Reisisaade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere, head lapsed. Tere, õpetajad tere raadiokuulajad ja tere tulemast indiaanlaste lastehommikule. Ühtlasi siis ka järjekordse reist passi avalikule salvestamisele. Et tänane reispass on vägagi eriline. Selle saate oleme pühendanud lastele, sest me oleme Tallinna lepatriinu, lasteaia ja naerutriinude rühmas ning räägime reisimisest. Ja siis sellest, mismoodi elavad lapsed Amazonase metsades, külades ja andide mägedes. Seega kõik lapsed ja lapsemeelsed on väga teretulnud meid kuulama. Enne kui hakkame rääkima, kus ja mismoodi elavad lapsed teisel pool maakera Lõuna-Ameerikas, siis küsiksin ma kõigepealt teie käest, et kui palju või mida te olete kuulnud indiaanlastest. Et nad on olemas. Mida veel olete kuulnud? Ühesõnaga, rändame siis kõigepealt Amazonases ja siis ma paari sõnaga ütlen teile, et Amazonas on maailma kõige suurem mets. Ja ta on nii suur, et kui sa lähed ühest otsast teise, siis sa võid oma järgmise sünnipäevani kõndida ja, ja ikka jõua teiselt poolt välja. Ja kuna see jõgi on maailma kõige suurem jõgi ja seal on nii palju vett, et kui sa võtad kõik järgmised seitse jõge, valed mõte, siis selles järgmises maailma kõige suurusemalt, seitsmes jões ei ole ka nii palju vett kui selles oma soolases. Ja ta on nii lai, et mõnes kohas ei näe ühest servast teise ka. Ja selles metsas ja elab ja selles jões ka elab siis väga palju põnevaid loomi ja üksjagu ka inimesi. Hästi palju kala ja tead, kui palju see kõige suurem kala, mis seal elab, teate, suur talle, kui palju sa kaalud, kas sa tead kes teab, palju ta kaalub? Nii? 28 kilo novot, nüüd võta sina ja veel 12 sinu sõpra ja siis see kala kaalub nii palju, üks kala kaalub 300 kilo. Ja tema oli. Ja, ja tema nimi on pira lukku või paike. Aga ma panen siis mängima ühe Peruu laulu seal väga populaarne ja samal ajal siis näitan teile natukene pilte, aitäh. Ja siis. Siis räägime edasi. Aga ma kuulsin teile, oli hästi palju tegelikult igasuguseid küsimusi, millele me väga ei jõudnud vastata, et proovime ükshaaval mõndadel küsimustele vastata, mis teil oli? No palun. Miks neil kas ei ole? Ja mõnikord neil on kassid seal, aga kassidega on selline lugu, et kassidele ei meeldi väga ujuda, kuigi nad küll oskavad ujuda, aga neile väga ei meeldi seda teha ja kes küsis, et miks seal nii palju vett on? Kes ennemgi siis palju vett on jah, et vaata, seal on nii palju vett, sellepärast et see jõgi tõuseb igal aastal. Vihmaga just ja vihmaga ta tõuseb igal aastal, nii et kui ta madalal veeajal on, nii et kui sa siit aknast vaatad välja ja seal, kus see on nüüd see maapind on seal, kus teie mänguväljak on ja iga aasta tõuseb. Ta tõuseb lausa siial teisele korruseni välja, ujutab kõik üle ja kuiva maad ei jää üldse mitmeks kuuks, peaaegu pooleks aastaks. Ja siis ongi selline lugu, et kõik inimesed peavad ära harjuma sellega, et nad elavad vee sees niimoodi, majad on ehitatud hästi suurte dokkide otsa ja seal on hästi palju vett ja siis vot kassidel sellepärast ei meeldi, et et siis nad peaksid kogu aeg vees ujuma samamoodi nagu hülged, aga seda nad ei taha teha ja siis neile väga ei meeldinud seal kasse pidada. Koerad peavad ka ujuma, koertel on veega natuke paremini käes kui kassidel. Me oleme Kõik loomad, kõik loomad oskavad ujuda. Nii, aga võtame järgmise sinule ka käsi püsti. Kui oota, kullake, lapsed. Küsime ükshaaval, eks kuidas indiaanlaste liiklus käis, indiaanlaste liiklus käib ka luudes ja, ja ka nuudes. Selles mõttes, et seal teid ei ole, autodega pole mõtet sõita ka jalgratastega. Just, ja siis nad sõidavadki kanuud, aga nad teevad puutüvest saevad välja suurega luu ja sellega siis sõuavad ja teinekord, kui näiteks mõni Labsvat teile meeldis see pilt, ma mäletan juba eelmine kord see, kus laps oli pesukausi sees. Ma võin selle siin välja, et seda, et siis räägime selle loo uuesti ära. Näed, vot see. Teinekord, kui sul naaber elab siinsamas kõrval, aga seal vahel on ikkagi vesi ja sa ei taha ujuda sinna siis ja parajasti näiteks isa või ema on kanuuga ära, siis sa lähedki niimoodi sinna pesukausi sisse ja pesukausiga siis lähedki. Niimoodi lähed naabri juurde ja teine asi, mis veel on keskist ujuda oskab, tõstke käed püsti. Väga tublid, enamus oskab ujuda. Seal Amazonase seal niimoodi. No natuke oskavad kõik ujuda ja ja Amazonase son indiaanlastega niimoodi, et nemad, lapsed õpivad peaaegu ujuma, enne kui nad õpivad käima. Kas keegi teist oskas ujuda, enne kui ta käia? Selles on kindlasti mingisugune tõetera sees aga samas Ja aga samas on tarvis õppida ujuma ka niimoodi pärast, et sa, et sa vee alla ei vaju. Et kui näiteks pead vette minema, siis lähed lihtsalt niimoodi suhke ujude pean ilusti vee peal ja ujud teise kohta. Ja selles mõttes neid indiaanlased siis nemad jah, õpivad hästi varakult. Tuju omased. No tema ilmselt tema juurde külla sõidetaksegi parasjagu, kellel oli veel siin tükk aega, käsi püsti, sinul seal taga ka näiteks räägi mida nad söövad. Väga hea küsimus. Kes seal nagu? Liha kala. Väga õige neil tegelikult kõigil on õigus, sellepärast et nad söövad hästi palju kala, sellepärast jah, et seal on jõgi ja jões on teatavasti palju kala. Ja, ja, ja liha nad söövad samuti sellepärast et metsas on ikkagi üksjagu loomi ja, ja üksjagu loomi, mistõttu nad käivad jahil ja käivad jahil selleks, et toitu saada ja püüavad selle looma metsast välja püssiga lõksuga. Ja, või odaga ja oota natukene. Ja siis saavadki süüa ja samuti söövad nad ka tegelikult palju taimi, et näiteks kasvavad seal sellised banaanid, mis on soolased. Kas te olete soolast banaani söönud? Ei tundu väga hea, onju, aga no ütleme, ta ei ole soolane, aga tan, ta maitseb nagu kartul. Ta näeb välja nagu banaan, aga maitseb nagu kartul. Kas toorest kartulit olete? Aga sa, aga sa iga päev sööks toorest kartulit. Tegelikult seda kasvatavad ise ja ta ei kasva niimoodi metsas päris metsikult, et seda jahubanaani nimetavad eesti keeles on plaat andvaid plantei ja ta on selline noh, tavalise banaani suurusega, aga tal nii et ta nii tärklis, selline ta lihtsalt ei kõlba toorelt süüa, teda on tarvis kas keeta või praadida selleks, et seda selleks, et ta süüa saaks, sellega on hästi toitainerikas ja see on seal tegelikult põhitoidus Amazonases lisaks kalale on see jahu, banaan ja, ja kolmas asi siis on veel üks kartuli moodi, asi on mani ok ja see on ka nagu kartul, aga ta on niisugune pikk ja suur, kasvab maa sees ja sellega on niisugune, et seda on kahte tüüpi, tegelikult üks on lihtsalt nagu kartuli, keeda praed ja söödud kartulit, aga teine on selline, mis on alguses natukene mürgine ja siis selleks pannakse, tehakse hästi väikesteks tükkideks ja pannakse sinnasamma jõe vete sellise võrgu sisse. Ja siis ta peab kaks nädalat seal vee sees olema, siis alles läheb mürk välja, siis kõlbab süüa ja nihukest asja süüakse samuti iga päev ja küsi Mis loomi nad söövad, väga hea küsimus et mõned inimesed söövad tõesti kõiki loomi, mis metsas on. Ja näiteks ma näitasin teile, ma tahtsin teile näidata seda, aga see sõltub ka sellest, et mis Tiigrit, ma nüüd päriselt, jah, vabandust, ma eksisin, päris kõiki loom iga, võib-olla ise nii-öelda, ma ei tea kedagi, kes, eks tiigrit. Aga. Tiigreid nad ütlevad tiigreid, ütle, Öeldakse küll. Balijas tegelikult see suur kass, kes Amazonases elavad jaaguar ja ta on üks maailma suuremaid kasse, tegelikult ma tahtsin selle poisi pilti teile näidata, sellepärast et. Sellepärast, et tema on selline lugu temale õpetaja. Nii nagu teil siin lasteaias Euroopas Vaieldav pildi uuesti ette, aga vaata, mis tal nagu teistmoodi on. Teie õpetajatele. Ja tema nimi itL ja tema elab ühes sellises hästi kauges külas, kus ta ei saa nagu kus kust saab tõesti hästi kaua minema, et sinna külla saada, sealt on lähimasse linna, peab jalgsi kõndima kuus päeva läbi metsa et saada lähimasse linna ja siis tema on seal kooliõpetaja, aga kuna nemad näiteks seal külas siis söövad ahvega siis temal on nii, et kui ta läheb metsa kõndima, siis ta viskab bussi õlale ja kui ta näeb puu otsas appi, siis ta laseb selle sealt alla ja sööb koduste supiks, sööb ära. Aga tegelikult kõik indiaanlased nii ei tee. Väga hea küsimus. Kuidas nad ehitavad, majasid, kui te vaatasite, eelne maja pilt, mis ma näitasin seal ei olnud Seilu. Aga siin on seinad ja ma ei tea, milleks on majal vaja Seingutsa. Väga jaa. Jaa. No ja helgeid tegelikult maja proovitakse ehitada nii kõrgele, et vesi üle põranda ei tuleks, sest seinte seest tuleks ikkagi vesi ühel hetkel läbi. Aga, aga selles mõttes väga õige tähelepanek, et selleks, et külm ei hakkaks, aga vaat seal on selline lugu, et seal ei hakka mitte kunagi külm. Sellepärast, et seal on kogu aeg soe seal isegi öösel seal ei ole suvedal, teate, kui ma räägin neile seal, et vot meil on selline tall ja meil on meil nad küsivad, kuidas te siin Eestis elate, siis ma ütlen neile, et oh, et meil ja meil on külm ja ja siis nad ütlevad, et aga kuidas saab nii olla, et kas ta siis ära ei külmu ja siis ma ütlen, et meil on majadel paksud seinad ja meil on soojad mütsid peas ja soojad joped seljas ja siis nemad naeravad ja vaatavad, et lihtsalt kui naljakas, et kuidas saab niimoodi olla või miks inimesed sihukeses kohas elavad. Aga nendel ei ole seal jah, mitte kunagi külm ja sellepärast teinekord ei ole majal vajaga seid. Et ta on vastupidi, vastupidi, on palav hoopis ja kui sul majal seinu ei ole, siis sul õhk liigub läbi sealt ja siis seal tegelikult on nagu mõnusam olla, vaata, kas seal teinekord suvel on nii palav, et sa tunned, et toas on nii palav. Ei, no ühesõnaga jah, et selles mõttes, et seinu on vaja selleks, et sooja saada ja kui on vahest olnud, eks ole veelgi, et tahaks hoopis õues olla, siis seal sellepärast võetaksegi majadel seinad ära või tähendab algusest peale ei pandagi seinu, et sul õhk liiguks, oleks tegelikult mõnus magada ja kes küsis ennem Christopher, et kuidas nad maju ehitavad? Sina küsisid siis? Las ta siis olla, et maju või kuidas meil maju ehitatakse? Kraanadega lisagraanul seda ei ole. Kuidas veel võid ehitada maja? Väga õige, väga õige, teil kõigil on õigus, kraanasid Amazonases muidugi ei ole selles mõttes kraanadega, ei saa seal maju ehitada, ehitatakse maju käsitsi. Aga kui meil on kombeks niimoodi, et igaüks ehitab endale ise oma maja või siis kutsub appi sõbrad või siis annab, maksab raha ja palkab töölistele, ütleb, et vot mina nüüd maksan teile kuupalka, teie tulete ehitate mulle maja siis seal käinud natuke teistmoodi seal käinud, nii et kordamööda ehitavad kõik üksteisele maja kordamööda lähevad kõik üksteisele appi. Et näiteks kui meie oleme kõik, oleme suur külasi, siis lepime kokku, et vot täna Läheme, ehitame Christopheri maja ja kõik läheme appi ja ehitame ja järgmine päev ehitame või järgmine nädal ehitame ühe Leenele kõik maja ja siis tuleb Christopher einele appi ja siis eitame moonale maja ja üldse kõigile ehitame majad ja kõik aitavad kõiki maju ehitada. Sellepärast et siis ei pea nagu raha vahetama ja raha ühest kohast teise liigutama. Ja niimoodi ehitatakse maju. Tegelikult seal on ka raha ja moona kallis. Ja väga-väga hea, väga hea, väga hea point, Kertu, näed, ma ise pean seda elektri puudumist seal juba nii endastmõistetavaks, et ma ei tule selle pealegi, et neil on kodus elekter ära läinud. Väga hea, ma vastan järgmisena sinul sellele küsimusele. Kui sa tahad, ehitame sulle kõige esimesena vajale kogu kambaga. Kui see oli küsimus, siis oled nõus. Tore ja seal ei ole üldse elektrit polegi ja pole kunagi olnud ja mitte keegi. Oota korra. Ja nad isegi, no ütleme siis niimoodi, et vot kese küsis, kas seal üldse rahaga ei ole, vaata, kui te vaatasite, siis tegelikult palju neid pilte õli, kus indiaanlased, suled peas või nad olid, päris paljud eriti ei olnud, eks ole natukene. Et tegelikult on nii, et ega nad teavad küll, mis asi on raha, isegi kui neil seda eriti ei ole ja, ja isegi sulgi nad enam eriti pähe ei pane, pigem käivad juba riides, nii nagu meiegi lihtsalt natuke vähem riideid seljas, sest nii soe ja ja siis tegelikult nad isegi teavad, mis asi on elekter. Aga kuna nad elavad nii kaugel sügaval metsas, siis see sinna lihtsalt ei ole jõudnud. Et selleks, et elekter saaks jõuda, tuleb ikkagi palju tööd teha, igasuguseid liine, kaableid vedada, elektrijaamu ehitada ja seal ei ole jõutud seda veel teha. Ja sellepärast seal ei ole elektrit, aga siis inimesed tead, mismoodi saavad hakkama või. No öösiti on näiteks põletavad näid petrooleumilampe. Et seal on sellised sellised petrooleumilambid, mida mida põletatakse ja siis aga samas, kuna seda petrooleumilamp jällegi kulutab palju petrooleumi siis ei ole mõistlik seda nagu liiga pikalt põletada, tead, mismoodi? Tehakse või minnakse õhtul vara magama. Kui päike läheb ära, siis minnakse magama. Ja. Samas jälle liiga palju ka ei taha magada, eks ole, et mis sa siis teed? Läheb vara, päike ära ka. Aga mis sa teed, kui seal oled vara magama läinud, siis sa ju. Kõik, kes lähevad vara magama, Amazonases ärkavad ka väga vara ülesse ja kuked hakkavad kirema seal juba hommikul kell neli ja kell viis, kui läheb juba natukene valgeks, siis ei ole mitte nii, et sisaldas liigutud, vaikselt vaatad, kust saaks putru ja ärkad tasapisi üles, oi kus on veel uni silmas? Ei kell viis, kui läheb valgeks, siis on kõik inimesed juba üleval ja teevad tööd ja toimetavad. Ei ole nii, et kell kaheksa võidialüheks ärkad või kell seitse või mis kell? Ma ei tea, meie. Hakkame laupäeval või pühapäeval ärgata. Ärgata ärgatakse kell neli, viis hommikul pillid ja ka, mis sinu küsimusele sina küsisid, vahepeal? Kuidas seal magatakse üldse? Seal magatakse üldse niimoodi, et Amazonase külas väga paljud inimesed magavad võrkliikides. Ehk siis võrkkiik on riputatud majja sisse või kui sa lähed metsa näiteks kala püüdma või ahile või niisama kõndima või kuskile külla, kus asub nagu pikemalt maal, nagu ma rääkisin näiteks sellest külast linna peab kõndima kuus päeva läbi metsa, siis kus sa vahepeal maha, et sa paned vahepeal paned võrkige puude vahele ja magad võrkkiiges sellepärast et see on mitmel põhjusel hea. Esiteks, kuna maapind on märg või, või kui vihma sajab, siis tõuseb vesi natukene siis võrkkiike sul vesi ei tule sisse, kas te tõlkinud alatega? Muidugi. Aga kui sa nüüd telgid ja näiteks vahepeal tõuseb vesi maas, nii kõrgele, suure vihmaga tuleb vesi enamasti telki sisse, eks ole. Aga võrkkiike sa paned niimoodi puude vahele ja sinna see vesi ei tule sisse ja siis on võrkkiiges mõnus magada. Ja, ja seda küll just just ja et see on natuke teistsugune võrkkiik ja sellepärast see eesti nimi võrki muidugi väga hästi sobib. Ta on nagu selline riidest lihtsalt, eks ole, ja lisaks sellele nüüd sääsed ligi ei saaks, sest seal on ka üsna palju sääski. Siis pannakse sinna selline võrk ümber moskiitovõrk või ütleme neid sääski niisama soolase Sand nimetatakse mossita, taks. Aga tegelikult teater, ma ütlen veel ühte asja, jätke hästi meelde ja pange nüüd tähele, mis ma ütlen teile ja seda ei tea, teie emmed-issid ka kindlasti, sellepärast et minu käest väga paljud inimesed, kes on väga palju reisinud, küsivad väga tihti, et kuidas Amazonases sääskedega on, seal oli hästi palju moskiito Sid, kes kohe ära söövad, siis tegelikult ei ole, et tegelikult meie suves näiteks Eesti suves, kui te lähete juulikuus või augu juuni juulikuus kuskile kuskile soisamale alale matkama, siis tegelikult Eestis võib-olla sääski palju rohkem oma soolases movskitasid, nii et tegelikult see on üks selline natukene väike muinasjutt, mida räägitakse, et seal on hästi palju sääski, inimesi hirmutada, siis tegelikult sa ei vasta üldse tõele, et nii palju sääski seal ei ole sul enam käsi püsti, räägi. Kas neil on teistsugused riided nagu meil? No vot, hea küsimus, ma sellest enne paari sõnaga rääkisin ka, et tegelikult tegelikult enam väga ei ole. Et kui sa vaatad, ma näitan sulle, siin näed, ma näitan siilidesse kodu seestpoolt, näiteks nojah, nii palju kui siin näha on, siin on ka võrkkiik ja siis on mõned muud asjad. Ma näitan sulle natukene paari last, kellel on paari inimest, kellel on teistsugused riided. No näed, siin on need poisid kellel on natukene teistsugused riided, aga näed, teisel poisil on juba tavalised püksid, ka. On niisugused tavalised spordipüksid, eks ole, või ujumispüksid. Et, et tegelikult. Tegelikult need kõrtest tehtud riided, millega vanasti käidi, et nad ei ole nii vastupidavad nagu need uued igasugused lühikesed püksid, mis linamaalt tulevad ja kuna seal on inimesed praktilised, nii nagu meiegi, vaata, enam ei tee viiske ja vanasti vaata, käidi viis, kuidas ja, ja vastlates ja igasugustes muudes huvitavates riietes, mida täna läheb tegelikult pigem mõjus muuseumis või siis mingitel tähtpäevadel pannakse selga, et seal on tegelikult samamoodi. Et tavalistel päevadel sa käin oma tavaliste pükstega, aga siis, kui tuleb mingi pidupäev, siis paned mingid erilised riided selga ja suled pähe ja kaunistad ennast ära ja värvid näo. Aga muidu on nad inimesed või ütleme nii, et lapsed on igal pool lapsed ühtemoodi. Jah, et seal on eesti moodi riided. Sonia lahvat küsida küsis, on. Väga hea küsimus. See aga, aga kuule, kui sa kõnnid ringi ja telefon taskus, kas sul on elekter kuskil novot, aga telefon on ikka, eks ole. Et seal on niimoodi, et. Just täpselt sellepärast ma ütlengi, et sul selleks, et telefon oleks, ei ole elektrit vaja, sa pead lihtsalt kuskil aegajalt elektri triga telefoni laadima. Aga tänagi, kui sa lähed näiteks matkapoodi või mingisse ehituspoodi, siis sul on võimalik osta endale päikesepatarei, et sa ei pea telefoni tingimata laadima, siis seina seest on ju, et sa võtad päiksepatarei ja seal on hästi palju päikest. Ja paned selle päiksepatarei päikse kätte ja telefon laeb täis, siis on olemas sellised vändaga laadijad, mida sa nagu väntad liigutada, siis laeb samuti telefoni täis aga siin tekib teine küsimus, sest ta tõesti on seal üksjagu telefone, inimestel on telefonid, aga telefonil veel vaja on, selleks normaalselt rääkida saaks? No levi levi väga õige ja levi on seal teinekord väga vähe, selles mõttes, et näiteks seesama küla on, kus saab kuus päeva linna kõndima, seal on ka niimoodi, et mõnel inimesel on telefon aga levi ei ole, et siis selleks, et ta selle telefoniga rääkida saaks, ta peab jälle kuus päeva kõndima ja siis saab alles helistada. Või siis teisel juhul On sul lihtsalt telenoh? Võib-olla ma peaksin seda rääkima hakkan, telefoniga saab paraku igasuguseid muid asju ka teha, pealerääkimise saab muusikat kuulata ja mänge mängida. Ja meil on täpselt samamoodi telefonid selleks, et seda kõike teha saaksid. Aga. Ja aga lisaks sellele, kui sa lähed näiteks matkama või reisima väga kaugesse kohta, siis on olemas ka sellised näiteks minul on sellistel puhkudel olen võtnud, vot sinnasamma, kus mõnede poiste juures käisin, võtsin kaasa satelliittelefon ja see tähendab seda, et sul ei ole levi vaja, saatsid lihtsalt mõne lagedama väljaku ja hoidsid üleval satelliidi ja siis saad tegelikult hädapärast helistada. Noh, sa oled nii kaua pisikesi Kui neil Tikemale, kuidas valgus saavad väga hea küsimus, kas te olete midagi kuulnud, tuleb uurimisest. Et väga oluline oskus ka teil, kui te tahate reisida kaugetesse maadesse, jätke meelde nüüd hästi, tähtsad on see tule tegemine peab olema käpas. Ja ka siis, kui sul ei ole tikke, sellepärast et igaüks võib võtta tikud matkale kaasa, ma lähen oma Soonasesse reisima, võtan tikud ka. Täpselt või mis nendega veel võib juhtuda. Lähevad märjaks, väga õige. Või kaovad ära, siis peab. Või mingi noh, jah, see kuulus oma soolase tikuga. Et tikud lähevad märjaks, saavad otsa või kaovad ära, siis peab olema võimalik tuld teha ilma tikkudeta ja selleks on olemas siis kahte viisi, üks variant on tõesti tuld puurida, aga mina kõikidel oma rännakutel veel ei ole kohanud inimest, kes oskaks tuld puurida, et see on ka selline natukene selline asi, mis mis on tegelikult võimalik. Aga selleks peab ikkagi väga hästi oskama tuld teha, et sa pead teadma täpselt, millise puusa võtad, kus on, milline on pehmem puu, milline on kõva, et see, et sa multikas näed, et nügitakse kahte puud vastamisi, niimoodi? Tegelikult praktikas ei tööta. Unustage ära või jätke meelde, et te peate aastaid harjutama, enne kui ta seda oskab teha, aga selle asemel on olemas täpselt tulekivi või tulepulk, mille igaüks võib väga odava raha eest matkapoest osta ja mis on väga oluline oskus ellujäämisel ainult Amazonases vaid üldse igal pool looduses. Et kui seal näiteks riided saavad märjaks, olete, te olite paljud käinud ka luumatkadel, kui te lähete kanuumatkale, käite kanuuga, ümberriided on märjad, peate lõkke üles saama, tikud on märjad siis selle tulepulgaga võiks juba ütleme teie vanuses või natukene paar aastat veel ootate, siis peaksite te juba iga laps oskama tuld näha tulepulgaga. Küsige oma vanemate käest lõpetavatele, see on selline pulk. Ma ei oska sulle nüüd kahjuks näidata, mul ei ole kaasas, aga põhimõtteliselt on ta selline sellele luga. Ja mul on kodu, kodus tuleb hulk iga kord, kui ma lähen matkale või noh, mitte iga kord, aga siis, kui mul meeles on. Ma võtan ta ikkagi kaasa. Nüüd seal on selline üks metallist asi ja üks selline pulk ja siis sealt natukene hõõrud ja siis lööd, aga sa pead täpselt oskama lüües tekib säde ja siis sa saad nagu heina või paberi või mingi sellise asja põlema panna, kas ta peab natuke harjutama ja luubiga seal päikse käes ka teha, aga seal on üks miinus. Vahest päikest ei ole või kui on siis on natukene raskem tulepulka. Ja seda võib ka proovida, aga tead, selliste asjadega on niimoodi, et alati tasub niisuguseid asju proovinud selliseid asju proovida. Et siis sa tead kindlasti, kui sa oled proovinud, ütlevad jah, ma sain sellega hakkama. Muidugi, mis ei tähenda, et need liiga palju tungi tikkudega tuleks. Räägime millestki muust, kellel on. Kuidas nad arstiabi saavad? Väga hea küsimus, kuidas saavad arstiabi, kui neil on vaja? Arst on kindlasti väga kaugel. Väga õige, meil on väga palju, ei, autosid ei ole, et neil on väga palju ravimtaimi ja nad oskavad väga palju seal taaskord jällegi selline ellujäämisoskus, mis on hästi oluline selleks, et selleks, et kauges külas ellu jääda. Et sa oskad esiteks anda esmaabi, kui midagi juhtub, kui keegi midagi ära lööb, kuskilt verd hakkab voolama midagi sellist pluss neil on palju ravimtaimi, et nad väga palju haigusi oskavad igasuguste ravimtaimedega ravida, siis on neile vahest on veel külaravitsejad ehk nõiad, šamaanid ja need šamaanid on tavaliselt need inimesed, kes veel eriti hästi tunnevad ravimtaimi nagu nagu külaarstid, ütleme siis niimoodi. Ja nad on väga palju aastaid õppinud, seda vahest on koguni mitukümmend aastat reeglina on, mida ma olen, sama, on seda parem. Ja siis nad oskavad selliseid asju teha sellepärast et mets on tegelikult täis neid ravimtaimi ja paljud neist on meile, tänasest ja paljud meie arstirohud, need, mida sina lähed poodi ja ostad omale palavikurohtu või peavalurohtu või mingid liigesed, Ta on või millised need on tegelikult tehtud ravimtaimedest või on tehtud nende? Ootan see teadmine, mismoodi seda rohtu teha, on tegelikult saadud terve Amazonase mets on täis väga palju ütleme siis meie arste või meie ravimifirmade töötajaid, kes tegelikult otsivad seda, seda teadmisi, et see teadmine ei läheks kaduma ja selle põhjal siis tuua meile koju kätte ja öelda, näed, vot näed, et me anname sulle nüüd seda rohtu ja selle sellega saad nagu terveks. Aga lisada tuleb veel seda ka, et ega ega meie meditsiin on ka muidugi väga palju väga palju arenenud ja oskab väga palju asju teha, mida jällegi šamaanid ei oska, nii et ikkagi midagi juhtub, siis siis teinekord on ka neil tarvis pikk tee ette võtta, et minna ikkagi nii-öelda lähenetakse. Ja ma juba aiman sedagi sinust, küsi. Väga hea küsimus. Sünnitus vaja neil ei ole. Seal sünnivad siis. Valus. Ja väga õige, teil on kõigil õigus, sünnivad enamasti kodus ja see, kui valus kellegil on, noh, seda mina ei oska selles mõttes öelda, ma ei ole sünnitanud, aga ma tean, et et mõnel inimesel on valusam, mõnel on vähem valus, et nii nagu meilgi, et teinekord antakse rohtu selle vastu, eks neil on siis jällegi omad ja aga sünnivad nad tõesti sünnivad nad tõesti kodus. Ahaa no selles mõttes, et meil nimetatakse ämmaemandateks, aga tegelikult ilmselt on igast külas ikkagi see inimene, kes oskab, et ühtepidi on see, et ilmselt see kuulus seal ka selliste baasoskuste juurde, nii nagu ujumine ja tule tegemine. Et sa pead oskama oma naabril sünnitust ka vastu võtma, et see kuulub naise nagu baasoskuste hulka, sellepärast vastasel juhul lihtsalt võib see kurvalt lõppeda. Sa ei saa jätta seda lihtsalt, et arstide hooleks, et lähen arsti juurde ja las seal teevad. Aga ilmselt ilmselt on ka igas külas selline, kes selline naine, kes oskab rohkem seda vastu võtta kui teised. Igal juhul väga hea küsimus. Mullu pore olla operand Moores demodžovskoloores Me koostanemy. Eks me oleme siin üksjagu nüüd rääkinud ka, ma ei tea, kas lapsed on väsinud või on kellelgi veel mingeid küsimusi. Ja erinevatest koortest erinevatest näiteks kõrvitsaid kuivatatakse õudsalt või põhiline meetod kausside saamiseks oleks kõrvits kuivatatakse ära, et siukesi, keraamikakausse või plekk-kausse neil on vähem. Ja palun Üks vihmametsas sajab kogu aeg, vihma ei ole. Muidu oleks tavaline suur metsa. See nii hea küsimus, et ega ma nüüd väga hästi ei oskagi sellele vastata, miks vihmametsas vihma sajab, iseenesest on ta lihtsalt niivõrd niiske mets, et seal lihtsalt vesi nii palju aurab ja teistpidi sajab nagu seal maha. Aga teine põhjus, see nüüd see esimene esimene põhjus, miks, miks sajab, et kui on niiske, siis niiskuses tekivad pilved ja sealt sajab jälle omakorda alla. Aga siin on tegelikult üks teine põhjus veel, miks oma soola? Kuidas? SAS'il vahepeal vead, et teine põhjus on see, et vaatan, vaikne ookean on selline maailma kõige suurema seal, eks ole. Nii, ja nüüd kui sa vaatad kaardi pealt, siis vaikse ookeani ja Amazonase vahel on andide mäed ja nüüd Vaikse ookeani pealt tulevad väga suured pilved hoovustega ja nüüd need andide kõrged mäed püüavad need Vaikse ookeani pealt tulevad pilved kinni ja see vesi sajab seal kõik maha. Ja tegelikult see vesi ongi see, mis tekitab teistki vihmametsas selle veetaseme tõusu, et see, et see vesi tõuseb nii kõrgele, tuleb kolmanda korruse aknast sisse. Et see tegelikult ei ole sedasama vihmametsavesi suure ookeani vesi jõuab. Kus nad saavad hakkama? Mäetipus, kuidas mägedes saavad hakkama, see on ka väga hea küsimus, tegelikult vaata inimesed liiga mäe tipus üldiselt ei ela, et seal seal käiakse rohkem matkamas ja vaadatakse, et mismoodi saaks mõnusasti mäe tippu minna. Eks nad elavad natukene madal, aga seal sajab ka selles mõttes, sul on väga õigused, seal sajab väga palju vihma ja teinekord on ka sellised asjad nagu maa tihke, mis tähendab seda, et tulevad suured mudalaviini, mis võivad terve maja koguni minema pühkida suurte vihmadega ja ja seda üldiselt. Seda üldiselt kardetakse küll, et selles mõttes, kui mägedesse palju vihma, siis seal on ka ikkagi teinekord raske. Mis seal on nii palju kalu? Väga õige, sest ta on kõige suurem jõgi ja seal on nii palju vett ja kuna seal ei ole nii palju inimesi või suuri laevu või suuri võrke, millega püütakse välja kõik kalad peaaegu korraga, nii nagu meil siin teinekord tehakse, siis sellepärast jätkubki kala kõigile. Ja tegelikult võiks igal pool nii olla, oleks tore. Ja ja see on nagu Lumehunnik, aga tegelikult on mudahunnik. Sa tahtsid ka midagigi esine? Kuidas kooki küpsetatakse seal või üldse seal? Las ma mõtlen, tead, tegelikult on see ka väga hea küsimus, aga ma väga ei oska sellele vastata, sest et ma ei ole seal kooki küpsetanud. Ilmselt nad teevad seda natukene jällegi teistmoodi, kui siin. Aga. Aga ma olen näinud küll, et seal on Näiteks oh ühte asja, ma tean, mis seal on, teistmoodi, seal on hästi palju hästi magusaid vilju. Et kui meil on nii, et suvel on meil õunad ja maasikad ja marjad ja sellised asjad, siis seal on sellised puuviljad, mis ja mangod, mis veel võiksid olla arbuusid väga õige banaanid, mis veel, melonid on olemas. Ja siis on igasugused pappaiad ja ja siis on igasugused sellised puuviljad, millest siin teinekord ei olegi kuulnud, et mis on näiteks granadillid, Chiri Moiad, camu, camu, granaatõuna. Vot nüüd leidsid ühe asja, mida seal ei ole granaatõun ja seal ei ole. Aga teate, lapsed nüüd on nii, et kuna me oleme siin juba peaaegu tunni täis rääkinud Mul ei ole mul ära ja videod ma helmega näitsendidaat, ma võin seda uuesti. Seal mikrofon. Sellepärast, et me teeme väga hea küsimus. See mikrofon on mul sellepärast, et me teeme praegu ühte reisisaadet, mida saab pärast raadiost kuulata täpselt samal ajal koos teie küsimuste ja selle jutuga ja see on selline reisilastesaade Nii tore, aitäh, lapsed kuulamast. Ja aitäh raadiokuulajatele ka kuulamas. Välime lepatriinu lasteaias naerutriinude rühmas saadan reispass vabaks.
