulisemalt ennustatav. Aga targem on, on ikkagi ikkagi valmistuda. Kõige halvemaks. Siin raadio kahes saates puust ja punaseks on täna maateadusteemadel rääkimas Jaan Pärn ja Madis Aesma. Alustasime sõna otseses mõttes vapustavate juttudega, mis siis viimati siin maavärinaid puudutasid. Järgnevalt aga räägime Jaaniga natukene teistmoodi vapustavast loost, nimelt siis täpsemalt sellest, et Antarktikas nüüd merejääd nii palju sulanud, et selle sulanud jää pindalaks, kui see maa peale laotada on rohkem kui, siis niivõrd suure riigi, nagu seda on India pindala, see on raadio kaks ja sademe. Siin raadio kahes saates puust ja punaseks on täna maateadusteemadel vestlemas Jaan Pärn, Tartu Ülikooli geograafia, raadio kahe poolelt, Madis Aesma maavärina eest rääkisime, aga nüüd siis järgmine sõnum. Kahtlemata murettekitav on selline, mis maateaduse vallas tuleb ja oluline on, et merejääd on nüüd siis sulanud juba, nii palju. Jutt käib siis polaarjääst ehk siis Antarktikas ja Arktikas asuvast jääst. Et neljanda detsembri seisuga on üles sulanud 3,76 miljonit ruutkilomeetrit jääd ja see on siis enam kui India pindalalt jaan. Loomulikult üllatav ei ole tegelikult selles mõttes, et terve selle aasta jooksul on ju kogu aeg räägitud seda, kuidas iga kuu on purustanud eelmise kuu läbi aegade kuumarekord ja meil on tegemist ilmselgelt aasta 2016 puhul kõige kuumema registreeritud aastaga sellest ajast saadik või siis üldse ilma mõõtmisi tehtud on. Täpselt nii, pigem on siiamaani võib-olla isegi imestatud selle üle, et miks Antarktika ei sula ja ja kas nädal-paar tagasi tuli ka ka üks seletus selle kohta või vähemasti sellega seonduv uudis, et et seesama lõugama rohkem ehk ehk siis Antartist ümbritsev maailmamere osa on üks meie planeedi soojuse võib öelda harrastajaid, nimelt sealsed hoovused töötavad, on töötanud nähtavasti niimoodi, et et suur osa soojenevatest veekihtidest on viidud sügavamale ja, ja niimoodi meie eest nii-öelda seda, seda soojust ära peidetud. Ehk see on siis olnud üks osa sellest kliimamudelites nii-öelda puuduolevast energiast mis siiani on siis meid ütleme, halvemate stsenaariumite eest hoidnud aga, aga loomulikult laias plaanis sellised protsessid ei ole jätkusuutlikud ja, ja nüüd on siis siis ka näha olnud, et, et ka lõunaookeani ja Antarktika soojusbilanss on hakkamas mõjuma otseselt ka siis kõige jätavamale osale loodusest, milleks on siis merejää pindala. Jah, lugesin siin seda ka, et tegelikult praegusel hetkel peaks olema just see periood, kui Arktikas siis hakkab merejää tänu põhjapoolkeral olevale talvele tagasi nii-öelda kasvama, eks ole, ja siis taas suurenema. Aga kuna praegusel hetkel siis on noh, ebatavaliselt kõrged temperatuurid nii meres kui atmosfääris, siis tänu sellele ei saa ka see protsess väga hästi käima minna. Arktikas vist kui ma õigesti mäletan, nädal-paar tagasi teatati sellest, et seal temperatuurid, mis on normaalsest 20 kraadi, siis kõrgemad sellise järgi. Jah, kui me räägime kliimast, siis siis seal aastasiseseid kõikumisi tavaliselt ei vaadata ja, ja kui selliseid pikaajalisi aegridasid vaadata, siis, siis tuleb neid alati ei võta aga siis aasta keskmise või siis ühe kindla kuu kaupa, et see käesolev uuring on siin vaadelnud just novembrite kaupa. Ja, ja just nimelt praegu ka Arktikas on merejää pindala oodatavast. Enam kui miljon ruutkilomeetrit väiksem. Mida see reaalselt nüüd siis tähendab, eks ole, meil on praegusel hetkel suurim selline mere kadumine Aastast 1986, millal viimati noh mitte küll praegusega võrreldavat, aga siiski sarnast tendentsi näha said, mida see reaalselt tähendab, kas nüüd ühel hetkel ongi siis ikkagi see päev ukse ees, meil, meil hakkab merevesi ka siinsamas Eestis esimese korruse aknast sisse loksuma. Üks mõju sellele on, on tõesti mere veetaseme tõus aga ütleme, et, et see vähemalt esialgu ei ole kõige tõsisem mõju. Ma ütleksin, et, et, et kõige tõsisem saab ikkagi olla tagasiside kliimale endale nimelt on, on äärmiselt suur vahe, kas pinda katab jäävesi, nimelt jää on peaaegu absoluutne peegeldaja, eks päiksekiirguse peegeldaja pesisamas praktiliselt absoluutne neelaja ehk kosmosest vaadatuna, vesi on sinkjasmust ehk siis ta praktiliselt kõik neelab ja samal ajal jää on, on valge. Nii et suur osa sellest, mis sellest päikesekiirgusest, mis jääle jõuab, läheb sealt kohe ka välja tagasi ja osalt isegi ta ka planeedilt välja vähemalt. Meie sellest kõige lähemast atmosfäärikihist välja. Ehk siis siis vesi neelab soojust. Ja, ja see kõik jääb meie temperatuuri meie planeeti soojendama. Ja siis lihtsalt tekib positiivne tagasiside, mida rohkem sulab jää, seda kiiremini soojeneb ka meie planeet. Teine asi on iseenesest see, jää ise nagu sai mainitud, et see sisaldab, sisaldab vett, noh, ütleme, et see on pikaajalisem protsess mõnevõrra, et võib-olla siinse ütleme, pindalas on see võib-olla see muutus drastilisem, kui ta on selles vee hulgas, sest et tegemist on ikkagi vähemalt esialgu merejääga mis ei ole paksuselt. Võrreldav mandrijääga, ehk kui sulaks kogu kogu Antarktika Antarktise mandrijää siis oleksid seal muidugi hoopis teistsugused tulemused. Aga kolmanda asjana muidugi tooksin välja elustiku muutuse. Ehk seesama kuulus algori multikas sellest jääkarust, kes, kes jääb ulpima lõpuks jäätükile. Et noh, kõige piltlikumalt või lapse lapselikumalt väljendada see midagi sellist Arktika elustikule, kes on harjunud kasutama jääd kui kindlalt hinda selle jaoks. Muidugi tähendab see pöördumatut muutust. Siin raadio kahes on täna maateadusteemadel rääkimast Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma. Oleme rääkinud maavärinatesse ning sellest ka, mis toimub meie maakera nii-öelda siis nabada läheduses jääga järgnevate teemadega tuleme aga Eestile ja kodule pisut lähemale. Saates puust ja punaseks on täna vestlemas Jaan Pärn ja Madis Aesma. Järgnev teema toob meid Eestile lähemale, nagu öeldud ja nüüd on siis Eestimaa looduse fond ja riigimetsamajanduse keskuse ehk ELFi RMK tegelemast sellise asjaga mis põhimõtteliselt tähendab just nagu ajaratta tagasi veeretamist. Vanemad inimesed kindlasti mäletavad, et Nõukogude Liidu päevil oli üks väga olulisi selliseid põllumajanduslikke ideid. Soode kuivendamine tundus olevat selline tohutu võit, kui ikkagi mingisugune saba suudeti kaera põlluks teha või siis sinna peale karjamaa moodustada, kus lehmad said ringi tammuda. Nüüd aga on siis nagu öeldud, plaan sootuks vastupidine, nimelt ELF-i RMK plaanivad siis järgmise nelja-viie aasta jooksul ehk siis aastaks 2020 20000 hektarit ehk siis 200 ruutkilomeetrit sood nii-öelda tagasi teha Eesti loodusesse ehk siis taassood tekitada jaan miks, miks seda üleüldse nagu vaja on, miks on vaja, miks on vaja tekitada meile loodusesse tervelt 200 ruutkilomeetrit sood, mis ometi omal ajal sai nii hoolega ju põldudest tehtud? Noh, eks põhjusi on, on mitu. Võib-olla kõige suurem on seesama globaalne põhjus, et siin enam globaalseid probleeme lahendades me ei saa vaadata enam ainult oma väikese riigi sees, vaid vaid iga vastutusrikka riigi. Ülesanne peab olema ka siin kuidagi globaalselt panustada ja kui me oma riigi sees, siis kõige laiemalt vaatame siis siis Eesti pigem oma põlevkivi energeetikaga siin heast küljest silma ei paista, kliimateema Dell ja aga teine isegi võib-olla võrreldava mõjuga. Ja siis negatiivse mõjuga inimtegevus, mis Eestis on toimunud ja ausalt ka toimumas on soode kuivendussood on sellised märgalad, mida katab vähemalt 30 sentimeetrit turvast. Ja turbast omakorda tavaliselt enam kui pool on puhas süsinik. Ehk siis süsinik. Kuivenduse tagajärjel puutub kokku hapnikuga ja, ja lihtne kooli. Keemia ütleb, et Tseeblus O2 CO2, mis süsihappe kaasüks olulisemaid kui mitte kõige olulisem kasvuhoonegaas. Nii et, et see on siis meie tagasihoidlik panus selle globaalprobleemi lahendamiseks. Ja nagu ma aru saan, siis sood lihtsalt teha, kusjuures väga raske ei ole ja selleks et mingisuguses piirkonnas soo nii-öelda tagasi teha või mingisugusest piirkonnast jälle soo teha. See iseenesest on üsna selline kiire ja suhteliselt valutu protsess. Kõige tüüpilisemad nii on, jah soo jaoks kõige tähtsam eeltingimus on kõrge veetase. Et soo tekib selle tõttu, et taimi osad, mis, mis ütleme siis normaalsetes tingimustes puutuksid kokku hapnikuga ja oksudeeruksid, laguneksid seda ja teha ja, ja jäävad sinna sellisel aeglasel moel kõdunevad ütleme sellised pool lagunenuna ja kuhjuvad ehk et see süsinik jääb kõik ilusti mulda ja kuhjub ja niimoodi on meil kujunenud mitmemeetrised, turba lasundid. Rekordiline peaks olema mõõdetud Haanjamaal Vello Mäeajal 12 meetrit, aga tüüpilised on ütleme, viis, kuus meetrit, tüüpiline raba, näiteks kui siis on see ühendatud ehk siis seda sellele süsiniku lasundile on hapnik juurde päästetud. Siis siis selle protsessi lõpetamiseks tõesti esimene asi, on tarvis see kraav sulgeda ja siis taastada analoogsed tingimused. Noh kes on midagi sellist looduses näinud või mine tea, äkki ise teinud isegi seda teavet, päris alati see nii lihtne ei ole, sest et tihtipeale isegi võib-olla ta alati see kooslus, mis on juba tekkinud võib-olla aastakümnete jooksul, kui see Alan olnud kuivendatud ei ole harjunud Nende märgade tingimustega on, tavaliselt on seal siis kas niit, karjamaa või mets ja see kooslus seal siis hukkub. No ütleme, et võib-olla pühastase niidukoosluse või karjamaa koosluse hukkumisest ei ole väga suurt lugu, aga aga puude suremus see ikkagi on, ütleme sellises paarikümneaastases perspektiivis paras katastroof. Ehk ehk siis sellega tuleb arvestada ja, ja tegeleda ja teine probleem on veel, et kui kraav sulgeda lihtsalt seda tulemust, siis jälgimata siis, siis võib ka olla, et Veetase kerkib liiga kõrgele. Nii et seal esialgu ei teki mitte soo, vaid lihtsalt ütleme, mingi sügavam veekogu, kui, kui seal on sookoosluse arenemiseks ja siis jällegi võib-olla isegi meie oma oma eluaja jooksul seal ei näe soo taastumist. Jaan, kui siin nüüd räägitakse sellest, et 200 ruutkilomeetrit soid on plaanis taastada, siis see on ikkagi päris selline korralik maalahmakas, kuhu need uued Sootsis tulevad, kus kus meil viie aasta pärast need uued sood, mida nüüd taastatakse asuma. Kõige rohkem ma saan aru, on plaanis seda teha Ida-Virumaal Alutaguse kandis. Et Eestis iseenesest neid suuri loodusalasid või peamiselt metsaalasid on piisavalt, nii et neid isegi isegi tõenäoliselt, kes just neid otsima ei lähe, siis sinna sinna niimoodi maantee äärest või küla küla juurest selle selle peale ka ei satu, et paarsada ruutkilomeetrit, isegi kui see kõikidesti projekt õnnestub, siis, siis maastikus on see suhteliselt märkamatu. Siin raadio kahes on maateaduse teemadel täna vestlemas Jaan Pärn ning Madis Aesma ja me oleme nüüd kodumaistest soodest metsadest juba siin ühe teise külje alt rääkinud, aga üks selliseid põletavamaid teemasid, mis Eesti metsade Eesti loodusega siin ma arvan, viimaste kuude jooksul iseäranis on seotud olnud on tegelikult üks plaan, mille eesmärk ühest küljest tundub ju nagu üllas viia meid kiiresti-kiiresti Euroopa südamesse Rail Baltic siis tegelikult projekt, mille juured ulatuvad juba kaugele 90.-tesse. Kui neist plaanidest ülikiire raudteeühendus Euroopaga teha üldse rääkima, hakati see nüüd paksu verd tekitanud siin Eestis paljuski sellepärast, et paljude meelest siis Tallinnast läbi Pärnu sinna Varssavi suunas viiv raudtee lõikab just nagu Eesti pooleks. Selle raudtee trassi alla jäävad paljude elukeskkonnad ja see on ka loodusele väidetavalt siis kahjulik. Jaan geograafi pilguga, kuidas lühidalt sellele teemale otsa vaatad, kui palju see tegelikult siis ikkagi juhul kui tuleb selline raudteetrass, nagu sellest räägitud on? Kui palju selline väljapakutud lahendus? Elu muudab ja esimene küsimus ongi see, et kas ta tuleb ja kas seda on mõtet ehitada. Selge see, et kui sellele küsimusele vastus on, on eitav, siis ei ole mõtet ka järgmistest teemadest rääkida. Aga noh, sellele teemale see natuke meenutab meie esimest teemat, mis oli siis maavärinat ennustamine ehk siis mida keerulisem ja pikem on, on tulevik, seda, seda keerulisem on seda ka ennustada. Ehk siis praegu Kun süüdistatud selle Rail Balticut ja arendajate Eesti Eesti valitsust selles, et täpselt ei teata, kust, et kaubavood tulevad inim inimvood siis siis noh, selle peale võibki öelda, et see on, saab olla ainult üks väga kõva ja tark mees, kes, kes neid täpselt täpselt teab. Aga eeldades, et, et need vood on on olemas, siis, siis loomulikult tegemist on, on tõsise objektiga. Samas ma ei paljudes aspektides, ma ei ütleks, et nüüd päris enneolematu või kujuteldamatu objektiga. Et kui me räägime Eesti Eesti Eestimaa killustamisest, mis aspektist iganes ka seal on siis siis talud vaat elupaigad siis siis midagi sarnast teevad ka neljarealised maanteed, mida vähemalt siiani pigem millesse on suhtutud positiivselt, et jah, kui vähegi raha on, siis tuleks ehitada kõvasti Eestile maanteede ühendada Eesti tähtsamad linnad omavahel kui seda, seda ka. Rail Balticu keskkonnamõju hinnang on arvanud, et neljarealine maantee on palju tugevama keskkonnamõjuga kui, kui seda võib-olla on üks, üks, üks raudtee. Aga see muidugi tuletab ka meelde, et piki seda trassi, mis on siis nüüd välja valitud või paralleelselt selle selle trassiga mis kulgeb läbi Pärnu on ka ongi plaanis neljarealine maanteel Tallinn-Pärnu ehk siis Via Baltica. Ja, ja siin siis tekiks selline kaheosaline tõke. Ja ega, ega siin jah, väga häid lahendusi ei olegi pakkuda üks muidugi, mis, mis seda kohe vähendaks, seda, seda mõju oleks kui loobuda unistusest, et see sellest saab kiire reisiraudtee ja kui jätta ainult kava raudtee, eks et siis see projekteeritav kiirus väheneks näiteks praeguselt 200-lt 160-le kilomeetrile tunnis, noh siis kohe lagriksid ära mitmed sellised projekteerimisnõuded nagu näiteks lausaline tara selle ümber. Ja, ja ka selle trassi vajaliku vajaliku raadatava ja planeeritava koridori laius kohe vähem, eks, aga ma kardan, et see, see reisiliikluse osa, mis on küll ühelt poolt kõige sellises illusoorses või, või kõige kaugem nendest unistustest, aga samas ta nagu kõige helesinisem nendest eks ole, et no mis, mis need kauba kaubaveod, et mis me siin oleme, lihtsalt siis mingi mingi rahvas, kes vaatab raudtee kõrvalt, kuidas konteinereid lendavad või oleme ikka uhkelt, istume Tallinnas rongi peale, põrutame Berliini. See selle tõttu on vist arusaadav, miks ei ole laual praegu seda varianti muud varianti, kui just see 200 kilomeetrit tunnis rääkida jah siis sellest reaalsest variandist ja mis sisaldab Lausalist tara kahel pool raudteed siis siis selge, et tegemist on liikumistakistusega loomadele ja siin keskkonnamõju hinnang on pakkunud välja iga 10 kilomeetri tagant siis läbipääsud, projekteerida loomadele. Selge nii palju tänasest saatest, puust ja punaseks maateadusest stuudios olid Jaan Pärn Tartu ülikoolist ning Madis Aesma raadio kahe poole pealt järgmisel nädalal siin, reedel juba järgmine valdkond ning sellest tõukuvalt uudised, uuringut ja arutelu. Kõike head ja meeldivat vaheldust.
