Vaata. Tere. Tuulegeneraator on pealtnäha üks üsna keeruline seadeldis,  vahel juhtub isegi tugeva tuulega, nii nii mõnigi nendest  tuulikutest seisab ja kusjuures igaüks neist on pööratud  eraldi suunda. Kuidas siis saab sellise tuulikuga toota elektrienergiat  või kas tuulepark võib mõjutada seal kõrval elavaid inimesi. Täna saame kõik selle teada ja läheme tuulegeneraatori sisse. Tätutt. Kas sa oled mõelnud selle üle, milline näeb välja  tuulegeneraator seestpoolt, kas see on sees,  tühi või täis kuidas sinna tuuliku tippu saab? Õige, varsti näitan. Tuulegeneraatori eelkäijaks võib pidada tuuleveskit. Kuigi veski ülesanne oli vilja jahvatada  ning tänapäevane tuulegeneraator jahvatab meile elektrit,  siis kütusena kasutavad nad mõlemat tuult. Kuid on veel üks väga suur erinevus. Tuuleveskid on ju suhteliselt madalad maapinnast paarikordse  maja kõrgused. Miks on siis tänapäevane elektrituulik nii kõrge? Seda seepärast, et kõrgemal on stabiilsem tuul kui maapinna lähedal. Kui kõrge aga on? Elektrienergiat tootev tuulik siitsamast maapinnast kuni  sinna tiiviku tipuni on 135 meetrit. Kondel koos rootoriga asub kõigest 85 meetri kõrgusel. Kui me võrdleme seda millegi meile hästi tuttavaga,  siis sinna tiiviku tipuni on tervelt 35 korruselise maja kõrgus. Isegi Tallinna kesklinna kõige kõrgemad hooned on vaevu  samades mõõtmetes. Kujuta ette näiteks Oleviste kirikut. Võrdlusena on kirikutorni tipp 124 meetri kõrgusel,  tuulegeneraatori tiivikud jõuavad aga lausa 135 meetri ni. Samas võiks ühe tuulegeneraatori kõrvale üksteise otsa panna  lausa kaks Viru hotelli. Ikka jääks üks meeter puudu. Tuulikuid kaugelt vaadates ei pruugi tõesti nende kõrgusest  aru saada. Nii et vaata nüüd, kui pisike on inimene  selle generaatori kõrval. Tänapäevane tuulik on tavaliselt 85 kuni 135 meetri kõrgune  ja väga pikkade labadega. See, et tuulikul on kolm laba, on inseneride poolt välja  arvutatud kõige optimaalsem arv. Kui panna siia üks laba juurde, hakkaks tuuliku niivõrd  kiiresti käima, et see hakkaks oma toodangut vähendama. Ja elektrienergia tootmiseks on oluline just lavade pikkus. Mida kõrgem tuulik, seda rohkem on võimalik sellega elektrit toota. Kuid kas kujuta ette, millisel kiirusel võib tuuliku laba  tipp ringi käia? Ma usun, et nüüd sa üllatud, nende labade otsad liiguvad  läbi õhukiirusega 250 kilomeetrit tunnis. See on umbes 15 tiiru ühes minutis ja see on veel mõõduka  tuule juures. Niisama sellele tuulikule peale vaadates ei oskaks seda ette kujutada. Sellisel kiirusel liikudes peaks ju tuulik päris palju  elektrit tootma või mis praegu suudavad tuulepargid Eestis  toota umbes üheksa protsenti kogu elektri tarbimisest. Ainuüksi need üheksa tuulegeneraatorit tagavad  elektrivarustuse 20-le 1000-le Eesti perele. Kui me mõtleme, et näiteks Viljandis elab enam kui 18000  inimest ja kui neil igalühel oleks oma majapidamine  siis piisaks nendest elektrigeneraatoritest piisavalt,  et tagada neile elektrivarustus. Praegu toodavad Eestis tuuleenergiast elektrit 139 tuulegeneraatorit. Nende toodang kokku on peaaegu 700 gigavatt-tundi aastas. Sellise hulga tuulikutega nii palju elektrit toota on päris  hea tulemus. Kuidas see kõik toimib ja tuulest elektrit saadakse? Räägin täpsemalt natukese aja pärast. Kuhu aga on mõttekas üldse tuulepark püsti panna? Tuulepark rajatakse ikkagi sinna, kus on tuult  ja kui me mõtleme Pärnumaa peale, siis Pärnumaa on selline piirkond,  kus tänasel hetkel väga suuri töötavaid tuuleparke ei ole. Kui nüüd vaadata Põhja-Eesti poole ja, ja Ida-Eesti poole,  siis elektrivõrk on tugev ja see on ka see,  kus siis alates virtsust kuni Narvani välja on seni väga  palju tuuleparke ehitatud. Ühe tuulepargi rajamiseks läheb vaja tõesti väga palju tuult  ja kus puhub kõige tugevam tuul eelkõige seal,  kus on palju lagedat maad, näiteks rannikutel. Täna on küll Eestis tuulikud maismaal, tihti mere lähedal,  kuid maailmas kasutatakse palju ka meretuuleparke. Praegu arendatakse ka Eestis kahte ala, kus tulevikus  võiksid asuda suured tuulepargid. Plusspooleks on see, et merel on tuul stabiilsem,  kuna siin puuduvad puud ja pinnareljeef. Samuti ei häiri see nii palju inimesi ning tänu sellele  võivad pargid olla päris suured. Kuidas mõjutab tuulepargi kõrval elamine inimesi,  saame teada ühe sellise pargi kõrval elavalt Reinult. Sinna jõuame aga varsti. Nüüd küsimus sulle, mitu aastat üks tuulik elektrit toodab. A viis aastat B 20 aastat või see 50 aastat,  mis tundub õige viis, 20 või 50. Õige vastus on, et ühe tuuliku elu eaks loetakse 20 aastat. Pärast seda võib küll tuulik edasi töötada,  kuid tuleb arvestada suuremate kuludega. Selle aja jooksul tuleb teha pidevalt hooldusi,  näiteks erinevate seadmete õlivahel laetud si määrimisi,  pingutamisi ja kontrolle. Tuulepargis töötavad tehnikud on aga pidevalt valmis  reageerima erinevatele riketele. Kord aastas tuleb teha tuulikul ka suurem hooldus. Parasjagu käibki siin tuulikulabade kontroll. Kas sa näed neid pisikesi mehi seal üleval? Nimelt tuleb iga tuuliku laba käia üle ruutmeeter ruutmeetri haaval,  et märgata, ega sinna pole ometi tekkinud mõni vigastus. Kui tuuliku laba peaks olema katki, siis tuleb see  loomulikult parandada. Ja see töö pole sellisel ilusal suvepäeval mingi romantika,  sest ühel mehel tuleb ühes päevas ronida üles-alla vähemalt  üks kilomeeter. Selle kontrolli käigus vaadatakse tuuliku labad  põhimõtteliselt luubiga üle. Ega pikne pole labadesse löönud või pole tekkinud erosiooni. Põhiline töö siin on kontrollida, et tuuliku labad oleksid  järgmiseks kaheks kuni kolmeks aastaks ja eks töökorras jah,  kõrguse kartusega sellist tööd teha ei saa. Aga kuidas sellisel kõrgusel töötamisega harjuda? Wi dou very simple thing s in ver dific location In the very  dific way So e acu thin the groun. Ausa te. Aniaus traning. F wik of tisork it like the most natural thing to be  dangling on the rods. Pika harjutamise peale võib see tuulegeneraatorid tipus  rippumine päris loomulikuks muutuda. Kas sa tahad näha, kuidas tehnikud tuuliku seest üles tippu ronivad? Läheme siis koos tuulegeneraatori sisse ja vaatame,  kuidas see kõik välja näeb. Ja selleks on vaja loomulikult abivahendeid. Mis siin kotis on? Siin kotis on kõigepealt kiiver. Hästi oluline element. Kui kõrgelt midagi kukub, siis see kaitseb sind. Sagitseb sinu pead siis oluline vahend. On turvatraksid. Aga kerge kaalub ka ikka, ma arvan, paar kilo vist vähemalt. Tuulegeneraatorisse ei saa tõesti niisama,  kiiver peas ronida. Kuna tuuliku jalg on seest tühi ja seda umbes 80 meetri  kõrgust ruumi eraldavad vaid viis metallist platvormi peavad  tehnikud olema korralikult turvatud. Muidu võivad kukkumised väga valusad olla. Nii käivad neil seljas spetsiaalselt turvatraksid,  millega end redeli külge kinnitada. Esimesed meetrit tuuliku tipu poole peab ronima redelist. Siit kaks korrust ülespoole viib juba edasi väike lift. Mõelge nendel meestel Tuleb iga jumala päev selle pisikese liiga edasi-tagasi sõita,  sest kõik tuulikud vajavad ju hooldamist  ja ülevaatamist. Ja siin ei ole üldse palju ruumi. Miks nad siis seda ikkagi päevast päeva teevad? Quin turbe mselt idamas. No esteetikal satisfaction b seli ni. Kurb of play. St spesialy nice feeling s lik. Jõuame nüüd kohe kohe tuuliku kondlisse oleme siin täpselt  käigukasti ja generaatori all. Siin näed suuri pidureid, mis on olulised tuuliku asendi  fikseerimiseks kui tuuliku labane tuule suhtes õigesse  suunda keeratud. Lisaks on siin selline suur piduriketas analoogne autodele,  aga suurem selles kitsas ruumis toimubki tuulegeneraatori  kondli keeramine mida nimetatakse joovimiseks. Ja siin on kitsas, sellepärast et ruumi mitte raisata. Ütlen ausalt, ega see ei ole lihtne töö nendel meestel siin  üleval päeva päeva käia, ma arvan, korduvalt edasi-tagasi. Ronimine võtab läbi ja teiseks, selles liftis on paganama kitsas. Ja see sõidab nii aeglaselt. Nii väike ja aeglane lift on oluline selleks,  et tuuliku sees oleks ohutu töötada, sest isegi nõrga  tuulega hakkab suurem lift pendeldama ja loomulikult on  väiksem lift ka ökonoomsem. Selles imepisikeses liftis tuleb samuti kogu varustus üles  tuua ja oluline on mitte midagi maha unustada,  kuna liftiga üles-alla sõitmine võtab üle 15 minuti. Kuid see kõik vääris seda. Me oleme tuule generaatori südames. Ütlen ausalt, siin kõigub, kõigub sellepärast,  et isegi väike tuul paneb sellise 125 või isegi 135 meetri  kõrguse teiba ju liikuma. Vaatame siis lähemalt, millest tuulik koosneb. Tuulegeneraatorit hoiab püsti torn, mis on selline tiku  sarnane pikk metalltoru. Selle torni tipus asub tehnoloogiline seade kondel  ehk siis selline plastmassist ruum, mille sees on  elektritootmisseadmed ning kolmas oluline tuuliku osa. On selle labad. Läheme natuke täpsemaks. Tuuliku metalltorni alumises osas asub trafo,  kus tulevad vajalikud kaablit üles siia 85 meetri kõrgusele. Nende abil juhitakse elektrivool edasi üleval Kondlis. Labade taga on olulised juhtseadmed ja aparatuur,  lisaks veel generaator ja käigukast. Kõiki neid käigukasti liikuvaid osi ühendavad tugevad laagrid,  mis ühelt poolt võtavad vastu tuule poolt tekitatud jõu  ja teiselt poolt töötavad selleks, et anda pöörlev liikumine  edasi generaali. Tuul avaldab survet labadele, mis on siit väljas. Ja need labad tekitavad pöörleva liikumise. Pöörlev liikumine kantakse läbi käigukasti,  mis on siin generaatorile. Kuidas aga tuulegeneraator teab, mis suunast tuul puhub? Iga tuuliku katusel on tuule mõõtmisseade,  seda nimetatakse tehniliselt aneomeetriks  ja antud seade on täiesti automaatne, mis  siis juhib terviklikult tuuliku tööd. Ta mõõdab tuule kiirust, tuule puhangu, ilusust  ja tuule suunda. Ja nii nagu aneomeeter tähendab, et tuule suund on muutunud,  siis ta annab läbi automaatika tuuliku kondlile korralduse  muuta tuuliku. Nurka. Tuule suund ja tugevus on kindlasti väga olulised. Aga miks? Ma räägin nüüd lahti tuulegeneraatori tööpõhimõte. Seda võib lihtsustatult vaadata, umbes nii. Kui tuult on, siis tuulik toodab elektrit  ja kui tuult ei ole, siis elektrit toota ei saa. Millise tuule kiirusega generaator üldse tööle hakkab? Selleks, et tuulest elektrit toota, peab tuule kiirus olema  vähemalt kolm kuni neli meetrit sekundis. Kuidas sellise kerge tuulega nii suur tuulik üldse käima läheb? Et tuulik toodaks, peab tuul vastu otse laba jooksma  kõige-kõige suuremat pinda, siis vähendatakse sellega,  et kui tuule surve läheb liiga suureks, mis puhub,  keeratakse, labasid natukene välja just suurte tuulte puhul,  väikeste tuulte puhul keeratakse ta võimalikult vastu tuult. Üldiselt kehtib reegel, et mida suurem tuul,  seda rohkem elektrit tuulegeneraator toota suudab. Aga kas sa teadsid, et nii nagu liiga väikesest tuulest Pole  ka liiga suurest tuulest kasu nimelt ei suuda  tuulegeneraatorid tormiga elektrit toota  ning mõned tuulikud lülitavad end välja 28 meetrise  tuulekiirusega teised aga alles orkaaniga,  kui tuul puhub 34 meetrit sekundis. Seda selleks, et tormituuled Ehk meil on probleem tuulikutega see, et. Kui tuult ei ole, ei toodeta elektrit ja kui tuul on väga tugev,  siis ka jälle elektrit ei toodeta ja selleks,  et tuulikut kaitsta tormituulte eest siis on  ka kas labade pööramine või keeratakse üleüldse tuulest  välja laba. Et nad ei läks katki. Kuidas siis tuulest elekter saab? Tuul puhub labadele ja lükkab need pöörlema. Mis tekitab mehaanilise energia selleks,  et nüüd pöörlemisest elekter saaks, kasutatakse tuulikutes generaatorit. Kuidas see süsteem töötab? Ja. Tuulikutes on mehaaniline pöörlemiskiirus. See paneb ringi käima meil magnetvälja, mis magnetväli  omakorda nüüd tekitab elektri meil juhtmetesse. Ja sellega me oleme muundanud mehaanilise pöörlemise elektri. Eilses. Kui elektrienergia on tuulest kätte saadud,  on küsimus, kuidas elekter võrku edasi viia. Siin tuleb appi muundur. Muundur on seadeldis, mis võtab toodetud pingega  elektrivoolu ja muundab voolu vastavalt sellele,  kuhu elekter edasi peab liikuma. Kui me laeme tuulegeneraatoriga näiteks akusid  siis olgu pinge sobiv akudele. Kui elekter läheb kodudesse, siis muundur teeb elektri  sobivaks elektrivõrgu juhtimiseks. Ja. Muidu oleks probleem see, et, et tuuli toodab väga madalat  pinget või kõrget pinget. Meil seadmed, aga kõik töötavad konstantsel pingel. Kui me võtame lambi, siis on näha, kui tuulik väga aeglaselt käib,  siis lamp ainult kergelt hõõguks. Kui ta jälle väga kiiresti käib, siis läheb väga ereda  ja lõpuks võib lõhki lennata. Et selle jaoks siis me peame kasutama mundrit,  mis teeb ta väga sobiliku. Ja selleks, et tuulikutest saadav elektrienergia oleks  võrgus kasutatav, tuleb arvestada ka tuulepuhangulisusega. Tuul ei puhu vaid ühel kiirusel ja pidevalt ühest suunast. Nii et kuna muundur üksi ei suuda kontrollida tuuleenergiat,  siis kasutatakse tuuliku labade pööramist,  mis tagab tuuliku ühtlase pöörlemise ja selle,  et toodang vastaks tarbija vajadustele. Aga kogu selle mehhanismi käimas hoidmiseks kasutab ju  tuulegeneraator ka ise elektrit. Selline suur tuulik kasutab suurusjärgus 100 kuni 200  kilovatti elektrit. Olgu võrdluseks üks elektriauto, mis kasutab 85 kilovatti. Ehk siis üks tuulik võrdub kahe kuni kolme elektriautoga. Kuid see elektritarve võib kuumal suvepäeval  või külmal talvel ka suurem olla. Kui masinad vajavad kas jahutust või siis soojendust kas  elektrit kasutava seadme abil elektrit toota on  siis tõesti mõttekas. See väike. Väikene elektrienergia kogus tuuliku mõistes kodu mõistes on  küll seal päris suur kogus, aga tuuliku mõistes need on vaid üks,  kaks meetrit sekundis kolmest meetrit sekundis üles,  kus ta siis on tööle läinud, et siis on juba tagasi teenitud  see elektrienergia kogus ja, ja tuulik juba hakkab  ka tegelikult võrku elektrienergia toota. Tuleb välja, et siiski on mõttekas. Suur elektrituulik kasutab oma seadmete käigus hoidmiseks  umbes 1,7 protsenti kogu enda toodetud elektrit. See tähendab, et täisvõimsusel töötades toodab tuulik endale  peaaegu 15 päevaga kogu aastaks vaja mineva elektri. Üldiselt öeldakse, et kui tuule aastane keskmine kiirus on  suurem kui kuus meetrit sekundis siis tasub tuulegeneraatori  peale mõtlema hakata. Kuid tuulikute püstitamisel pole oluline ainult  selle kasulikkus, vaid ka mõju. See, milline mõju on ühel tuulepargil keskkonnale  ja inimestele. Teeme kohe selgeks. See müra. Nagu väsitab ära? Ta ta omamoodi On nagu energiavampiir. Läheks läheks hea meelega Haapsalusse linna müra sisse puhkama. Nii räägib Rein, kes elab otse tuulepargi kõrval. Kõige lähem generaator asub tema majast 700 meetri kaugusel. Siin asub 16 tuulegeneraatorit, mis annavad Reinu sõnul  kokku üsna suure mõju. Nii suure, et Rein võrdleb elu siin väikeses maakohas eluga tehnopargis. Ma ise olen sõnastanud sellise terminiga seda,  et tuli kaasa visuaalne vibropsühhoakustilise saaste. See on siis selline heli, mis, mis häirib oleneb  siis tuulte suundadest ja tuulte tugevustest. Nüüd need mürad on iga talu juures ja maja juures erinevad,  sest see oleneb nüüd pinnasest, oleneb puude asetusest,  sest mürad liituvad, tekivad siis mürakoridorid ja,  ja kohati mõnes kohas. Niisuguse ütleme tugevamate tuultega Tekib selline efekt, et oleks nagu lennuvälja ääres või,  või, või siis sellises. Noh. Niisuguses tööstusrajoonis? Otseselt valu tuulegeneraatorit siiski ei põhjusta  ja haiget ei tee. Pigem võivad probleemid tekkida pika aja jooksul. Näiteks kaebavad tuulegeneraatorite lähedal elavad inimesed magamishäirete,  peavalude ja keskendumisprobleemide üle. Seda seostatakse madala sagedusega heli ehk infraheliga  ja väikese vibratsiooniga, mida on tunda tuulikut läheduses. Samuti võib see madalsageduslik aerodünaamiline heli  tekitada survet kõrvades, peapööritust, iiveldust,  merehaigust või isegi ärrituvust. Samad probleemid võivad tekkida ka suurte maanteetee ääres elades. Kui me tahaks seda tõestama hakata, siis see on väga  pikaajaline protsess et milles need siis ikkagi häiritud on või,  või tekkinud? Tuuliku laba käib läbi õhukiirusega 250 kilomeetrit tunnis  see on 70 meetrit ühe sekundiga. Nii suured kiirused ja suured labad tekitavad heli  ja vibratsiooni. Seetõttu on väga oluline, et tuulikud oleksid ehitatud  inimeste elurajoonidest piisavalt kaugele. Kuidas see kõik, aga looduskeskkonda mõjutab? Kui tuulikut võrrelda nüüd tavalise kondensatsiooni  või koostootmise elektrijaamaga, siis tuulik,  keskkonnamõju või keskkonnajalajälg on reeglina väiksem,  et tuuliku keskkonnamõju kaasneb reeglina tehases,  tema tootmisel ja ühe tuulepargi rajamisel maa-ala peale,  kus rajatakse teed ja vajalik taristu. Kui aga tuulik on juba valmis tuulepark rajatud  ja generaatorid püsti pandud, millised on mõjud,  siis alustame mürast. Kaasaegse tuuliku müra tase otse kondli kõrval on umbes 100 detsibelli. See on võrdväärne näiteks mootorratta või elektritrelli  tekitatud heliga. Müra jaguneb siis kaheks osaks, on siis aerodünaamiline. Müra, ja siis on siis mehaaniline müra. Et aerodünaamiline müra tekib siis. Nii-öelda tuulegeneraatori tiivikutest tulenevalt,  et seal on ka siis Üks osa tekib siis sellest pöörlemisest,  et see tiivik pöörleb seal ja teine on siis tiiviku. Labade otsas tekivad siis niisugused turbulentsed,  õhupöörised mis omakorda tekitavad siis müra. No põhiline müra on siis sellest pöörlemisest ikkagi  ja siis mehaaniline müra on nagu väiksem,  et saera dünaamiline müra on nagu kordades suurem. T? Tuulikust eemale minnes sumbub müra aga üsna kiirelt. Umbes 300 kuni 400 meetri kaugusel jääb müra juba 30  detsibelli kanti. See on võrreldav töötava külmkapiga. Ühe kilomeetri kaugusel on tuuliku tekitatud heli juba  täielikult keskkonda sumbunud. Võrdluseks võib veel öelda, et kõige vaiksem inimese kõrvale  kuuldav heli on üks detsibell ja valulävi 130 detsibelli. Selles skaalas on tuulegeneraatori tekitatud heli  suhteliselt vaikne. Kuulmise mõjutamiseks peaks infraheli tugevus olema vähemalt  145 detsibelli. Järgmine on visuaalne mõju. Tuulepargid mõjutavad kahtlemata maastiku väljanägemisega. Metsade kõrguvad tuulikud ei jää küll nähtamatuks. Visuaalse reostuse vähendamiseks on tuulikud tavaliselt valged. Et need maastiku ja taeva taustal võimalikult vähe silma hakkaks. Kuid lihtsalt keskkonnast väljapaistmise kõrval on veel üks aspekt. Tuulegeneraatori poolt tekitatud varjuala on tegelikult väga suur. Praegu läheneb minule laba poolt tekitatud vari  ja need samad puud ja põõsad, siin on iga mõne sekundi  tagant varju. Nii suurel objektil ongi eriti suur vari. Selline varjutusefekt võib inimestele olla üsna häiriv,  kuna suured labaseivad pidevalt ringi. See tekitab varjuvärelust, mis on võrdne laba kolmekordse kiirusega. Sage värelus võib olla seotud näiteks epilepsia väljakujunemisega. Samas arvestatakse tuuleparkide rajamisel lähedal olevate  majadega ning jälgitakse, et vari ei langeks hoonetele  või inimeste aedadele. Aga needsamad aias ja majad kannatavad tegelikult  ka kaudselt. Rein, kes renoveeris oma maamaja just vaikse nurgakese leidmiseks,  peab nüüd arvestama oma kinnisvara väärtuse langemisega. Noh, kellel kellel on see kinnisvara väärtuse langus  väga-väga-väga tugev, kellel on, ütleme see müra tõsi,  tõsine häire. Kellele on ta üleüldiselt selline? Kõrgrajatiste kompleks noh. Vastuvõetamatu, kui see müra on, siis ma unistanud jälle  seda vaikust, mis oli enne seda tuureparki. Oleme nüüd teada saanud tuuleenergia plussid  ja miinused. Kui aga võrrelda tuuleenergiat teiste elektri saamise  võimalustega Kas see on ikka otstarbekas viis elektrit toota? Tuulepargi plussiks on iseenesest see, et kütus  ehk tuul on tasuta. Tuul on vabalt kättesaadav ja tuulest on ainult kütusest  lähtuvalt ka kõige soodsam toota elektrienergiat. Tõesti, kui näiteks võrrelda tuuleparki ühe elektrijaamaga,  mis töötab põlevkivil, siis seal peab kütuse  ettevalmistamiseks tegema suurel hulgal tööd. Sama on näiteks biomassiga. Mõlema kütuse ettevalmistamiseks on kulud päris suured. Üldiselt ei reosta tuuleenergia ka õhku. Mõningane kogus süsihappegaasi ja heitgaasi tekib küll  tuulepargi ehitamisel, kuid kui tuulegeneraator juba töötab,  ei erita tuulepark selliseid saasteaineid nagu  fossiilkütuste töötavad soojuselektrijaamad. Siia kuuluvad näiteks süsihappegaas, lämmastikoksiid,  elavhõbe, mikroosakesed ja teised õhku saastavad ained. Tuuleenergia on iseenesest üks puhtamaid energiaallikaid,  mis konkureerib tuuma ja hüdroelektrijaamadega. Ütleme, kui 20-ks aastaks tuulegeneraator on nagu püsti  projekteeritud siis ta toodab energiat tagasi umbes seal  kuni 25 korda rohkem kui tema tootmiseks  ja püsti panemiseks. Hoolduse s on nagu kulunud. Et umbes 20 korda. Rohkem energiat saab siis nagu lõppkokkuvõttes kätte. Tuuleenergia on siiski rohelise energia lipulaev,  kuid tuulest elektritootmise edu sõltub kindlasti  ka sellest, kuidas suudetakse tuulevaestel päevadel sinu  koju elekter kohale tuua. Seda võib tagada läbi rahvusvaheliste elektriühenduste,  aga potentsiaali on, et ka Eestis tuuleenergia osatähtsus võrgus. Aga?
