Tere tänases saates rändame ikka edasi Alaskal selles kõige põhjapoolsemas, Põhja-Ameerika mandrinurgas ja kes neid saateid nüüd järjest on kuulanud, see mäletab, et eelmises saates me alustasime seda laska, linnade ja asulate teemat ja ja täna me siis jätkame. Eelmises saates oli juttu Alaska kahest kõige suuremast linnast änkrotsist ja Ferbanksist. Aga tänases saates on juttu väiksematest asulatest. Viisime läbi tublisti üle poole tosina ja tihti nimetati ka neid linnadeks, sest Alaskal on see kuidagi teistmoodi. Siin on ju väga hõre asustus ja isegi väiksem asundus kannab tihti linna nime. Ja õieti need väikesed paigad olid teinekord väga huvitavat, sest neil igalühel oli oma iseärasus ja, ja oma ilme. Ja nii mujalgi maailmas ringi rännates ma olen märganud, et just põhjala väikeasulatele on tihti selline hästi omapärane mõju. Ja nii on ka siin ja nende väikeasulatest. Ma siis valisin välja kaks omakorda, mis kõige rohkem nagu mällu sööbisid. Nende nimed on Tarketna ja Nenana siis hästi omanäolised ja mõnes mõttes ka väga tüüpilised Alaska asulad. Ja need kaks ka sellepärast, et mõlemas järgitakse päris lõbusaid traditsioone pikka aega. Ja need on niisugused eht Alaskalikud, ainult sellised, mida võivad välja mõelda, et põhjamaa-asula inimesed Sedamoodi kõlas siis üks Alaskal hästi tuntud laule, seda laulu tuntakse ka väga hästi kogu Ameerika ühendriikidest. Räägib tänapäevaalas kallaste elust ja kuulsaks saanud õieti sellepärast, et see on tunnuslugu ühele teleseriaalile teleseriaali nimi on Alaska kaugeim piir. See pealkiri juba rõhutab, et laska ameeriklaste silmis asub seal all täiesti maailma ääre peal. Ja see teleseriaal on käinud juba mitmendat hooaega, räägib õieti ühest Alaska perekonnast. Nimed on kiltcherid ja Kiltserite pere toimetused siis igapäevased toimet, tõused seal kusagil Alaskal ja neil on päris hea edu olnud nendel seriaalidele. Ma olen neid silmanurgast tükati vaadanud, mitte järjest, aga natukene on siis aimu, et mis seal toimub, noh see on niisugune ühe laska pere toimetamised, kes elab omaette looduse keskel. Et mis nad siis iga päev teevad ja kuidas need aastaajad seal muutuvad ja kuidas loodus nende ümber muutub ja millised on peresuhted ja noh, niisugune reality show selle seriaali nagu tugevaks küljeks on see, et, et see pere on tõesti päriselt olemas. Tõepoolest elavadki seal üksinda looduses ja on elanud seal kaua aega, see pere on sinnasamasse paika kolinud juba neljakümnendatel aastatel, nii et mitu põlve neist on seal üles kasvanud lapsest saadik elanud seda Alaska maainimese elu. Tänapäeva Ameerika üldise eluga võrreldes on see ikkagi midagi niisugust erilist, see on ikkagi looduslähedane eluviis seal Alaskal kahtlemata ja selles mõttes noh, huvitav vaadata, puhas eksootika. Aga kui meie nüüd seal Alaskal ringi käisime, eks meie kohtasime ka ikka neid laskalasi seal ikka palju ja mitmetega sai nendest pikalt ka juttu räägitud. Ja üks asi, mida ma nüüd täitsa isiklikult nende Alaska lastega suheldes kohapeal selgeks sain, on see, et praegusel ajal Alaskal on neid Alaska lasi kahte sorti ühed on Suve Alaskalased ja teised on siis aastaringsed Alaskalased sest õige paljudega oli nii, et kui hakkasid pikemalt juttu ajama, siis tunnistas, et ei noh, et ega ma nüüd talveks siia jääd ja suvel ma siin töötan. Aga et mul on kaks kodu ja teine kodu on seal kusagil soojemas paigas, seal kuskil lausa näiteks Florida või California osariigis ja noh, nad on umbes nagu rändlinnud, et, et kui ikka kehvaks läheb siin siis lendame lõunamaale lennukiga küll jah, ja siis jälle kevadel tagasi ja teisest küljest need suve Alaskalased nad tegelikult ikkagi väga tahtsid siia tagasi tulla ja paljud neist olid siin käinud ja pendeldanud niimoodi edasi-tagasi ikkagi lausa aastakümneid. Nii et täitsa kindel, et, et Alaska neile meeldis. Ja teine põhjus, miks siin Alaskal ikkagi on tööl suvel palju rohkem inimesi kui talvel on väga reaalne. Sest suvel on siin lihtsalt rohkem töökohti. Ja siin on põhjuseks see, et Alaskal käib ju väga palju turiste ja nende teenindamiseks on siis vaja ohtralt töökäsi. Ja siis ongi niuksed, hooajalised töökohad. Talveks jäävad tõesti siis ainult need kõige karastatumad, need kõige visamad, tihti neil polegi siin talvel suurt midagi teha, noh, niisama nad lihtsalt on, neile meeldib kindlasti. Ja enamik ameeriklasi võib-olla peavadki neid, kes siin aasta ringi on natuke niisugusteks, kiiksuga tüüpideks, et ei tea, miks siis vabatahtlikult jääda sinna külma ja pimedasse, kui saab ka teisiti. Aga selliseidki kohtasime laskal ikka päris palju ja nendes väikeasulates ikka see elanike põhituumik, need olid ka ikka sellised, kes aasta ringi siin püsivad. Aga nüüd siis nendest kahest väikelinnast, millest lubasin rääkida esimeseks siis see Getna talkeetna, kus ta asub. No eelmises saates Alaska suurimast linnast ankrotsist, tal Getne asub siis ankrotsist põhja pool umbes kahe tunni autosõidutee kaugusel. Ja praegu on seal elanikke kuskil 876 ja linnul rajatud kuskil 100 aastat tagasi. 876 inimest ja linn. Mõtleme nüüd Eesti peale, et meil on kõige väiksem linn Eestis on vist Mõisaküla ja seal on umbes samas mõõdus elanike. Aga ega siin Eestis ja seda Mõisaküla ikka mingiks õigeks linnaks ei peeta. Tal keetnat peetakse ikka täiesti õigeks korralikuks linnaks Alaskal. Sest siin Alaskal on ikka niimoodi, et, et siin on ka palju väiksemaid linnu ja on isegi linnu, kus inimesi on alla 100 ja ikkagi nimetatakse linnaks. Nii et las gaase, linna mõiste on ikka teistsugune, kui meil Eestis Sintal Getnostasime, sattusime siis augusti esimesel nädalal, see oli siis suve teine pool ja ja oli siin turiste küll ikka palju peatänavad, nüüd lausa kihasid. Ja miks suur osa nendest siin oli, oli lihtsalt see, et, et see on väga hea paik. Et ennast registreerida igasugustele retkedele Alaskal, küll pikematele, lühematele, küll jalgsi, küll kanuuga, küll kalastusretkedele, jahiretkedele ja nii edasi ja eriti tuntud oli seda kella just selle poolest, et kitsaid teha ka lennuretki, niisugusi vaate ükski ja põhiliselt need käisid siis kenaali rahvuspargi suunas. Ja noh, seal on tõesti tohutu majasteetlikud maastikud, nii et lennukilt on tõesti nendele väga uhked vaated. Aga meie praegu, kui me seal talgennas olime, kame seal muud ei teinud, kui lihtsalt noh, logelesime lihtsalt läksime, kuhu jalad viisid ja ja igaüks tegi, mis tahtis, ja mina tahtsin tingimata ta ära näha. Raudteejaama talki, Etna raudteejaama ja raudteed ja ka Alaska rongi, sest neid ma ei olnud näinud. Ja otsisin siis selle üles. Ja noh, see oli rongijaam oli selline lihtne puust ehitis tõesti tagasihoidlik pisikene. Ja rong oli niisugune diiselrong, noh, ma ei tea, mingi viis, kuus vagunit ja diiselvedur värvid olid niukene, must ja kollane uhke vöödiline rong. Ja miks ma siia tahtsin minna, oli ka ju see talketna ajaloo jaoks. Raud D oligi otsustav, et selle tõttu see linn tegelikult siia tekkis ja ja see oli kusagil siis 1903. aastal jällegi see Alaska kullapalaviku aeku iga palavikuliselt ehitati ja siis langetati otsuseta laskerada, tuleb rajada raudtee ja siis raudtee-ehituse, noh, nii-öelda peastaap või peakorter otsustati rajada siia talkeetnasse. Ja siin enne ei olnud praktiliselt mitte midagi, aga siis kerkisid siia ehitised ja kujunes siis niisugune väikene linnakene. Ja seal Aska raudtee ehitamine, see oli ka väga-väga eriline lugu kogu Alaska ajaloos. Ehitati ilmatu kaua, tervelt 20 aastat võttis aega ja see oli tohutult raske sealt Alaska muuseumides ikka imetlesin seda, et kuidas see käis, et noh, lihtsalt ei oldud kunagi kogetud kauges põhjalas raudtee ehitamise raskusi. Et kui sul on ikka maa sees igikelts, mis ongi pidev igijää maa sees mis aeg-ajalt siis sulab madalamaks ja siis jälle kerkib kõrgemaks. Ja kui sul on talvel lumimeetrite paksune lumi, pakane kümneid kraade 30 40 miinuskraadi ja kevadel need meeletud tulvaveed, et ehitamine oli tõesti vägitegu ja lõpuks sa ise valmis, praegusel ajal on see siis ligi 700 kilomeetrit pikk ja lähebki kuskilt lõuna laskalt ankrotsi linnaste lõuna poolt põhja suunas. Kunisin adverbaksi linna keskAlaskal välja ja praegusel ajal, kes tahab, saab siis Alaskata avastada ka raudteega. Ja nüüd siin praegu, kui ma seal ringi käisin, siis üks koht, kuhu ma läksin, oli muidugi kohalik muuseum, seal ma vaatasin seda, tal Getne ajalugu. Ja mis sealt linnakese silma hakkas, oli see, et siin oli palju niisugusi, armsaid majasid, need olid hästi vanad puumajad. Tihti praegu nendes väikeasulates. Alaskal on kivimajad ilmetud uuemaaegsed, aga need olid vanaaegsed puumajalt, paljud säilinud päris algusaegadest peale ja ja üks näiteks oli seesama, kus oli see eramuuseum. Ja teine tore puumaja oli punane palkmaja kahekordne. Ja uksele oli kirjutatud naabli pood. Ja ukse kohal olid hästi võimsad põdrakühvel sarved ja teise korruse kohal veel kari puu sarvede paar kohe lausa meelitas sisse astuma ja kui ma sinna Lavly poodi sisse sain üle läve, siis oli küll niisugune tunne, et nüüd astusin sajandi jagu ajas tagasi, et niisugune kitsas ja pime peaaegu, et koperdas seal ringi ja kitsas sellepärast, et, et kõik on täis tohutu hulk riiuleid ja riiulites on kõikvõimalikku tavaari alates toidukraamist ja lõpetades igasuguste tarbe asjadega. Noh, tõesti selline pood praegusel ajal nagu ta võis olla kunagi vanasti laskaawest tüüpilises koloniaalpoes. Siin kõlas nüüd jälle veidi seda Alaska populaarset laulu laska kaugeim piirlauljateks on muide siin sellest kiltcherite perest isa ja tütar isa Ats talgujuhil. Ja see isa on tõesti tavaline laskalane, elab seal keset metsa ja selle kohta on tal ikka väga hea lauluhääl ja see laul on mõjuv tema esituses, aga tema tütart juhil on praeguseks ajaks juba keskealine naine ja tema ongi teinud tegelikult päris hea lauljakarjääri, ta ei ela enam üldse laskalvaid liigub võttes Ameerika linnades kusagil lõuna pool ja on hästi tuntud laulu kirjutatud Tanja ja laulja ja ka näitleja. Aga mõnikord käib ta siis ka siin Alaskal ikka oma vanemaid vaatamas. See koht, kus nad elavad, ega see ei olegi tegelikult nii teadmiskolgas, Alaska, mõistestan seal Lõuna-Alaskal Voomery linna lähedal kuskil 11 kilomeetrit linnast ja ja see kant on muu Alaskaga võrreldes võrdlemisi maheda kliimaga. Ma arvan, et nii see isa kui tütar on kindlasti sattunud ka mõnikord sellesse talt Kepnasse, kus me praegu oleme, see on ikkagi tuntud koht, ooperis saab sinna sõita autoga mööda head korralikku teed ja võib-olla on nemad käinud ka talki etnos, sellepärast et siin on siis olnud põdrafestival. Se põdrafestival on see, mis on teinud talgeetna kogu Alaskal, kuulsaks põdrafestivali peetakse tal Kehtnas igal aastal neljandal juulil ja põhjus selles, et see on ju ameeriklastel tähtis rahvuspühas on see iseseisvuspäev ja selle päeva Paikuse siis toimub meie olime nüüd kuu aega hiljem sealsamas, need festivali me ei näinud, aga ma läksin sellesse kohta, kus toimus üks väga legendaarne põdrafestivali võistlus. Seal ikka suur plats, praegu liikus seal lihtsalt inimesi, midagi ei toimunud. Aga ma püüdsin ette kujutada oma silmade ees, et kuidas see võistlus siin võis käia. Selle võistluse nimi, mis Estal keetma nii kuulsaks tegi kogu Alaskal oli põdra pabula võistlus. Ja noh, nimi natukene intrigeeriv ja eks ta selline veider võistlus tõepoolest oli, ma ütleks isegi pööraselt veider tüüpiline ainult skalaste peas sündida võiv idee. Aga see käis siis umbes niimoodi, et kui see algas, siis siia ümber kogunesid inimesed kõik, kes tahtsid võistlusest osa võtta, selleks, et osa võtta, pidid sa ostma loteriipileti loteriipiletil oli number ja siis sinna väljaku keskele pandi selline suur vineerist tahvel, mille peale oli joonistatud märklaud tüüpiline märklaud. Ja see oli seal maas ja siis tõusis sealt väljaku servast õhku helikopter. Helikopteril oli pika köie otsas üks kott ja see kott, Ta oli täis põdrapabulaid, põdrapabulad olid töödeldud, moodulid kuivatatud lakitud ühekaupa ja valgeks värvitud ja iga tabula peale oli kirjutatud number ja siis helikopter tõstis selle koti kuskile ikka noh, teise korruse kõrgusel ja siis plastikkott lahti ja kõik, mis seal oli, pudenes siis hooga sinna väljaku peale laiali ka enne seda veel rahvas skandeeris niimoodi numbreid alates 10-st kuni nullini välja, siis lendas kõik see pabulate hunnik sinna väljaku keskele ja siis tuli žürii ja mõõtis väga täpselt ära, milline pabul oli sattunud selle märklaua südamikule kõige keskele. Ja seal oli siis number pealselt hõigati siis pabulad pealt see number ja nüüd see, kes oli saanud siis sama numbriga loteriipileti, see sai siis endale rahalise preemia näiteks 2009. aastal 1500 dollarit kohapeal kätte ja seda võistlust ta oli siin peetud ikka ilmatu kaua, 1974.-st aastast alates, igal suvel. Ja 2009. aasta oli viimane kui selline suurvõistlus siin toimus, sellepärast et see põdra tabula võistlus keelati lihtsalt ära. Et miks siis üle 30 aasta kestnud võistlustraditsioon kõik teavad, toonud talgeimblane palju kuulsust ja ja nüüd korraga keelatakse ära. Ametlik põhjus oli selline, et ta muutus liiga populaarseks, et siia tuligi kogu selle põdrapabulvõistluse pärast liiga palju inimesi. Et näiteks 2009 oli siin 5000, et inimest koos nagu mõelda, et linnas elanikke on kuskil 800 siis 5000 on ju suur arv ja, ja võib-olla tõesti on liigväikelinna jaoks. Aga ajakirjanduses liikus ka teisi versioone ja üks oli ikka selline, et põhjuseks oli hoopiski see, et kogu Ameerikast noh, see Ameerika Ühendriigid asub jõualaskast väga palju kaugel lõuna pool tuli väga palju protestikirju ja isegi väga kurje telefonikõnesid kes kõik pahandasid, mis seal kaugel laskal õieti toimub. Et see on ju tobe ja labane niisugust asja teha ja et ameeriklaste jaoks lihtsalt ei ole väärikas pilduda põdrapabulaid taevast alla ja siis oli ka kuuldavasti selliseid kirglike loomakaitsjaid, kes seal kaugele-kaugele ei saanudki väga hästi aru, mis seal Alaskal õieti toimub, said aru, et midagi seal oli põtradega pistmist ja siis need on meda laskalased, siukene, metsik rahvas, et nad ju igal aastal tapavad neid Trooja siis see oli seal vist umbes selline kujutlus ka, et viskavad helikopterist mitte põdrapabulaid, vaid kohe elamuid tro alla. No ei tea, kuidas oli, aga igal juhul protestid läksid liiga suureks ja keelatigi ära. No tal ketas nüüd see põdrafestival ikka käib edasi ja seal on siis muid igasuguseid võistlusi näiteks nüüd viimastel aegadel siis niisugune, mida nimetatakse põtrade paraadiks ja see käib siis niimoodi, et igaüks, kes on ennast registreerinud seal maksnud osavõtu maksu, siis ta võib tulla paraadile omatehtud vineerist välja saetud elusuuruse, põdra kujuga ja põder peab siis olema hästi värvitud ja uhkelt ehitud ja siis žürii valib, et milline neist materjalidest on see kõige-kõige ja noh, see saab ka siis mingi auhinna. Noh, ega seal võistlusel Kaiu viga pole, aga Ta ei ole ikka nii vürtsikas, minu meelest kui see põdrapabulad, võistlus ja sellest dist linnavõimud on ka aru saanud ja nüüd viimastel aastatel on siis seda põdra poola võistlus küll peetud, aga nüüd on tehtud nii, et osavõtjate ring on väga rangelt piiritletud. Nimelt niimoodi, et põdrapabulad võistlusest võivad osa võtta ainult Ameerika sõjaveteranid. No miks just nemad? Ei tea täpselt, aga nii on, aga igal juhul siis on nii, et, et nemad, siis võivad siin midagi ennustada ja natuke pabulaid visatakse ka ülevalt alla ja teised saavad siis lihtsalt seda pealt vaadata. Nii et mingil kombel on see eriskummaline põdra Padula võistlus seal talkeetnasikaga praegusel ajal igal neljandal juulil igal aastal toimuks. Niisiis sünkroos OSCE hing. Ja siin kõlas nüüd siis jälle katke sellest laulust kõnele palaskalaste elust ja kes neid nüüd natukene kasvõi poole kõrvaga kuulanud on neid sõnu, et seal on just hästi sellised märksõnad. Kuld, nafta, mäed, järved, külm pimedus, hundi ulg, niuksed, sõnad kõlavad sealt. Et need on tõesti laskallaste jaoks tähendusrikkad. Praegusel ajal isegi elavad Alaskalased ikka palju looduslähedasemalt kui muu Ameerika. Ja nüüd see teine asula, nüüd on aeg siis sellest kõnelda, see seal Alaskal, kus me käisime, see teine on niisugune väga omapärane asula oli nimega Nenana, tasub seal keskAlaskal kusagil 100 kilomeetrit CR pronksist lõuna pool ja linnaõigused sai ta aastal 1921 ja seal elab praegu 400 inimest. No mõtleme linn ja 400 inimest, aga linnanimede kannab, sest see on Alaska. Ja nimi Menana on ka huvitav, seal on pandud selle indiaani hõimu nime järgi, kes siin enne elas enne seda, kui siin see lind loodi. Ja kui me ise siia tulime, siis noh, ikka kui sa ise loed ja vaatad ringi. No ei ole kuidagi ei anna linna mõõtu välja kõik külamis küla, sihukesed madalad puust majad laiali pillatud suure jõe ääres. Jõgi seal oli küll võimas siin Nona kõrval. See on üks Kesk-Alaska tähtsamaid jõgesid, seal Tanana jõgi. Ja veel rohkem mõjuv samm oli see, et üle selle ääretult laia jõe oli ehitatud väga võimas raud, sild, millel olid väga uhked kaared, üleni rauast, mitmesaja meetrine sild, tal polnud jões ühtegi tugisammast. Ma olin sellest lugenud enne reisi, see sai valmis aastal 1923, ta pikkus on 210 meetrit täpselt. Ja see oli tol ajal Põhja-Ameerika pikim sild, millel ei ole tugisambaid. Praegugi on ta vist Põhja-Ameerikas kolmandal kohal pikkuse poolest. Aga see oli ka tähtis ajalooliselt, sest vaadake, see Alaska raudtee-ehitusse kulges niimoodi, et teda alustati kahelt poolt põhja poolt ja lõuna poolt. Ja kui ta oli praktiliselt valmis, siis siin selle Tanana jõe kohal oli nüüd see, et puudus ainult sild, mõlemal pool kaldal oli raudtee olemas. Ja need siis, kui see sild avati 1923, siis klõpsas kokku ja kogu 700 kilomeetri pikkune Alaska raudtee oli nüüd lõplikult valmis, nii et see silla avamine oli väga tähtis sündmus ja sel puhul tuli siia isegi tolleaegne Ameerika president ja ta lõi siis sinna raudtee liitlisse viimase naela, mis muide oli üleni kullast. Ja selle tõttu, et seda raudteed ja silda siia ehitati, siis Nona linn siia kis. Lihtsalt algul ehitajate linnak ja, ja pärast jäigi siia niisugune keskus. Ja siin oli ka näiteks palkidest maja, mille ukse kohal oli kirjutatud, et Nenana kultuurikeskus ja muuseum läksime sinna sisse, seal oli hästi palju siis ana minevikust ja just nendest indiaanlastest nende igapäevastest riietes tõest ja elust. Ja käisin seal ringi ja siis akna ääres oli suur laud ja laua peal olid niisugused hästi paksud mustade kaantega raamatut, noh nagu mingid piiblid ja teen ühe lahti ja seal on niimoodi hästi väikse käekirjaga väga hoolikalt kirjutatud rida-realt inimeste nimed, mingid aastaarvud kuupäevad, kellaajad, väga imelikud raamatut, küsisin siis ühe keskuse inimese käest, et mis asi see on? Tema ütles, et no aga et need on ju see ana jäämineku, võistluse ennustuse raamatud ja mina muidugi ei teadnud sellest mitte midagi, sest ta pidas vajalikuks, et teeb siis selle ikka mulle selgeks ja, ja siis seletas seda asja. Et noh, et see oli nüüd siis niimoodi, et kusagil siis 1916, ehk siis praegusest ajast 100 aastat tagasi. Raudtee-ehitajad hakkasid tegema niisugust loteriid kes arvab kõige täpsemini, millal tänavu kevadel jää sellelt suurelt tänana jõelt läheb. Seda võistlust oli need kohalikud nihukese väikse pundiga ennegi nagu ennustanud, aga nüüd neid raudtee töölisi oli juba mitusada ja nad levitasid seda loteriipileteid ka ümbruskonna asundustes. Ja siis andsid ka auhindu välja võitjatele ja, ja nii muutus väga populaarseks sellest ajast, siis on siis igal aastal raudselt elanas seda võistlust peetud. Ja ta rääkis ka sellest, et kuidas alguses oli esimestel aastatel, et siis oli niimoodi, et pidi siis kirja panema täpselt kuupäev ja kellaaeg, minuti täpsusega, kellaaeg, millal jää läheb. See reegel, et minuti pealt tuleb ennustada jääminekut, see kehtib ka tänase päevani. Aga siis algselt oli olnud niimoodi, et kui ja hakkas tekkima sügisel sinna jõe peale, siis kui ta juba inimest kandis, siis keegi läks sinna jõe keskele, panin sinna pudeli sellise suure pudeli jää peale, niimoodi ja pudelikaela külge sidus nööri Tõi selles kaldale ja selle nööri sidus siis ühe puu tugeva oksa külge, nöör oli ise üsna niuke habras ja sisse talvekuude jooksul see kõik seal seisis ja jäässe külmus pudeli hästi kõvasti kinni. Ja siis, kui kevad tuli, oli tunda, et jää hakkab minema, siis korraldati vahetustega valve, et keegi kogu aeg hoidis silma peal, sellel pudel sellel nööril. Ja ühel päeval Läks liikuma pudel koos sellega, siis tõmbas selle nööri puruks ja vot see hetk siis fikseeriti ära ja see oli sissetäpne aeg, mille järgi siis parim ennustaja välja valiti. Ja kui me nüüd seal seisime seal neelana kultuurikeskuses suure akna juures, siis töötaja näitas väljas, et vaata, et praegusel ajal näed, peetakse võistlust selle atribuudi ka seal väljas oli sihuke imelik kalda peal nagu peentest palkidest või jämedates lattidest. Niisugune konstruktsioon, latid olid niimoodi pandud, umbes nagu mingi maamärk püramiidikujuliselt sealt ülevalt L1 Ladsalt püramiidi keskelt üles ja kõik latid värvitud hästi erksalt musta-valgetriibuliseks umbes nii kaheksa meetrit kõrge ja, ja see omakorda oli ühe, kuue meetri kõrguse puutorni kõrval. Ja siis nüüd tuli seletused, kuidas praegusel ajal see võistlus käib, et vot seesama märk seal, et see ei ole maa, märkson, hoopis märk. See jäämärk viiakse siis nüüd praegusel ajal mitme mehega. Sügisel, kui jää kannab keset seda jõge ja selle külge pannakse siis kaks nööri, üks on köis ja teine on nöör ja siis köis on ehitud nihukeste erksate lippudega ja see seotakse sinna torni sinna üles torni. Ja teine see nöör hästi tugev nöör küll, aga ikkagi nöör, see pannakse ühte niukse putkasse seal natukene allavoolu seal ja seal putka sees pidi olema siis kell ja selle kella juurde läheb see nöör ja seal on niisugune mehhanism, et sellel hetkel, kui nöör puruneb, siis see kell jääb selle koha peal seisma, kui nöör purunes. Edaspidi siis käima see asi niimoodi, et kui siis nüüd sügisel kõik seal jäässe läheb ja talvel siis jää aina paksemaks lähevad. Et siis kevadisel ajal Ajal, kui on juba see võimalus, et jää võib liikuma minna, siis praegusel ajal enam keegi seal otse silmaga valvet ei pea, vaid seal on veebikaamera. Ja veebikaamerast on siis kogu aeg näha, kuidas seisud on, iga vist 30 sekundi jooksul tuleb vaade sellele hääle ja sellele jäämärgile. Ja siis mingil hetkel see ja siis hakkab vaikselt liikuma, siis alguses tõmbub see suur köis pingule ja siis meeletu pinge all puruneb, lipud lendavad igasse kanti ja siis väiksem nöör puruneb natukene hiljem. Kui ta sirgu tõmbub, siis sellel hetkel siis kell jääb seisma ja siis on täpselt teada selle minuti pealt, sellel ajal ta siis toimus ja näiteks meie olime seal nüüd siis 2015. aasta augustis, nii et viimane jääminek oli toimunud sellel kevadel 2015 ja nüüd me küsisime, et kuidas siis nüüd sellel aastal see võiduaeg oli ja kui palju võitja siis auhinnaks sai ja saime vastused. See oli siis 24. aprillil ja täpselt kell 14 25. Ja võitja sai preemiaks 330000, et USA dollarit? No ikka uhke raha ja kui niimoodi mõelda. Ja see olevatki olnud kõige kopsakam preemia, mida üldse siin 100 aasta jooksul välja makstud ja miks see niimoodi oli preemiani suur üks põhjus oli see, et vahel juhtub nii, et k oks ennustajad ütlevad minuti pealt täpselt selle õige aja ka seekord oli ainult üks ja tema seal siis kõik selle raha endale. Aga teine põhjus oli see, et see preemiafond siin Nenana jäänustamise võistlustel on kogu aeg kasvanud. Sest ajad on ju teised, praegusel ajal saab ennast registreerida osavõtuks ju interneti kaudu. Ja siis ongi nii, et sa ei pea olema üldse Alaskal ja sa tead, ma isegi mitte Ameerikas, sa võid olla kus tahes maailmas, ka Eestis muide ja maksad seal interneti kaudu ära selle osa võtta maksu, see on muide kaks ja pool USA dollarit. Ja siis noh, näiteks 2000 seitsmeteistkümnendal aastal algab see võimalus seda piletit osta seal kusagil veebruarikuus ja maksad selle raha ära ja siis ootama kevadet sealt veebikaamerast siis vaadata, et kui lähedale ma siis õieti ennustasin. No ma ei taha siin saates mitte mingil juhul öelda, et nüüd peaks keegi eestlane hakkama ennustama seda kauge ja laska, Danona jõe jääminekut, et mõte on, teine mõte on selles, et minu meelest on kuldaväärt idee ja meil siin Eestiski ju talveti külmuvad mitte just igal talvel, aga ikkagi ja meil on näiteks Tartu ja meil on pärnu, kust suured jõed läbi voolavad, et minu meelest noh, midagi sarnast. Jäämineku ennustamise võistlust tasuks küll nagu mõelda, sellepärast et minule see ideena meeldib. Seepärast, et ma olen looduseinimene ja, ja looduse inimestele meeldib alati, kui pööratakse rohkem tähelepanu loodusele, loodusnähtustele ja mis jääminek siis looduses muud on kui üks väga uhke looduse suursündmus. Nii et midagi sellest ideest võiks siin Eestis ju käima panna. Et kasvõi sellekski jäämineku ajaks inimeste tähelepanu rohkem ühele huvitavale looduse nähtusele pöörata. Siin kõlas siis nüüd viimast korda see mehine lask, kallaste laul elust tänapäeva laskal ja kui sa elad seal Alaskal maal, siis on seal tõesti väga tihti elu looduselähedane ja siin saab otsa ka meie Vabade saade kahest Alaska asulast, kus me ka laska reisil käisime. Ühest küljest olid need väga Alaskalikud paigad ja need traditsioonid, iseäralikud, need olid ka sellised millesarnaseid oskavad välja mõelda ainult Alaskalased ise. Aga järgmine saade, see tuleb nüüd siis kaherändaja saade ja minu jutukaaslaseks on siis stuudios sedapuhku Guido Leibur. Guido Leibur on korraldanud väga võimsaid samas niisugusi raskeid ja pikki matku nii Euroopa, Aasia kui Ameerika põhjalas. Järgmises saates me siis jagamegi oma muljeid just sealt arktilisest Aasiast, täpsemini artiliste rahvaste juurest, sealt Aasiast, kus me kumbki oma retkedel eri aegadel oleme käinud.
