Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab joove puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadio kahes on taas alanud saade nimega puust ja punaseks ja nagu siin saates ikka, võtame järgneva tunni aja jooksul, et ühe suurema teadusvaldkonna ja vaatame, mis viimasel ajal selles valdkonnas toimunud on. Missuguseid uudiseid, missugused uuringud on ilmunud ja katsume neid siis lahti mõtestada või siis lihtsas keeles selgeks teha, nii hästi, kui see võimalik on? Tänaseks teemaks on kosmos ja täna on siin raadio kahes saates puust ja punaseks kosmose teemadel jutlemas Tartu observatooriumi astronoom Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Tervist, Tõnis. Tervist. No tegelikult üks teema, millest me eelnevalt ei rääkinud, millest me enne saate tegemise kokkulepete üleüldse ei rääkinud, mul tuli praegu meelde, justkui me siin koos maha istusime, et tegelikult oli ju sel nädalal ka üks selline nukravõitu tähtpäev, nimelt suri nüüd härramees, kes on siiamaani viimane inimene, kes on kuu peal käinud. Chill sörnen siis Apollo seitsmeteistkümne komandör ja tema siis tõepoolest oli see mees, kes juhtis missiooni, mis viis inimese kuule juba tegelikult rohkem kui 44 aastat tagasi päris pikka aega. See on pikk aeg, täitsa jah. Et minu meelest jah, et tema on üks nendest meestest, kes on mitu korda veel kuu juures käinud. Et, et on ka teinud tiiru ümber kuu enne kui kuu peale üldse laskoti. Jah, ta tegelikult tegin nii-öelda selle selle peaproovi ära, apollo 10-ga. Just peaaegu mindi, aga ikkagi päris kuulaja lasknud ja siis oli juba Armstrongile teistele üsna lihtne sinna sinna sõita. Jah, et noh, eks ta on jah, et see nii-öelda kuidas siis kosmosepioneeride ajastu noh, nii-öelda mõnes mõttes hakkab, hakkab nagu lõpule võib-olla jõudma natuke nende kõige esimeste avastate siis ütleva See on isegi päris naljakas, eks ole, et me räägime praegu teistel taevakehadel käivatest inimestest juba sellises nagu kauges mineviku võtmes kes oleks võinud arvata? Ja, ja mõnes mõttes tõesti ja noh teisest küljest võib-olla, et panna sinna juurde, eks, et et ei ole jupp aega midagi sellist tehtud. Et noh, ikka ikka väga kaua aega peale seda saastki seemet ei olegi keegi käinud ühelgi teise taevakeha peal. Just muide üks asi veel, mis on seotud tänase päevaga, mil Ameerika Ühendriikides peaks presidendiks saama Donald Trump või noh, mitte mitte peaks, vaid võite saab täna, eks ole, täna on see ametisse vannutamise tseremoonia, tema puhul on siis väidetud seda, et kui nüüd siin Obama administratsioon oli selline suur NASA selle suuna pooldaja, mis siis ajas ikkagi inimese marsile panemise teemat siis kuivõrd uue presidendiga peaks vahetama ka NASA juhtkond, siis võib nüüd minna niimoodi, et Trumpi aegadel hakatakse jällegi sihtima sinnapoole, et inimene jälle kõigepealt kuule saata ja siis sealt Marsile vähemalt on tema kaaskonnas väga palju selliseid kangeid kuu fänne, kellest üks kasest Newt Gingrich ütles lausa seda, et tema arust võiks kuukolooniast võiks saada osariik. See on päris karm jah, et et noh, mis seal ei ole midagi kaasa rääkida. Tõepoolest. Meie tänases esimeses pikemas teemas räägime samuti Kuustaga, räägime kuust selles kontekstis, et siis ei osanud meie kaaslane yldiselt üldse aimata, et kunagi võivad sellel natukene suuremal keral tekkida mingisugused putukad, kes hakkavad tema pinnalegi puhul, me räägime nimelt sellest, kuidas ja täpsemalt, millal kuu tekkis. Raadio kahes on käimas saade puust ja punaseks, täna räägime kosmosest stuudios Tartu observatooriumist, Tõnis Eelmäe kraadi vahest Madis Aesma, nagu öeldud, meie esimene teema räägib siis kuu vanusest ja ka selle puhul ei saa me tegelikult mööda Apollo missioonidest, millest me siin saate sissejuhatuses juba siinse lahkumisega seoses natukene rääkisime. Nimelt on siis nüüd uuritud taas neid kivimiproove, mida tõi Apollo 14 omal ajal siis kuu pealt ja nende abil on siis saanud olulist kaalu juurde see teooria, mille järgi kuu tekkis 4,51 miljardit aastat tagasi, mis seal tegelikult ainult 60 miljonit aastat pärast seda, kui päikesesüsteem ise nii-öelda välja kujunes. Ja selliseid hinnanguid selle kohta, millal siis kuu täpselt tekkis, on olnud erinevaid numbreid, on ka erinevaid. Ja mõningad on siis väitnud mõningaid teadlased, et Kuu on tegelikult ikkagi noorem. Kui see 4,51 miljardit oleks siis nagu öeldud, 60 miljonit aastat pärast päikesesüsteemi teket siis paljud on väitnud, et Kuu on ikkagi tekkinud 150 kuni 200 miljonit aastat pärast päikesesüsteemi teket. Nüüd siis California Ülikooli Elleris asuva California ülikooli teadlased analüüsisid nagu öeldud, Apollo 14 proove taas ja paistab, et nende tulemused toetavad ikkagi tugevalt just nimelt seda nii-öelda vanema või siis õigem oleks öelda varasema kuuversiooni. Selline on nüüd siin välja tulnud, et noh, mõnes mõttes on huvitav, et kui seal varasemad mõned hinnangud, vaid, et seal 150 kuni võib-olla 200 miljonit aastat hiljem tekkis kuu peale siis päikesüsteemi noh, ütleme tekkimisteks et siis siis jah, see 60 miljonit aastat on ikkagi märkimisväärselt varem ja noh, oluline on ka see, et, et tegelikult see nii-öelda määramatus, mis siis sellele pateeringule on külge pandud, on pluss-miinus 10 miljonit aastat. Mis siis nelja poole miljardi aastaga võrreldes on ikkagi suhteliselt pisikene, nagu määramatus on tõepoolest. Ja, ja kuidas nad siis seda tegid nagu, nagu sa juba siin ütlesid, et kasutati Apollo missioonide käigus maale toodud kuu pinnaseproove ja Kuu on selles mõttes natuke geoloogiliselt keeruline taevakeha. Et kuna kuul ei ole atmosfääri siis on kuut nende aastakümnete jooksul kogu aeg Bobintanud, igasugused asteroidid ja meteoorkehad, suuremad-väiksemad ja, ja sellist noh, neid nagu päris originaalset materjali kuu, seda ürgset koht nii-öelda vaid pinna nagu kihti on, on väga vähe säilinud kuud ennast ühesõnaga kuuennas sisemuses on ikka ilmselt suuremalt jaolt, eks, aga just et see pind on kaetud igasuguste selliste noh, kokkupõrgetes tekkinud kivimi sodi või, või, või siukseid, konglomeraat teeb. Ega ma ei tea, kuidas geoloogid selle kohta päris nagu korrektselt ütlevad, et nimetatakse Breczadeks neid, neid noh, nii-öelda kivimeid siis need teadlased, kes siis selle nagu vanust, hindasid nemad siis otsisid sealt pretsada seest välja ühe spetsiifilise mineraali Chircowni nimelise mineraali, mis on tekkinud siis koos kuu pinnaga. Et kui Kuu pind muutus tahkeks, siis tekkis ka samad Circoonsa. Kooli siis ikkagi alguses tänu sellele maa ja teise ütleme Marsi suuruse taevakeha kokkupõrkel, tänu millele kuueksaga tekkis, oli alguses selline selline kuum magmapall. Eks ole põhimõtteliselt küll jah, et, et mis seest ilmselt oli vähekene tihedam ja pealt natuke kergemast materjalist, aga vedelaks siis tehti, noh, see ei ole nagu võib-olla nii kohutavalt noh, mingisugune noh, uudne meetod, kuidas nüüd uurida kivimite vanuseid, et põhimõtteliselt uuritakse seda, kuidas on radioaktiivsed elemendid lagunenud noh, mis on siis üksikud radioaktiivsete elementide aatomid, eks. Et mul on umbes teada, kui palju neid peaks olema. Ja milleks nad siis on praegult lagunenud, et kui sul on plii või, või on seal mingisugused mingisugused teised isotoobid seal siis mõõdetigi tegelikult siis seda, et kuidas uraani aatomid on, on lagunenud pliigs ja samuti hapnium, et kuidas hapnium on nii-öelda lagunenud teisteks siis noh, isotoopide eks ja nende sisaldust jagamise kaudu siis siis või, või kui kiiresti seal tekivad erinevad radioaktiivse lagunemise protsessid nendes proovides siis võimalik määrata seda sedasamust Ki kivimi vanust. Ja, ja mida siis nemad tegid alguses noh, jälle kaua aega on arvatud, et, et seda nii-öelda analüüsi ei ole teha, et Sirkkoonil põhjal seda ei saa teha erinevatel põhjustel, et neid lagunemison seal väga vähe ilmselt. Ja igasugused muud noh, nii-öelda meie laborikeskkonnast tulenevad häirestused noh, kasvõi see, et meil tulevad kosmilised, kiired atmosfääre tekitavaid osakesi ja noh, mis siis lõpuks võivad nagu valesignaalide registreeritud saada, eks, et, et kõik sellised asjandused, nad üritasin miinimumi viia või, või elimineerida mingisugustel kavalatel meetoditel. Et siis nad said naguniisuguse suure nagu mõõtmistäpsusega tulemuse, mis siis oli vanem, kui need esialgsed varasemad. Ja 4,51 miljardit aastat pluss-miinus 10 miljonit, selleks siis olema nüüd siis kuu ametlik vanus vähemalt nende California Ülikooli teadlaste sõnul ja see on tegelikult oluline ka selles mõttes, et kui siin on räägitud elu tekkest Maal, siis on leitud, et elu Maal võis hakata kujunema umbes niimoodi 4,1 miljardit aastas tagasi. Ja see tegelikult läheb selle vanema kuu ideega päris hästi kokku, sellepärast et kui nüüd ütleme, kuu olnuks noorem siis suur tõenäosus on see, et oleks olnud ikkagi liiga kuum maa orbiidil, selleks et siin oleks saanud üldse mingisugust elu tekkida ka juhul, kui ta oli, siis tõesti ütleme, pool miljardit aastat elust vanem või kui kuu on siis pool miljardit aastat elust vanem, siis selle ajaga jõudis ta ikkagi nii palju jahtuda, et siin sai see elu tõepoolest. Ei saanud öelda, et nina kust iganes välja pista moodustama hakata väga-väga halval tasemel. No ma arvan, et tegelikult see on, see on vist on Kuu ise ka, aga tema tühiseda maadlast väga ei mõjutanud. Aga, aga ma ise, et kui see kokkupõrge toimus, siis ma ise oli väga kuum. Ja noh, seal on ikka suur asi, et, et kas 100 miljonit aastat varem või hiljem või, või noh, isegi rohkem, eks. Et selle ajaga ma ise oleks jõudnud jahtuda, noh, nii-öelda sellisele-sellisele temperatuurile, et või et elu oleks saanud tekkima hakata. Nii palju kuust paistab, et päikeselise California teadlased on saanud nüüd siis väga tugeva sellise argumendi. Miks see vanus on just nimelt 4,51 miljardit aastat, mitte siis vähem q ühesõnaga on vanem, kui me arvasime. Järgmise teemaga läheme aga kaugest kaugest minevikust tulevikku. Et väga kaugesse tulevikku hakkame rääkima sellest, et juba mõne aasta pärast võib ühe astronoomi prognoosi kohaselt, mida toetavad teised meie öises taevas, ka siin põhjapoolkera oli Eestis nähtavas taevas toimuda üks üsna omapärane muudatus. Saade on puust ja punaseks ja siin raadio kahes Andoni seenmäe ning Madis Aegi. Siin raadio kahes on Tartu observatooriumist Tõnis Eelmäe ja raadio kahest Madis Aesma. Me räägime täna kosmosest ja kuu vanusest ja sellest, et kuu on siis tõesti vana. Juba rääkisime, nüüd läheme edasi tulevikku ja on üks päris põnev prognoos, mille autoriks on siis Michiganis asuva kolledži astronoom Larry Molnar, Heleri Moller, nüüd prognoosib siis seda, et paari aasta pärast kusagil umbes aastal 2022 pluss miinus üks aasta võime me näha Luige tähtkujus ühte sootuks uut ja eredat tähte, mis tekib seal siis tänu sellele, et üks kaksiktähesüsteem, milles on siis kaks sulab kokku üheks kas see sulamine on nüüd õige termin, Tõnis või, või pigem nad ikkagi põrkuvad kokku selle süsteemi puhul ma saan aru, pigem selline, pigem selline pehmemat laadi üleminek, 209. Vist võib öelda jah, et see noh, kokkusulamine mõnes mõttes kirjeldab seda asjandust nagu selles mõttes nagu õigemini et kaks jah, saavad nagu üheks kokku kahe täheaines tekib üks täht nad juba tegelikult on praegult koos selles mõttes nende noh, nii-öelda pinnad puutuvad kokku nii, et noh, nad on nagu piltlikult öeldes, ma ei tea nagu Hankli kujuline või noh, mingi niisugune on see tähtede ilmselt see sellises nii-öelda eluetapis. Tähtede orbiit hakkab üsna üsna kiiresti enamasti nagu kokku tõmbama, et põhimõtteliselt nagu sihuke spiraalne üksteisele lähenemine noh, nagu järjest ja järjest järjest lähemale, kuni siis toimub kokkusulamine nii-öelda et ütleme, tähtile tuumad sulavad kokku, siis. Aga kuidas see päris täpselt toimub, seda astronoomid veel noh, nii-öelda päris detailideni ei tea, et see on sihuke noh, mõnes mõttes ka uus ja huvitav. Niisugune valdkond. Siin on päris palju selliseid termineid, mis inglise keeles ühtmoodi eesti keeles on nagu teistmoodi, et üks asi on, eks ole no siis on veel selline noova plahvatuse sarnane täht, et kuidasmoodi seda nüüd siis nimetada tuleks, et kuidasmoodi Tõnisson defineeriksid selle, mis on seal, no mis peaks olema ju ka, eks ole, kahe tähe kokkusaamise järgne selline uus saavutus. Mitte päris, et noova on tulnud, noh, vanadel aegadel, eks noh, inimesed ikka nägid, et vahel taevasse tekib mingisugune täht, mida seal enne ei olnud ja, ja, ja siis kaob ära mingi aja pärast seda siis nimetati, tekkis uus täht, et noh, seesamaaegselt uus täht ja ja tegelikult on ekslik. See on ekslik jah, selles mõttes, et ütleme, reeglina on see ekslik, sest enamasti kui meil on tegemist supernoova taga, siis on see täht lendab päris juppideks laiali või suuremalt jaolt noh, siis see, mis sellest suuremalt jaolt laiali lennanud asjast järgi jääb kas neutrontäht või must auk. Need on hästi suure massiga tähed. Nüüd noova plahvatused, mida on noh, suhteliselt nii-öelda tihedalt iga aasta, tavaliselt me näeme oma linnutees mitut päris mitut loovat on siis see on tegelikult ka seal on tegu kaksiktähega ja üks nendest kaksiktähekomponentidest on arenenud nii kaugele, et tema on visanud oma need väliskihid minema ja on jäänud nii-öelda tähe tuum, mida siis võib need valgeks kääbuseks. Et selline noh, valge kääbus on üks komponent ja teine siis seal kaksiktähe süsteemis on tavaline täht võib-olla sihuke päiksesarnane, võib-olla väiksema massiga võib-olla ka hiidtäht, et mis arenenud kaugele noh, nii et ta on nagu suureks paisunud. Ja see ongi see, nii-öelda see võtmekoht nova süsteemidele ongi see, et nüüd kui need kaks täht, valge kääbus ja päikesesarnane täht on üksteisele piisavalt lähedal, siis noh, piltlikult öeldes valge kääbus hakkab varastama tavalise tähe pealt. Ainet aine hakkab nii-öelda ühelt tähelt teise peale nagu langema jõuab sinna valge kääbuse ümber sihukseid kettasse kõigepealt ja siis lõpetab valge kääbuse pinnal ja see on selline aine, kus on hästi palju vesiniku noh, kolmveerand on umbes vesinikku. Ja seda muudkui koguneb ja koguneb sinna. Turmudki tõuseb, temperatuur tõuseb ja tihedus kasvab ja ühel hetkel on temperatuur nii kõrge, et seal tekivad nagu plahvatuslikult termotuumareaktsioonid. Nii nagu tähtede sisemuses. Ja see vesinik, mis seal on tipp ja noh, ühe siukse kärtsuga piltlikult öeldes siis noh, põleb ära suur osa sellest ainest, mis sinna valgele kaebusele oli kogunenud, visatakse minema. Siis noh, nii-öelda kosmilise ruumi, aga selle tähesüsteemi endaga ei juhtu suurt midagi. Et noh, see see noh, aine kogus on suhteliselt pisikene ja ja, ja kogu protsess hakkab otsast peale läheb seal võib-olla mõnikümmend aastat mõndade haavade puhul korduvat noovad, kuni siis võib-olla kümned tuhanded aastad mõndade, teiste puhul kus siis sama asi jälle uuesti aset leiab. Täidis valge kääbus nagu nagu ärkaks, nagu korraks jälle ellu. Põhimõtteliselt just just ja me näeme, noh siis tema heledus selle plahvatuse ajal heledus kasvab muidugi noh, päris päris mitmeid tähesuuruseid, noh 10 tähesuurust, võib-olla, eks. Et ja, ja siis noh, muidu noh, silmaga mitte nähtav täht, näituseks võib silmaga näha, tahaks muutuda. Aga nüüd see punane noova, vot see on nüüd siis tõesti võib-olla üks siukseid kohti, mille kohta saab öelda, et tõesti tekibki uus täht. Jättes kõrvale selle, et ennem oli seal kaks tähte ühtegi pükste, et tekib üks uus tähti, mida varem ei olnud. Ja selle tähesüsteemi nimi, mis siis on kokku sulama, mis paari aasta pärast peaks siis üheks saama ja heledaks on siis ka IC üheksa, 832 kaks kaks seitse, aga no ma arvan, et sellist kellelegi pähe jää, inglise keeles on talle antud nimeks siis Voom staar ja Luige tähtkuju. Luige tähtkuju meil aasta läbinähtav. Eks ole, nad on ja suuremalt jaolt, et see koht, kus täht asub, taevas, seos on meil tõesti aasta ringi näha. No talvel on ta seal madalal kuskil põhjakaares horisondi lähedal. No suvel on ta otse pea kohal. Nii et Eesti jaoks on see mõnes mõttes, et Eesti astronoomide või astronoomiahuviliste jaoks võib-olla on see täht selles mõttes tänuväärne, et meil saab seda, kui see nüüd plahvatus peaks toimuma talvisel ajal ja siis suuremas osas maailmas on seda väga keerukas vaadelda, sest Luige tähtkuju ei tõuse seal talvel üle horisondi. Aga meie oleme nii kaugel põhjas, et Luige tähtkuju on noh, peaaegu kogu või noh, mitte peaaegu ongi kogu aeg nähtav. Igal öösel. Oskad sa ütelda Tõnis ka, et kui hele see siis ikkagi olema saab, kui me siin võrdleme seda nende noh, meile endale tuttavate tähtedega. No on öeldud, et see on nagu niisugune väga ere ja nii edasi, eks. No tegelikult nii kohutav. Tere ei ole, eks. Et noh, võrdluseks umbes nii hele nagu suure vankri tähed suure vankri heledamat, noh, need tähed, et umbes umbes nii heledaks, ta on see ennustus, et ta võiks muutuda ja ta võiks olla nagu märgatavalt punast värvi. Noh, niisugune jah, et ta võiks olla punakas see täht, et see on seesama, see punane noova. Et, et selle, selle plahvatuse käigus see asi peaks punane paistma. Omapärane on muidugi veel see ka, et igavesti see niimoodi ei jää. Muidugi ühegi tähega ei, ei püsi miski igavesti, eks ole, aga selle konkreetse üheks sulava kaksiksüsteemi tulemuse puhul on siis niimoodi, et nagu ma aru saan, kusagil umbes poole aasta pärast peaks hakkama, siis prognooside järgi emase heledust tasapisi tuhmuma. Ja ta jõuab siis kahe-kolme aastaga jälle tavalise heledast tasemele, mis tähendab, et palja silmaga seda siis enam ei näe. Siis tõesti enam ei näe, noh ta praegu ei ole nii kohutavalt nõrk reffid, need sihukeste väiksemate hobiastronoomide teleskoopidega on ta juba praegu näha kenasti. Isegi ma arvan, palja silmaga aga, aga jah, et siis ta muutub nagu tükk maad heledamaks, mis ta tegelikult päris täpselt teeb. Seal seal ilmselt on veel küll ja rohkem sellist modelleerimist ja analüüsimist ja siis pärast on muidugi põnev oodata, et, et noh, et kas need mudelid või kas meie arusaamine, kuidas, mis selle tähepaari kokkusulamisele nagu tegelikult toimub. Et kas need, meie arusaamist on õiged, eks vastavalt neile tehtud mudelit Ta on nagu mingis mõttes selline selline päris hea laborihiir, isegi, eks ole, astronoom. Täpselt ongi jah, see hiir, nagu on siis niimoodi, et, et ei, et me ei näe mitte lihtsalt, et ma ei tea, hiireskulptuur või ma ei tea, mis pronksi valatud heerimis nagu üldse ei muutu, vaid tõesti liigutav, elav, eks. Astronoomias selliseid objekte ei ole kohutavalt palju. Ja omapärane selline relatiivsusteooriast, kui moment on veel ka see, et kui meie siin või siis astronoomid teie seda kokkusulamist ja selle tulemust näete, siis tegelikult ma ei tea, kas seda nagu õige öelda, et tegelikult on see sündmus ju väga-väga ammu ära toimunud, sellepärast et sellepärast, et see valgus jõuab meieni 1800 valgusaasta tagant, mis tähendab, et meie ajahetkest lähtudes pidise üheks sulamine, siis oleme kusagil kolmandal sajandil. Kas selle kohta saab nii öelda, et see on juba ära olnud? See ei ole päris õige ja tegelikult, eks ole, seal seal jah, nagu filosoofiline küsimus, eks see tähendaks siis, et, et suurem osa astronoomiast toimub ju kusagil kauges minevikus. Ja see ei ole nagu päris õige. Noh, mingid asjandused toimuvad noh nii-öelda meie ajas toimuvad mingid asjad praegu ka, aga kuna ta meist nii palju kaugel, siis kui me neid väga kauges tulevikus, eks. Nii et tegelikult ei ole seal praktiliselt sisulist nagu vahet ei ole. Et eriti noh, nii-öelda noh, meie lähiümbruses universumi mõttes lähiümbruses. Et miljon aastat siia-sinna enamike tähtede elus on noh, nagu tühine, eks ja noh, kui me räägime isegi sellest samast kuust ja elu tekkimisest Maal ja noh, nii edasi, eks noh, et siis seal on kahel määramatused on noh, näiteks suurusjärgus varem ütleme, võisid olla seal miljon aastat või 10 miljonit aastat. No siis see on nagu üks silmapilk põhimõtteliselt. Et suures plaanis ei ole mingit vahet, et kas ta toimus nüüd tegelikult nüüd või ta toimus 1800 aastat tagasi. Loomulikult astronoomid astronoomide jaoks jah, nagu sellel nagu väga suur nagu sellist noh, nagu väärtus selle teadmisega ei ole seal nagu noh, niisugune elementaarne teadmine, et valguse kiirus on lõplik ja ja, ja me näeme seda signaali lihtsalt siis siis, kui valgus on meieni jõudnud. Sir Raadi kohe siis täna kosmose teemadel vestlemas Tõnis Eelmäe Tartu observatooriumis ning Madis Aesma. Järgneva teemaga tuleme meie enda Päikesesüsteemi, täpsemalt selle kaugetele äärealadele tagasi. Siin raadio kahes saates puust ja punaseks on täna teemaks kosmos ja nüüd siis nagu lubatud eelnevalt tõepoolest meie enda päikesesüsteemi äärealade juurde, väga kaugete äärealade juurde. Mis on siit meist, kes me oleme päikesele üsna lähedal ikkagi väga-väga kaugel eemal, no ma ei tea, mitu korda kaugel ütlesin, aga noh, rõhutama seda, vist mingis mõttes teab, jutt käib siis täpsemalt sellisest planeedist, mida nimetatakse üheksandaks planeediks ja mille päris kindla olemasolu osas ma saan aru, astronoomid ikkagi ühel meelel ei ole, aga arvatakse siis, et väga kaugel, umbes 1000 astronoomilist ühikut päikesest võib siis olla üks selline nii-öelda hulkurplaneet, mis üsna elliptilisi orbiidil ümber päikese käib ja mis on siis mis seal tõesti kusagil olemas ja 1000 astronoomilist ühikut. Kui nüüd võrrelda neid teiste planeetidega, mis päikesesüsteemis on siis maa ja päikese vahe, on üks ühik, kõige kaugem hiitoneid päikesest teemiseksid, Neptuun on 30 ühikut ja Pluuto, mis üks mõnda aega planeet oli selle kaugusel siis kõige kaugemal momendil päikesest kõigest 49 astronoomilist ühikut, need. Nii et tõepoolest see hüpoteetiline üheksas planeet on ikkagi päikesest. Päris veel 20 korda kaugemal kui Pluuto aegses. Ja see põhjus, miks sa arvatakse, et selleks planeeti olemas on seisneb siis selles, et seal kaugel, kaugel Päikesesüsteemi äärealadel on palju selliseid pisikesi taevakehasid mille orbiidis on siis täheldatud anomaaliaid ja arvatakse, et need anomaaliad ongi siis tingitud just nimelt sellest, et kusagil seal liigub ka üks selline umbes Neptuuni suurune planeet, mida me lihtsalt ei ole veel tuvastanud. Jah, et siin üsna täpselt aasta aega tagasi käis Kahnilise noh, nii-öelda massimeediast läbi see uudi, selline uudis et ühed California tehnoloogiainstituudi astronoomid siis leidsid, et osad need Kuiperi objektid, mida noh, maa pealt siin suudetakse vaadelda et nende orbiidid on väga spetsiifiliselt nii-öelda kuidagi joondunud seal taevas ja kulisi hakati analüüsima, et, et mis selle põhjuseks võib olla siis tõesti niisugune umbes suurusjärgus Neptuuni massiga planeet mingisugusel kindlal orbiidil võib põhjustada sellist orbiitide noh nagu ma ei tea, grupeerumist seal kosmilises ruumis. Ja nüüd natukene hiljem on veel leitud, et et on veel üks, teine grupp Needsamad kui õppeobjekte, mille orbiidid on siis samamoodi noh, nii-öelda ühes tasandis nagu aga see tasand on selle eelnevate nagu orbiitide grupitasandiga, siis ma ei tea risti. Ja see tegelikult kah nagu sobib kokku selle teooriaga, et seal on kuskil mingisugune massiivne planeet, mis siis oma olemasoluga mõjutab meie päikesesüsteemide pisikeste kehade orbiiti. Ja see võimaldab veel noh, nii-öelda veel nagu täpsemalt nagu piirata seda. Et kui suure massiga, kui kaugel ja noh, umbes võib olla missuguse orbiidi peal siis nii-öelda üheksas planeet olla võiks. Ja see üheksas planeet siis nende teooriat järgi on selline kunagine hulkurplaneet, mille meie päikesesüsteem on enda kõige kaugemaks võib-olla kõige kaugemaks planeediks. Seal on jah, neid on erinevad võimalused, eks, et kuidas selline planeet saab olla tekkinud väga kaugel suure massiga üsna elliptilisi orbiidil. Et noh, meie päikesesüsteemi tekkimise ajal, et noh, et see oleks tekkinud, sellega võib nagu natuke niisugune noh, seal on probleeme. Aga siis on tõesti nüüd väga värskelt pakuti välja tehti hulgaliselt arvutisimulatsioone, uuriti, et mis siis saab, kui meie päikesesüsteem kohtub kosmilises ruumis vabalt ringi, uitavad planeediga. Ja leiti, et umbes 40-l protsendil juhtudest selline planeet võib jääda Päikesesüsteemi. Osadel juhtudel jääbki Päikesesüsteemi mitte midagi muud ei juhtugi siis kui ta on tõenäoliselt väga kaugel. Ja kui ta siis nagu päikesele lähemale peaks noh, nagu nii-öelda jõudma seal kinni Navimise momendil, et siis ta tõenäoliselt võib visata ühe või rohkem planeete kui Päikesesüsteemist välja. Aga praegu tundub vähemalt, et päikesesüsteemi siseosa noh, on üsna selline rahulik ja, ja noh, nagu suuri probleeme ei ole sellega, et ära seletada, kuidas need planeedid meie päikesesüsteemi noh kuni siis ütleme, Neptuuni välja umbes, et kuidas need seal on tekkinud ja, ja ja miks nad sellises kohas on, just niimoodi on, et sellega suuri probleeme pole. Nii et arvatavasti siis noh, on, on tegu sellise nii-öelda pehme või sihukese leebe külge haaramisega. Ja üks huvitav nii-öelda noh, nii-öelda kõrval noh nagu haru, sellel asjal on, et tegelikult juba seitse, kaheksa aastat tagasi et jälgides Linnutee keskosa suunas väga paljusid lahti, et gravitatsiooniläätseefekti kaudu uurida siis tumeainet ja mingeid muid asjandusi, siis leiti ka üle 400 sellise gravitatsiooniläätse juhtumi noh, nii-öelda vaadeldi. Ja umbes 10 nendest arvati, et on umbes Jupiteri massiga objektide tekitatud ja, ja, ja siis arvatakse, et need on hulkuvad Jupitajaid Jupiteri massiga planeedid, mis ei ole seotud ühegi tähega. Kuidasmoodi sellised hulkuvad planeedid üldse nagu tekivad, kas, kas ütleme, mingi tähesüsteemi tekkimisel siis heidetakse nad ütleme mingisuguse paugu korral liiga kaugele ja siis nad siis nad ei ja siis see täht enam ei suuda neid kinni püüda või, või mis hulkuva planeeditekke. On, kuidas see täpselt on, seda ma isegi ei oska nagu öelda, ma ei ole kindel, et seda isegi on nagu päris selge see, aga noh, tõenäoliselt on kõige niisugune noh, lihtsam võimalus tekitada on on noh, mitme kehasüsteem. Et kolme kehasüsteem ei ole enamasti stabiilne. Ja, ja kui ja kui on, siis noh, näiteks on mingisugune täht oma planeediga planeet on väga palju väiksema massiga kui täht ja kui sinna läheneb mingisugune teine täht ja näiteks noh, mingis täheparves näituseks et siis siis noh, tühise tähtede massidega väikse massiga nii-öelda planeet võidakse lihtsalt oma orbiidilt ära visata noh umbes seesama noh, nagu see hulkurplaneet. Põhimõtteliselt võiks meie päikesesüsteemist ka nagu teisi planeete välja visata, nii et ka see on üks võimalus selline dünaamiline häirimise, see et üks tuleb asemele ja üks või mitu lähevad minema või isegi selline juhtum, et noh, et tuleb lihtsalt korraks külla ja läheb ära, aga selle ajaga ajab ka teisi nagu kodustega. Aga paistab siis, et ühesõnaga see meie üheksas planeet, mida me veel siis ikkagi kohanud ei ole, päris ametlikult, et tema ikkagi siis on tulnud suhteliselt viisakalt. Tundub jah, et suhteliselt viisakalt ja ja noh, nüüd on käidud juba peaaegu et veksleid välja, et noh, et aasta jooksul tsirka aasta jooksul leitakse ka see üles, et otsingud käivad ja nüüd on jälle otsingupiirkond nagu tükk maad nagu väiksemaks suudetud nagu hinnata noh, võrreldes sellega, mida siis eelmisel aastal pakuti, et otsingud käivad, nii et loodame, hoiame pöialt. Ja üks asi veel Tõnise selle planeediga seoses me ei ole tast endast tema olemusest väga palju rääkinud, aga see on ka muidugi selge, sest et keegi pole teda veel või seda ikkagi veel näinud, et tegemist on ilmselt siis ikkagi mingisuguse sellise Neptuuni suuruse, gaasilise planeediga, eks ole, nii suuri, selliseid kiviplaneeti polegi praktiliselt. Jah, et seda päris täpselt ei teagi jah, et kas ta on gaasiline või, või ta võib olla ka noh, nii-öelda jääplaneet piltlikult öeldes et noh, kus nii-öelda sisemus on suuremalt osalt jäine. Et jah, neid võimalusi on nagu mitmeid, tuleb ära oodata, tuleb ära oodata ja tegelikult on see maru hea sihtmärk, et et noh, nüüd on justkui nagu Pluutoga, eks, mis nüüd küll enam planeet ei ole, et said justkui nagu need päikesesüsteemi suuremate taevakehade avastusretked nagu läbi, eks et noh, nagu päris alustasime, et suurte avastuste, Päikesesüsteemi avastusretkede ajastu hakkab läbi saama, siis võib-olla siiski mitte. Et on põhjust sinna 1000 astronoomilise ühiku kaugusele siis midagi saata meil. Olemegi jõudnud oma tänases saates puust ja punaseks, viimase teemani ja see on ka pisut ulmega seotud, kui nii võib öelda, sest et tegelikult siiamaani paraku ju maaväline elu on ikkagi olnud eksisteeriv ainult ulmes me oleme küll seda ka täiesti teaduspõhiselt otsinud, aga leidnud veel ei ole. Nüüd on siis noh, teatavasti on selline organisatsioon olemas, mille nimi eesti keeles võiks olla lihtsalt seti. Inglise keeles on selle nimi siis millest tuleneb ka seesama lühend so ekstra intelligents ehk siis maavälise aruka elu otsimiskeskus ja selle direktorilt peaaegu on samasugune nimi nagu selle lühend selle juht Septšasdaq ja tema on nüüd siis teinud välja sellise huvitava mõtte lähtuvalt, kusjuures sellest, millised on olnud meie enda inimtsivilisatsiooni viimased arengud, tema on käinud välja sellise mõtte, et juhul kui me tõesti peaksime mingisugusel hetkel maavälise tsivilisatsiooniga kohtuma ei pruugi see üldse olla mingisugune selline bioloogiline tegelane, ehk siis selline klassikaline roheline mehike vaid me võime kohtab pigem ja suurema tõenäosusega hoopis AI ehk siis tehisintellektile. See oli jah, päris põnev, selline arutelu, see oli ühes noh, nii-öelda osaliselt ka ühes noh, nii-öelda jutusaates või nagu tuli üles ja kui siis arutati, et et et kui me võtame, et kuidas on inimkonnal noh, nii-öelda areng toimunud sellest ajast, kui ütleme, leiutati raadio noh, 19. sajandi seal tagumine otseks lõpu lõpuaastaid või aastakümneid ja praeguseks tehisintelligentsi arendamisega tegeletakse väga aktiivselt midagi tehisintelligentsi sarnast, võib-olla mitte tõenäoliselt küll päris selline noh, mida võiks ausalt öelda, tehisintelligentsiks on paljudel nutitelefonides sees, eks. Aga selles suunas töötatakse aktiivselt. Ja noh, võib-olla on see aastate võib-olla mõnekümne aasta küsimus, aga noh, siiski vähem kui 200 aastaga me jõuame sellest, et me suudame kommunikeeruda siis raadioside abil ütleme, 100 aastat sellest, kui me kosmosesse esimest korda oleme läinud, on meil olemas sünteetiline mõistus või tehismõistus, et sellest lähtuvalt nagu siis seesama seti organisatsiooni direktor siis pakubki välja, et, et suure tõenäosusega see on tehtud ka mujal ära. Ja kui see tehnoloogiline võimekus siis mingisugustel, teistel tsivilisatsioonides on olnud selline, et tõesti ehitatud tähtedevahelisi kosmoselaevu siis on neil ka täiesti usutavalt olemas võimekus luua tehisintelligentsi. Ja noh, kas ta siis on nagu bioroboti kujul või, või on ta lihtsalt mingisugune, ma ei tea, karp kuskil jah, nõrgas või mis, mis iganes kujul ta siis on, eks. Et, et, et see on täitsa usutav tuttav ja noh, kui mõelda selle peale, siis jah, nagu see tõesti võib-olla ja masinatel noh nagu teine tahk on, sellel asjal on seal ka see, et ka juba tänapäeval on ju meil olemas erinevaid implantaate, mis on otse närvidega põhimõtteliselt seotud, eks. Nii et kui inimene kaotab, ma tea käe võib-olla, et siis siis pannakse kunstkäsi, mida siis on juba praegusel ajal võimalik liigutada oma omaenda nagu mõttejõul põhimõtteliselt või on võimalik õppida seda selle käega elama nagu oleks nagu peaaegu nagu päris. Võib-olla see nii-öelda eristamatuks muutumine võtab veel aega, eks, et bioloogilisest käest antakse muutumine aga, aga põhimõtteliselt tehnoloogiliselt on, on, on ka meie areng nagu sealmaal. Noh, ma ei tea, oli positraaniline inimene on niisugune ulmelugu vist millestki film on tehtud, seal oli vastupidi, kuidas robotist tehti inimene. Aga aga see, see noh, nii-öelda et inimestel hakatakse mehaanilisi asju külge panema kuni, siis selle hetkeni välja, et noh, et mis seda inimest defineerib inimesena, et see inimese, noh, ma ei tea, on see siis mõistus või et, et võib-olla saab ka selle ühel hetkel kanda masinasse. Oletame, et on siis selline olukord, kus me saame kõiki elundeid juba asendada, eks ole, ja samal ajal tekib ka siis tehisintellekt, see tähendab seda, et tegelikult on võimalik enda kõik jupid välja vahetada ja alles jääb ainult sinu see nii-öelda eneseteadvus või siis võistlus. Aga samas, kui on olemas juba ka tehisintellekt, mis on tõesti, et me selle nii-öelda inimese intellektiga ja ütleme, sind ümbritseb täiesti sünteetiline keha, seda sinu enda eneseteadvust siis on tõesti päris raske nagu aru saada, et kuskohas see piir jookseb ikkagi selle vahel, et milline on tehismõistus ja milline on ikkagi nagu see nii-öelda päris inimese eneseteadvus, kui kui sind ennast kõik ümbritsev on sünteetiline. Ja see tehismõistus on tegelikult sinuga samaväärne. Jah, et see on need piirid, ilmselt lähevad, lähevad ühel hetkel häguseks ja noh, võib muidugi arvata, et võib-olla tehismõistusel, noh võib-olla ei ole mõnes mõttes piire. No ma ei tea seda tegelikult noh, on arvatud, et võib-olla tehismõistus hakkab arenema noh, põhimõtteliselt lõputult kiiresti või et nii kui ainult ressursside olemasolu siis piirab seda. No ma ei tea seda jah, täpselt. Aga, aga see on väga selline intrigeeriv ja siukene. Noh, siuksed väga lahe spekuleerida selle üle On küll jah, tõepoolest, aga asja tuum on ikkagi see, et tõesti, kui kusagil on sedavõrd võimekas tsivilisatsioon või eluvorm, kes saab hakkama tähtedevahelise laevaga, siis suure tõenäosusega on tal olnud ka suutlikkus juba natukene varem ikkagi I püsti panna kusagil koduplaneedil ja siis selle mingisugune vorm enda asemel laeva peale panna, sest et sedasama tehisintellekti on võimalik tuunida selliseks, et ta on tegelikult kosmoselende ja, ja teiste tsivilisatsioonide avastajana tulemuslikum, paremini funktsioneeriv pädevam isegi võib-olla kui see bioloogiline organism, kes kunagi võis autoriks olla. Just et noh, jääb siis veel ainult küsimus, et kuhu jääb siis see maailma avastamise soov näiteks inimestele, eks, kui on näiteks inimesed peaksid jõudma sinna sellelegi maale, et, et kas me tegelikult tahame saata avastama selle tehismõistuse või tahaks inimene ikkagi ise kätt suruda, olles avastaja Jah, tõepoolest see on hea küsimus. Ühesõnaga, sellised teemad tänases saates puust ja punaseks lõpuks jäi siis selline väikene hüpoteetiline küsimus õhku, stuudios olid Tartu observatooriumist Tõnis Eelmäe, raadio kahe poole, Madis Aesma, järgmisel nädalal juba hoopis uued teemad, uued jutud, uus valdkond, suur tänu kõigele kuulamast ja raadio kaks läheb siin nüüd edasi, siis muusikanõukogu saatega.
