Kui ma kutsun teid uhkelt üles, et piirake tarbimist ärge  ostke neid vajalikke asju, mida tegelikult vaja pole  siis õhutan ma teid sellega samas saatma pikalt ühiskonna  niisugust arengut, mida me nimetame progressiks. Et mingu see metsa puu otsa. Näe On see siiski vaid sõnades, kui suudame gi teadlikult  loobuda suure võimsa auto või viimase mudeli telefoni ostmisest,  sest eelmine käib veel küll siis söömata olla,  me lihtsalt ei saa. Toidu kasvatamisel, töötlemisel, turundamisel  ja nii edasi tekib aga kasvuhoone gaase mille osa on  inimtekkelises globaalses emissioonis. 19 kuni 29 protsenti. Seejuures jääb ligi kolmandik kogu toodetud toidust ära  söömata ja see annab emissioonile kaheksa protsenti. Kus läheb toit raisku miks ja kuidas sellest  ka meie tänane saade. Euroopa liidus visatakse igal aastal ära ligi 88 miljonit  tonni toitu ja toidujäätmeid. Kui see kõik paigutada prügiautodesse, siis saaks nendest  autodest ringi ümber maakera. Toidu raiskamisel on nii keskkondlikud, majanduslikud kui  sotsiaalsed mõjud ja, ja sellega on seotud  siis erinevad aspektid. Tegelikult on kulutatud palju ressursse,  vett, maad, energiat, inimtööjõudu ja, ja see sisuliselt  visatakse lihtsalt minema. Teiselt poolt on see ka majanduslik olu,  kolmandaks on seal siis eetilised või sotsiaalsed probleemid,  et meil on nii maailmas 800, üle 800 miljoni nälgiva inimese ja,  ja ka Eestis nii-öelda näiteks puudust kannatavaid inimesi. Küllalt palju, samal ajal kui siis teatud teised,  võib-olla rikkamad inimesed, viskavad lihtsalt toidu prügikasti. Toidu äraviskamisel on globaalsem mõõde,  toidu tootmine mõjutab kliimat ja vastupidi. Kui me midagi ette ei võta, siis üha suureneva maailma  rahvast tikuarvu juures ei ole meil varsti enam piisavalt  süüa ega puhast vett. Euroopa liidus raisatakse kõige enam toitu kodumajapidamises,  seejärel toiduainetööstuses, toitlustuskohtades  ning põllumajanduses ja kalanduses. Kõige vähem läheb raisku hulgi ja jaemüügis. Miks teil üldse jääb toitu üle? Jaekaubanduses on täna seis selline, et Meie ootus  või õigemini klientide ootusi on see, et isegi kui nad  tulevad õhtul kell 10 viimasel hetkel enne sulgemist,  siis nad ootavad ju, et nad saavad siin samasugust valikut  nagu nad saab nagu päevane klient. Nii et see ehk siis see on see üks põhjus,  miks me peame hoidma oma let letid täis ka õhtusel ajal. Ja kuna ilmselgelt see õhtune klient ju kõike ära ei osta,  siis nii ongi jaekaubanduses üsna normaalne,  et et midagi õhtul järgi jääb ja paraku sellega enam midagi  väga olulist muud teha ei saa. Kui me ei saa seda annetada, siis me peame  selle kahjuks ära viskama. Kaupluses jäävad kõige enam müümata puu ja juurviljad,  seejärel kala ja lihatooted ning siis pagaritooted. Inimestele ei meeldi sellised väikeste vigadega puuviljad  ja seetõttu nad jäävadki müümata ja lõpetavad oma tee prügikastis. Klient pigem ei mõtle selliselt, et ta võtab  selle tomati, millel on võib-olla väike,  veidi on muljuda saanud, aga tegelikult ta ilmselt maitsel  ju ei ole suurt erinev sellest ta mitte muljutud tomatist  puu ja köögivilja puhul on iga tund oluline,  ehk siis mida kauem selline muljutud ja riknenud puuvili seisab,  seda vähem söömiskõlblikuks ta muutub, nii et tõesti puu  ja köögivili on, on just selline toidukraam,  mida. Me peame paraku kõige rohkem ära viskama. Aastas jääb Eesti toidukauplustes müümata ligikaudu 12000  tonni toiduaineid, mis valdavalt ei jõua enam inimeste toidulauale. Kettide jaoks tähendab maha kantud toit rahalist kulu,  mis teeb umbes 22 miljonit eurot aastas. Samas peavad poed konkurentsis püsimiseks pakkuma üha  laiemat kaubavalikut. Kuidas te planeerite poodides kaubakoguseid? Meil on IT-süsteem, mis iga öösel teeb siis toiminguid igas kaupluses,  iga toote kohta ta automaatselt analüüsib eelnevate  perioodide müüke nõudlust mõjutavaid tegureid,  nagu kampaaniad aga ka hetke kaupluse varu  ning teeb siis prognoosi tuleviku müügi osas  siis meil on kontoris olemas selline tubli tellimiste  planeerimise tiim, kaheksast inimesest koosnev,  kelle ülesanne on siis nendes prognoosides veenduda  ja lisada selline kaubanduslik kõhutunne sinna juurde. Pühadeaegne toidutarbimine on teadaolevalt suurem kui tavapäevadel,  kuidas mõjutab teid selline jõuluperiood ja,  ja ka muud pühad? Jah, eestlastele väga meeldivad pühad jaanipäev,  jõulud, et kaubanduses me näeme seda olulise tarbimise  suurenemisega teatud tootegruppides, et meil on tootegruppe  nagu näiteks seesama see verivorst siin,  millele me näeme 20 30 korda kõrgemat tarbimist kui,  kui tavaperioodil, et kui me planeerimise liiga vähe,  siis meil on klient pahane ja ise jääme müügist ilma,  samas, aga kui me planeerime liiga palju,  siis me oleme silmitsi mahakandmisega, mis,  mis samamoodi on suured. No kas toidukao vältimiseks on üks võimalus  ka selle? Allahindluse pakkumine, loomulikult ma arvan,  et see on tänapäeva hinnatundliku kliendi puuri puhul  võib-olla üks parimaid võimalusi, kuidas,  kuidas sama päeva kuupäevaga kaup maha müüa. Inimesed ostavad seda, sest kui ta selle täna õhtul ahju  paneb ja plaanib täna õhtul ära süüa, siis milleks  siis maksta suuremat hinda ja vaadates sedasama liha siin  siis kui suur on võimalus, et te saate selle enda kööki viia  ja sellest valmistada nii-öelda oma toodangut. Paraku on ka jaeketi omatoodangule üsna karmid nõuded sanitaarnõuded,  millest me ei saa mingil võimalusel üle astuda. Ja üks nendest näeb just seda, et isegi kui me  selle kana täna grilliks, siis me tegelikult ikkagi homme  teda müüa ei saa. Küll aga on muidugi võimalik näiteks mõne puu  või köögivilja puhul seda kindlasti rakendada,  et kui natuke muljuda saanud arbuus, mis võib olla,  mida võib olla klient letilt ei võtaks, siis me saame  selle ära lõigata ja näiteks tükeldatuna oma salatibaaris pakkuda,  et eks me proovime toimetada selliselt, et me ei peaks  nii palju toitu ära viskama, aga paraku on nõuded need,  mis aeg-ajalt võib-olla seda natuke takistavad. Vaadates seda kuupäeva, siis see on tänane kuupäev,  et kui palju üldse inimesi mõjutab selline kõlblik kuni on  parim enne ja mida see üldse tähendab, parim enne  tähistatakse kõike kauasäilivat toidukraami,  ehk siis riis, makaronid, õlid, ja see tähendab seda,  et selle toidu, sellele toidule on parimad  kvaliteeditingimused ja maitse omad omadused just selleks kuupäevaks,  mida see parim enne seal näitab. Aga ta ei muutu tervisele ohtlikuks, kui see kuupäev  makaronipakil tõesti kukub, küll aga on teine lugu kõlblik  unikaubaga ehk siis see on seesama värske toidukraam  mille juures me siin praegu seisame näiteks liha  siis seda pärast kõlblik kuni kuupäeva enam tarbida ei tohi,  sest et see võib tervisele ohtu põhjustada. Enamus inimesi saab oma igapäevatoidupoest kõik need  värvilised sildid ja hinnad siin mõjutavad meid ostude tegemisel. Poodidel on oluline roll selles, kui palju me kaupa koju viima. No ma saan aru, et Rini on omalt poolt ka püüdnud anda  panuse selleks, et inimesed tarbiksid toitu vastutustundlikumalt. Keskmine pere viskab aastas ära neli kilogrammi pagaritooteid. No miks te seda teete? Me oleme lihtsalt aastate jooksul kadunud  ja erinevatest uuringutest teada saanud,  et tegelikult kõige suurem hulk toitu läheb just kaotsi kodumajapidamistest. Ehk siis kui, kui täna üks aeg, et toitu hea südamega ära ei  viska ja me pigem proovime leida neid võimalusi,  kuidas seda annetada või kuidas seda muul viisil  realiseerida siis meile tundub, et Eesti peredes täna  tegelikult sellele veel nii palju tähelepanu ei pöörata. Ja nõnda me olemegi siis juba päris mitu aastat korraldanud  selliseid teavituskampaaniaid, mille üks näide on  siis tõesti selline. Ostjate tarbimist säästvate harjumuste kujundamise kõrval  peab Rimi oluliseks, et poes müümata jäänud toit jõuaks abivajajateni. Keskkonnasõbraliku tegevuse eest tunnustati Rimi Eesti  jaeketti kliimasõber 2016 auhinnaga. Kuidas see toidu annetamine üldse käib toidu annetamiseks,  me oleme aastate jooksul otsinud partnereid erinevaid  ja täna oleme siis jäänud pidama toidupanga juurde. Pean siinkohal rõhutama sellele, et, et see on väga oluline,  et toidupank või meie abiorganisatsiooni partner oleks  usaldusväärne ja see toit jõuaks kindlasti sinna,  kuhu nad on lubanud, et see jõuab. Võib-olla tundub mõnele inimesele, et miks jaekett lihtsalt  tagauksest ei anna seda inimesele, kes seda võib-olla vajab. Aga nii ei saa me ju kindlad olla, et see toit kindlasti  jõuab abivajajani ja ei lõpeta kuskil turul. Täna annetame aga ainult ühest kauplusest,  kahjuks õhtusel ajal ka värsket toidukraami,  liha ja piimatooteid. Mis nemad siis omakorda suunavad supikööki,  kus sellest tehakse süüa. Aga. Võiksime annetada muidugi suuremast hulgast kauplustes,  aga selleks oleks vaja näiteks toidukauba toidupangal natuke  paremat võimekust see toit sealt kokku korjata. Et seda neil paraku tänaste võimaluste juures veel ei ole. Nii mis meil saagiks on, täna siis banaanid,  õunad, melonid. Kõike head paremat, Eesti toidupank päästab aastas ligikaudu  1,1 miljonit kilogrammi toitu mis muidu oleks  siis poodides või tööstuses erinevatel põhjustel lihtsalt  minema visatud. Ehk siis võtab sealt, kus on ülejääk ja viib sinna,  kus on puudus. Eesti televisiooni saatest jõulutunnel kogutud rahaga  soetatud külmikbuss viib äraviskamisest päästetud toidu  poest otse merimetsas asuvasse Eesti toidupanga lattu  kus ootab ees juba pikk järjekord. Abivajajaid. Autost laaditi nüüd kaup maha, mis nüüd hakkab toimuma? Me kontrollime, sorteerime ja siis me jagame  ja kui on on värske kaup, siis me käime kohe sama päev jagada. Kui on kuivtoit või konservid või midagi muud,  siis loeme seda oma oma laos. Kitsukesest rendilaost liigub ühes päevas läbi sadu  kilogramme toitu. 99 protsenti Eesti toidupanga tööst teevad ära vabatahtlikud. Neid on üle Eesti 14. toidupangas askeldamas üle 150. Me vaatame ka, mis kaupa siin teil siin laos veel on,  et kui siit ringi vaatab koolad kui pakid,  sellised konservid Õlid täiesti selline tavaline poekaup kuivaineid et need on  siis kõik poodidest või tööstuses, ülejäänud. Kõige rohkem? Lisaks toidupoodidest saadud kaubale jõuab toit siia vahel  ka otse tootmisliinilt. Põhjuseks müügikõlbmatu välimus või vale värv. Suurte koguste tootmisel ei jõuta kaupa tihti poodi viiagi  ning parim enne kuupäeva lähenemisel tuuakse see toidupangale. On muidki põhjuseid. Näiteks Vene piiri sulgemisel toodi siia ülejäägina 300000  purki limonaadi. Kõik see kulub ära. No te nägite seda järjekord siin aus et ainult koomlinnaosad praegu,  aga meil on Tallinnas kaheksa linnaosa, meil on terve Harjumaa,  me anname Raplamaa. Ja, ja tegelikult Teise toidupanga ka siin Tallinnas, sellepärast Tallinnas  see toit on, on nii palju rohkem kui kui mujal Eestis. Ma arvan, et terve Eesti seda päästetud toit 85 protsenti on  Tallinnas ja Tartus ja ülejäänud need kogused on palju,  palju väiksem. Sellepärast siin Tallinnas on maaletoojad,  siin on tootjad, siin on peakonterid, siin on suured suured  kaubanduskeskused ja, ja seda suurem kauplus on seda rohkem,  neid jäägid on ka näiteks ükskord ma lugesin üle üks,  üks suur kauplus, siis seal oli 150 sorti leib  ja sai see tähendab, kui nad tahavad, kuni õhtul kell 10 kui  neid neid, neid, seda terve sortimed müüa,  siis siis alati jäägid on. Selles ruumis nüüd siis käib see jagamine ja,  ja et seal on ka siis vabatahtlikud on kõik seal ümber. Ja siis needsamad inimesed, kes on siis sotsiaaltöötajate  poolt saadetud ja et nemad siis käivad. Sellist pilti vaadata 2016. aastal Euroopa Liidu ühes  pealinnas on ikka täiesti uskumatu. Inimesed. Tulevad pikas järjekorras seisavad ja ootavad omale päevast söögipoolist. Ei ole ainult Aafrika inimestel kõht tühi. Palju riik teid täna toetab? Sellel aastal me saime, tegelikult see oli eelmine aasta,  me saime 5000 erau katuseraha ja see oli kõik. Aga me maksame riigile. Iga aasta. 100000. Eurosotsiaalmaks tulumaks, käibemaks, kütuseaktsiis,  riigiloived. Siis oleks no ma kui, kui riik annab meela  ka natuke et sellepärast me meie tegelikult meie,  teie seda töö, mis. Mis minu meeles, riik ise ei, teised piisavalt tõuetada inimesed,  kes elavad veesuses, see see, see 130 ro toimetuleku taotlus,  see on muidugi neeruväärne summa. Eriti tali, inimesed ei tule toime seda rahaga. Lisaks pidevale rahamurele oma tegevuskulude katmisel otsib  toidupank igapäevaselt uusi koostööpartnereid,  kes muudaks oma suhtumist ja annaks söögikõlbliku toidu  toidupanga vahendusel abivajajatele. Ma arvan, üks üks probleem võiks olla, et Eestis prügivedu on,  on nii odav, et nende jaoks on, on lihtsam seda kiiresti ära viisata. Siis on jälle natuke vaba ruum seal. Las see ei ole eetiline, kuid ta on söögikõlblik,  palun anna seda hea tegevusele. Olen Ülemiste keskuse liido Pistroorestoranis,  et uurida välja, kuidas saab üks söögikoht vältida toidu raiskamist. Me oleme nüüd sõna otseses mõttes liido köögi poolel,  ma näen, et siin juba kartulid ootavad oma hetke,  minu jaoks on suurim müstika, kuidas te koostate oma  toidunimekirjad niimoodi, et mitte midagi pärast  või võimalikult vähe alles jääks. Selles mõttes, et me tellime oma tooraine täiesti jooksvalt  vastavalt meie kliendi arvule ja külastajate arvule et  lähtuvalt sellest me teemegi oma tellimused,  et võimalikult vähe jääks alles ja võimalikult. Efektiivne oleks selle kasutada. Nii et tegelikult jälgite iga jumala päev,  mis klient sööb Vaatame, mis klient sööb, kas siin kapis on  ka midagi huvitavat? Oo, siin on siis juba midagi valmis tehtud. Jah, siin on tooraine, mis on tellitud meie koostööpartneritelt,  millest siis hakatakse valmistama liida? Toitu selge, no siin tundub tõesti, et pool tühi,  mõni ütleks, et tuleb ruttu poodi minna. Jah. Aga teil on siis kõik niimoodi arvestatud,  et kui otsa saab, siis juurde tellite kohe juurde. Ja ükski klient nälga ei jää. Me tegelikult vaatame aasta lõikes oma külastajate arvu  lausa kuude lõikes, võrdleme eelmise aasta külastajate  arvuga meie käibetega ja tulenevalt sellest  siis tegelikult teeme ka tellimusi toorainele. Kokad teevad toitu serveerimiseks parasjagu just  nii palju, et see kohe ära ostetakse. Söök ei jää seisma ja nii välditakse raiskamist. Teenindajatel tuleb jälgida, millist toitu kliendid rohkem  ostavad ja olla valmis neid roogasid jooksvalt juurde tegema. Ja kui peaks juhtuma, et mingi toit jääb üle  siis tegelikkuses liigub ta edasi meil oma peresse,  et, et meil on tegelikult ka oma pere toitlustus olemas,  kus meie töötajad saavad liidu toite siis lõunaks  ja õhtuks süüa. Keerulisem on aimata ja hinnata, kui suure koguse üks  või teine inimene sööb. Kas tõesti on olemas sõna otseses mõttes universaalports,  mis sobib igale kliendile? Tegelikult on nende portsudega täpselt selline lugu,  et need portsud on juba juba mingist hetkest paika pandud,  milline võiks olla keskmine ports kliendi jaoks,  et need varieeruvad mingite grammide vahel,  aga need on teada ja seda kasutavad siis üldjuhul kõik. Toitlustusettevõtted. Nii et kui ma näiteks tahan siit kartulit võtta  või hapukapsast, siis ma pean ise ütlema,  või siin on juba tegelikult see valmis mõõdetud. Et see mõõdetakse nüüd teenindaja poolt valmis,  mis see ports on siin on tegelikult kirjas  ka kliendi jaoks, et klient ka näeb, mis on  selle portsu suurus täpselt. Ma vaatan, see lihatükk, mis siin näiteks on,  see on ma ütlen, et mõnele suur, mõnele võib-olla liiga  väike kuidas siis ikkagi see kesktee, kes  selle kesktee siis välja mõtleb, niimoodi on see mingisugust  arvutuste tulemus. Ja tegelikult jah, et selle põhjal ongi tehtud arvutused,  et mis võiks see keskmise lihatüki suurus olla ja,  ja see suurus ongi siin täpselt olemas. Et alati saab kombineerida, võttes liha,  saad juurde salati, jätad võib-olla seekord hoopis kartuli  võtmata et täpselt nii, kuidas sa ise tunned,  et mida ma täna süüa tahan. Näha on, et tegelikult siin käis natuke toiduports üle jõu,  midagi jäi ikka alles. Tundub nii, mis selle jäägiga nende toiduriismetega edasi saab? See, mis nüüd järgi jääb, tegelikkuses me sorteerime. Siia sorteerite ma. Tegelikult ei ole väga palju siin toitu. Kui me lähemalt vaatame, siis siin läheb mingisugust salatit. Salatisegu. Võib-olla oli siis see tühja kõhutunne selline,  mis pani inimest natuke rohkem toitu ostma? Ja teine variant, et eestlane tegelikult tarbib mõistlikult,  et ta teab, kui palju ta sööb ja nii palju ta täpselt võtab. Erinevate uuringute andmetel tekib meie  toitlustusettevõtetes aastas ligemale 10000 tonni toidujäätmeid. Sellest 7000 tonni on otsene toidukadu. Üle poole toidukaost moodustab klientide poolt taldrikule  jäetud toit, vähemal määral müümata toit,  toidu valmistamise ülejäägid ning toiduainete riknemine. Söögikoha hea planeerimise ja oma isu õigesti hindava  inimese koostöös on siiski võimalik toidu raiskamist vähendada. See toit, mis jääb inimestel taldrikule alles  ja ka need jäätmed, mis tulevad köögist,  pannakse siia konteinerisse. Edasi liigub see siit jäätmekäitlejale, kes toodab sellest haljastusmulda. Kui Eestis tekib toidujäätmeid ühes aastas ligikaudu 93000 tonni,  siis 70 protsenti sellest tekib kodumajapidamistes. Eestlased viskavad oma kodudes ära aastas ligikaudu 63  miljoni euro väärtuses toitu. Seda kogust on võimalik oluliselt vähendada. Kas olete mõelnud, kui palju teil kodus toitu üle jääb  ja kuidas te oma toidujäätmeid vähendaksite? Kahe lapse ema Grete Lee on hea näide keskmisest märksa  kokkuhoidlikumalt mõtlevast toidutarbijast,  kellel niisama naljalt midagi raisku ei lähe. Palun, natuke tuline, nüüd kohe palju sa tavaliselt putru  pead tegema? Hommikul. Mitu portsu sa sööd, putroomikuti? Üks kuni kolm. Ta sööb kodus ja siis ta läheb lasteaeda  ja sööb ka, nii et ma saan ühega hakkama. Kas midagi visata pudrus? No vahel mingit krii, see viimane amps ikka vahest nagu ei jää,  aga, aga üldiselt üldiselt ma planeering Ma toitu seisma ei jää. Kuidas sina oma toiduoste üldse planeerid? Minul on, on nädala menüüd. Tavaliselt see on niimoodi, et, et laupäeva hommikul istun  korra maha pool pere magab veel ja nüüd ma olen kasutanud  sellest ajast, kui tuli on, on poodidel kullerteenused  ehk siis ma panen tavaliselt paika, et pühapäeva õhtul  tuuakse siis uus toit uueks nädalaks ja ongi tegelikult kogu  nädalaks vaev vaev murtud. Noh, piima ja mingeid pisikesi asju võib-olla niimoodi,  et sa käid 10 minutit poest läbi, võib veel maja minna. Et paratamatult kõik asjad nädal aega ei säili. Poodide kullerteenuse kõrval kasutab Greteli pere kohaliku  toidukeskkonda naabermarket, kus saab toitu osta otse  talunikelt ja väiketootjatelt. Järgmine samm on söögi tegemine. Süsteem on mul selline, et kokkuvõttes ma teen kord päevas  süüa niimoodi, et ma teen õhtul natuke suurema koguse,  et siis. Meil see on nüüd kuidas kunagi, aga mina ikkagi valdavalt  võtan siis järgmiseks päevaks tööle ka kaasa,  et on olemas köök ja siis järgmine õhtutee on uue. Et nüüd siin hakkab juba nädal hakkab varsti läbi saama,  et kapp hakkab läbi paistma, aga et et siin on kalavräpid  tulemas ja laste eritellimusel tuli jõulumenüüks verivorste. Et mõned korrad on siin veel jäänud. Gretelil on lisaks tavalisele külmkapi sügavkülmale veel üks sügavkülmik,  kus vajadusel saab säilitada näiteks mõnda lihatoodet kauem,  kui algselt plaanis oli. Sa tundud selline muster, toidutarbija, ütle kas sul midagi  siit äraviskamisele ka läheb? Vahest? Väike lõpp piima vahest mõni leivaviil jääb,  mis, mis juba läheb vanaks. Et, et üldiselt suhteliselt vähe või siis kui on valmis toit tõesti,  et, et mul on mitu päeva söödud ja väike põhi jääb nüüd kolmandaks,  et siis, kui keegi enam sellele isuga otsa ei vaata,  et siis vahest väike lõpp jääb, et ega nulljäätmetega ma  päris ei saa hakkama. Aga, aga küllaltki vähe. Võtame koduse toidu säästmise kuue lihtsa nipiga kokku enne  toidupoodi minemist mõtle söögikorrad hoolikalt läbi. Osta ostu nimekiri. Ära mine poodi tühja kõhuga järgi ostunimekirja. Säilita toitu õigesti sügavkülmutades säilituskarpidega  või konserveerides. Valmista toitu toiduainete kõikidest osadest. Ka üle jäägid, kasuta ära või kutsu sõbrad külla sööma. Biolagunevad toidujäätmed komposti, ülejäänud söögikõlblikud  toiduained anneta näiteks toidupangale. Igaüks meist saab toidu raiskamist oma käitumisega vähendada  ning seeläbi mõjutada ka ümbritsevat keskkonda. Toit ja kliimamuutused on otseselt seotud Eesti  kodumajapidamiste ühe aastase raisatud toidu kogusest  tekitatud süsinikujalajälg võrdub umbes 50000 sõiduauto  poolt eraldatud süsihappegaasiga või 56000 pere aastase  elektri tarbimisega. Ära raiska toitu. Looduse hoidmise mõttes peaksin ma nüüd kõiki televaatajaid  kutsuma üles kasinusele ja kokkuhoidlikkusele,  et sööge vähem ja raisake vähem. Siis muutub kaosooni auk meie pea kohal ehk pisemaks. Paraku pole praegu tulemas vastlad ja neile järgnev suur  paast vaid hoopiski jõuluostuhullus ja söömismaraton. Meie saade ära jätta ei suuda kuid ehk paneb kriipima sees,  kui meenutame, et mullu läks üksjagu ahju,  kapsaid, kartulisalatit ja isegi jõuluvorste lõpuks solgiämbrisse. Kuidas tänavu? O kolm. Soon. Ei, no seda peab küll võtma.
