Tere kutsusime täna külla mullateadlase Alari,  tere. Tere, meil kõigil on muideks märgid ka vinnas,  vaadake, ma armastan mulda. Mulle tegelikult väga meeldib muld. Kui palju seda mulda. Üldse nii on üleüldiselt laias laastus. Meil on palju ühiseid jooni, mulle meeldib  ka muld. Aga palju seda maailmas mulda on,  seda ma võin demonstreerida ühe õunanäitel. Et kujutame ette, et see õun on nagu üks maakera,  kus me elame planeet maa, täpselt nii. Mis te arvate, kui palju sellest vett on mered  ja ookeanid? No ikka üle poole kõvasti üle poole. Keegi on täpselt ära mõõtnud, on kolmveerand,  see tähendab, lõikame õuna neljaks pärast saame ära  ka süüa veel ja ja see tähendab, et seda,  kus on maismaad, seda on ainult veerand õuna. Nii, sellest veerandist õunast omakorda pool. On sellised kohad, kus on Antarktika ja Arktika,  mis on jää all ja Sahara kõrb ja, ja sellised kohad,  kus sellist mulda, kus ükski taim kasvada saaks,  ei ole. Nii ja siis veel edasi. Siis lõikame mulla. Selle õunatüki, mis meil on alles jäänud veel neljaks jupiks,  ehk see maakera tegelikult jah, nii et no väike viilukene  jääb järgi ja meil jääb hästi vähe seda tegelikult alles. No näe nii vähe, et mul on raske. No me saame aru, nii sellele ka veel poleks nii,  sul on veerand? Ja mul jäi see väike tükk õuna alles. Ja mis nüüd see on, see on koht, kus tegelikult maismaal me  saame toitu kasvatada üle ja ülejäänud, see osa on  tegelikult ka, kus me oleme teid ja maju eitanud  ja kuskil on liiga märg ja kuskil on liiga kuiv  ja taimed jällegi hästi ei kasva. Nii, aga kui me võtame nüüd selle väikse osa,  kus me saame tegelikult toidutaimi kasvatada,  et kus siin see muld on? No kui see niimoodi näitab, ma julgen pakkuda,  et enam-vähem mitte valge osa, mina ütleksin mina ütleks,  on see koor, aga kummal meil siis õigus on? Õigus on see, et tõesti muld on hästi õhukene kiht maismaa peal. Ja mõnikord see võib-olla ainult üks labida täis,  kui sa labida maa sisse lükkab. Mõnikord võib-olla on seal meeter või mõnes kohas  ka natukene rohkem. Ja jääb nii väike osa alles ja kogume, toit sõltub sellest,  kui sa maapinna pealt vaatad ja kuskilt keegi näed,  et põllumees on mulla üles harinud ja on nagu must muld  siis vaatad, et ta ongi kuidagi selline,  näeb välja. Aga tegelikult, kui sa kaevad sügavamale,  siis seal mullas on palju erinevaid kihte. Ja, ja siin on ka üks selline Pildiseeria Eesti erinevatest muldadest,  kus sa näed, et tegelikult mulla allapoole minnes võivad  väga kirjud olla. Mõne mõne juures on siis päris palju kihte,  mõned on ilusad värvilised, mõne täitsa. Aga millest see siis sõltub, see see kihistus,  et kus, mis asi on, kas see on geograafiast sõltuv või? Palju rahvast peal, no rahvas mõjutab ka kindlasti,  aga veel olulisem, sest kuna inimene on siin maismaal  tegelikult vähe aega tegutsenud, sõltub see,  et millisele alus materjali peale elu hakkas tekkima,  kasvama, et taimed kasvavad ja surevad iga aasta lõpus mõned  taimed ära ja nende juured ja taimejäänused jäävad sinna  maapinnale ja hakkavad lagunema ja hakkad hakkavadki seal  teiste elusorganismide osalusel ka nagu vihmaus mulda  tekitama ja sõltubki sellest, millise kivi peale  ja alusmaterjali peale see elu tekib, tulevadki väga  erinevad mullad. Näiteks teate, mis on Eesti rahvuskivi? Ja ka. See ränirah. Ja, ja meie rahvuskivi on siis paekivi ja tegelikult  selle peale, kui läheb mitu 1000 aastat aega,  siis me võime siia näiteks valada sellise mullakihi peale  ja mis te arvate, et sellise kihi mulla tekkeks siin  nii palju aega läheb? Taimed ja kõik muud mullaelukad suudaks paekivi peale  nii palju mulda, ma ei tea, tuhandeid aastaid,  miljoneid miljoneid päris ei lähe, aga õige on,  et tuhandeid aastaid tuhandeid sta küll ja see on  ka üks näide, et tema tekkimine on hästi aeglane,  aga kui me teda valesti kasutame, siis me võime teda hästi  kiiresti ka tegelikult ära lõhkuda, aga see,  selle nimi on muld, kas sellel oma nimetus  ka see, kui on paekivi peal, siis väga lihtne,  me kutsume seda, et see on paepealne muld. Vahepealne muld, aga see on ikka täitsa niimoodi,  ma arvasin, et see on pudedam, aga see on väga kõva. No ta praegu on ära kuivanud, selle ära kuivanud,  järgmine kiht sellest siis altpoolt altpool on  siis ütleme kivi, mõni võibki niisama lihtne olla,  ongi kaks kihti. Ja, aga nüüd toome sellise näite, lähme Lõuna-Eestisse,  mina olen ka ise Lõuna-Eestist Kambja kandist praegu elan ja,  ja seal on all selline punakas materjal ei ole nagu kivi,  aga on selline pudi suuremaid ja väiksemaid,  roosa majad ka lehmalauta. Aga mis, mis selle siis nimi on või mis tema koosseis  siis teistmoodi? Siin on savi osakesi liivaosakesi ja, ja see on tekkinud  Eestimaale pärast viimast jääaega ja see oli 10000 aastat  umbes tagasi. Ja, ja siis sinna peale hakkasid jälle taimed kasvatama  ja mulda tekitama. Ja kui me vaatame Põhja-Eestis, näete, siis on sellised  heledad asjad all sama värvi nagu see paegi. Nii. Et punakad ja mõnes kohas Eestis on siis seal all selliseks  materjaliks puhas liiv. Näiteks kui. Kõige ilusamad männimetsad looduses ringi käid,  ongi sellise puhta liiva peale tekkinud. Muld tuleb väga ilus, seal horisondid ja kihid on ilusad  ja värvilised. Kui me vaatasime korra veel neid erinevaid mullapilte,  siis näiteks see on see muld, mis on ilusa männimetsa all ja,  ja kus all on selline liiv ja on peal, on tumekiht,  kus on elu, seda taimi lagundanud ja vahepeal heledad kihid ja. See on siis ütleme, see pealmine, kui on selline all kuskil männimetsas,  siis pealmine kiht on ikkagi selline meile tuttav must,  must muld või. Natukene on aga hästi vähe, sest puhas liiv on selline,  et mis ei suuda vett kinni eriti hoida ja on toitainete  vaene ja sinna väga palju viljakat kihti peale ei teki. Sa kartulit ikka naljalt maha ei pane. Rannas kartulit kasvata nõva kandis poisid on liivased  näiteks ja või saartel. Et seetõttu sõltub sellest alusmaterjalist,  võivad väga erineva väljanemise mullad tekkida. No proovime näiteks ühe mulla siin kokku laduda,  et kus see sama mäng. Ma võtan need õunad siit ära, äkki teeme siia kandiku peale,  teeme kandiku peal. Ühe koha peal on parem kaamera, poisid saavad jälgida. Nii otsime siit, ma panen siia ritta ja vaatame,  kas sina ise oskad kokku panna ühe mulla,  nüüd. Nii ma arvan, et siis kõige heledam neist on allpool. Paneme siis tumedama peale. Ma ei oskaks ise seda paigutada, aga tõenäoliselt see käib  siis siia peale tabelit, vaata ma enam-vähem see tabeli  järgi teen ja see on siis sellise juba siin on midagi sees sellist,  mis on siis. Auku, samal või, ja näete, et seal on need taimejäänused,  mis maa peal. Juba kasulik ja siis juba siit natuke värskemat kraami peale. Nii ja see on nüüd selline, ütleme, ilusa männimetsa. Männimetsa kihistus siis või. Ja amet ja väga õige, sest. See muld on liivane, toitaineid on vähe ja seda viljakat  kihti on ka siin selline hästi õhukeselt ainult peale  tekkinud ta, kust see jõhvika siis oma jõu võtab? No Jõhvikas iga taim tahabki erinevat mulda,  mõni taim on vähem nõudlik ja ta ei tahagi väga head mulda. Et ei ole nii, et kõik mullad peavad ühesugused,  väga head, tugevad ja paksud olema. Et muidu olekski meil metsamarjadel kukeseenel head kasvukohta. See tähendab seda, et ikka spetsiifilist tingimust vajab  igasugune taim, spetsiifiline tähendab erilist. Aga no vaatame, mis sul veel kaasas on, see,  kus sa võtsid praegu näiteks seda värsket mulda,  mulle tundub, et seal elab keegi selles karbis. Ja väga tähtis, et mulla tunnus on see, et mullas on alati elu. Elu on seal tegelikult nii palju, et kui sa võtad ühe  peotäie mulda endale kätte näiteks siin ja  mis sa arvad, et mitu elukat siin sees on? Aitab, ma ei julge, ma ei julge pakkuda. Ma ei tea. Aita mulle ka. No vaata, Ma, ma arvan, ma ei tea, ma arvan,  seitse, viis, ma pakun, vii. Ma pakun seitse. Nii, arvake ära, mitu korda sa valesti pakkusid? 10 korda valesti. Sa pakkusid umbes miljon korda valesti miljon korda valesti  selle väikse peo sees, täpselt nii, kui nad on,  siis vaatame, kui tuhnime uss, siis ma leian siin sellise  kes on suur vihmauss, see on suur, see on tuttav tegelikult  tundub ju nagu väike, aga tegelikult elus,  organismid. On paljud, enamik mullas silmale nähtamatud. Mul siin vihmaussi polegi ja kui te teate,  mis on bakterid ja seened näiteks siis bakterid on sellised,  mida palja silmaga ei näe. Ja neid võib siin olla tuhandeid erinevaid liike. Ja neid bakteri kehasid võib siin olla miljoneid,  näiteks sul on üks vihmauss, aga sul on vihmaussil on seljas  7000 bakterit täpselt niimoodi. Ja isegi öeldakse, et ühes peotäies mullas võib olla rohkem  erinevaid väikseid elusorganisme rohkem kui planeedil maa kokku,  inimesi. Üle mitme miljardi. Su sädelev sõrmus saab ka selle bakteriga kokku. Pole hullu. Aga räägime vihmausside. Vihmaussid ikkagi teevad oma nüüd ei vaata,  räägib, et hea vihmauss on talle teretulnud,  sõber, ma panen neile siia natuke ümber mulda  või neile meeldib see. See sõprus tähendab veel, siis võtame nad ikka mulla seest välja,  sest muidu me ei näe neid eri ossa ju sügis järjest  suuremaks läheb oi nii suured või, ja vihmaussi erinevaid  liike on maailmas ka üle mitme 1000, aga Eestis elab  looduslikult 13 vihmaussi liiki 13. Ja täna mina olen siin kaasa võtnud vähemalt neist kaks. Need on siis kõige levinumad või? See on harilik vihmas, sest harilik välja  keda me kõige sagedamini ja rohkem siis kohtame see harilik  harilik vihmauss. Pane sarilid eraldi ja näitamata teist. Vaatame, kas meil on teistsugused vihmausse ka,  kas tema, tema siin väiksed on arilikud või need on samad  lihtsalt erinevas vanuses. Ja siin on nüüd teist liiki, ootan punakam,  kuule kula Nad on punakad ja nad on sellised väiksed. Mis ta eriline nimi on eriline, tema ametlik nimi on  sõnnikuuss ja tema oskab väga hästi komposti teha. Sõnnik. Ja vihmausside siis kasulikkus mulla sees ongi nende see  oskus siis komposti. Kas ta teeb sul komposti hunnikusse, väikeuss? Või siis mulla sees selline suurem uss Eestis. Sellised vihmaussid võivad kasvada 20 kuni 30 sentimeetrit pikaks,  umbes nii. Umbes. Aga teate Austraalias kui pikad vihmaussid seal on noh,  suuremad veel või emad vihmaussid vihmauss nagu kängurusiis  ei julge. Isegi kängurust, peaaegu suurem kuni kaks meetrit on ihmauss,  vihmauss, mulle tundub, et seal maa sees on ikka väga,  väga vigas ja huvitav elu. Ja, ja kuigi me ikkagi vihmausse vihmaussidest teame kõige rohkem,  siis nad võib-olla ei olegi seal kõige olulisemad tegelinskid. Täpselt nii, et nemad teevad ka väga tähtsat tööd,  aga tegelikult need bakterid ja seened, kes mullas  toimetavad nemad on kogu sellise eluslooduse samuti aluseks. Ja tänu nendele ongi ka mul viljakas taimed saavad kasvada  ja väga eriilmelised taimed enne just rääkisime,  et mõne mulla peal männipuu kasvab, kuskil kasvab  ja mustikas. Aga kui sa näiteks tahad kartulit või mingit teravilja kasvatada,  et sa tahad endale saia või leiba saada vot  siis on juba heade viljakad. Täpselt nii, nii et igal mullal on meie looduses oma koht  ja me peame oskama neid. Ära tundma ja neid õigesti kasutama, et mis taim sinna peale  kasvama sobib. Ja kui te ka nüüd suvel aeda kuskile lähete  või põllu peale, et siis te võite ka mulda kätte võtta  ja vaadata. Ja ja võib hakata proovi proovida näiteks mõni auk kaevata,  näiteks kui on mõni selline koht näiteks aiamaal vanaema  või ema lubab, siis saab teada ikka, missugune kihistus  näiteks on ja seda uurida isegi soovitaks kaasa võtta luubi. Ja muidugi. Ja siis võib ka niimoodi vaadata, nii et ükski muld ei ole halb,  aga tuleb teada, et mis mul sinul on ja,  ja vastavalt seda siis suhu ei tohi mulda panna. Ja et peale seda, kui mullaga olete ära mänginud  siis pesete käed jälle ära, aga niisama mulda kätte võtma ei  pea kartma. Muidugi. Nii et lapsed ilusat ja avastuste, rohket kevadet teile,  meie lähme.
