Tere eelmises saates tegime me mõtterännakuid kaugmatkaja Guido leiburiga ja arutasime muljeid oma rännakutest Ameerika kõige kaugemates otstes, ehk siis Põhja-Ameerika kõige põhjapoolsemad nurkades seal Alaskal ja pahvinimaal ja siis Lõuna-Ameerikas ka kõige lõunapoolsemas otsas seal tulema saartel. Aga täna tahan siis jätkata neid Gröönimaa teemasid, kõnelda just sellest, et mismoodi me seal Gröönimaal reisisime. See oli ju väga omapärane liikumine, me liikusime ju purjelaevaga ja et mismoodi see purjelaevaga sõitmine siis tundus, kuidas oli meie igapäevane elu seal laeva peal ja mis on üldse tunne purjelaevaga sõites. Vaat sellest siis. Ja veel tahan ma selle saate lõpus rääkida üldjoontes sellest, et millise marsruudi me seal Gröönimaal valisime, kus me ära käisime ja mis laadi paikadesse seal Gröönimaal sattusime. Niimoodi kõlas siis üks iiri laul purjelaevaga seilavatest meremeestest. Lauljaks on siin legendaarne iiri laulja laiem Klansi ja ta laulab sellest, kuidas ühel ilusal juunikuu päeval heiskasime Me purjed ja sõitsime Atlandi ookeanile püüda heeringaid. See laul sobib sellesse tänasesse saatesse väga hästi. Sest ka meie purjelaev oli algselt olnud heeringalaev. Noh, see oli küll väga ammuse laev, millega me nüüd seal Gröönimaa vetes sõitsime. Oli ehitatud kunagi 1924. aastal Hollandis päris vana laev. Ja algselt oligi ta heeringapüügilaev. Ja selles laulus, mis siin nüüd kõlas, seal ka tegelikult kõlab laevatüübi nimi, inglise keeles on see luger eesti keeles siis lüüger. Ja see lüüger oligi algselt ka see meie laev, millega me sõitsime, aga hilisematel aastakümnetel teda ehitati mitu korda ümber ja ta kandis ka erinevaid nimesid. Päris alguses oli ta nimi muide Jakooba, aga praegu, kui me siia laevale astusime, siis lugesime sealt laeva külje pealt, et nimi on Rembrandt van rüü. Ehk siis selle kuulsa Hollandi maalikunstniku nime järgi pandud. Ja see laev, kui teda ümber ehitati, siis viimati ehitati teda ümber 1994. Ja vot siis ta saigi selliseks reisilaevaks huvireisijate sõidutamiseks. Just sellistele nagu meie olime ja sellesse praegusesse kolmemastilisse kuunarisse mahtus reisijaid 30 umbes nii palju meid oligi. Ja kui nüüd mõelda, et ikkagi selline laev, laeva pikkus oli 56 meetrit, kolm masti kuunar etno, kas nüüd siis meil seal kitsaks läinud kolmekümnekesi selle purjelaeva peal nagu heeringad tünnis? Aga tegelikkuses tuli välja, et nii see ei olnud. Noh, neid kajuteid oli selle jagu seal alumisel tekil, et olid kahesed kajutid, mõtlesime kahestesse kajutitesse, seal olid niuksed, kahekorruselised koikud Mahtasime ilusti ära, ega seal nüüd üleliia ruumi küll ei olnud, aga kõik, mis vajalik, mahtus sinna väiksesse ka üldse ära ja siis oli seal purjelaevas veel selline üldruum, kuhu me siis kõik ära mahtusime, kui oli vaja näiteks üheskoos süüa või, või pidada koosolekuid või, või kui vahel ka meie ekspeditsiooni juhid pidasid seal loengut Gröönimaa teemadel. Ja tähtis oli ka, et sinna väiksesse laevamatus ära ka paar ja paaris olid just need õiged klassikalised meremeeste joogid, viski rumm nagu peavadki olema. Täitsa õige laev ja kõik, mis vajalik olemas. Ja selle laevatekil olid veel kaks kummipaati ehk sodiaagi, no need olid siis selleks, et teha iga päev mingisuguseid paadiretki. Sest kui sa liigud Gröönimaa vetes, seal on metsikud rannad, pole loota, et seal oleks sadamakaisid ja kui tahad kuskile randuda, siis ainus võimalus on minna laeva pealt paat ja siis paadiga sõita kinni sinna laugesse randa ja sealt siis astuda üle paadiääre madalasse vette ja, ja kalpsata kaldale. Ja noh, selleks et siis jalad märjaks ei saaks seal paadi pealt vette minekuks, siis olid meil ka niisugused korralikud kummikud. Nii et tõesti toimis ja jalad olid kuivad, kui maale läksid, et seal siis paadi pealt mingit jalgsiretke teha. Ja tähtis on ka see, et meie laeval oli siis meeskond, meeskond oli kümneliikmeline ja neil igalühel olid mingid oma ülesanded. Ja nendele lisaks oli meil siis kaks ekspeditsiooni juht, Nendel oli nende ametinimetused, kaks meest olid siis sellised, kes langetasid igapäevaotsuseid, et kuhu me täna laevanina pöörame, mida me võtame eesmärgiks ja kuhu retki teha. Ja kõik selline igapäevane improviseerimine, sest tegelikult Gröönimaa vetes oli juba kord nii, et, et seal niivõrd palju olud muutusid, et tuli igal hommikul ikkagi uuesti otsuseid langetada. No kuidas igapäevane elu selles purjelaevas meil siis kulges? Tavaliselt hommikuse hommikusöögiks, nii nagu ikka ja kohe hommikusöögi järel, kui ilm vähegi lubas, siis me tegime selle päeva esimese paadiretke. Käisime siis kas kuskil jäämägede vahel paadiga seal tiirutamas või, või sõitsime randa, tegime mingi maismaaretke. Ja siis, kui tulime sealt tagasi, siis oli tavaliselt lõunasöök ja pärast lõunasööki õige varsti tuli siis veel teine päevaretk kummipaadiga. Ja siis kuskil seal õhtupoole, võib-olla mõnel päeval oli isegi nii, et pärast õhtusööki tegime v lähe, paadiretkel olenes just olukorrast, et kus me parajasti olime. Aga klassika oli see, et pärast õhtusööki pidasime siis maha nagu päevakoosolek. Noh, seal siis sai arutatud, et mis me täna nägime, mida kogesime, mis tähendus sellel kõigel oli ja siis ka sellest, et mis homne päev toob, et mis plaanid meil homseks on ja siis mõnikord ka siis niisugune lühikene arutelu mingisugusel Gröönimaa, looduse või, või kultuuriteemadel. Ja üldiselt oli siis niimoodi, et ega seda jõudeaega meil seal purjelaeval küll kuigi palju ei jäänud. Ja kogu aeg oli mingi tegevus käsil. Ja kui nüüd mõelda, et me olime seal möödunud aastal seal kuskil mai lõpus, juuni alguses millised ilmad meid seal vastu võtsid, siis tegelikult olid need üllatavalt head Gröönimaa tilise teed seal juuni algus on selline, noh, kevadkuu ja mõnikord võib seal mõnedes Gröönimaa osades saada väga tõsised takistuseks liigne jää, sest meri on talvel kinni külmunud ja siis, kui ta lahti sulab, sisse jää. Kevadel võib liikuda tuultega, kes teab kuhu, et vahel sa ei saagi sinna minna, kuhu sa tahad, aga juba ette öeldes, et, et meie jääga väga kimpu jäänud, no üks kord oli ühel päeval näiteks niimoodi, et pidime oma plaane muutma seal niisugune päev, et sõitsime laevaga ühte lahte ja pidime seal lahe lõpus minema ühte väga vägevat liustiku vaatama. Aga vot see kogu see suurlaht oli triiv jääst täiesti umbes nii et laevaga mitte mingi valemiga sinna sisse sõita ei saanud. Aga siis meie ekspeditsiooni juht mõtles kiiresti välja teise variandi. Et läheme kummipaatidega ja ja noh, tundus, et no kuidas kummipaadiga siis seal terava servaliste jäätükkide vahel liigud. Ka need paadid olidki tehtudest artiliste olude jaoks ja selline mingi terav jääserv teda küll mingil moele ei ohustanud, nad olid hästi sellised tugevad. Ja nii me läksimegi ja see oli päris huvitav, sest me manööverdasime siis kilomeetrite kaupa paina sügavamale, sinna lahte sisse, kõrvus kogu aeg mõlemal poolse jää, ragin ja krigin ja mõnikord mingit paugud, kui kuskilt ülevalt liustikust mingi suur jääkamakas alla, kus aga ikka pressisime muudkui edasi mööda neid väga kitsaid jäävabasid, ribasid, mis seal nende jäälaamade vahel olid ja jõudsimegi viimaks välja täitsa sinna liustiku seina alla. See oli väga võimas helesinine, üks suurimaid Grööni maalse liustiku ots. Jaa, jaa, vaatasime selle siis põhjalikult ära ja ja, ja tulime tagasi, nii ainult et kui me näiteks tagasi tulles ma vaatasin, et kuhu me nüüd siis läheme, tähendab silmapiiri, nii paistis madalalt paadi pealt, et terve laht on nagu kaetud täielikult jääga mingisugused jääkamakad, jäämäed või siis ühtlane jää. Laeva polnud üldse kuskil näha, ta oli kuskil seal jäämägede taga ja tundus, et oi-oi-oi, et kuidas me siit nüüd ometi välja saame, aga, aga ikka saime, sest paadimehed olid osavad ja, ja nad olid ennegi kogenud sellises jääsupis sõitmist. Nii et kui mõelda nüüd näiteks temperatuuri peale, mis seal oli nendel päevadel siis kuskil ütleme pluss pluss viis kraadi parematel päevadel pluss 10 kraadi üle selle ta nüüd siin nartilistes vetes ei läinud. Juuni alguses. Aga noh, meil oli ju õige varustus kaasas. Jaa, jaa, polnud üldse niisugust tunnet, et, et on liiga külm. Ja mõnikord täitsa üllatavalt, et oli lausa päikselise päevi. Nii et jää sirasast on nii, et silmadel oli valus. Ja teistpidi näiteks lund ja vihma praktiliselt ei saanud üldse. Ja nüüd kui mõelda nende tuulte peale, noh, mõnikord on siinkandis ikka täitsa Dormegi. Aga nendel meie sealoleku päevadel küll ei olnud ühtegi tõsist tormi mõnedel päevadel või öödel, noh meri lainetas niimoodi mõõdukalt ja mõnikord, kui näiteks seal öösel tee sai koigusse mindud ja siis laev sõit siis ja, ja siis järsku okka suutsuma, noh, niimoodi parajasti niisugune laugelt siis minul oli küll niisugune tunne, et väga vahva, et nagu mingisuguses võrkkiiges õõtsub või hällis lausa, et see väike kõigutamine pigem andis Parema ja magusama une. Minu jaoks vähemalt oli see küll nii. Ja kui mõnikord päeval jälle, siis ütleme söögi ajal parajasti see laev lõõtsus seal lainetel. Siis muidugi tuli seal liikuda niimoodi nagu tõelised meremehed, jalad veidi harkis ja iga kord vaatad, et saaks käega kuskilt kinni hoida, et et kuskile nagu ei komistaks ja, ja teisest küljest jällegi süües siis ühe käega taldrikut ikka hoidma, muidu sõidab sul nina eest söögi ajal ära. Tuli valvata muidugi kohvi ja teed asju, see seal üle ääre ei ajaks ja nii edasi. Aga see kõik kuulus minu meelest nii-öelda lubatud seikluse piiridesse ja mingit erilist ebamugavust sellest tõesti ei ole. Siin kõlas siis jälle natuke seda vanaiiri meremeestelaulu, et kuidas nad seal atlandil ringi seilasid ja heeringaparvi jälitasid. Huvitaval kombel öeldakse seal laulus ka muide ja et nad sõitsidki juunikuus, nii et täitsa samal kuul nagu meiegi. Ja kui nüüd mõelda, et see töö muidugi seal heeringapüügilaeval kuskil sadakond aastat tagasi selline kalapüügilaev purjelaev ja et see oli kindlasti väga ränk ja koormus oli suur ja magada suurt ei saanud, siin laulus on ka niuksed ilusti öeldud, et niukseid sõnadeta. Ma õppisin laevas magama püstijalu. Et muidu lihtsalt ei tulnud toime, et magad, sai nii vähe. No meie elu selles purjelaevas küll kaugeltki nii karm ei olnud, aga teistpidi oli ikka paras koormus küll ikka hommikust õhtuni. Nii et kui sa ikka õhtul koikusse said, siis oli uni silmapilk kallal. Ja Meil oli üks väga huvitav kogemus. Nimelt me saime ka kogeda purjelaeva purjede heiskamist see tegelik, ütleme, tänapäevane purjelaevaga sõitmine, see on tavaliselt ikkagi niimoodi. Ta nendel laevadel on alati mootorid, korralikud mootorid. Nii oli seal meie laeva samamoodi ja tavaliselt liikuski see laev mootori jõul. Aga mõnel päeval, kui tuul oli soodne, et siis heisati purjed ja, ja mõnikord heisati siis osa purjedest, mõnikord isegi kõik purjed ja siis pandi mootorid täiesti vastu. Ja see oli väga huvitav see heli, et mitte mingit mootorimüra sõidad laevaga, kuuled ainult tuulevihinat köites ja seda mastide kiuksumist laeval naginad ja muud mitte midagi. Et siis oli küll niisugune tunne, tants oli nüüd oma kõrvaga kuulda see, mida meremehed kuulsid sajandeid tagasi, kui nad maailma meredel ringi purjetasid. Ja siis ühel päeval öeldi, siis jah, niimoodi, et vabatahtlikud, kes tahavad, tulge nüüd tekile, purjesid heiskama. Tujus ei olnud üldse selles, et meeskond seda poleks teha jaksanud, sest see oli ikkagi selline purjelaev, nagu nad tänapäeval ikka on. Et seal olid ju olemas ka lausa mehaanilised vintsid, et nendega sai kaaned purjeköisi pingutada. Küsimus oli ikkagi selles, et neil on ainulaadne võimalus saada isiklik kogemus purjede heiskamise eest. Ja mina läksin muidugi rõõmu, sest ma ei ole tõesti elu sees käsitsi purjelaeval purjesid heiskama. Ja see käis siis niimoodi, et ütleme iga selle suure masti tohutu suure purje teatud köie juurde, mida oli siis vaja sikutada, sinna pandi kohe paar-kolm inimest ja siis me haarasime kahe käega niimoodi köieotstest ja käskluse peale tõmbasime täpselt ühel ajal täie jõuga seda köit ja niimoodi korduvalt niimoodi järjest teatud rütmiga ja tõmmata tuli tõesti väga üheaegselt, sest kui keegi meist kahest või kolmest tõmbas kuidagi teise rütmiga, siis polnud teiste pingutusest mitte mingit kasu. Ja siis sikutamine, see on tõesti nii, et et noh, et sa lausa ikka ripud seal köie otsas, ega ta muidu ei liigu. Kogemus oli see, et võtab ikka kiiresti võhmale, noh, mingi viis minutit ikka, tõmbad niimoodi järjest niimoodi käskluse peale. Ja minul oli viie minuti pärast juba niimoodi, et juba täitsa hingeldasin ja peopesad läksid, kaduliseks kindlad ei olnud ja siis läksid tuliseks, nagu oleks roninud paljakäsi köit mööda üles umbes samasugune tunne. Tõesti suur pingutus ja, ja teisest küljest ka hea kogemus, et oma naha peal saad ikka tänapäeval tunda, et mida see tähendas kunagi nendele merekarudele, kui nad siis muud ei teinudki, kui seal purjelaeva peal hommikust õhtuni neid purjesid ütlesid, et see oli ikka tõesti väga ränk töö tol ajal ja Nosel vanadel aegadel muidugi ronisid meremehed seal laevamastide otsa ka ju mööda neid köisi ja see oli igapäevane elu. Seda meile päris proovida ei antud ja ega need laeva meeskonnagi mehed seal kuigi palju mastide otsas ei käinud, aga üks mees käis keele ikka väga tihti. D. Ja väga osavalt. Ja see oligi just see meie ekspeditsiooni juht. Noh, tema nimi oli dioodi ja Taali rahvuselt tegelikult paanlale tema täisnimi olitsioodi plana Morales. Ja temale see mastide otsas turnimine kahtlemata kohe lihtsalt meeldis. Ta ei teinud seda sellepärast, et vaadake, mida ma oskan, noh, kui juhtusid nägema, siis oli huvitav vaadata. Aga talle lihtsalt meeldis käia kohendamas seal mingisugust nendest kümnetest köitest seal üleval või ka mõnikord läks sinna teha pilti sealt ülevalt masti otsast, muidugi sa saad ju palju avarama pildi kui laevatekilt. Ja ta oli ka muide väga hea fotograaf ikka täitsa professionaal, tal oli täiesti professionaali kaamerad ja üleüldse oli ta väga selline mitmekülgne mees. Noh, keskealine selline pruunide silmadega ja selline ikka kahtlemata temperamentne inimene, hispaania veri ikkagi. Ja ta rääkis ise, et see purjelaevade kirg tuuli tal kusagil üks 10 aastat tagasi, et, et muidu ta oli merd sõitnud juba üsna noorusest peale, aga purjelaevaga siis just viimased 10 aastat ja nii hakkas meeldima, et muude laevadega enam üldse sõita ei tahagi. Ja teisest küljest oli ta siis ka olnud mägironija ja alpinist ja sellepärast see köitega tegutsemine oli talle ka väga selge. Ja veel üks tema külgi oli see, et tegelikult oli ta teadlane. Ta oli pinud ookeanoloogiat ja ta oli mereteadlane ja uurinud erinevaid teemasid seal ookeani peal, aga näiteks viimastel aastatel seal oli tema kitsam ala, siis vaalade ränded ookeanis väga põhjalikult oskas ta sellest rääkida ja ta oli mitu aastat seda nüüd uurinud. Põnev teema. Kahju ometi, sest need vaalad tõesti on maailmarändurid seal ookeanidel. No veel üks tema omatusi oli veel see, et ta oli ka natukene selline seikleja verega mees. Ekspeditsiooni juht ta oli ja muidugi tema esimene ülesanne oli vastutada täiega kõigi meie turvalisuse eest ja seda ta muidugi tegi, aga selles rollis teatud riske sa võid lubada ja seda ta siis ka mõnikord tegi. Näiteks tuleb meelde üks niisugune juhtum, et et sellel päeval pidime minema kummipaatidega retkele aga meri oli üsna rahulik ja laine parajalt kõrge. Ja iseenesest need lained ei olnud nüüd nii kõrged, et nad oleksid kummipaadiga sõitmist ohustanud. Aga see riskikoht oli just see, et kui sa lähed nüüd sealt laeva pardalt paati, see on üks niisugune kitsas redel, läheb sealt laeva pardalt alla ja nüüd, kui sa hakkad paati minema, vot see hetk, et sa pead väga täpsel hetkel selle jala sinna paati tõstma ja nimelt seal siis niimoodi, et sa ootad, kui laine tõuseb, laine vajub ja kui laine koos selle kummipaadiga on kõige kõrgemas asendis, vot sellel hetkel sa pead redeli pealt astuma. Ja kui sa nüüd midagi seal valesti astud, see sõit üle äärevetega sulpsatada. Ja seda siiski tema otsuse põhjal tegime, kuigi ta teadis, et, et mugavam oleks öelda, et ei, täna on laine liiga kõrge, oleme laevas, kõik on ohud, too siis me oleksime lihtsalt laevas iganenud. Meie pärast ta seda tegi, et meil oleks huvitavam. Ja kõik läks õnneks ja, ja tegime laevaretke ja see oli väga põnev. Ja siis tuleb sellatsiooniga meelde veel üks niisugune riskilugu, selle ta siis küll riskis, ainult et iseenda naha peal. Ja see oli siis niisugune lugu, et me läksime paadiga sõitma sinna jääpankade vahel ja seal niuksed tihti niuksed, suured laiad jääpangad ja siis ta lihtsalt nagu mängu tegelikult tahtis meile näidata, et sa lea panga peal võib ka mõnusasti ringi tatsata. Ja enne veel, kui keegi üldse arugi sai, oli ta hopsti üle selle paadiääre ühe jääpanga peal, mis parajasti meie paadi kõrval oli. Ja siis ta läks lihtsalt seda jääpanka mööda kõndima. Endal niisugune paras poisikese lik säde silmades ja ta seda paadi köie otsa hoidis ikkagi enda käes, sest see oleks olnud tõesti probleem. Ta ise oli ju selle paadijuht, et kui see paat oleks ära sõitnud, triivinud kuidagi hoovusega selle jääpanga juurest siis me oleksime jäänud ilma paadimehed ta sinna kuidagi triivima. Aga siis köieots oli tal peos ja ja tegi selle triki ka läbi, sellepärast. Ta tahtis seda teha ja tal oli lihtsalt selline loomus ja minule see väga meeldis, sest temas oli ehk pidi sellist entusiasmi ja pühendamist. Aga samas olid tal ka väga suured ja põhjalikud teadmised ja ka väga suured kogemused arktilistes vetes liikumiseks. Ja siis oli meil ju veel ka teine ekspeditsiooni juht, neid oli kaks, ehkki see teine oli siis nagu dioodi parem käsi, ta aitas soodil plaane teha ja siis lõplikke otsuseid vastu võtta. Ta ja tema valdas neid jälle selliseid teemasid, mida dioodi ei valdanud, näiteks toodi, oli rohkem selle looduse poole asjatundja. Aga see teine ekspeditsiooni juht, tema teadis jällegi nüüd Gröönimaa kultuuriajalugu ja tema oli rahvuselt taanlane ja tema nimi oli Erik torm. Selline hallipäine vanem mees ja vastu piditsioodile rahulik ja hästi tasakaalus, kas ja samas väga muhe ja heasüdamlik. Ta oli olnud oma elus pikka aega kooliõpetaja ja mis väga oluline minu jaoks oli see, et ta oli elanud mitte ainult Taanis, vaid ka Gröönimaal ja kohe Gröönimaal päris mitmeid aastaid ja Gröönimaal ühes innoviti külas. Ja selle küla nimi oli kummanak ja seal, kui sa oled elanud tiinoitidega aastaid koos, siis on ju selge, et ta tõesti teab nende elu, nende mõtteviisi, nende kombeid. Ja ükskõik, mida sa nendel teemadel tema käest küsisid, alati taast, kas midagi vastata ja rääkis veel sinna otsa igasuguseid vägevaid lugusid Grörlaste kohta. Nii et need kaks meest, hispaanlane ja taanlane omavahel sobisid väga hästi. Nad olid ka muide koos juba varem päris palju niisuguseid ekspeditsioone juhtinud. Ja teisest küljest nad täiendasid 11 väga hästi. See, mida ei teadnud tüks, seda teadis teine ja vastu. Nii, ja siin kõlas siis jällegi üks jupike seda vanaiili purjelaeva meremeestelaulu, kes käisid heeringaparvi otsimas ja nii nagu siin laulus ka iga salmi lõpus aina uuesti kõlab, et shows how häving et neid nad taga ajasid ja, ja seal laulus kusagil on ka öeldud, kus kandis nad atlandil olid, nad olid Fääri saarte kandis, Fääri saared on ka Põhjala saared aga kaugelt ehkki mitte nii kaugel põhjas, nagu on Gröönimaa. Ja siin nüüd siis saate lõpu poole jääb veel üle kõnelda sellest, et kus me seal Gröönimaal ikkagi siis ära käisime. See põhipiirkond oli siis Lääne-Gröönimaa rannik. Noh, kui mõelda, et siis kui kaugel polaarjoonest ta oli kuskil kolm-nelisada kilomeetrit põhja pool polaarjoonest Lääne-Gröönimaa rannik ja seal asub üks nisugune laht, mille nimi on disko laht. Seda disko lahte võib-olla mitmed raadiokuulajad teavad, kes on ise Gröönimaal käinud või selle vastu huvi tundnud, sest see disko laht on kuidagi selline, et et sinna on koondunud kokku väga palju Gröönimaale iseloomulikku. Aga see kõik asub nagu suhteliselt väikesel alal. No väike ala Gröönimaa mõistes on siis noh, nii 200 kilomeetrit, läbimõõdus, mingisugune ala. Ja seal me siis õieti seilasimegi. Ja selle disko lahe juures asub omakorda samanimeline saar, selle nimi on diskosaar. Päris suur saar, läbimõõt kuskil 160 kilomeetrit, no kujutad ette, 160 kilomeetrit, läbimõõdus, son, suur saar. Ja selle Saare ümber oligi meie algne plaan selle purjelaevaga siis sõita, noh, et umbes nädal otsa sõidame, saame tiiru peale. Et niimoodi meil alguses see plaan esitati, kui me hakkasime üldse seda purjelaevasõitu planeerima. Aga kui me tegelikkuses nüüd hakkasime tegutsema, siis plaan muutus kiiresti ja kardinaalselt, nii nagu tegelikult Gröönimaal üldse plaanid tihti muutuvad. Ja selle põhjuseks ole lihtsalt see, et me, kui me jõudsime nüüd siis õieti juba sinna kohale, sinna sadamasse, kust me purjelaevaga pidime välja sõitma siis me hästi kiiresti tegime väikese koosoleku väikse ringiga, kus siis meie ekspeditsiooni juht soodi nagu avaldas oma arvamust, et kuhu me ikkagi võiksime selle laeva nina pöörata. Ja noh, tema oli muidugi selline, et ta oli siinkandis väga-väga palju sõita. Nii ta tundis kogu seda disko lahe ümbrus tõesti nagu oma viit, et sõrme ja ta ütles niimoodi, et ümber selle disco saare sõitmine võib pikapeale muutuda igavaks, et seal hakkab nagu miski oma, sellepärast et esse diskosaar iseenesest on küll põnev ja suurte mägedega ja suurterioordidega, aga kokkuvõttes on terve saar selline hästi kaljune. Hästi paljude Flordidega ja näiteks mingisuguseid suuri liustikke, nii nagu Gröönimaa fjordidesse seal Disco saarel merre üldse ei lasku ja tema pakkused teeme hoopis teistmoodi. Võtame ka selle diskosaare sisse, aga Disco saarel oleme näiteks ühe päeva, saame sellest saarest aimu, aga siis keerame laeva nina ikkagi kuskile selle Gröönimaa enda randade suunas ja valime seal siis oma marsruudil välja just neid kõige huvitavamaid ja vaheldusrikkamaid paiku, et niimoodi saab meie reis palju mitmekesisem ja, ja põnevam. Ja nii me siis ka tegime. Alustasime oma purjelaevasõitu siis sellisest linnakesest, mille nimi on asiaat ja see asiaat oli omakorda väga eksootiline. Ja sealt edasi oli siis niimoodi, et kõigepealt me läksime siis sinna diskosaarele tegime seal pikka retke ja pärast seda keerasime laevanina sellistesse vetesse, kus on hästi palju Grööni vaalasid ja sealt edasi Disco saarest põhja poole. Ja seal on näiteks ühed väga iidsed muistsed asulapaigad. Ja siis läheme kindlasti Nioiti üksildastesse küladesse kus saab näha siis, kuidas tänapäeval Gröönimaa külaelu käib. Ja siis hakkame sealt ülevalt nagu põhja poolt olema, nagu tasapisi asiaadi suunas tagasi. Vaatame näiteks väga võimsaid ja erinevaid linnukolooniaid. Siis matkame kõrgetes mägedes käime Gröönimaa väga erilistes tundrutes erinevaid jalgsiretki. Ja kindlasti läheme vaatama Gröönimaa kõige võimsamaid liustikke. Et seal disko lahe kandis ongi ju see kõige võimsam liustik kogu põhjapoolkeral, mis saadab merre põhjapoolkera kõige vägevamaid jäämägesid, et seda läheme kindlasti vaatama. Ja siis lõpupoole jõuame jälle vahalade aladele, kus nüüd juba ei ole Gröönivaalad, vaid on hoopiski küürvaalad ja lõpuks tagasi sinnasamasse asiaati, kust me oma laevareisi alustasime. Noh, ja tegelikult see meie Gröönimaareis sellega veel ei piirdunud, me tegime veel ühe niisuguse paaripäevase kõrvalepõike. Me lendasime juba asiaadist, siis natuke lõuna poole kohta, mille nimi on kangellusoa. Ja sealt me siis tegime veel neid mais Maretki, seal oli üks tähtis eesmärk, et, et leiaks selle Gröönimaa kõige erilisema looma muskusveise kusagilt, see oli meil kinnismõte ja siis veel ka see, et, et sealt kongerlusvaki kandist saab teha ka siis jalgsiretke Gröönimaa jääkilbile, noh, see jääkilp on ju kohutavalt suur, katab enamiku Grööni maastaga ühe päevaga saad ikka sealt kuskilt serva pealt, et ühe niisuguse päevaretke teha ja saad tunde kätte, et mis tunne see on olla ise selle põhjapoolkera kõige suurema jääkilbi peal. Ja kui ma nüüd mõtlen tagantjärgi kõik need Gröönimaa käigud kokku, mis me käisime, et see oli tõesti väga omanäoline reis, et ei lähe segamini ühegi nende teiste maailmareisidega, mida on ju õige palju maailma erinevates otstes tehtud ja muidugi selle Gröönimaareisile andis erilise mündikogu võttis ikkagi ka see, et me tõesti liikusime seal purjelaevaga peaaegu 100 aasta vanuse kolme mastilise kuunariga, millel nimeks Rembrandt van ööd. Siin siis kostus viimast korda veel see purjelaeva meremeeste vana laul, kuidas nad Atlandi heeringaid püüdmas käisid ja laulust on ju aruga saada, et nad ikkagi said neid heeringaid kohe väga palju said, nii et kõik läks nendelgi hästi ja sellega saab meie tänane saade otsa saada sellest, kuidas me Gröönimaal liikusime ja millised olid purjelaevaelamused ja kuidas kulges üldse meie Gröönimaareisi marsruut, aga järgmises saates seal siis tuleb põhiteemaks Gröönimaa ajalugu. Sest see on tõesti paradoksaalne, et see jäine Saaria võiks mõelda, et seal inimestel ei ole võimalik üldse elada. Tegelikult ulatub Gröönimaa ajalugu lausa aastatuhandete taha.
