Kolmandal veebruaril kell 19 toimub Haanjamaal piksepüha pidamine ja kuna stuudios on külas Lauri õunapuu, kes seal esineb, tuues ülemakstud rentslihärrad koos Tarmo Noormaaga siis mul on hea võimalus küsida, et mis seal Haanjamaal siis toimub ja mis pikk see püha on ja mismoodi seda siis peetakse? Mismoodi Haanja mehed seekord on tolle asja seal välja mõeldud ja kokku pannud, ma täpselt ei tea, me saame näha, aga eelkõige on seal siis lepingu tegemine piksega, et, et tuleks hea aasta. Seda tehakse ennetavalt, eks pikne on tuttvihma ja, ja kaudselt või üsna otseselt siis kõikide maainimeste viljakasvatusega loomakasvatusega, sest heina on ju vaja. Kui tuleb selline kuiv aasta nagu siin mõni on olnud, siis on üsna suur häda, et et lihtsalt ei kasva, klipink tehakse piksega ja loodetakse parimat ja selleks tehakse üks suur pidu. Ja võib-olla kui Eesti inimesed mäletavad siis on meil kunagi kirja pandud, et seitsmeteistkümnendal sajandil minu mäletamist mööda. Kas oli see aasta 1642, kui juhtus selline õnnetu intsident Võhandu jõe ääres. Et kohalik Sangaste mõisahärra lasi ehitada Võhandu jõele vesiveski, et mis vesiveski tegemises ikkagi nii väga õnnetut on, aga too Võhandu jõgi, tolleaegne püha jõgi oli sealsete inimestele väga tähtis, sest just seal tehti igal aastal korraldada niisamuti pikk see püha ja pikne elas selles pühas jões Võhandu jões. Koht on seal märgitud siiamaani võite minna vaatama, kes kes tahavad ja kohalikele rahvas võttis kätte ja lammutas tolle vesiveski sealt ära, sest sellist asja ei saanud olla, et pannakse Võhandule pühale jõele troppi. Kardeti hirmsat suurt viha pikse poolt. Ja on teada, et on ju sealt paar aastat hiljem kirjutatud üks väheseid eestlaste oma usupalveid üles todasama mille teksti toimetas omal ajal Kaplinski ja Veljo Tormis, keda nüüd ei ole, mõnda päeva tegi sellest kuulsa piks litaania, mida külvast iga eestlane teab ja kui ei tea, siis on viimane aeg seda seda kuulata. Ja Kaplinski toimetas seda teksti sellepärast et talumeestelt, kellelt Sangaste sama härra üles kirjutas selle murdeteksti ilmselt keelt väga hästi ei osanud, mis on väga veel huvitav, tolle sama sündmusega seoses on see et minu teada ei toimunud kohaliku mõisa poolt kättemaksu kohalikele talupoegadele, kes selle teoga hakkama said, sest on teada, et ka sakslased säält sealset baltisakslased siis kui nii võib nimetada kartsid pikk see täpselt samamoodi ja nemad sõltusid isegi enam tollest heast lepingust, piksega ja heast viljasaagiaastast. Nii et ka nemad ise pidasid seda väga tähtsaks. Ma isegi aimasin, et Veljo Tormise nimi tuleb kuidagi jutust välja, sest nendel päevadel on meel hell. Mõeldes tema peale. Sa oled ju ise teinud Veljo tormisega koostööd, kui Metsatöll tegi, mida te tegite? 2006 aastal oli meil selline projekt, et mis koostöös metsatöllu rammiga meeskooriga Paul pihlakuga, Tauno Antsku seadja ja vilja tormisega oli suur projekt. Panna Veljo ja metsatallu laulud ühte suurde kontserti kokku ja teha sellest üks vägev kontsert, sest üks veljo uitmõtteid, mis talle peas kinni oli, tol ajal oli see, et kuidas need rahvalaulud rokk või metal-muusika seades kõlaksid ja meie omakorda muidugi austades välja loomingut, tahtsime teada, kuidas Metsatöllu laulud natukene sellises Veljo Tormis likumas seades. Ja muidugi Tauno Aintsi liikus seade siis kuidas need kõlavad, nii et minu meelest kukkus väga hästi välja, see ei olnud ainukene koostöö tegemine, mis me viljaga on olnud, sest mind ja veljat nagu ka väga paljusid kindlasti teisi huvid. Ta huvitas eesti vanem rahvalaul. Mind huvitab uued uued laulud ka samamoodi juba ülemakstud rentslihärrade näitest näha, eks, aga need uuemad laulud väga palju huvitanud, kuigi tal on olemas need küla vahel laulud, eks ju, mis ta on samamoodi koorik teoseks teinud. Ja ja neid huvitasid sellised peenikesed nüansid seal mitte ainult teoreetilise, said võtmes, vaid praktilises võtmes, et kuidas ja milleks neid nõnda lauldi nagu need lauldi. Ja mina lauljana välja oma helilooja kõrvaga, siis me mõnikord mõned korrad tegime kursuseid, et koos kõikidele inimestele koori inimesi oli küll vähe kohal, tavaliselt aga see-eest kõiki teisi, ma arvan, et ta oli väga huvitav ka minul endal oli väga huvitav kuulata teid. Siis tema on, selle rahvalauluga oli tegelenud ikka aastakümneid ja kümneid enam kui mina tolleaegse veidi noorima poisina. Kas need veljo nagu sissevaateid, sinna rahvalaulu, kas need kuidagi on mõjutanud ka sinu esitusmaneeri? Ma ei oska öelda, see võib-olla oleks mõnele teisele inimesele lihtsam kuulata, aga kindlasti pani mind need Veljo mõtteid või mida me arutasime koos tollal kas või muusikaakadeemia kohvikus istudes, need olid väga huvitavad ja kindlasti pani see jutuajamised panid mind, et enam mõtlema nendele vanadele salvestusele, et mina lihtsalt kopeerisin neid maha ja mõtlesin oma peaga välja. Millised seosed seal on, tema oli seda teinud süstemaatiliselt kui mina arusaadavalt, et heliloojana. Ja, ja need mõtted või tähelepanekud, mida tema tegi nendes lauludes olid minu jaoks väga-väga põnevad. See andis uut mõtlemisainet, võib olla nagu teist sellist inimest nagu Velia oli või kuidas tema suhtumine vanadesse eesti regilauludes oli teist sellist inimest võib-olla ei olegi praegu kes sellisel määral nagunii suurel määral sellega tegeleks ja, ja kogu oma elu sinna paneks. Aitäh Lauri õunapuu. Meie jutt läks lahti teemast, et piksepüha saab peetud kolmandal veebruaril ja õhtul kell 19 on kontsert Haanjamaal mäe sahka külas. Sahka tuletõrjedepoos. Kui sa nii ütled Ma arvan, et see nagunii väga kontsert ei ole, lihtsalt oleme üks B osa, et teine, palju suurem osa on need inimesed, kes seal kohal on ja eelkõige kohalikud inimesed, et me teeme seda sellepärast, et oleks lõbus. Ja ma näen, et see lepingu sõlmimine piksega toimub siis juba hommikul kell 10, nii et kes sinnakanti on minema, sest selleks kolmandaks veebruariks, siis tasub võib-olla märgata, mis seal tehakse.
