Tere õhtust, head vaatajad, aktuaalne kaamera esmaspäeval,  teisel jaanuaril. Kogu Eestis toimus täna hommikul autojuhtide alkoholijoobe lauskontroll. Numbrid on tegelikult masendavad ja päris suured. Austraalia lääneosas Bertis sa uus kolm noort eestlast,  liiklusõnnetuse autojuht hukkus sündmuskohal. EASi tellitud uuringu kinnitusel on Tallinna tulevase  konverentsikeskuse parim asukoht praegune linnahall. Kunstiteose kohustusliku tellimise seadus on viie aasta  jooksul toonud meie avaliku ruumi ligi 60 kunstiteost. Seda seadust võiks tõesti võtta kui mitte sellist hirmsat kohustust,  aga just riigipoolset eeskuju, et kuidas me kõik võiksime  oma ühist ruumi arendada. Üle Eesti toimusid täna hommikul puhumisreidid. Kontrolli läbis ligi 5000 juhti, kellest esialgsetel  andmetel 19-l avastati väärteona karistatav joove  ja kolmel kriminaalne joove. Umbes 5000-st autojuhist, kes täna üle Eesti politsei  alkomeetrisse puhusid, olid 3200 Tallinnast  ja mujalt Harjumaalt. Selles piirkonnas avastati alla 1,5 promilline  ehk väärteona karistatav joove viiel inimesel. Üks neist oli Maardu kandis vahele jäänud veokijuht. Miks te nii tegite? Miks te istusite joobes rooli? Lisaks tuvastati Harku lähistel kinni peetud  kruusaveokijuhil joove, mis jäi napilt alla kriminaalse  ehk alla 1,5 promilli. Kriminaalses joobes oli Harjumaal kokku kaks inimest,  neist üks narkojoobes. Lisaks Harjumaale ja Tallinnale tabati mujal Eestis  esialgsetel andmetel kokku 11 alkoholi tarvitanud juhti  ja üks kriminaalses joobes inimene. On see palju või vähe, nüüd ütleme pärast uusaasta pidustusi. No mina ütleks selle kohta, et ka üks joobes juht on palju,  et kui palju me tegelikult tabasime, on üks asi,  kui palju neid teede peal liigub, on teine asi,  ehk numbrid on tegelikult masendavad ja päris suured. Politsei paneb inimestele südamele, et alkoholi tarvitanuna  ei tohi istuda autorooli ja tuletab meelde,  et lisaks sellistele suurtele puhumisreididele,  nagu täna üle Eesti korraldati, kontrollib politseijuhtide  kainust ka igapäevaselt. Alates veebruarist vahetuvad politsei ja piirivalveameti  lõuna ja ida prefektuuri juht. Lõuna prefektuuri asub juhtima praegune ida prefekt Vallo  Koppel ning ida prefektuuri juhtimise võtab üle  kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup. Kaheksa aastat Lõuna prefekti ametis olnud Tarmo kohv asub  täitma sideohvitseri rolli suhtluses Läti  ning Leedu kolleegidega. Valla Koppelile tähendab see naasmist koduprefektuuri,  kust juhtub juhtis aastatel 2010 kuni 2013. Kriminaalbürood. Austraalia lääneosas eris sattus kolm noort eestlast  liiklusõnnetuse ning üks neist hukkus. Õnnetus juhtus, eile hukkus 25 aastane mees,  kes juhtis maanteel kastiautot ning põrkas rada vahetades  kokku kahe sõiduki ning elektripostiga. Tema kaasreisijad, 22 aastane naine ja 29 aastane mees said  raskelt vigastada. Eesti välisministeeriumist öeldi, et hukkunu lähedastega on  ühendust võetud ning ministeerium aitab neid suhtlemisel  Austraalia ametivõimudega. Türgi politsei pidas kinni kaheksa inimest,  kellel arvatakse olevat seoseid aastavahetuse rünnakuga  Istanbuli klubile. Arvatav tulistaja on aga endiselt vabaduses. Klubi tulistaja on jäänud ka pildile. Türgi meedia väitel võib isik olla pärit Usbekistanist  või Kõrgõstanist. Mees tappis esmalt ööklubi turvamehe, astus  siis klubisse sisse ning tulistas suvaliselt inimeste pihta  seitse minutit järjest. 180 kuuli hukkus 39 inimest. 69 vigastatut on seni veel haiglas. Paljud hukkunutest maeti maha täna. Aaaaaa aa, aalaste. Sinasulast on film. Vastutuse juhtunu eest on võtnud ISIS, kelle teatel ründas  nende kangelaslik sõdur kristlasi, kes oma paganliku pidu pidasid. ISISe väitel on Türgi ristisõdijate teener  ning juhtunu on vastusamm Türgi rünnakutele ISISe  positsioonide pihta Süürias. Möödunud aastal vapustas Türgit mitu rasket terrorirünnakut. Politsei ei pea võimatuks, et ööklubi tulistaja oli osaline  ka juunikuises Istanbuli lennujaama ründamises. Prantsusmaa president Francois Hollande saabus visiidile Bagdadi,  et läbi rääkida Iraagi võimudega ning kohtuda ISISe vastu  võitlevate prantsuse sõjaväelastega. Prantsusmaa on ISISe vastu võitlevas koalitsioonis USA järel  suuruselt teine panustaja, kes on korraldanud tuhandeid  õhulööke nii Iraagis kui ka Süürias. Samal ajal on prantslased abistanud Iraagi vägesid varustuse,  väljaõppe ja jalustamisega. Praegu on Iraagis umbes 500 Prantsusmaa sõjaväelast. Vähemalt 35 inimest hukkus Bagdadis tihedalt asustatud linnajaos,  kui enesetapuvõitleja end autopommiga õhku lasi. Vigastada sai üle 60 inimese. Tegemist on juba teise suurema rünnakuga Bagdadis viimase  kolme päeva jooksul. Vähemalt 27 inimest sai surma ka üleeile,  kui pommid plahvatasid Bagdadi turul. USAs Föönikis sündisid aastavahetusel kaksikud,  kellest üks sai sünniaastaks 2016 ja teine 2017. Üks poistest sündis mõned minutid enne uut aastat,  teine aga juba uuel aastal. Mõlemad beebid on hea tervise juures, vanem poiss sai nimeks  syerMat ja noorem Ever. Jackson. Peres ootab neid juba kaks vanemat last. Jaa. Tallinna tulevase konverentsikeskuse asukohana on optimaalne  variant linnahall, selgus ettevõtluse arendamise sihtasutuse  tellitud uuringust. Konverentsikeskuse eeldatavasti ksumuseks on umbes 36  miljonit eurot. Konsultatsioonifirma Ernst and Youngi uuringu kohaselt on  teiste kaalumisel olnud variantide nagu Ülemiste City  olümpia purjespordikeskus, Tallinna sadam,  Noblessneri ja lennusadama vaheline ala seas kõige  optimaalsem asukoht tulevase konverentsikeskuse jaoks,  linnahall. Linnal ja riigil on nagunii huvi see sadamapiirkond korda  teha ja. Linnahall iseenesest. On nagu väga niisuguse hea potentsiaaliga koht. Ta on väga lähedal vanalinnale mis on Erinevate uuringute põhjal näidanud, et see on nagu selge  eelis konverentsi korraldamisele ja selle läheduses on  ka hästi palju kõrgel tasemel hotellikohti. Konverentsikeskuse ehitamine läheks maksma umbes 36 miljonit eurot. Sellele lisaks peaks tulema linnahalli kontsertsaal. Riigi seisukohalt, meie vaatame nüüd konverentsikeskusele,  kuhu siis valitsuskoalitsioon on lubanud panustada kuni 40  miljonit eurot ja siis linn omalt poolt on lubanud,  et nemad leiavad puuduoleva raha, et siis korda teha see  kontsertsaali pool. Konverentsikeskusest loodab riik saada ka konkreetset tulu. Iga aasta tuleks täiendavat maksutulu riigieelarvesse viie  miljoni jagu ja siis niimoodi iga-aastane lisandväärtus  oleks seal kusagil circa 19 miljonit. Samuti konverentsikeskuse kohale pretendeerinud Ülemiste  City juhi sõnul on peamine, et Tallinnasse konverentsikeskus tuleks. Ühtepidi on väga hea meel, et Eestisse lõpuks ometi  konverentsikeskus luuakse ja et linna all korda saab. Teisalt loomulikult Ülemiste piirkonnana,  rahvusvaheliselt on väga atraktiivne ja kui me räägime  rahvusvahelise konverentsivõimekuse loomisest,  siis meie hinnangul parim asukoht on Ülemiste. Võttes arvesse lennujaama lähedust ja tulevast Rail Baltica terminali. Konverentsikeskuse ehitus võib Viljar Lubi hinnangul alata  kõige varem 2018. aastal. Kunstiteose kohustusliku tellimise seadus on viie aasta  jooksul toonud meie avaliku ruumi ligi 60 kunstiteost. Kõige aktiivsem kunstiteoste tellija on olnud riigi  kinnisvara aktsiaselts ja kõige enam on konkursse võitnud  kunstnike meeskond koosseisus Oliver Soomets,  Tõnis Hiiesalu ja Bruno Lillemets. Oliver Soomets võitis 2015. aastal koos kaaslastega neli kunstikonkurssi. Tema sõnul on protsendiseadus hetkel Eestis pea ainus  võimalus saada tasustatud tellimus. Seaduse järgi peab igast riiklikust ehitushanke summast  minema üks protsent kunsti tellimiseks. Mõisatesse on paari kohta konkursid olnud,  sellised analoogsed, kus siis keegi rikas mõisaomanik  nii-öelda tellib endale sinna kuhugi parki kunstiani,  aga, aga see ei ole nagu see, siis ta on ikkagi otseselt  tellija vaatab oma rahakotti ja ütleb, et tahaks ala  pronksist vidinat, onju. Et siin on tegelikult vabad käed. Žürii on objektiivne ja pädev. Kunstnike liit koos kunstiteadlaste ja kuraatoritega nimetab  žüriidesse oma ala eksperte. Nemad seisavad selle eest, et esindatud oleksid erinevad  kunstipraktikad ja et kunstiteose tähe all ei tellitaks  diivanit või seinakella. Raskuspunkt on on jäänud selliste 3D lahenduste ruumiliste  objektide peale, aga samas on ka heliga seotud lahendusi  valgusega seotud lahendusi siiski olnud päris palju,  mis võimaldavad ka siis uusi meediaid ja itaalseid  kunstivorme kaasata tasapinnalist maali,  graafikat, fotot, selliseid hankeid on olnud suhteliselt tagasihoidlikumat. Protsendiseadusega tellitud kunstiteostele kehtib  kaheaastane karantii. Kuna avaliku ruumi loodud teos ei ole nii kaitstud kui  galeriis või kunstisaalis, siis tuleb ette  ka ootamatusi. See mitmeosaline skulptuur on siin paari aasta jooksul üsna  hästi säilinud. Mõned sõrmed on kuldsetel kätel siiski kaduma läinud. Kui teos on seinal, siis teos hakkab elama oma elu. Ühel hetkel võib ütelda, et need näpud ei olnud piisavalt tugevad,  et nad olid üleüldse võimalik murda. Ilmselgelt galeriikunstiolukord on natuke nagu teine. Protsendiseaduse ellukutsujad loodavad, et ühel hetkel  tulevad vabatahtlikult ideega kaasa ka kohalikud  omavalitsused ja era. Võib-olla seda seadust võiks tõesti võtta kui mitte sellist  hirmsat kohustust, aga just riigipoolset eeskuju,  et kuidas me kõik võiksime oma ühist ruumi arendada. Ja. Jaanuarikuu toob ETV kahe ekraanile neli  dokumentaalfilmipärli järgneval neljal esmaspäeval jõuavad  televaatajateni Gotrei regioonisatsi. Prantsuse režissööri Toomas Palmet beebid  ning Austria dokumentalisti Michael Clavakeri töömehe surm  ja Megasitis. Tegemist on tugeva üldistusvõimega visuaalselt mate meistriteostega,  mis ei kasuta sõnalist narratiivi. Kõik filmid räägivad üldinimlikel teemadel. Läbivaks on globaliseerumine. Saare esimene film. Jõuab eetrisse täna õhtul kell 10. Ko anis Katsi kõrvutab omavahel inimkonna arengut  tehnoloogia arengud ja võib-olla siis laiemalt inimese poolt  puutumata maastikke. Kõikidel filmidel on ka väga tugev muusikapool,  et tänases Kojaniskasi filmis on heliloojaks Philip Klaas,  kes on noh, tõelist märgiline helilooja ja,  ja noh, ma võin lubada, et kui seda filmi vaata vaatama jääd,  et siis tükiks ajaks ei saa enam nendest muusikalise t  fragmentidest oma peas lahti. Külm on kõikjal kohal, lumi ka, kui kauaks sellest räägib  taimi paljak. Tere õhtust, talvine on ilm nädalavahetuseni  ja kui siis vastu peab, jätkub ka edasi. Külma tõi meile õhuvoolu muutus satelliidi pildi,  seria eilsel osal on näha lai pilvevöönd läänest ta kulgemas  üle Läänemere. Tänaseks on valge pilve köis juba balti riikide idapiiri  taha taandunud ja sooja kaugele eemale lükanud. Põhjast On külm tulekul siiski karm Arktika peab meile  jõudmiseks veel päev-paar ootama. Esialgu on Läänemere ümbruses veel madalrõhkkondade ülekaal,  pilvekiht taevas ja õhk ei saa kiirelt jahtuda. Homseks kaugeneb vana madalrõhkkond kaugemale Venemaale kuid  selle sabas sajab meil veel siin-seal lund. Päeva peale on sajuhooge hõredamalt, aga jõulist õhurõhu  tõusu ei tule ja selgemat taevast on vähe. Õhutemperatuur on miinus kolme miinus viie ümber üle lahe,  Lõuna-Soomes kuni miinus 10, Lapimaal aga kuni miinus 20 kraadi. Märksa pehmem ja sajusem on ilm Lõuna-Rootsis. Sinna jõuab uus äge madalrõhkkond, mis siis kolmapäeval  edasi juba Leedu poole suundub. Ümbritsev tihedam sajuala riivab meil Saaremaal  ja siis edasi juba üle Liivi lahe Läti poole liikumas. Mandril pudeneb meil vaid mõnes kohas nõrka lund,  idakaare tuul paisub aga väga tugevaks. Eeloleval ööl on enamasti pilves ilm. Mitmel pool sajab lund, puhub põhjakaare tuul kolm kuni  kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest miinus kuue kraadini. Hommikul sajab siin-seal lund, tuul on muutliku suunaga kaks  kuni seitse meetrit sekundis, saartel ulatub aga loodetuul  kuni 10 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest miinus kaheksa kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm,  kohati sajab vähest lund. Puhub idakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhtupoole tugevneb aga kagutuul. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus seitsme kraadini. Edasi kolmapäeval liigub uus madalrõhkkond üle mere Leedu poole. Selle tihedama lumesaju pilv kandub üle Liivi lahe Läti aladele. Meil sajab vaid laiguti nõrga lund. Külma on öösel kuni 10. Päeval teeb aga temperatuur vähikäiku ja pigem langeb. Tuul muudab ilma õige kõledaks idakaare tuule puhanguid on 15,  saartel, rannikul 20 meetrit sekundis. Neljapäeval madalrõhkkond kaugeneb, aga poetab veel lund,  sadu on nõrk, vaid Eesti põhjarannik võib enam lund saada. Tugev kirde ja põhjatuul nõrgeneb alles päeva peale. Öö on külm ja päeval õhutemperatuur oluliselt ei tõuse. Reedel tugevneb kõrgrõhuhari, see rahustab tuule pilvekiht,  hõreneb nõrk lund, võib vaid rannikul tulla. Öistekülma on suuremal osal miinus 14 miinus 15,  kohati enamgi, päeval aga miinus 10 ümber. Laupäeval jõuab Euroopa põhjaossa uus madalrõhkkond  ja tõstab lõunakaare tuule meil tugevaks. Tihe pilvevöönd jõuab hommikuks, toob lund saartele  ka lörtsi. Öö on veel väga külm päeva peale,  aga õhutemperatuur tõuseb saartel nulli,  ümbruse mandri sisealadel aga õhtuks miinus 10 piirist juba kõrgemale. Pikisilmi oodatud talv on käes, nädal lisab  nii lund, kui jagab külma teeolud, on üle pika aja taas talvised. Turvalist liiklemist. Tudengite jaoks toob uus aasta alati kaasa närvilise eksamiperioodi,  iga semestri lõpus on selle tarvis traditsiooniliselt avatud ööraamatukogu. Kuigi Tartu Ülikooli raamatukogu on endiselt remondis,  ei jäänud ööraamatut kogu ka sel aastal tulemata. Ülikooli raamatukogu peahoonest on kolitud ümber toomemäele  rahvusarhiivi endisesse hoonesse, kus õppekohti jagub umbes  200-le tudengile. Lisaks koolitööde tegemisele saab ööraamatukogus harrastada  sportlikke tegevusi ja mängida lauamänge. Väsinud peadele pakub raamatukogu, kohvi,  teed ja puuvilju. Tegemist on ikkagi traditsioonidega üritusega  ja me leiame, et üliõpilastele on see väga vajalik,  sellepärast et millal siis veel eksamiteks õppida,  kui vahetult eksami eel meie enda majas loomulikult. Me oleme oma kogemuse põhjal teadlikud, et on palju rohkem  kohti vaja. Me näeme, kuidas siin see täituvus on. Kui me näeme, kõik need pea 200 kohta on täis,  siis me teeme siin veel lugemiskohti juurde. Aga seniks vaatame, kui palju inimesi siis täpselt kohale tuleb. Ja lähemegi nüüd otsepildis Tartusse ööraamatukokku,  kus on kohapeal kolleeg Heleri all. No tere, Heleri, kui palju siis ööõppureid ajutises  raamatukogus praegu on? Tere õhtust, no ausalt öeldes selleks et siia ratta peale  väntama saada, mina näiteks järjekorras seisma ei pidanud,  see tähendab, et no tuhandeid ja rahvahulki tudengite horde  siia täna kogunenud veel ei ole, aga see on  ka loomulik, sest et on alles esmaspäev,  teine jaanuar ja selle ajani, kuni see eksamiperiood ükskord  pingeliseks läheb, on veel aega küll ja küll. Ööraamatukogu on aga tänasest täies iilguses avatud,  õppida saab siin kella kaheksast kuni südaööni välja  ja kui pea õppimisest ikka väga-väga ära väsib,  siis tasub pea lugemissaalidest välja pista  ja näiteks sellesama jalgrattaga sõita, laua jalgpalli  mängida või lauamänge. Võimalusi on siin väga palju. Kusjuures, kui tavaliselt ööraamatukogus praegusel sellel  kohvi ja puuviljade jagamise ajal on niisugune väga suur  sigin sagin koridorides, siis täna siin on ikkagi  millegipärast rohkem vaikus, aga mõned tublid tudengid on  siia ikka ka tulnud, et see aeg ära kasutada  ja koolitöid teha. Tere, kuidas on teie nimi ja mis eriala tudeng ole? Tervist, mina olen Andre Küüts ja ma õpin ajakirjanduse  ja kommunikatsiooni. Mis siia ööraamatukokku tõmbab, miks kodus õppida ei saa? Ööraamatukogus on kuidagi selline õpivaip  või selline nagu noh, inimesed on tulnud siia,  et teha seda konkreetset asja ja siin noh,  kodus on kuidagi palju silguseid tegureid,  mis takistavad ikkagi õppimist, et siin on mõnus Aitäh, Andri, meil on siin veel tudengeid,  näiteks sind. Tere, kuidas teie nimi on, mis erialade? Mina olen Eeva ja õpin kommunikatsiooni. Miks ööraamatukogu hea on, miks sa siia praegu tuled? Mitte päeval. Ma olen, nõustun sellega, et see keskkond siin nii-öelda  raamatukogus õppida on palju parem ehk siis kohe kõik  kõrvalised asjad jäävad pigem eemale ja ma saangi keskenduda  ainult õppimisele. Õppekohti jagub siin kokku umbes 200-le tudengile praegu  ruumi on nagu näha. Ööraamatukogu jääb avatuks veel kaheks nädalaks,  kuni 15. jaanuarini. Aitäh Heleri ära, nii kõvasti raamatukogus räägi,  aitäh. Aga Eesti Televisioon näitab pärast spordiuudiseid  Eesti filmi Kertu, head õhtut.
