Arv kaks on Eesti laulu salvestusel telemajas kuule otsese adeki täna alates kella viiest. Kuulate raadiot kahte värske vaba. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks ja alustab saade puust ja punaseks täna siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja külalisena bioloog Randel Kreitzberg. Tere randal. Tere, Argo. Täna lappame loodus, riigiteemalisi uudiseid ehk siis, mis on avastanud teadlased eluslooduse vallas ja toomegi teile selle tunni aja jooksul värskemaid sõnumeid looma-linnu-taimekala ja putukate riigist. Ja alustame sellise, kas tõsise teemaga, aga alustame mere imetajatega? Me paljud teame ju mõõkvaalasid, need on levinud ja populaarsed loomad filmides, eks ole, on tehtud ju päris palju mõõtvala filme. Vabastage Willy ja, ja kõik nii edasi. Neid näidatakse päris palju ka akvaariumites. Nüüd on teadlased uurinud mõõkvaala. Ma ei tea siis perekonda või sugukonda klanne ja leidnud, et nendes on midagi päris kummalist, eriti kui võrrelda seda teiste imetajatega, aga samas midagi, mis iseloomustab ka inimesi eriomaselt. Okei, selline üsna segane jutt. Räägime sellest, et miks mõõkvaalade on vanaemad. Randel, kas, kas me võime neid nimetada nii-öelda vanaemadeks? Absoluutselt, sest nad täidavad vähemalt selle uuringu kohaselt täidavad sama funktsiooni nagu, nagu meie vanaemad-vanaisad aitavad oma elukogemusega noorematel siin maailmas paremini hakkama saada. Ja kui noorematel läheb hästi näiteks loomariigis nad tegelikult inimeste hulgas ka ju kui läheb hästi, tähendab see seda, et sul on palju lapsi siis on vanaemadel ja vanaisadel täiesti omakasu selles oma panuse andmises olemas, sellepärast et kaudselt nende geenid nende lapselast kaudu liiguvad edasi läbi läbi ajaloo läbi aegade. Et inimeste puhul kõlab see nagu kuidagi väga iseenesestmõistetavalt ja, ja see on ka võib-olla üks selliseid plusse või või selliseid faktoreid, mispärast me niimoodi kogukondlikult olema mingi hetk otsustanud hakata elama, aga loomade puhul on selline avastus täiesti uus, et nende mõõkvaalade puhul ja teisi loomaliike vist väga ei olegi, kus, kus selline süsteem toimiks, seal vist on ikkagi niimoodi, et et igal igal loomaliigil on need emased loomad, kes iga aasta või üle aasta tihti nad poegi saavad. Ühel hetkel see viljakas periood ära lõpeb, siis nad nende tunnid on loetud ja nad varsti surevad ära. Jah, ja paljude liikide puhul on isegi niimoodi, et suurte kalade puhul näiteks et mida suurem see kala on mingisugune hiigelsuur haug, 10 kilone haug kuskil järves et taset, kas kala nagu näiteks tagasi vette lasta, sellepärast et tema sigimisvõime on lihtsalt niivõrd võimas, et osade liikide puhul on just niimoodi, et mida suurem vanem see loom on, seda rohkem järglasi ta annab ja seda kvaliteetsem see see nii-öelda genofond, mida ta nagu edasi annab, nendele järglastele on aga selliste suures grupis elavate loomade puhul noh näiteks sipelgate mesilased, nende puhul on ju ammu teada, et seal on terve hulk selliseid grupi liikmeid, kes oma oma järglasi iseenesest nagu mitte kunagi ei näe ja ei anna ja nende funktsioon ongi teine. Et see selgitab, miks selline asi on võimalik. Ja kui ma vaatan neid numbreid, siis need mõõkvaalad tunduvad täiesti nagu üsna inimeste sarnased, et nende emased loomad on sigimisvõimelised umbes vanuses 12 kuni 40. Pärast seda nii-öelda saabub menopaus, aga need emased elavad edasi, nad võivad elada kuni 80 90 aastaseks. Et siin üks rekordloom on teada isegi üle sajaaastane samal ajal misele inimestega ei klapi, on see, et nende isased loomad elavad umbes võib-olla kusagil kolmekümneaastaseks ja siis siis siis lahkuvad. Et mis rolli need vanemad emased siis seal rühmas täidavad. Selles uuringus tuligi välja, et vanemad emased mõõkvaalad on need, kes oma kogemusega leiavad toidu kõige kiiremini ja lihtsamini ülesse ja, ja eriti tuli see nende tähtsus välja halbadel aastatel, ehk siis nendel aastatel, kui toit on vähe. Et nende mõõkvaalade puhul oli siis selleks toiduobjektiks lõhe. Ja, ja oligi niimoodi, et nende vanade emast vanaemade järel tulid siis pojad, vanemad, pojad, sellepärast et pojad liiguvad palju ringi ja nemad levitavad oma geene rohkem. Võib-olla kui teised grupi liikmed hüpotiseeriti, et noh, et, et sellepärast on siis selles grupis pojad nagu tähtsamad. Ja, ja just vanaemad juhtisid karja sellepärast et emased mõõkvaalad elavad lihtsalt, nagu sa ka ise ütlesid kauem kui, kui isased, et neil on seda kogemust. Ja nemad on, ühesõnaga targad elementidele, mis samamoodi teised vanad emased on, on karjaliidrid, kes teavad, kust saab põua ajal vett, kus on ohutud kohad, kus on ohtlikud kohad, eksi selliseid tõesti nagu õpetajad, kes siis koolitavad nii-öelda need nooremad inimesed välja, et kuidas nagu paremini hakkama saada. Täpselt, et see on selles mõttes nagu väga hea näide, et loomad tõepoolest ei ole väga palju erinevaid inimestesse. Et selle kohta on selline bioloogiline termin, k et kaasuv kohasus. Et põhimõtteliselt mingi hetk, kui sul ise ei ole võib-olla enam võimalik järglasi anda, siis sa saad ikkagi sellest hoolimata panustada endaga osaliselt samade geenidega isenditel ja nii-öelda perekonnaliikmete ellujäämises, et mis saaks veel parem olla, eks ole su et ta kannab selle eest hoolt, et sinu lapsed saaksid rohkem lapsi ja difere oleks lõppkokkuvõttes suurem, kui sa ise jaksid kogu aeg ilmale tuua. Ja absoluutselt, aga miks sa arvad, et miks, miks see ikkagi loomariigis on nii haruldane, et miks me näeme seda ainult tõesti inimeste mõõkvaalade ja ja võib-olla nende nende putukate puhul, keda sa mainisid? Hea küsimus loomariigis on võib-olla selline igapäevane olelusvõitlus niivõrd karm, et puhtalt puhtalt sellepärast ei ole neid loomasid, kes nii kaua elavad võib-olla lihtsalt keskkonnas, aga see on üks selliseid teemasid, mille üle võiks nii-öelda kohvitassi taga arutleda ja diskuteerida, et et noh, üks asi jah, et saavad kiiremini surma. Teine asi, noh, on ka piisavalt suur hulk loomasid, kes elavad väga vanaks, aga samas suudavad väga vanana ka sugu jätkata. Et selle kohta seda, et seda peaks rohkem uurima ja lugema isegi, et mis loomadel see menopaus tekib ja kellel ei teki ja võib-olla on seal ka teema, mida ei ole lihtsalt teadlaste poolt senimaani nii palju uuritud. Nii et jällegi meie saates Tamm lause, et me ootame põnevusega uusi uuringuid ja arendada siis nendest neid ka teile vahendada. Senimaani me siis lihtsalt saime teada, miks on mõõk vaadel vanaemad? Ei tea, teistel liikidel neid vanaemasid nii palju ei ole. Kuulame siia vahele natukene muusikat ja jätkame teiste sotsiaalsete olenditega, ehk siis vaatame korra mesilaste ellu. Jätkub saade puust ja punaseks, täna Sirvime eluslooduseteemalisi uudiseid siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja bioloog Randel Kreitzberg. Mõõtvala vanaemade juurest liigume mesilaste juurde ja mesilased loomulikult meie armastatud meetodid tead. Ja viimastel aastatel räägitakse järjest rohkem sellest, et kuidas ka linnades on mesilaste pidamine muutunud populaarsemaks ja, ja loomulikult esimest korda sellist uudist kuuldes tekib inimestel loomulikult natukene mure nende mesilaste pärast. Linnad, eks oleme, vaatame aknast välja, me näeme siin tohutult maju, teid, betooni, no selline tehismaastik tehiskeskkonda, kuidas mesilased üldse sellises keskkonnas hakkama saavad. Nüüd Saksamaa teadlased on teinud uuringu, kus nad on vaadelnud siis linnades elavaid mesilasperesid nimelt Berliinis ja Hamburgis ja jõudnud päris üllatavate tulemusteni randal, ehk sa võtaksid kuidagi? Linnade puhul on ju alati niimoodi, et on kaks varianti, kas see on selline halb mülgas, mülgas ökoloogiline termin täiesti. Kus siis loomad saavad ka või siis on hea koht, kus näiteks mingisugused linnud saavad prügikastides toituda ja, ja seetõttu nende asustustihedus nagu suurem. Tegelikult on vahepealne variant ka, et et ta võib nagu näida hea kohana, aga tegelikult on kvaliteet halb. Et siin oli üks tihaste uudis hiljuti tehastel on samuti probleemid ebatervisliku toiduga nagu inimestelegi. Vot aga, aga nende mesilaste puhul on nüüd selline olukord, et kuna linnas on lisaks mesilaste pidamisele läinud üleüldse populaarseks igasugused maalähedased tegevused rippuvad aiad ja katuseterrassid ja potipõllumajandus ja lillepeenraid ja kõik muu, siis tegelikult on tegemist hästi sellise mitmekesise heterogeensed keskkonnaga, kus leidub päris palju, elupaikasid leidub päris palju toitu nendele mesilastele. Ja nii tuligi välja sellest uuringust, et kui võiks eeldada, et linn on selline reostunud ja halb koht elamiseks, siis mesilaste arvukus on seal oluliselt tihedam kui paljudes maapiirkondades. Ja, ja minu jaoks nagu eriti üllatav see, et ka mett nad suutsid rohkem toota, et kui nagu maapiirkondades sest aru toodab niimoodi keskmiselt 30 kilogrammi mett aastas, siis siis Berliinis tarusaak oli 47 kilogrammi Hamburgis 40 kilogrammi, eks ole, nagu ikkagi märgatavalt rohkem. Ja kas sulle tundub, et kas asi tõesti ongi selles, et, et inimesed kasvatavad lilli linna oma rõdudel ja aedadest? Täitsa võimalik, nende mesilaste, nende linnuteekonnad on lihtsalt lühemad ja, ja nad ei pea nii väga oma oma seda toidu toitu otsima, et neil on, neil on seda lihtsalt rohkemat. Ja samas mulle tundub, et su küsimus ongi selles, et kas pigem on asi selles, et linnas on neil hea elada või tegelikult on asi maal läinud kehvemaks, nagu ka siin uuringus välja tuuakse, et kui linnas tõesti inimesed kasvatavad lilli ja meil on see mesilastel valikut on, ühesõnaga rootsi laud on rikkalik, siis siis maapiirkondades asi läinud nagu üsna nigelalt salongis ainult põllud, klassikalisi niitusid, lilleväljasid praktiliselt enam ei olegi, kuidas sulle tundub, et kas seal on ka mingisugune tõde taga? Absoluutselt. Ega meie botaanikud ju ilmaasjata ei käi, need taime ruutusid nii-öelda lugemas liike lugemas ühelt ühelt ruutmeetrilt näiteks erinevaid taimeliike ja, ja me siin Eestis ka taastame loopealseid, toome siia lambad sellepärast, et loopealsete liigirikkust säilitada. Me räägime sellistest pärandmaastikest pärandkooslustest, kohtadest, kus inimene ja loodus on aastasadade vältel nii-öelda läbi põimunud elanud. Sellistesse maastikesse kuuluvad ka mesilased ja, ja selliste maastikaga kaasnevad liigirikkad, elupaigad meie puisniidud on kõige klassikalisem näide ühed ühed maailma kõige liigirikkamatest elupaikadest meie puisniidud ja et mesilased on sellistes elupaikades inimesega külg külje kõrval olnud aastasadade vältel. Ja nüüd, kui see selline pisikeste lappidega puisniitudega mitmekesine maamaastik on asendunud sellise äärmiselt ühe ülbalise sihukese puhaste nisuväljadega või puhaste rapsipõldudega siis ilmselgelt see ei ole nii kvaliteetne kui see, kui see enne oli ja, ja siis mesilased teevad enda elu käigus ka vastavalt korrektuurid, eks ole, rapsimesi ei meeldi nagu suurt kellelegi, kõik tahavad ikkagi. Ja õiemett, et ta on sihuke rapsimesi, on sihuke valge, valge ja kahvatu ja maitse asi, noh, asi on maitses lahjad, lahjem no ja, ja samas on tegelikult see, mis on see nõmm-liivatee või mis seal, mis, mis mesi hästi sihuke tume on. Igatahes üks meie tüüp on hästi tume ja see on samuti ühe liigi mesi, aga aga meeldib inimestel jälle väga, nii et seal. Ja me rääkisime sellest, et tegelikult mesilastel on linnas parem elada, neil on nagu laiem valik, aga see vist ei ole ikka päris kogu tõde tegelikult linnas elamisega nagu ka teistel liikidel hukka inimestena kipuvad, nagu ka lindudele ka mesilaste puhul on ikkagi teatud miinusküljelt, et kõik ei ole nii hästi. Jah, et kui on asustustihedus on kõrge, siis on ka palju lihtsam haigustel parasiitidel ühelt loomalt teisele üle kanduda. Ja mesilastel on samamoodi, siinsamas uuringus pandi siis kokku sellised erinevad maastikud, vaadata seda nii-öelda maa kasutada ja seda elupaika ja siis vaadati mesilaste parasenteeritust. Siin valiti välja kaks mesilaste parasiti, ühed olid sellised ainuraksed, algloomad ja teised olid sihukesed mikroseened, mikrosporiidid. Mõnikord muide mesilaste kasvatajad äkki teavad, näed natukene sellise hallituse moodi välja nendel mesilastel. Et vaadati, et tõepoolest asustustihedus on suur, mesilasi on palju ja ka haigus levib seeläbi paremini. Aga huvitav oli see, et see haigus olgugi, et see on nagu suurema levikuga, ei mõjuta nagunii halvasti seda loomaaed, et looma saab sellega hakkama. Ja mulle meenub ka tegelikult üks, üks teine viimase aja uudis, mis samamoodi vaatles seda mesilastel linnast mett ja samamoodi kui meie esimene hirm või tunne võib-olla, et et kuidas siis mee kvaliteet linnas on, et kus meil on kõik need heitgaasid ja muu inimtegevusmaid, tehase korstnad ja nii edasi, et võib nagu tekkida see hirm, et linnas kohtunud mesi ei pruugi olla väga kvaliteetne, seal on ka mingisugust keskkonnamürgid asjad sees, siis tegelikult too uuring leidis täpselt samamoodi nagu erilist kvaliteedivahet, nagu küll ei ole, et see linnamesi on tegelikult vähemasti sama puhas kui, kui maal kogutud mesi, nii et, et seda ei tasu ka inimestel sugugi mitte karta. Ma tegelikult väga ootakski, et inimkond sellises suunas nagu liigub, et, et siin olid hiljutised uudised, et hunt on Lääne-Euroopa maastikest tagasi ja, ja mesilased saavad linnamaastikus hakkama ja nii edasi, et et kui me natukene rohkem pöörama sellisele igapäevasele rohelisele mõtlemisele tähelepanu, siis tegelikult ei ole selles linnakeskkonnas midagi halba ja seal on võimalik täiesti edukalt mitmekesiselt kõigil külg külje kõrval hakkama saada ja ellu jääda. Aga et, et see võiks olla täitsa see suund, suund, millest, millest me loodetavasti võiksime liikuda just, ja tegelikult, kui vaadata meie linnasid isegi isegi Tartut ja Tallinnat, siis, siis need on ikkagi üsna rohelised linnad, meil on siin palju ikkagi individuaalelamuid oma aedadega ja see võiks ikkagi olla ka putukatele sobilik maastik, nii et nad väga vabalt võiks inimesed panna majade katustele või kusagile mesitarud püsti ja need mesilased saavad seal väga hästi hakkama. Absoluutselt kui ainult jahe naabrid ei hakka kartma mesilasi, ma arvan, et see on vist ka alati alati üks muredest. Olgu, kuulame siia vahele taas natukene muusikat ja jätkame loodusuudistega mõne minuti pärast. Jätkame saadet puust ja punaseks täna eluslooduseteemaliste uudistega ning järgmine teema viib meid taas paljukõneldud valdkonda. Kliimamuutused. Sellest on päris palju räägitud, et muutuv kliima toob kaasa ka ökoloogilisi probleeme, surevad välja taime looma putukalinnuliigid ja, ja see muudab nagu väga päevakajaliseks selle, kuidas paremini kaitsta neid liike, et meil säiliks ökoloogiline mitmekesisus, mis on ka meie enda heaolule nagu äärmiselt oluline. No Randel, kuidas, kuidas sina kirjeldasid seda ökoloogilise mitmekesisuse tähtsust, miks, miks me peame kaitsma seda, et meil oleks jätkuvalt ka ma ei tea, 300 taimeliiki või 500 putukaliiki, kui, kui ma ei tea, võib-olla järsku piisaks paarikümnest. Seda on viimasel ajal niimoodi see paradigma või see suhtumine on viimasel ajal muutunud ja on enam-vähem selline konsensusteadlaste seas tekkinud, et kaitsta tuleb elupaika mitte mingit ühte, ehkki kahte liiki loomulikult mingisugused liigid vajavad rohkem tähelepanu, aga elupaik, on see, see võti. Ja elupaik tähendabki seda, et, et mingit mitmekesiseid erinevalt maastikud, mingit maastikutükid, mis oma kompleksuses säilivad sellisena, nagu ta on. Sest noh, kui me kaitseväe mingist maastikust ainult mingit väikest osa, siis maastik, elupaik, on ju kõik üksteisega seotud, et sa ei saa ainult ühte osa sealt kaitsta või ühtlase sealt välja võtta, siis nagu sammalhabe naksitrallid raamatus kirjutas. Tasakaal kaob, looduses peab valitsema tasakaal. Ja nüüd see uuring, millest me räägime, püüdiski aru saada, et tegelikult kust probleemid võivad kõige tavalisemad pihta hakata. Et kui meil on tõesti see suur maalapp, siis seal on kõik omavahel seotud. Aga kindlasti on olemas ka sellised, ma ei tea, nõrgemad lülid, mis on nagu haavatavamad ja, ja siis kui need saavad pihta, siis siis vallandub ikka selline doominoefekt, et kaovad ära ühed asjad, teised liigid, kes sellest sõltuvad, satuvad samuti hätta ja siis kolmandad ja nii edasi, ühesõnaga kui nad kõik on omavahel seotud, et kust, kust see nagu süda siis peale hakkab? Siin on, siin on kaks aspekti. Igas sellises nii-öelda koosluses on selle kohta öeldakse päiskiviliik. No vaata nagu vanasti ehitati võlvkeldreid, seal kõige tipp, mine kivis oli päiskivi, mis hoidis kogu seda võlvi koos, kui selle tipukivi ära võtsid, siis kukkus kõik kolinal kokku. Looduses on samuti osad liigid, kelle kohta öeldakse päiskiviliigid, Need on näiteks Antart rikas grill, kes on nagu äärmiselt oluline toiduobjekt, mis suuresti seda kohaliku ökosüsteemi ülal hoiab. Mehe väike vähiline, eks ole, väike vähiline krevetimoodi tüüp multikatest tihtipeale siis siis tihtipeale on päiskiviliikideks kiskjad suured tippkiskjad kes Öeldakse Lõvi, loomade kuningas ja igasugu muid asju, et hunt, metsasanitar ja, ja kõik sellised asjad, kõik need siuksed ütlused tulevadki sellest, et et kiskjatel on tegelikult oluline roll hoida kogu sinna allapoole jäävat toiduahelat, et kontrolli all. Ja, ja siis nii-öelda teine aspekt siinjuures on see noh, üks asi on nüüd päiskiviliigid on ja, ja teine asi on taimed. Et ma mäletan väga hästi kunagi botaanika loengus alustati loengut sellega, et et kõik keskkond, taimed on ökosüsteemi alused taimedes sõltub kõik mina arvasin, et see on mingisugune botaanikute värkide taimedel kõige tähtsamad ja siis zooloogid räägivad, et loomad on kõige tähtsamad ja nii edasi, onju, aga, aga põhimõtteliselt järelikult ikkagi loengupidaja oli, oli tasemel ja mulle jõudis mingi hetk kohale. Et tõepoolest, et taimed on need, mis loovad selle keskkonna, kus need loomad elavad. Et kui taimesid ei ole, siis ei ole seda keskkonda ja ei ole nendel loomadel toit. Taimed saavad isegi alguse fotosünteesist. Taimed on nii-öelda orgaanika, saab alguse fotosünteesist ja kui taimesid ei ole, siis, siis loomad seal eksisteerida seal suure tõenäosusega ei saa. Ja tegelikult see on täpselt seesama tulemus, milleni jõudis ka seesama uuring, mille me siin praegu ette võtsime, mis vaatas erinevaid Euroopa piirkondi ja neid seoseid looma ja taimeliikide vahele. Kuidas toimub see reageerimine siiski kliimamuutustele ja nende järeldus on tegelikult täpselt sama, et needsamad olulised liigid on taimed ja kui taimedega midagi juhtub, siis ka kõik need järgnevad putukaliigid, Need, loomaliigid, need linnuliigid, et need hakkavad kaduma. Ja paljudel loomadel on hästi spetsiifiline vajadus mingite taimede järgi. Ja kui nüüd kliimamuutuste tulemusena näiteks taimestikuvööndid nihkuvad meloni vate troopika vihmametsad on ja siis on mingid savanni tsis tulevad parasvöötme metsad, siis tuleb tundra. Kui need vööndid näiteks nihkuvad näiteks meie parasvööde liigub üles Põhja-Soome, kus tavaliselt on tundra. Ega nüüd tundra loomad ei saa siis meie parasvöötme metsades enam hakkama. Et taimestik muutub seoses kliimamuutusega ja see järgi muutub jälle loomastik ja, ja seal on väga palju erinevaid mõjusid, mis sellega kaasnevad. Oskad sa näiteks ka meie Eesti kohta tuua mõne näite, et kuidas, kuidas meelse ahel toimub, et kus me, kus me teame, et teatud taimed on olulised teatud ma ei tea, kas putukatele või loomadele, et ühesõnaga, et kus, kus meelsed doomino võiks hakata ümber kukkuma, kuid kui kliima muutub üks selline kergesti nähtav ja arusaadav liigirühm on päevaliblikad kellel siis päevaliblikate röövikud tihtipeale toituvad ainult mingil kas ühel konkreetsel taimel või mingil taimegrupil väiksed röövikud, kes mööda taimi ringi roomavad ja, ja närivad puulehti näiteks. Ja, ja üks selline pisikene erksinine täppidega liblikas on nõmme, tähnik sinitiib, ta suhteliselt harvaesinev liblikas on meil kaitse all ka kolmas kaitsekategooria ja ega Neid siniseid liblikaid on meil mitukümmend erinevat liiki, ega ta nii-öelda väga kerge ära tunda ei ole, isegi inimesel, kes liblikatega tegeleb siis nende puhul on selline vahva vahva kompleks. Et seal liblika röövik, see väike ussike, see toitub nõmm-liivatee õitel, elatsel natukene kogub endale seda nii-öelda massi siis mingi hetk, kui ta on piisavalt suureks kasvanud, kukutab ennast Hoield maha siis samas piirkonnas, kus nõmm-liivatee ja see röövik on siin paari meetri raadiuses peavad elama raudsikud, tihtipeale ainult üks kindel grupp või nii-öelda liik raudsikuid, sipelgad rootsikale, niisugused väiksed, väiksemat sorti mustad sipelgad, raudsikud võtavad selle rööviku ja viivad enda pessa seal pehasse röövik hakkab sööma neid raudsikute vastseid, elab seal rahulikult, nukkub, koorub, muutub liblikaks, lendab pesast minema, hakkab jälle õitel toitma. Ehk siis sellise pisikese mikrobiotoobi sees siukse paari meetri sees peavad olema olemas nii nõmm-liivatee kui see liblika röövik kui kass, Raudsiku pesa ja, ja kui seda ei ole, siis liblikas seal elada ei saa. Lõppkokkuvõttes me jõuame tagasi selle juurde. Me peame tegema, on kaitsma siis neid keskkondi elukeskkond, nii et, et võib-olla selline looduskaitse põhimõte, et peame kaitsma nagu ühte kindlat liiki, ei suudagi meile kunagi pakkuda sellist lõplikult head tulemust. Natukene võib-olla juba vananenud suhtumine täiesti jah, et ühele liigile ennast fokusseerida. Kuulame siia vahele taas natukene muusikat ja jätkame uudistega paari minutiga. Puust ja punaseks. Meie järgmine uudis viib meid Aafrikasse ja selliste suurte majesteetlik loomade juurde nägu ninasarvikud ja see uudis, mida me vaatame ühest küljest, et ta ei olegi väga üllatav, sellepärast et asi kõik kõlab väga loogiliselt sellest, kuidas ninasarvikute omavahel suhtlevad. Samas ta uudisena on ikkagi oluline selles suhtes, et me nüüd saime täpselt seda teada. Ehk siis ninasarvikut teatavasti elavad sellistes väikestes rühmades suurtel maa-aladel isendid ei pruugi omavahel väga sageli kokku puutuda. Aga ikkagi nagu paljudel loomadel on vajadus omavahel vahetada sõnumeid ja, ja nüüd on teadlased leidnud, et kuidas siis ninasarvikud seda teevad samamoodi nagu paljud teised loomad, ehk siis nad jätavad lõhnajälgi. Nii et iga kord, kui ninasarvik rahuldab loomulikke vajadusi, ehk siis jätab sinna kõrbepinnale vaha väikese sõnnikuhunniku siis seal hunnikus olevad lõhnajäljed kannavad edasi informatsiooni selle kohta mis soost on see ninasarvik, kui, kui vanad on kõik olulised, nii et kui järgmine ninasarvik satub sinna piirkonda ja nuusib seda Facebooki sõnumid seal seina peal kõrbeseina peal siis ta saab teada, et kas ta on järsku tungimas vaenuliku ninasarvikualale või järsku võib seal piirkonnas hoopis leiduda sobilik isend, kellega paarituda ja järglasi saada. Randel see mehhanism, selline suhtluse mehhanisme, lõhna sõnumitega, Wism tundub, et loomariigis on nagu üsna üsna levinud. Jah, sest me isegi, kes me oleme siin koera ja kassipidajad ju teame, kuidas koerad käivad näiteks Sirtsutamas ühe posti juures ja teise posti juures ja see on suhteliselt nagu leviline levinud ja tavaline asi. Ja selle uuringu ninasarviku uuringu erilisus seisnebki selles, et et esiteks, ninasarvik on taimetoiduline. Tal need väljaheited on natukene teistsugused kui disketel. Et kiskjatel on see kõik nagu lõhnab mõnevõrra rangemalt ja tugevamalt ja see signaali edastamine on selle võrra ka nagu kuidagi nagu loomulikum ja, ja eeldatavam. Aga, ja, ja teine asi on see, et üldlevinud arvamuse kohaselt toimub see ikka uriiniga. Aga ninasarvikutel toimub see sõnnikuga, et siin nagu selliseid väikseid nüansse on, mis oli ninasarviku uuringu nagu erilisemaks teeb. Aga, aga meil on jah, koerad, kassid ja metsades ka näiteks kärplased nirk, kärp, tuhkur, kes jätavad oma väljaheiteid kõrgete sihukeste aiapostide või kändude või kivide otsa, et see lõhn nagu eriti hästi leviks. Kuidas siis need teised liigikaaslased tavaliselt toimivad, kui nad satuvad sellise sõnumi juurde, et kas, kas tõesti nagu toimib sõnumina, kui ta näeb, et siin nagu keegi on selle maalaigu hõlvanud, et kas ta siis nagu hoiabki nagu reaalselt eemale? No sõltub, kui tugevat närvi suudab üks või teine isend nagu endal hoida. Mul tuleb kuskilt mälusopist meelde, et ma olen näinud ühte sellist GPS nii-öelda saatjaga tehtud uuringut huntide kohta. Kuidas oli näha täpselt, kuidas üks loom kontrollis oma valduse piiri ja siis sellesama nii-öelda metsaserva teiselt küljelt tuli siis teine hunt, kes käis sellesama valduse piiri nagu teistpidi läbi ehk siis nagu a'la kuskilt keskeltläbi metsa jooksis kraav ühte kraaviperve pidi kontrollis oma valdust üks hunt teist kraaviperve pidi, teine hunt ja kumbki nagu teise territooriumile ei astunud. Aga, aga meil siin tihedates populatsioonilisena aladel, kus loomad on tihedalt koos seal reeglina need liikumisalad ikkagi rohkemal või vähemal määral kattuvad. Selline lõhna kommunikatsioon võib tõesti olla tingitud sellest, et no ma ei tea, loomata teistmoodi kuidagi ei saa suhelda, et või, või nad ei oska suhelda. Meie siin inimestena vestleme omavahel, me anname selle sõnumi edasi verbaalselt või, või teatud kehakeelega selliste asjatundjate, selliste elementidega, et, et miks siis see lõhnakommunikatsioon loomariigis on nii, valdav minu arust on lõhnakommunikatsioon või selle kohta võib öelda ka keemiline kommunikatsioon, sest alati seda lõhna ei tunne ninaga. Aga see ei tähenda, et ei reageeriks sellele mingisugune õhus, õhus hõljuvale kemikaalile. Et, et see keemiline kommunikatsioon minu arust on oluliselt levinum, kui arvatagi osatakse inimeste seas kaasa arvatud tõsi, et nägu meiega omavahel vahetame lõhnasõnumeid. Kui me samas ruumis viibima, siis absoluutselt. Ja see on naljakas, et inimesed üritavad oma lõhnaga kõikide vähegi võimalike meetoditega varjata, kasutades lõhnaõli raseerides ennast kuni selleni välja, et et sa lähed ööklubisse, sul on seal tohutu igasugune toss ja, ja igasugused muud lõhnad, et kõik on endale lõhnaõli peale pannud ja põhimõtteliselt ööklubis toimub ju reaalselt endale partneri valikaine. Sa lähed mingisugusesse pimedasse ruumi, kus sa ei tunne lõhna, sa ei näe kedagi korralikult. Keemiline kommunikatsioon on häiritud, kõik meeled on hägustunud ja siis hakkad sealt endale partnerit, valime absurd, tegelikult loomariigi kontekstis. Nojah, et aga päris loomad ju sellega ei tegeleks või noh, et nemad ei varja seda Nemad püüavadki seda esile tuua seda lõhna. Jah, täpselt, ja nendel on ka see lõhnakommunikatsiooni keemiline kommunikatsioon suhteliselt levinud. Et see on nagu lihtsamini arusaadav, kui sa vaatad mingisuguseid noh, näiteks häguses vees elavaid kalu, nendel ei ole väga kasu silmadest. Sellepärast et vesi on hägus, inimesel on silmad kõige tähtsam organ ja vees on siis näiteks kaladel, on lõhnad, on siuksed nagu keemilised signaalid, mille abil nad omavahel infot vahetavad. On seal veel muid asju, ka võnked levivad mööda vett ja siis ööliblikate samamoodi. Ööloomadel on lõhnad, keemilised signaalid hästi tähtsad, samal põhjusel, et on pime ja muude meeltega suhtlemine on raskendatud. Et see on, see on tegelikult täitsa täitsa üks, üks meeltest, üks variant, kuidas infot vahetada. Aga ta vist nagu liikide vahel väga ei toimu, et ongi, et kui me nüüd mai tea, kõnniksime ise ringi seal Aafrika kõrbes lisavannis ja sattusime selle ninasarviku sõnnikuhunniku juurde, siis paraku see meile vist midagi olulist ei ütle. Peale selle, et siin kusagil on olnud ninasarvik ja me peaksime olema ettevaatlikud. Ma ei tea, kas jahimehed nuusutavad mingeid pabulaid, ütlevad, et siin oli nooremana, et mingite liigigruppide siseselt Warren, kes koerlased omavahel, see võiks täitsa töötada, kui meid panna samasse ruumi näiteks šimpansid või korilladega. Kes teab, äkki see töötab alateadlikult. Et. Ma isegi ei oleks nii-öelda põneval ja äraootaval seisukohal selles osaliselt. Kõlab nagu koht, kus saab disainida päris palju huvitavaid eksperimente ja, ja, ja neid on olnud ka siin inimestega tegelikult jumala vahvaid eksperimente tehtud. Siin üheksakümnendatel oli kuulus t-särgi eksperiment. Claus või tekkinud oli üks üks Šveitsi bioloog, kes pani naisterahvad nuusutama meeste T-särke. Ja, ja siis mehed olid jämedaid T-särke kandnud ja, ja siis naine pidi valima, et kes talle rohkem meeldiks, ainult selle särgi põhjal, kõik olid ühesugused särgid ja võrdsed katsetingimused ja kõik niimoodi. Ja no seal oli, esiti esineb, esimene point, mis sealt välja tuli, oli see, et loomulikult neil tekkis mingisugune eelistus puhtalt selle lõhna lõhna baasil, mis näitab, et lõhnal on partneri valikul oluline roll ja ja sul osad meeldivad, osad ei meeldi. Ja teine point võis sellest uuringust välja tuli, oli see, et naised valisid endale eelistatud partneriteks sellised T-särgid või, või sellised mehed kes olid nende enda nii öelda füsioloogiast ja seal uuritest ühte spetsiifilist kuue sobivas kompleksi, et olid nagu võimalikult erinevad nagu teistsugused, et täiesti täiesti toimub. Ma arvan, ka inim inimeste vahel, partneri valik osaliselt lõhnameeli ja siukest nagu keemilist signaali kasutades. Ja, ja see oli vist see lugu, et ongi võimalik kult erinevad immuungeenid, et, et ongi, et sisse nagu võiks suurendada seda vastupanu võimet, ei kõiksugu ohustajatele, et kui sul on väga sarnased immuungeenid, siis suled sarnaselt tugevusedasarased nõrkusega, kui nad on erinevad, siis võiks ju olla nagu selline hästi kaetud. See kaitse kaitseväli. Mõtled sa disainid oma laste vastupanu võimet haigustele seeläbi, et sa nuusutad oma potentsiaalset partnerit, et täiesti uskumatu selline kompleksid tegelikult. Eks ole, loodus on olnud aega väga kaua seda süsteemi välja töötada ja timmida tegelikult see kõik on väga loogilise põhjendusega ju ju tegelikult välja. Ja alles nüüd me hakkame selle jälile jõudma siis, et kuidas see täpselt toimib, näed, alustasimegi, nina, saadikutest jõudsime välja inimesteni. Meil on veel aega üheks kiireks uudiseks, kuulame siia vahele muusikapala ja siis räägime presidentidest. Puust ja punaseks. Nii, ja kuigi meil on teadussaade ja me räägime elusloodusest ehk siis loomadest, lindudest, putukatest, kaladest, siis siis kuidagi on juhtunud niimoodi, et me ikkagi jõuame tagasi selle teema juurde, millest tänapäeval praktiliselt kõik räägivad Ameerika presidendivalimised, uus president, Donald Trump ja, ja see ei ole ka teadusmaailmast mööda läinud sugugi ja, ja üks viis, kuidas ta siis kuidas need asjad seostuvad, on sellega, et juba juba on kaks avastatud loomaliiki saanud nime vastase presidendi Donald Trumpi järgi, üks neist on välja surnud meriseelik noh, võib-olla mitte eriti selline, ma ei tea, kas võib öelda, et ei ole ju väga huvitav ja siis paar sentimeetrit osaseni pisike ja haruldane liik, aga see teine loomake, see on päris vahva. Rannas oled sa nagu täpsemalt vaadanud, kes ja mis siis nüüd Donald Trumpi nime kannab? See oli üks Issver, see oli mingi väike appikene ei ole, kusjuures vaadanud seda üle Oli ja see oli üks üks väike liblikas koiliblikas kelle foto mingil hetkel oli üle maailmakuulus ja igasugustel pilalehtedel võrreldisele koiliblika portree, Donald Trumpi portreega, et ta oli ka valge peal aega ja, ja teiste teiste, selliste omapäraste kehaosadega, millele tähelepanu pöörata, et et see, see oli tõesti trumpi järgi nimetatud. Kas sulle tundub, et see oligi nagu puhtalt välise sarnasuse järgi, et leidis teadlane selle uue liblika vaatas, et tal on selline hele suur parukas peas ja mõtles, et oh, see on ju täpselt nagu Donald Trump, paneme talle nime selle järgi. Heledaparukaga liike on teisigi, kõiki neid trumpi järgi nimetatud ei ole, et eksin, teadlane kasutas ka võimalust võib-olla pildile pääseda. See on tegelikult natukene uskumatu, isegi, kuidas sa võid panna absoluutselt. Kas Harry Potteri võis tartrikki tegelase või ükskõik kelle järgi loomadele nimesid, et tavaliselt see küll levinud ei ole, aga, aga selliseid erandlikke asju ikkagi juhtub. Jah, eks ole, reegel on see, et selle nimi olema ladina keeles seal nagu ainus ainus terminid sisse ja siis salongi, et, et siis see koiliblika nimi on ka Palpa Donald Trumpi, et ühesõnaga selline ladega. Sa pead olema selle liigi avastanud, eks ole, see on kaseeeldus, kuidas saab nime panna? Täpselt, et ma tean, hetkel kirjeldatakse ühte kuldherilaste, kelle nii-öelda liiginimi hakkab olema tulevikus loodetavasti ühe minu zooloogia õppejõu järgi Mati Martini järgi. Et sellised versioonid muidugi oluliselt meeldivamad, kui, kui niimoodi liikidele inimesed pannakse, aga no ju siis mõnikord on selleks. Ja kusjuures eelmine president Barack Obama nime andnud lausa üheksale liigile, ehk siis seal ka teadlased tunnustavad presidenti tema looduskaitsealaste tegevuste eest ja teinekord lihtsalt ütlevad, et miski selle liigi juures meenutas president Obamat, et tundus lihtsalt lahe ja nende üheksa riigi seas. Eks kolm kala, kaks parasiidi, üks väljasurnud sisalik, üks lind, üks ämblik ja üks samblik, nii et seda edetabelit presidentide seas, kelle järgi on nimetatud kõige rohkem liike juhibki praeguse seisuga just eelmine president Barack Obama, eks ole, nüüd Trumpil on olnud hea start juba kaks liigi kirjas, eks siis ole näha, kuidas, kuidas talse ametiaeg edeneb ja, ja kui palju liike, millised liigid täpselt tema järgi nime saavad. Aga sellega on meil siin saateaeg paraku otsa saanud. Täna mehed, kuulasime aitäh sulle, Randel. Ja saade puust ja punaseks on taas eetris nädala pärast, järgmisel reedel siis juba uued teemad, uued uudised, aitäh.
