Vikerraadio Reporteritund. Tervist head kuulajad. Metsaseaduse muutmise diskussioone detsembris keskkonnaministeeriumi ees toimunud meeleavaldus ning vastandlikud arvamusavaldused ajakirjanduses ajendasid tänase uue aasta kõige esimese reporteritunni teemaks valima meie metsade tulevikku. Algavas saates tahan teada, kas Eestis raiutakse või siis hakatakse raiuma liiga palju metsa. Ja kas 60 või 80 aasta pärast on meie tulevastel põlv põlvedel nii puutumatut, põlismetsa kui ka tulutoovat majandusmetsa. Sama palju nagu täna või vähem või rohkem. Selleks diskussiooniks on minu palvel täna siin stuudios keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv, erametsaliidu juhatuse liige Mikk Glinka, Eestimaa looduse fondijuht Tarmo Tüür ning Tartu Ülikooli juhtivteadur loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus. Tere teile kõigile. Tere ja head alanud aastat kõigile. Tere. Tere. Tervist. Mina olen saatejuht Arp Müller. Reporteritund. Aga alustan olukorra kirjeldamisest. Eesti maismaast katab mets veidi allapoole ehk siis 49 protsenti. Territooriumi metsasuse poolest on Eesti Euroopa riikidest kuuendal kohal. Alates teisest maailmasõjast on metsamaa pindala Eestis kasvanud ühe koma neljalt miljonilt hektarilt kuni 2,3 miljoni hektarini tänapäeval ja 44 protsenti Eesti metsamaast on riigimets 47 protsenti eramets. Kus siis on aga probleeme. Värskeima analüüsi kohaselt on meie majandusmetsades aastane puidu juurdekasv 11,8 miljonit tihumeetrit aastas. Samas kehtiv metsanduse arengukava näeb ette, et aastani 2020 võiks raiuda 12 kuni 15 miljonit tihumeetrit puitu aastas. Niisiis, arengukava näeb ette raiuda rohkem, kui kasvab juurde meie majandusmetsades. Juurde kasvab 11,8, raiuda võib 12 kuni 15. Et tegelikkuses siiski nii palju raiutud ei ole. Raiemaht on viimastel aastatel jäänud sinna 90 miljoni tihumeetri juurde. Samas metsaseaduse muudatustega plaanitavad leevendused võivad siiski viia raiemahtusid suuremaks. Ja vaatan ka ajaloolisi raiemahtusid. Taasiseseisvumise järel on olnud ka aegu, kui on raiutud tänasest rohkem. Absoluutne tipp oli aastal 2001, kui raiuti üle 12 miljoni tihumeetri siis taas raiemahud langesid 4,5 miljoni tihumeetrini aastal 2008. Ja siis hakkasid jälle tõusma aastateks 2012 kuni 2015 90 miljoni tihumeetri kanti. Samas just seda kõige väärtuslikumaks peetavat puuliiki. Nende kõige väärtuslikumaks peetavate puuliikide osakaal on 1990.-te aastatega võrreldes kahanenud. Näiteks kuusikute pindala osakaal on vähenenud 24-lt protsendilt seitsmeteistkümnele. Selline veidi pikaks veninud sissejuhatusega. Millise hinnangu nende andmete põhjal saab Eesti metsade ja metsanduse olukorrale anda? Ma alustaksin Andres Tali järvest, kes on aastaid ministeeriumis seda metsanduse valdkonda eri ametikohtadel kureerinud, kes vahepeal on juhtinud ka Eesti metsatööstuse liit ja kes ka hariduse poolest on EPA metsamees. Kuidas hinnata seda olukorda? Nagu natukene tagasi vaadata, siis kui mina hakkasin metsandusega tegelema siis räägiti, et kohe-kohe saab Eesti metsanduse metsa metsamaa pindalaprotsendiks 40 protsenti. Ja siis, kui 40 protsenti täis saadi, siis arvati, et noh, nüüd on saavutatud, saab absoluutne lagi, et et ülejäänud maha peaks olema siis põllumajanduslikus kasutuses siis praegu muidugi seoses põllumajanduse taandumisega metsamaa pindala viimastel aastatel hoogsalt suurenenud oli aastaid, mil metsamaa pindala tuli ligi ligi 20000 hektarit aastas juurde ehk siis selline Muhu saare suurune ala. Nüüd täna on ses seis stabiliseerunud ja põllumajanduse hoogustumisega on hakatud mõningaid metsaosasid uuesti põllumaa alla viima. Mis iseenesest ei saagi olla mingisugune halb näitaja, et ju siis on see maastiku mitmekesisus selle järgi tabatud. Kui räägite rääkida arengukavas planeeritud raiemahtudest ja juurdekasvust, siis kindlasti nad on omavahel seotud, aga mitte üks ühele, sest arengukava kirjeldab neid metsi, mida me võiksime 10 aastase perioodi jooksul kasutusele võtta. Ta, ja kirjeldab ka seda puidu kogust, mida võiks siis nendest metsadest välja tuua. Ehk ta peegeldab seda olukorda, mis metsas tekkinud. Ja kui meil on küpseid, metsi, majandusmetsades on palju, siis kindlasti on ka raiemahud natukene suuremad. Nüüd sinna kõrvale me oleme kindlasti pannud nagu selliseks indikaatoriks juurdekasvu, et püüaksime olla nagu selles piires, et ei võta metsast rohkem välja, kui juurde kasvab, aga mina nüüd nagu kinnistupõhiseks, et siis võib-olla ka selline olukord, et mõnel kinnistul on noh, hästi palju küpset metsa, noort metsa üldse ei ole, juurdekasv on suhteliselt madal ja siis sellisel juhul see kinnistu kindlasti raiub rohkem kui tal kui tal juurdekasv on, et noh, siin siin saad nagu sellist võrdlusmomenti kasutada, aga üks-ühele, et öelda nüüd, et noh, et neid nii palju kasvas juurde, rohkem me sellel aastal välja ei võta selle 10 aasta perioodi, ehk siis arengukava perioodi vältel ma arvan, et see on mõistlik lähenemine, et summeerime selle 10 aasta juurdekasvu ja summeerime ka need aegade aja jooksul tehtud raiemahud ja siis me saame enam-vähem kätte selle, et mis meil siis pärast seda arengukava perioodi järelejad Sama küsimus looduskaitsjatele Tarmo Tüür Eestimaa looduse fondist. Millise hinnangu Eesti metsadele? Nende statistika numbrite põhjal saate anda? No ma arvan, et see metsa pindala nüüd kas ta natuke suurem või väiksem, et see kindlasti kõige olulisem ei ole, jaa jaa, kui me vaatame puhtalt seda, et kui palju ja kus meil puid kasvab, et siis ja seal seal on nagu pindalaga, aga ei tahaks tähelepanu juhtida sellele, et oluline on see, mis tüüp, p metsad meil kasvavad, kas meil on ka vana metsa ja kas see elustik, kes meie metsas elab, et kas see on kaitstud ja, ja et kui puu ära raiume, siis puu saame asemele istutada, aga kui me mingil perioodil läheme liiale intensiivse majandamisega ja me kaotame mingeid elustikud mingeid valiigid metsast, siis neid enam asemele kahjuks kuskilt võtta ei saa. Mikk Link erametsaliidust, milline on metsaomanike vaade lühidalt metsaomanike vaade on selline, et, et metsaomanikud on saanud oma maad tagasi, osa on ka ostnud ja, ja erametsaliidus me ikkagi toetame seda alati, et, et lubada sellel metsaomanikul siis just selsamal eramaal tegutseda, nii nagu ta soovib. Loomulikult reegleid jälgides, et me igal juhul võiksime hakata järjest rohkem metsaomanikke usaldama. Et kui, kui kui metsamaad tagastati, siis võis eeldada, et niisugune metsade metsaomandi järjepidevust ei ole ja metsaomanikud ei tea, mida sellega teha ja võib-olla kuritarvitavad seda metsa, metsa, metsa, aga juba 20 aastat oleme metsaomanikud olnud ja nüüd võiks järjest rohkem metsaomanik usaldada ja lasta tal ise õudselt vastu võtta, et et kus siis kus siis teha midagi, kus siis mitte midagi teha. Päris suur vaidlus käis läinud aasta lõpul selle üle, kui palju puitu Eesti metsades ikkagi iga-aastaselt juurde kasvab. Ja teadlaste Asko Lõhmuse ja Raul Rosenvaldi Postimehes avaldatud arvamusartikkel süüdistas lauset keskkonnaministeerium varjab mitte säästlikum metsaraiet. Veidi hiljem peale selle artikli ilmumise järel tutvustas riigi keskkonnaagentuur 20. detsembril ka oma uut statistilise metsainventeerimise metoodikat ja, ja selle tulemusi. Ja keskkonnaagentuur tõi esile, et sel aastal arvutati siis esmakordselt Eesti metsade juurdekasvu proovitükkide kordusmõõtmiste andmete alusel mitte enam mudeleid kasutades. Ja tulemuseks saadi aasta summaarne juurdekasv on 15,8 miljonit tihumeetrit aastas millest puidu juurdekasv majandatavates metsades on 13,6. Majandatavates metsades sureb aastas 1,7 miljonit tihumeetrit. Seega puidutagavara kasvava majandatavates metsades on 11,8 miljonit tihumeetrit aastas. Asko Lõhmus, kas teil on endiselt ministeeriumile samad etteheited, mis olid detsembrikuises artiklis? Et põhimõtteliselt on, ehkki vahepeal on ühes punktis siiski toimunud edasiminek muuhulgas ka ajakirjanduse abiga ehk väga palju paremini on selgitatud, mis numbrid need üldse sellised on, mida need tähendavad. Ja tõsi on ka see, et need uued juurdekasvu ja raiemahtude võrdlused, mis nüüd on tehtud, on tõesti tehtud samadel alustel ja selle eest tuleb kindlasti kiita kõiki asjaosalisi. Küll aga jääb paika kogu selle nimetatud arvamusartikli põhiline kriitika, mille kõige olulisem punkt on see, puit on ainult üks osa metsamajandamisest, seda ka Eesti enda riigikogu poolt heaks kiidetud metsapoliitika järgi. Ja et vastavalt ka järelikult raiete planeerimine peaks lähtuma kõikidest metsa hüvedest, sealhulgas kliima ja, ja kõrvalkasutus ja kõikvõimalikud aineringe ja elurikkus ja nõnda edasi mets kui keskkond. Et seda endiselt, seda teemat pole keskkonnaministeerium siiski seni veel üldse puudutanud. Samuti oli seal küsimus selles, et et ei saa hinnata ainult üldjuurdekasvu siit ja, ja üldraiemahtusid, see on öelda midagi sarnast, et kui mul on hästi palju raamatuid, siis järelikult, et on seal väga palju tarkust. Tegelikult segamisraamatutes sisaldub, seda me saame ikka lugemisel teada. Ja siis eraldi punkt oli, satud veel sellega, et just varem on võrreldud nii juurdekasv arvutatakse ühe metoodika järgi ja kui siis panna sinna kõrvale mingi raienumber, mis on arvutatud teistsugusega, siis ei ole enam selge, kas neid omavahel võrrelda saab. Aga kas nüüd uue metoodikaga ja uute numbritega, kõik siin laua ümber osalejad on ühel meelel, et kõik saavad ühtmoodi aru, need numbrid on õiged. Ainult juurdekasvunumbri kohta julgen öelda, et see on minu meelest suhteliselt usaldusväärne number. Raienumbrid ja juurdekasvunumbri võrdlus raienumbriga on, seal on probleeme, mida võib siis võimalusel tänaga käsitada. Kas vastavad tõele väited, et see nii-öelda masinatega kättesaadava puidu osakaal väheneb, aga see, kui räägitakse, et metsa kasvab aina juurde, et metsasuse üldine tase kasvab, kas see kasvab siis selle väheväärtusliku ja raskesti kättesaadava puisu puidu ehk siis võsa juurdekasvu arvelt. Andres Talijärv. No mina olen kogu aeg seda rääkinud, et igasugune mets on üks kord võsa olnud, et algabki sellest see asi kõik peale ja seesama mets, mis meil täna on jõudnud küpsesse ikka see oli kunagi 80 aastat tagasi, võib-olla karjamaa võib-olla heinama vaikselt sinna roniskiselt kõrval olevast metsast nõndanimetatud võsa peale, täna sellest on saanud kuusikud ja küpsed kuusikud ja põllumaal kasvavad kuusikud, nii et noh, see, see protsess on kogu aeg toimunud sellisel viisil, et maastiku peal metsise reguleerib ennast, tuleb sinna, kus tal meeldib olla ja kui seal Maariumist ei ole, kui põllupidaja arvab, et tema enam seal ei karjata või põldu ei pea siis mingil hetkel ta kattubki metsaga ja ja ka meie eelmisel aastal kahjuks lahkunud emeriitprofessor Edgar ütles, et et kui Eestimaal metsades midagi ei tehtaks, siis mingil hetkel oleksid meil kõik metsad kuusega kaetud metsaga metsale sobilikud alad läinud kuusikuteks. Ja nüüd masinatega lõikamine, noh, selge on see, et praegu enam käsitsi metsas väga palju tööd ei tehta. Ja masinad jälle muutuvad järjest kergemaks ja neile on võimalik luua selliseid teeolud, et nad saavad ka sinna ligi, kus täna nad veel ligi ei saa, et see, ma arvan, et ei ole nagu probleemid metsasid. Ta ei saa ilmselt ikkagi tõsi, küsimus on rohkem selles tasuvus, et kas tasub sinna minna sellele puidule järele või mitte ja see reguleerib ka üsna palju seda raiete tegemise loogikat, sest ega raiete tegemisel on kaks tingimust, mis on peamised tingimused. Esiteks see mets, mida raiuma minnakse, peaks olema siis küpseks saanud ja teine on see, et urkad seda puitu tahtma. Ja kui need tingimused ei ole täidetud, siis noh, me võime siin seadustega muidugi ka reguleerida asju, aga kedagi ei saa sundima, et sundida tegema raieid, mis on ebamajanduslikud ja teistpidi noh, ei ole mõtet ka keelata neid raieid, mis on jälle majanduslikult põhjendatud. Aga miks ikkagi jääb tavalistele Eesti inimestele, kes autoga mööda Eestit ringi sõidavad, selline mulje, et, et Eesti on paljaks raiutud, sellist arvamust on ka ajakirjanduses avaldatud. Siin sirbis oli metsateemaline arutelu. Hasso Krull ütles seal, et Eesti metsadest on alles ainult kulissid. Kirjanik Tõnu Õnnepalu täiendas samas looset. Vaatepilt muutub halvemaks lausa nädalatega. Metsamehed ma ei tea, kas tuttavad ja sugulased, kes, kes ei ole metsamehed ka teie käest küsivad sedasama küsimust, kuidas te neile vastate. Miklink just, et ma ise olen küll noorem, metsamees ja metsakogemust on veel vähe. Aga minu vanaisa oli metsaülem ja, ja sellest kulissidest rääkides siis vanaisa mulle rääkiski, et et nõukogude ajal oli metsamajand metsameeste niisugune au sees ja, ja uhkus, kui nad said tee ääres sõites demonstreerida teistele metsameestele külalistele oma selget metsa nii-öelda teeääred olidki ilusa metsaga kaetud ja nende lõigatud, neid hoiti. Et siis tänasin siukest, reeglitena pole ja, ja metsaomanikke, kellel on seal tee ääres mets võib selle maha võtta ja keegi teda seal keela. Tegelikult võiks öelda, et hoopis kulissid on eestra raiutud ja see tegelik elu on sealt tagant näha ja see võib olla kõigile, ei meeldi Andres Talijärv, sama küsimus. Inimestele tundub, inimesed kirjutavad leiavad, et Eesti on paljaks raiutud. No ilmselt see hakkabki silmad praegult, raieid tehakse ja, ja nüüd on kogu aeg kuidagi varjatult tehtud, et praegu on raietanud ka teede äärde välja rohkem. Ja kindlasti see ongi emotsionaalne, et kui ma olen harjunud ühes kohas pidevalt seenel või marjul käima ja siis, kui ma nüüd see sügis näiteks lähen ühte kohta ja siis avastan, et seal on raiesmike ees, siis kindlasti emotsionaalselt tekibki, tekibki mul see tunne, et kõik on ära raiutud. Teistpidi jälle statistikat vaatame, siis ongi selge see, et mingisugused metsad raiutakse ära ja uued metsaosadele tulevad sinna asemele, et selline selline progress on siin kogu aeg toimunud, et metsad asenduvad teistega. Et ma ise nende arv on küll, et seal midagi väga traagilist ei ole jäänud. Ka eelmisel nädalal Tallinnast Tartusse sõites kontrollisin oma muljet, et kas ma nüüd olen nagu sellel seisukohal, et Eestimaa paljaks läinud, ma nägin, tee ääres üsna palju lanke oma nägin ka uuenenud lanke ja ma nägin üsna palju keskealist seda ma nägin ka sellist metsa, mis tegelikult juba vabandage väljenduse järjest, aga lausa karjub kirve järele just selles mõttes, et seal on ikkagi metsa nagu metsanduslikus mõttes on raisku läinud ja ilmselt ka seal väga palju nendel liikidel ei ole nagu toimetamise ruumi, et noh, sellised sellised sellised selline see olukord on. Et jah, on on nii ja naapidi Asko Lõhmus on kohe muigas selle väljendi peale, karjub kirve järele. Jah, ei, see jutt küpsetest metsadest on siiski seotud alati puidu varumise terminoloogiaga. Oli siin mõni aeg tagasi veel ka kliimateadlaste seas seisukohta, et üldiselt see haakub üsna hästi ka kliima argumentidega või täpsemalt siis selle süsinikuvaruga seal metsas, aga nüüd teadlased on teinud tubli tööd ja need seisukohad on väga tugevalt ümber hinnatud ja põhiline komponent selles ümberhindamises on see, et tänapäevaks teatakse, et keskeltläbi pool või rohkem metsa süsiniku varustanud pis mullas ja sellega on seal omaette lood. Aga ma tahtsin lisada lihtsalt selle paljaks raiumise teema juurde, kui tohib, et siin on kaks erinevat aspekti, üks, mida annaks kergesti paremaks teha. Maastiku planeerimine. Õnnetuseks meil Eestis maastiku planeerimine on väga nõrk metsamaastik ja siin tulevad mängu ka eraomanikud kellega on lihtsalt väga raske selliseid kollektiiv kokkuleppeid teha. Kui Eesti selles osas nagu läbi murraks ja tekitaks ka silmale ilusa maastiku, siis ma arvan, on võimalik, kui palju rohkem raiuda ka, nii et silma ei riiva. Aga teine on, et kahtlemata on raiutud, et teatud tüüpi metsi väga jõuliselt tegin hiljuti kokkuvõtte ilma igasuguste majanduspiiranguteta salumetsade kohta need on needsamad metsad, mille looduskaitset praegu tahavad täiendava kaitse alla võtta ja meie riigimetsa majandamise keskus on viimase 20 aasta jooksul ligi 40 protsenti maha raiunud neist metsadest, et see on võimalik demonstreerida. Andres Talijärvele. Ja siis ma ikkagi püüaksin nagu leevendada seda kirve järgi karjumist, et ma mõtlesin selle all just neid keskealise metsa, mida majandatakse, aga mida ei ole majandatud väga pikalt ja mis on ilmselt olnud loodustekkelised ja kus siis need metsad, need kaitseväärtused ei ole veel välja kujunenud ja seal oleks mõistlik ikkagi mingil määral neid raieid teha, just sellest hooldusraied on jäänud seal tegema. Hooldusraiete intensiivsus viimasel ajal rajal ikkagi ei ole väga suureks meil läinud, et kuigi noh, ega erametsades on hakatud viimasel ajal hooldusraieid rohkem tegema, aga neid võiks rohkem teha. Sest mõeldes selle peale, et kui sealt metsast tahetakse tulevikus midagi väärtuslikku saada, siis siis hooldusraiete tegemine on ja selleks, et metsa väärtust tõsta ja nende järgi kindlasti ja noh, võib nendele raietega saab kindlasti kujundada ka metsa selliseks, et tulevikus oleks siis neid samasid ilusa ilusa ilmelisi kuusikud ja männikud rohkem. Igatahes keskkonnaorganisatsioonid heidavad ette, et kogu viimasel kümnendil tehtud metsapoliitika otsused ei sea esikohale enam metsa säästvat majandamist, vaid metsa kui puiduressursi kasutamist ja metsa majandamise hõlpsus. Tsitaat leheküljelt metsa kaitseks punkt voogpunkt komme, mille üle ka Eestimaa looduse fond oma kodulehel viitab. Millega te seda etteheidet sisustate? Tarmo Tüür. No see algas peale ju sellesama arengukavaga, et ütleme umbes siis aastast 2008 on siis kõik metsaseaduse muudatused, mida on siis umbes nii paariaastase sammuga vastu võetud, siis on piiranguid järjest leevendatud ja see argumentatsioon seal taga on nagu hästi selline majanduslik, et selle kohta on siis keskkonnaõiguse keskus teinud analüüsi, et kuidas ühelt poolt siis, kui paljud piirangud on leevenenud või mis tüüpi muudatusi on seadusesse tehtud, aga, ja just ka see argumentatsioon seal taga. Ja, ja umbes samal ajal siis ka koostatud eriti kehtiv metsanduse arengukava mis siis on perioodiks 2010 kuni 2000 22011 kuni 2020 ja ka selle juures, et tegelikult sellist elustiku kaitsele tähelepanu pöörati järgmiselt minimaalselt kui, kui üldse. Ja, ja noh, nagu siin ka juba täna välja öeldi, et tegelikult see praeguse arengukava, desmetsade juurdekasv ja raie ei ole omavahel üksühese seoses aga säästva metsanduse seisukohalt see peaks olema väga selges seoses, et see, et need värske statistika seda juurdekasvu näitab natuke suuremalt See on, on nüüd selle, selle eelmise aasta lõpu seisuga aga jah, et toona ikkagi need seatud raiemahud tegelikult eesmärgiks seatud raiemahud ei põhinenud mingil sellisel säästulikkusele analüüsil. Aga. Kuidas ministeeriumi poolt te sõnastaks, et mis siis on, et Eesti metsapoliitika eesmärgid praegu tundub, et ühelt poolt, kas siis me näeme metsa kui majanduslikku tuluallikat või siis kui selliste Tervikliku Elurikkuse mitmekesiste süsteemi, mis vajab hoidmist ja kaitset ja, ja siin on ka räägitud sellest, et mets on oluline, et eestlased saaksid metsas käia ja tunda ainult metsarahvana kuidas ministeerium näeb või sõnastab, mis need metsapoliitika eesmärgid on. Andres Talijärve. Siin oli väga palju põnevaid küsimusi, millele kõigile tahaks hakata vastama kõigile tahaks diskuteerima hakata, kasvõi metsarahvaks olemine, aga okei, et ma räägiks tegelikult sellest, et meil on metsal neli erinevat funktsioon, et üks on ökoloogiline funktsioon, see majanduslik funktsioon siis on sotsiaalne funktsioon ja siis on kultuuriline funktsioone nendest kõigist me oleme püüdnud ka metsanduse arengukavas ühel või teisel viisil rääkida ja et kõik huvigrupid sealt ka ennast suudaksid üles leida. Nüüd noh, ökoloogiline funktsioon ja majanduslik funktsioon on ilmselt nagu kõige sellised päevakohasemad ja ja kui minu käest on küsitud, et mida selles eelmises metsanduse arengukavas nagu kõige rohkem tuleks hinnata, siis minu meelest ongi seal kaks olulist kokkulepet, üks asi on see, et me oleme enam-vähem suutnud aru saada sellest, kui palju me võime küpsetest metsadest puitu välja tuua. Ja teine asi on see, et kui palju peab olema meil rangelt kaitstavaid metsi selleks et erinevaid elupaikasid kaitsta ja tänane seis on selline, et 10,9 protsenti metsadest on selliseid, kus mersu praktiliselt midagi ei tee või ei teegi. Ja peale selle on siis 16 protsenti selliseid piirangutega, metsikus natukene tehakse ka suuremas osas ikkagi selle tegemise juures lähtutakse sellest, millised on sinna noh, need looduskaitselised nõuded ja siis ülejäänud metsamajandus metsa seal majandusmetsas püütakse siis lähtuda selles, et seal on need majanduslikud huvid, mis mingil hetkel, eks ole, peaksid siis metsaomanikule kas metsaomanik on siis riik või erametsaomanik mingisugust tulu andma ja nüüdse tulu saamiseks, kel see sõltubki sellest, et milliste reeglite järgi me seda tulusat välja toome, kas me toome seda seal 80 aasta tagant, 60 aasta tagant 100 aasta tagant ja see sõltub sellest, milline on selle metsa seisund? Kui seal kasvavad lehtpuud, siis saab neid metsi natukene varem hakata majandama, kui seal on männid, siis on see hiljem, kui on kuused, siis nende puhul on, on see dimensioon on natukene pikem, sest kuusk on erinevates kasvukohtades väga erinev erineva kasvukiirusega ja ka erineva rikki minemise kiirusega, ehk siis et osades kasvukohtades kuusel mädanik tekib varem teiste selle hiljem need sellest lähtuvalt on siis ka välja rehkendatud, millised võiksid olla need optimaalsed raiemahud ja noh, see teadmine, et tegelikult noh, raiuda saab ikkagi seda metsa, mis juba ammu kasvama pandud ja mis tänaseks on jõudnud sellisesse ikka nüüd arengukava koostamise käigus, siis noh, lepiti. Kuid meil on nii palju küpseid, metsi, küpseid just selles mõttes, et nad on majanduslikult, ütles, et sealt seda taastootmisse ehk juurde kasvõi enam nii palju ei ole, kui seal võiks olla ja siis sellisel viisil ongi saadud välja tuua see number, et kui võiks olla, kui palju võiks olla raiemaht. Ja noh, see ongi selline lihtne lihtne loogika olnud ja ma arvan, et väga tulised diskussioonid selle üle, millised metsad peaksid olema range kaitse all. Siis ma pean tunnistama, tõepoolest, me ei ole suutnud kõiki neid salumetsatüüp päev täna kaitse alla võtta, aga noh, selle nimel me pingutame ja ja, ja ei saa öelda, et ministeeriumid üldse nagu metsade kaitsmisega ei ole, ei ole tegelenud peale selle, et meil on metsaseadus, meil on ka looduskaitseseaduse, meil on ka kaitsealade tegemise programm, nii et noh, kõik me lähtume sellest, et ikkagi need väärtused, mis metsas on, tuleks kaitsta. Tarmo Tüür. No see, see ongi see probleem, et kui siin äsja kõlas, et ökoloogilise poolega on tegeletud seeläbi, et siis 10 protsenti metsadest on range kaitse all ja, ja seda siis näidataksegi, kui, kui saavutust, siis seda on liiga vähe. Seda ei ole liiga vähe, aga see oli tegelikult eelmise metsanduse arengukava eelmise perioodi eesmärk, mis siis juba aastaks 2000 2010 oleks pidanud olema täidetud. Ja teiseks, see number ja ise nagu ei ole nii suur väärtus, et oluline ongi see, et meil oleks kõiki erinevaid metsatüüpe kaitse all. Tegelikult sellel arengukava perioodil on kokku lepitud tegeleda sellega, aga me näeme, et noh, isegi selleks kokku kutsutud töörühm ministeeriumi poolt noh, tegelikult ta teda nii-öelda kokku ei kutsutagi või selle sellega tegelikult noh, edasi edasiliikumist praktiliselt ei ole olnud, siis viimase kuue aasta jooksul. Ehk siis, et meil on kümned tuhanded ruutmeetri hektarid vähem kaitse all niisiis salu kui laanemetsasid ja nende kaitse alla võtmise asemel täna on ju laual hoopis seal raievanuse alandamine. Ja ja tegelikkus on ju see, et, et kui me raievanust alandame, siis ka automaatselt suureneb hoopis see number, kui palju neid peaks olema kaitse all selleks, et see elustik seal nagu säiliks Asko Lõhmus Tartu ülikoolis soovis lisada. Ja soovin lisada, et tegelikult on Eesti liitunud bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsiooni kokkulepetega, mis aastaks 2020 soovivat maismaal kaitse alla võtta vähemalt 17 protsenti pindalast ja sealjuures just seda esinduslikkust rõhutades. Et, et selles mõttes see 10 protsenti. Jah on väga hea algus, aga aga see number ise ei taga veel seda. Aga teine asi, mis ma tahtsin öelda, on, et nende juurdekasvude ja, ja raiemahtude võrdlusega ei, ei tohiks minna liiale ja ma toon teile lihtsalt ühe näite. Oletame, et Eesti olekski 10 aastat tagasi lagedaks raiutud ja seal oleks praegu see vähemalt 1,3 meetri kõrgune võsa peal, siis see kõik ju kasvaks juurde ja, aga kuna sealt ei ole võimalik mitte midagi raiuda, siis me võiks lausa raporteerida, et meil on nii säästlik metsandus, et meil on raieprotsent, null, aga see paraku ei näita meie säästu säästvuse kohta mitte midagi, sest tegemist on, eks ole, minevikku. Küsiks vahelduseks Mikk Lingi käest erametsaliidust, kuidas metsaomanikele näivad need raiemahud ja koguneb diskussioonid ja samuti need nõudmised, mis tulevad keskkonnaorganisatsioonide ja, ja sealhulgas ka keskkonnateadlaste poolt. Ja meie meil on väga palju metsaomanikke üle 100000 metsaomanike ja, ja, ja need ei ole üldsegi mitte suured metsafirmad, et suur enamik metsaomanikest on just tavaliselt inimesed sellel, kelle metsatükk on niisugune kuus kuni 10 hektarit ja, ja nemad võib-olla kuulevad seda diskussiooni kõrvalt ja ei saagi sellest aru tegelikult, sest nad ei ole ise metsamehed ja nad ei ole sellega kursis. Nemad vaatavad ikkagi, mis nende mets maja taga ja kas seal siis tohib teha midagi või ei tohi. Ja, ja mina ise ju töötan metsaühistus. Erametsaliidu liikmed ongi metsaühistud, kus kuuluvad metsaomanikud. Ja minu ülesanne ongi selgitada neile, et mis see mets on ja kui palju, mida nad oma metsast teha tohivad ja kas nende metsas on ka loodusväärtusi ette, seda selgitustööd tuleb teha nii selles vallas, et kuidas raiuda ja millal raiuda, kuigi selles vallas. Et mis, mis seal metsas veel peale puidu on, küsin niipidi. Kasse. Metsaomanikud kardavad looduskaitsjaid. Kas metsaomaniku jaoks kõige suurem hirm on, et, et leitakse mõni mõni kaitsealune liik kotkas või, või, või lendorav minu metsast ja siis on kõik läbi täpselt nii nagu raietest raietest selgitamise koha pealt, et seda nagu justkui on tehtud vähe ja raskesti arusaadav, et mis on see juurdekasv, mis on raie. Täpselt samamoodi näevad metsaomanikud seda looduskaitset poolt justkui nagu tegemata tööd või, või kehvast tehtud tööd, et et ei ole piisavalt selgitatud. Mis liig see on ja miks seda peab kaitsma ja, ja mida siis teha tohib või ei tohi, et et kui see töö, see selgitustöö on ka nagu tegemata, siis metsaomanikule tundubki, et järsku on tal keelatud see mingisugune tegevus või isegi metsa kõndimine ära ja ta ei tea, miks. Siis ta saab teada, et seal on lind. Võib-olla ta ongi selle linnu peale pahane, kuigi Dallase lint isenesest ju meeldiks. Asko Lõhmus. Ja mulle tundub, et see on ikkagi kokkuvõttes riigi tegemata töö sest ma, ma arvan, et kui riik otsustab, tähendab meie kõik otsustame, et eraomanikel peab olema rohkem vabadusi, siis vastavalt jälle meie ühises omandis, see tähendab, riigimets peaks kandma neid teisi funktsioone palju suuremal määral. Et see sellist stabiliseerivad funktsiooni peab minu meelest riik üks tagama ja teine asi on, et näiteks Rootsis on selline demokraatlik loogika, et väikestel pindadel toimuvat piirangud on metsaomaniku oma kohustus. Aga kui pindalad lähevad väga suureks, siis see on juba riigi mure tuua näide nende säilikpuude jätmine. See on metsaomaniku enda mure ja selle eest ei peagi keegi talle täiendavat kompensatsiooni maksma, niimoodi lihtsalt tehakse. Andres Talijärv, no sa mainisid seda Rootsi Rootsi praktikat, et eks me oleme ju omale ka need vääriselupaigad Rootsis nagu üle kupeerinud. Et see ongi siis nagu majandusmetsas sellise loodusväärtuse kaitsmine esialgu, kui see mõte kuskil 90.-te lõpus meil siin idanema hakkas, siis oligi just see plaan, et kui kuskile mingi lind on endale pesa teinud, et siis sinna pea kohe kaitseala tegemad läbi vääriselupaiga, me saame ka selle linnuga seotud ala või siis ka mõne haruldase taimega seotud ala säästa sellisest majandamisest, aga siin on muidugi üks moment, mis praegult tugevasti sisse sõidab, on see, et vääriselupaikade kaitsmiseks ikkagi metsaomanikku loodab mingisugust kompensatsiooni saada, selle kompensatsiooni jaoks oleks meil siis raha vaja. Ja küsimus ongi, et kus ma siis seda raha saame, kas me seda raha saame siis sellest teisest metsast, mida me aktiivselt majandame, toome sealt raha välja ja maksame sellega looduskaitset kinni, see praktika tegelikult täna ka natukene töötab. Tarmo Tüür, mina tahaks öelda, et praegu ka selle käimasoleva debati valguses, mis siin on juba kuu enam olnud avalikkuse ees, et siis kui me räägime sellest keskkonnaühenduste poolt ökoloogilised ökoloogiline huvi on halvasti esindatud metsandusest, siis noh, see debatt näitab ilmekalt, et ka selline sotsiaalne ja kultuuriline pool on nagu halvasti esindatud inimesed ei saa tegelikult aru et mis seal metsas täpsemalt sünnib või milliseid otsuseid on langetanud. Arengukava võeti vastu, aga selle juurde päris sellist debatti nagu ei käinud. Küsingi just nimelt minul ajakirjanikuna ka saadet ette valmistades tekkis selline küsimus, et kui seda arengukava vastu võeti 2011 mingit väikesete roheliste meeleavaldused olid ka riigikogu hoone ees. Aga sellist suurt debatti ja diskussiooni ajakirjanduses ja ühiskonnas ei olnud ja alles nüüd, kui käib nii-öelda peenhäälestus metsaseaduse muudatuste tasandil, et lubada rohkem raiet siis nüüd on tekkinud selline suur avalikkuse resonants. Miks see on? Miks seal nädalas nüüd? No see metsateema paraku on nagu keeruline ja ka meedias käsitlemiseks ja miks ta toona ja sellist laia kandepinda ei saanud? On ongi natuke raske öelda. Et keskkonnaühenduste poolt tehtud ettepanekutega selline arvestamise tabel ja, või, või siis teadmiseks võtmine seal oli üle 40 lehekülje selliseid ettepanekuid. Aga täna on nii, ehk nii on olukord hästi palju muutunud, sest tegelikult toonaned seatud raiemahu eesmärgid 12 kuni 15 miljonit tihu noh, nad olid siis nagu hästi ulmeliselt suured, et täna me oleme reaalselt selle poole nagu liikunud ja juba selle piiri peal ja noh, lisaks on hästi palju arenenud vahepeal just kliimaga seonduvad küsimused. Et areng arengukavale praktiliselt ei olegi seda poolt arvesse võetud ja nii palju, kui võeti, et need teadmised on nii palju muutunud vahepeal, et täname, igal juhul ei saa nagu sellise arengukavaga edasi minna, et see on väga kliimavaenulik. Niisiis aga jõuame nüüd lõpuks ka nende konkreetsete metsaseadusemuudatusettepanekute juurde. Nendest on kõige rohkem tähelepanu saanud siis majandusmetsade viljakatel muldadel kasvanud kuusikut, raievanuse langetamine 80-lt aastalt 60.-le ja siis siin tuleb rõhutada, et ei langetada kõigi kuusikute raievanust 60.-le muudatus puudutab siis viljakaid, maid ja, ja annab täiendava võimaluse raieks, nagu ministeerium on öelnud 4200-le hektarile ka 0,2 protsenti Eesti metsadest. Ja teine muudatus, mis, mis osa inimestest häirinud on ettepanek kaotada praegune piirang, mis keelab piirinaabril takistada naaberkinnistu omanikul küpsemetsale raiumist. Kui siis üks üks kinnistuomanik esitab varem metsateatise, siis kõrval metsaomanikena lageraiet teha ei saa. Aga see piirang tahetakse nüüd ära kaotada. Andres Talijärv, miks on siis praegu ette valmistatud metsaseaduse muudatused algatatud? No neid metsaseaduse muudatusi on tegelikult rohkem, et ma tõin kaks helistajat konflikti kohta, aga hakkaks sellest tagumisest konfliktikohast peale, et nad piirinaabrite kinnistute peal nüüd raiete tegemine, et üks jõudis ennem teha kui teine ja siis teine peab ootama, et siin oli eelmisel suvel oli üks selline, noh, emotsionaalne kirjatükist ajalehes, kus üks vanem daam neile 80 aasta taha, eks ole. Tahtis oma metsas raiet hakata tegema ja siis selgus, et tema piirinaaber on temast ette jõudnud ja siis ütles, et noh, et tema siis ilmselt ei jõua seda raiet ära oodata ja tal oleks, oleks nagu seda raha just hetkel vaja olnud. Metsa oleks nagu võinud nagu raiet teha, aga seadus seda ei lubanud ja ja noh, see see, see ebakõla tuli siis erinevad. Et tõepoolest, kui, kui seadus ei või tähendab jah, ütleme raievanused ei keela, siis, siis võib ka piirinaabrist olenemata hakata oma kinnistut tegema. Nüüd see kuusikute raievanuse alandamine, ma juba ütlesin, et kuusikute puhul on see teadmine ta saates kasvukohtades puhtaid, kasvavad kiiremini ja riknevad kiiremini ja see nüüd kui 20 aastat kuuse vanust mõnes viljakas kasvukohatüübis alla tuua seda ei ole kindlasti nüüd ministeeriumi kahes kabinetis välja mõeldud, vaid seda on ikkagi metsateadlased põhjalikult arutanud ja leidnud, et tõepoolest noh, miks mitte. Et kui seal on see küpsus kätte jõudnud, et siis siis võiks need vanuseid laiali alandada. Aga kui see puhul on ka ülemine vanus on 120 aastat, nii et ta peab sinna vahele nagu ära mahtuma. Ja need muud ettepanekud, seal on ka räägitud vääriselupaikadest, kuidas neisse saks suhtuda, kuidas neid saaks laiendada. On räägitud metsaregistri korrastamisest, on räägitud metsainventeerijate aruta, sest siis on väga palju erinevaid ettepanekuid, on sinna praegu sisse pandud. Et see kuuse, kuuse lageraievanuse alandamine, see on tekitanud nagu kõige suurema resonantsi. Ja, ja noh, kui leitakse, et seda ei ole mõistlik teha, noh siis ilmselt jääb tegemata, ega siin polegi midagi. Enne kui ma küsin looduskaitsjate keskkonnakaitsjate vastuargumente, ma küsin erametsaomanike seisukohta, millised on erametsaomanike ootused metsanduse ja raiumise regulatsioonide muutmisele kas või lähtudes, kui me räägime praegusest metsaseaduse muutmisest. Et erametsaliidus ei olegi väga niisugune, ütleme, infitseeriv pool olnud selle seadusemuudatuse esiletoomisele, et see on pigem niisugune laiem üldsus on teinud järeldusi, et oleks vaja ühtteist nagu muuta. Aga nüüd need muudatused kindlasti sobivad, sest et nad jällegi leevendavad piiranguid ja annavad metsaomanikele ise rohkem võimalust otsustada oma oma maa üle. Et selles mõttes on väga hea ja siin võib-olla raietele kõige suuremat siukest lisavõikski anda seesamane naabermaaomanike punkt, et, et, et just see oligi nagu takistuseks, seda nägi iga päev, et et eestlased me oleme, eks ole, ja naabrite naabritega, kes saab läbi, kes ei saa, aga vahel võis ka nii olla, et üks naaber võttis raieloa ehk siis keskametilt Loa raiuda just selle mõttega, et ma ei raiu, aga luba on olemas, siis naaber raiuda ei tohi, eks ole. Et see oli, tekkis niisugune ebavõrdne olukord, et nüüd see on leevendatud naabrid, saavad oma tööd rahulikult edasi teha. Tarmo Tüür neid punkte on mitmeid, millega te rahul ei ole, aga kui lühike kokkuvõte raadiokuulajatele teha, mis ja miks? No raievanusega nendes kuuse kuusemetsades on põhiprobleem on see, et need on just needsamad metsad, mida on meil. Teadlased, on välja arvutanud, kui palju neid peaks olema kaitse all. Et elustik oleks kaitstud, aga seal on kõige suuremad puudujäägid nüüd selle asemel, et nende eesmärkide poole liikuda või täita siis arengukavas võetud sihid. Me hoopis kiirustama sellega, et langetada raievanust. Aga tali Järvjuu selgitas, et puud viljakatel maadel lähevad mädanema, lihtsalt kukuvad jala pealt pikali varsti. No tegelik olukord on see, et neid metsi varsti enam lihtsalt ei olegi, mida kaitse alla võtta, selliseid viljakaid laanemetsasid? Asko Lõhmus siin ka juba korra ütles, aga võib-olla võib selle veel üle selgitada. Asko Lõhmusel kahaneb, tõusis jah. Ja ühest küljest küljest tõesti nii, et me võime ju rääkida. Me otsime neid uusi kaitsealasid, aga kui me oleme samal ajal need vähegi potentsiaalsed kohad juba ära raiunud, siis me hakkame raiesmikel peale otsast peale tegema kaitsealasid, mis kokkuvõttes läheb äärmiselt kalliks. Aga mida ma tahtsin kindlasti öelda selle kuuse raieteema juurde, siis tunnistan, mulle ei meeldi, mismoodi ministeerium neid asju rahvaga arutab, sest tegelikult on selle taga üks hoopis teine põhjus. Nii palju, kui mina aru saan, see on see, et RMK-l on eesaastased raiepindalad ja need nüüd omakorda sõltuvad küll sellest kuidasmoodi määratletud raievanused. Ja kui me räägime kuusikut sellest arvestus langist, nagu seda kutsutakse, siis tegelikult võrreldes aastaga 2012 suurendaks see praegune muudatus RMK kuusikute arvestus lanki kaks korda. Et me ei räägi mingist pisiasjast, me räägime väga suurtest pindaladest ja seda siis just sellel samal hetkel, kui seesama riik peaks tegelema ka nende alade kaitse alla võtmisega, et see on ilmselgelt tegi vastuoluline. Ma tegelikult plaanisin selle küsimuse juurde veidi hiljem jõuda, aga kui juba loogiliselt jõudsime selle juurde, kellele on siis kasulikud või, või kelle huvides on need metsaseaduse muudatused, kas see on siis RMK huvides, kuna riik nõuab eelarvesse järjest rohkem dividende või ma vaatasin taustanumbreid ka RMK on viimasel neljal aastal maksnud suurusjärgus 20 miljonit eurot dividende ja tulumaksu ja puidu müük on olnud vahemikus 3,4 kuni 30,6 miljonit tihumeetrit aastas. Andres Talijärv, te olete ka RMK nõukogu liige hetkel näidata ka nõukogu esimehe kohuseid? No selge on see, et riik Oma metsast tahab ka tulu saada ja tulunumber on viimastel aastatel tõusnud. Sellel aastal tähendab see, mis ära lõppes, 2016 maksti riigituludesse 19 miljonit eurot dividendi na pluss siis eks ole tulumaks viis miljonit sinna juurde 24 miljonit järgmise aasta ehk siis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta plaanitud dividendi tõhusam kuni 30 miljonini. Ehk siis ligi 10 miljonit tuleb juurde maksta dividende, mis tähendab seda, et uue koalitsiooni ütleme üks lepingu punkt on see, et õpetajate palkasid tõsta siis õpetajate palgatõusu number on enam-vähem võrdne sellega, kui palju suurenevad RMK dividendid. Et see on nüüd nagu see ootus, et kui, kui efektiivselt peaks riigimetsi majandama ja kui palju sealt tuleks tulu teenida. Teistpidi ma julgen ikka lükata lükkate ümber selle väite, et sa nüüd ainult seotud nende villakatel aladel kasvavate kuusikute raie kanti kindlasti RMK tulu kasv suuresti seisneb selles, et võetakse kasutusele ka neid maid, mis seni ei ole kasutuses olnud. RMK on liidetud viimasel ajal üsna palju selliseid maareformi käigus omanikuta jäänud maid. Nii et üks asi on jah, efektiivsuse tagaajamine. Isenesest iseenesest ei saa olla ka mitte vähetähtis riik ikkagi tahab oma metsast tulu kätte saada. Ma küsiks siia vahele, mis siis juhtuks, kui need metsaseaduse muudatused jääksid vastu võtmata, kas siis RMK tuluprognoos ja dividendiprognoos oleks ohus? Ei tähendab see dividendiprognoose tuluprognoos ei ole üldse tehtud selle arvestusega, et hakatakse viljakatel kasu vile viljakates kasvukohas olevaid kuusikuid rohkem kui rohkemaks raiuma ja noh, ikka teadmine see, et praegult on RMK käes kasutuses olevast maast 40 protsenti on sellised, kus on piirangud peal ja see on üsna suur territoorium, 60 protsenti on see kuule, mille peal siis saab niimoodi askeldada ja noh, ikkagi see on targem kodeerimine, targem lõikamine, targem majandamine, see valikute tegemine, mis praegu on, kindlasti on suur ootus ka selles, et selline puit, mis täna kasutamist ei leia, tulevikus leiab rohkem kodutut, mis, kas siis küttena või millegi muuna. Ja noh, ega siin tööstus kindlasti on RMK-le selles suhtes hea partner, et et RMK-s välja toodud puit ikkagi leiab väärindamist läbi väärindamise, on võimalik ka siis RMK-le selle eest rohkem maksta. Asko Lõhmusel oli inist näpisti. Ja no kõige kõigepealt, et see arutelu, mis meil teadlastega teadlastena oli RMK-ga oli tegelikult väga mõistlik, sest jutt käis tegelikult sellest, et on tüüpi kuusikud, kus juurepess tuleb suhteliselt vara sisse, aga need kuusikud on väga konkreetsetes kohtades ja tegelikult ka enamasti kunstlikult sinna uuendatud, nii et me räägime sellest, et kunagi on tehtud metsakasvatusliku vead ja tõenäoliselt oleks nendel aladel hoopis mõistlikum kasutada praegu midagi muud. Ja selle piirini oleme me minu meelest ka keskkonnaühendustega täiesti ühel meelel, et selle probleemi peame kuidagi ära lahendama. Aga hoopis teine küsimus on, et kas me siis avalikus retoorikas hakkame rääkima sellest, et neid puidumahtusid peabki igalt poolt kogu aeg järjest rohkem välja tooma, see on teine asi. Aga räägime veel huvidest. Ma ei tea, kui avatult kaartidega saab rääkida, aga aga niipalju kui meediat lugedes võib aru saada ka Eesti metsapoliitika kujundamisel, on puidukasutajate huvid väga vastandlikud. Näiteks graanulitootjad ei taha, et riik lubaks Eesti Energia kateldes puitu põletada, sest siis tõuseks nende jaoks tooraine kind, mida nad kasutavad graanulite Eestist välja eksportimiseks. Andres Talijärv, milliste huvide vahel ministeerium peab laveerima? Õnneks ministeerium ei ole väga ennast selles suhtes paika pannud, et meened soosime ühte ettevõtet teisele. Et meil on ikkagi praegu on see teadmine ja ka metsapoliitika koostamisel ja metsanduse arengukavade koostamisel oleme lähtunud sellest, et kui palju on võimalik meie metsast puitu välja tuua ja mis selle puiduga edasi tehakse, see on kindlasti nende ette võtta ja teie enda selline otsustus kindlasti arengukava näeb ette, et võimalikult paljud oleks puitu koha peal väärtustada. Aga me ei ole seadnud piiranguid sellele, et kas seda puitu nüüd kasutatakse saetööstuses või paberitööstuses või haavamassi tootmiseks või mis, mis iganes. Ja vot seda, seda määratlust meil ei ole ja me ei saa kindlasti öelda seda, et pelletitootmine on hea ja auveres puidu põletamine on halb, seda, seda, seda retoorikat meil ei ole. Aga kas praeguste probleemide lahendus ikka on raiepiirangute leevendamine, ehk on asi probleem hoopis pigem metsamaterjali madalas hinnas, mida riik saaks võib-olla mingite teiste meetodiga meetoditega hoopis reguleerida näiteks lubada puidu kasutamist Narva jaama kateldes või kuidagi? Ei, no puidu hinda saaks niimoodi tekitada või niimoodi tõstad, riik tekitab kunstliku defitsiidi. Seda mõtet meil küll ei ole, selleks et defitsiiti tekitada, me peaksime siis osadel metsaomanikel mingil põhjusel nagu raied ära keelama ja noh, jälle, et miks me seda teeme. Et kindlasti metsaomanik on huvitatud sellest, et tal on võimalik oma puitu müüa ja kui teda müüa ei ole, siis ta ei laiugi lihtsalt, eks ole, et see ongi nagu see lihtne loogika. Mikk Link, kus on probleem ja kindlasti ka erametsaliitu, kuulub erinevate huvidega. Erametsaomanike siin näiteks Lignaator, mets ja multiland esindajad on korduvalt ajakirjanduse vahendusel väitnud, et need kavandatavad muudatused ei ole sugugi erametsaomanike huvides, aga millised, millised on need erinevad huvigrupid ja kuidas jõuda sellisele ühisele positsioonile? Jah, no raiemaht oleks, kui raiemahtu saab niimoodi kergelt liigutada, et või siduda otseselt ära juurdekasvuga, et kindlasti nii ole, et raiemahtu ikkagi Raimond sõltub väga lihtsatest asjadest, näiteks nagu ilm. Et kas meil läheb nüüd täna külmaks ei lähe, kas saad metsa, ei saa, see on väga oluline. Teine asi on turg ja praegu ütleks, et turg on tõesti kehva ja turg on just kehva seal. Mida me siis ka ei raiu, ehk siis just väheväärtuslik metsa, mida meil on järjest rohkem, mis saab järjest rohkem justkui nagu majanduses Nendes küpseks. Ja, ja üks, üks väljund siin on tõesti seda põletada. Sellest palk ju ei saa, eks ole. Et kui seda saaks niimoodi kergelt nüüd metsaseadusemuudatusega nüüd muuta, et vot väärtuslikul metsal tekib, müüd Raimond seal suureneb, siis oleks ju väga tore, aga seda ei saa, et ta on üsna keeruline ja me oleme ikkagi turumajanduses ja siin peab turgi reageerima, et kui on, kui on pakkumine suur, siis küll see nõudlus sinna ükskord tuleb, aga praegu ta võtab veel aega, ilmselt me sinna Narva jaamade ja puidu põletamise diskussiooni ei jõua sügavamalt sisse minna, sellest võiks kunagi eraldi saate teha. Ma tean, et kindlasti keskkonnakaitsjatel on siin oleks vastuargumente mitmekümne minuti jagu. Aga ikkagi, kuidas ja miks tekkis nende metsaseaduse muudatuste menetlemisel ja ka kaasamise protsessis see vastuolu ministeeriumi ja keskkonnaorganisatsioonide vahel? Tarmo Tüür. No ministeeriumiga siis läbirääkimisel ja nende esialgsed ettepanek, tutvustamine toimus juba eelmisel kevadel ja seal me sõlmisime nagu justkui sellised kokkulepped. Et kui need kaitse vajakut, millest me siin ka täna oleme rääkinud, saavad kaetud, et siis raievanuse kuuskedele alandamine oleks vastuvõetav, aga, ja seda kokkulepet ei täidetud. Ja, ja selline kaasamise pool ja hea kaasamist avarikkumisel siin me oleme ka ministeeriumile need punktid välja toonud ja leppinud tänaseks kokku või ministeerium on arvanud, et nad on edaspidi valmis kaasamise head tava täitma, mis tegelikult on kohustuslik valitsusasutustele. Et. Siin on väga väga mitmeid punkte ja siis selles osas Andres Talijärv, kuidas vastate? Nojah, eks kindlasti saab küsida, et kas me oleme piisavalt palju kaasanud või mitte, et noh, keskkonnaministeerium on pidevalt korraldanud selliseid ümarlaudu, kus siis erinevad huvigrupid on oodatud ja kus arutatakse erinevaid teemasid, et jälle metsaseaduse muutmiseks on ellu kutsutud metsandusnõukogu, mis peaks ministrile ütlema, mis seis on ja minister siis, kui ta saatis metsaseaduse muudatused majast välja, oli teadmisel, et meil on metsandusnõukogus kokkulepet sõlmitud ka keskkonnaorganisatsioonidega pärast, nagu selgus, et need kokkulepped ei olnud päris täpselt sõlmitud ja noh, eks siis praegu tuleb selle protsessi nagu uuesti alustada ja uuelt mitte uuesti alustada, ka uuesti läbi mängida ja see tähendab seda, et nüüd jaanuarikuus toimub nii metsandusnõukogu kui ka erinevate töögruppide kokkusaamised ja arutatakse siis mismoodi edasi minnakse. Kui vastuseis on väga suur, ega siis ei saagi ju seinast läbi minna. Asko Lõhmus ja teie olete ka metsandusnõukogu liige. Olen ja ma näen siin kahte põhiprobleemi tüüpi kogu selle vastuolude arutamisel. Esimene on siis see, et, et need puiduga seotud huvid on ilmselgelt üleesindatud ka metsandusnõukogus. Mina olen ju lõpuks Tartu ülikooli esindaja, seal võiks olla ka majandusprofessor. Et meil on tegelikult kogu ökoloogia poole pealt üksainus esindaja sotsiaalsete poolt. Sotsiaalpoole pealt pole mitte kedagi, sest eraomanikud ikkagi ennekõike on huvitatud, majandab metsa majandamisest. Et ja kultuurist ei maksa üldse rääkidagi. Minu küsin vahele, kas metsandusnõukogus võiksid olla ka mõni kirjanik, näiteks? Miks ka mitte ja minu minu soovitus oleks teha nii nagu säästva metsanduse organisatsioonides tehakse jagataksegi täiesti võrdselt ära nende erinevate poolte vahel ja siis on juba edasine küsimus, et kuidasmoodi neid eriarvamusi siis käsitletakse seal ja kuidas neid kokku pannakse. Ja teine, mida ma väga oluliseks pean, on, et meil on selge vastuolu eraomanik Käia üldiste huvide vahel, et see on, see ei ole eraomanike süü, vaid see on sisse kirjutatud sinna, et paraku nagu sellest kinnistust või omandist lähtuvat tulud on ühed ja ühiskonna jaoks tervikuna saadavad, on teised. Ja jällegi see on riigi ülesanne korraldada, et kuidasmoodi kõik osapooled saaksid selle, mis meid rahuldaks. Saate lõpuminutid on juba kätte jõudnud, kuidas nende metsaseaduse muudatustega nüüd edasi minnakse. Siin jaanuarikuistest kohtumistest oli juba juttu Andres Talijärv, kosmonaut Teie väljaöeldust. Järeldasin õigesti, et ministeerium on valmis astuma sammu tagasi ja võtma mingisugused muudatused. Välja. No julgen öelda, et ministeerium ei ole ühtegi asja nagu päris jõuga ära teinud, sest lõppkokkuvõttes ikkagi see eeldab konsensuse olemasolu ja kui see vastuolu nii terav, siis senikaua kui ei ole konsensust, ei ole ka võimalik neid muudatusi teha. Ja need arutelud selle üle, et kui palju meil peaks olema nende vajakutega kaitse tagamiseks täiendavalt salumetsi kaitse alla võetud toimuvad ka jaanuarikuus ära ja siis me hakkame otsima neid kohti, kus seda kaitse alla võtta, noh, selge on see, et et suur osa nendest tuleb siis leida riigimaade peal, võib-olla ka erametsamaadel midagi on võimalik, aga noh, see tegelikult on ühiskonnale üsna kallis, aga noh, see raha tuleb kuskilt leida. Ja saate lõpetuseks kordan seda põhiküsimust, millega saadet alustasin, kas siis 60 või 80 aasta pärast, meie lastelastel on nii seda päris puutumatut põlismetsa, kus puu kukub omalt jalalt ja mädaneb ja, ja loodusringlus läheb omasoodu. Kas sellist metsa on sama palju kui tänapäeval ja kas ka sellist tulutoovat majandusmetsa, kuuskede ja mändidega on 60 80 aasta pärast sama palju nagu täna, Tarmo Tüür. Ma tahaks väga loota, et mina usun kindlalt, et looduskaitse ja looduskaitse ja metsa majandamise vahel ei ole tegelikult sellist olemuslikku vastuolu, et väga hästi annab metsa majandada ja kogu meie metsasektorit, et hoida aga nii, et elustik seal oleks kaitstud. Aga see ei ole muidugi kerge jus eeldabki, et riigilt reaalset huvi ja tahtmist erinevate osapooli kaasata. Ja uus arengukava peaks seda kindlasti meile taga. Asko Lõhmus. Kui säästlikkusega tegeleva teadlasena vastata lihtsalt siis on nii, et kui me tegutseme nii, nagu me seni oleme tegutsenud, siis on vastus ei. Me peame muutma päris olulisi asju ja ma arvan, et need praegused arutelud on alles selle alguses. Mikk Link erametsaliidust kasvõi see aspekt, kas meie lastelastel on sama palju puid lõigata ja nendest tulu teenida kui praegu. Ma arvan, et puid on sama palju, aga peame aitama erametsaomanikele eelkõige metsa istutada. Et nad paneksid kaukas puid. Metsakasvanuid jätaks ainult võrast võsa metsaks, jah, see metsaistutamise puhul on aspekte, milleni me me tänases saates kahjuks veel ei jõudnudki, enne kui aeg hakkab läbi saama. Aga Andres Talijärv lõpusõnad meie lastelastele, kui palju neil on metsa? Tema lapselapsed võivad olla üsna kindlad selles, et neil on metsa ja noh, see mets, mis nende jaoks kasvama või küpseks saab, on täna juba kasvama pandud ja seda tuleb peale küll. Aitäh, et tulite siia. Stuudios olid keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv, erametsaliidu juhatuse liige Mikk Link, Eestimaa looduse fondijuht Tarmo Tüür ning Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus. Mina olen saatejuht Arp Müller ja metsanduse teemal diskussioonid kindlasti jätkuvad ka valanud aastal. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.
