Rehisaade reis, palk teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Head raadio kahe kuulajad, tere kaunist pärast lõunat ja aitäh, et olete oma raadio keeranud reispassi lainele. MINA OLEN ivaatselt tõrkin ning täna viime teid taas ühele uutmoodi rännakule. Mulle meeldib reisides piire kombata, sest kuidas muidu saab teada, kust see piir läheb ning piire kompama käisin saates. Reisimine on meeleline kogemus ning erksad ja sisse lülitatud peavad rändamisel olema ikka palju rohkemad meile, et kui vaid silmad ja fotoaparaat. Täna teeme juttu sellest, mida tähendab reisida, mõista ja kogeda teisi kohti ja inimesi, keskendudes helile ja kuulamisele. Ehk polegi see nii lihtne, kui esmalt tundub ent kahtlemata avardab see võimalusi, kuidas sellest maailmast uusi ja teistmoodi teadmisi ja elamusi leida. Minu vastas istub minu endine kursuseõde nüüdne Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi õppejõud, antropoloog Marje Ermel kelle uurimistöö on viinud teda väikesesse maanurgakese, mille nimi on maiad pur. Sinna proovime teidki täna viia, kallid kuulajad. Majja pur asub Indias, mis on teatavasti tohutu suur maa. Kuid kuna reispassi eesmärk ei ole teha geograafia tundi, siis Indias tervikuna me vähemalt tänases saates ei räägi majja. Puur on väike koht. Oluline palverännupaik kangese jõe ääres. Lääne Bengaali osariigis, kus on tänapäevase rahvusvahelise haare Krišna liikumise juured Krišna pühendunud, usuvad, et koha tõeline olemus avaldub meile, kui me oskame õigesti kuulata. Marie uurib, kuulab ja lindistabki seda, mismoodi Krišna iidid suhestuvad mitmekesiste heli maastikega. Tere varia. Tere iva. Ma proovin end mõttes sellesse paika kohale viia. Kui ma seisan nüüd selle Maiapuri keskel, siis mis helid mind ümbritsevad, mis need helisid tekitavad ning mida nad mulle selle paiga kohta ütlevad? See sõltub kahtlemata sellest, mis kell päeval sa seal seisad. Varahommikud ja õhtud on sellised väga kauneid looduslikke helisid täis, et on looduslikult hästi selline kirju paik, väga-väga palju erinevaid linnuliike. Aga päeval on helimaastik seal selline väga kirju, seal on üks peatee, ainus asfalteeritud teema jaburis. Ja see on loomulikult täis kõikvõimalikke india liikluse helisid, Riksa rataste kodarate kõlksumist, bussi kriksuvaid, pidureid, mootorrataste jalgratast, piiksuvaid signaale, Riksa meeste hüüdeid. Samuti on seal meeletult palju ehitushelisid võimalik kõikvõimalike Kolk korksumisi, kopsimisi, siukseid, kõrgeid metall sõid lihvimise helisid. Ja siis loomulikult sinna sekka Krišna pühendunud mantra lugemised. Kirtana laulmised. Et see on selline üldine helimaastik. Aga kes on võib-olla mõne sõnaga räägime, kes on Chrysnaiidid või Krišna pühendunud ja miks Mayattur nende jaoks tähtis on? Kogu see Hare Krishna liikumine, nagu paljud seda tänapäeval nii-öelda läänemaailmas näevad et Krišna pühendunud tantsivad tänaval ja laulavad, et see sai kõik majja porist alguse, umbes ütleme keskeltläbi 500 aastat tagasi, seal sündis pühak saitannia maha probu keda pühendunud peavad Krišna pühendunud, peavad siis Krišna ehk kõigekõrgema jumala enda kehastuseks. Ja said, Tanja oli siis pühakest, propageeris Krišna pakti liikumist, mis on ka siis Hare Krišna liikumine. Pakti tähendab siis armastavat pühendumist jumalale ja see liikumine. Võib-olla üks peamine aspekt sellel on just nimelt see pühadenimede, Hare, Krishna Hare, Rama laulmine tänavatel ja templites. Ja seda nimetatakse kaasand Kirtan liikumiseks mida pühendunud usuvad võib-olla üks peamine aspekt, et et nad usuvad, et see mantra heli on trantsendentaalne ja sellel on puhastav mõju, see puhastab inimese ja tegelikult kõikide elusolendite teadvust. Ja nõnda elusolendid saavad siis lõpuks läbitsale vabastava heli vabaneda sellisest lõputust surma ja sünniahelast ja minna siis tagasi päris koju Krišna juurde. Ma küsin ikkagi sinu enda suhestumist ka selle kohaga, et mida sa seal täpsemalt uurid või, või uurisid Põhimõtteliselt, mis mind huvitas, on just nimelt see helimaastik. Ja seda ütleme siis ennekõike seetõttu, et, et see on seal, sellel on selline heli, tal on nagu väga mitu tähendust ja see helimaastik Krišna pühendunute jaoks on, on väga. Ühest küljest võiks öelda hierarhiline. Et nagu ma ütlesin, mantra heli on puhastav, aga on, on paljud helid, mis on nii-öelda pigem siis mõjuvad meie teadvusele rusuvalt pigem siis nii-öelda suruvad meid, nende materjal materiaalset või materiaalse maailma ahelatesse võiks nii öelda. Ja selles mõttes, kuna kõik need helid on seal, on seal esindatud, siis, siis mind väga huvitas nagu see, et kuidas nad suhestuvad selle heli maastikulise helimaastikuga seal, kuidas nad loovad kohta läbi heli ja, ja mida see heli kuulamine nagu nende jaoks üldse tähendab. Ja, ja võib-olla ma ütleksin paar sõna natuke selle kohta, et et kuidas majoporon üldse tänaseks päevaks see, mis ta on. Et võib-olla kõik kuulajad ei tea, et kuidas kuidas ta Krismalikumineltsa läände jõudis, et kuskil 1965 üks vanamees pada kolkatast, mis on siis samuti Läänabenngaalis sõitis sõitiski siis New Yorki missiooniga siis seda liikumist nii-öelda levitada üle maailma, et tema missiooniks oli see, et jumala püha nimi ühel päeval oleks igas maailma nurgas. Ja tegelikult oli ta väga edukas, et täna tänaseks päevaks on see liikumine tõesti üle maailma väga-väga edukas, sealt levinud. Ja siis 1900 seitsmekümnendatel hakkasid siis need Krišna pühendunud maailma eri nurkadest majja purje elama asuma. Nad hakkasid ostma maad kohalikelt pankaali farmeritele põllupidajatele ja siis see oleks lihtsalt ehitada seal templeid ja elamuid. Ja nüüd siis tänaseks päevaks on, on see koht siis kujunenud selliseks kasvavaks väga kiiresti kasvavaks linnaks. Praegu see koht on tegelikult endiselt väike, seal on umbes 4000 püsielanikku praegu küll juba rohkem, sest mina olin seal tegelikult 2014 aga seal on iga aasta sadu tuhandeid palverändureid. Ja see kogukond, kes seal on, on siis väga rahvusvaheline, et seal on väga suur kogukond Brasiiliast Venemaalt palju inimesi, Tšiilist, Ecuadorist, samuti Aafrika kontinendilt, Austraaliast, Põhja-Ameerikast väga erinevate taustadega inimesi. Ja loomulikult siis kohalikud Bengaalid, et selline väga kirju seltskond Ma küsin veel natukene sinu enda suhtest selle kogukonnaga, antropoloogia puhul me ka alati räägime osalus vaatlusest ja asjast osavõtmisest, kas sa ise oled ka Chrysnaid või Krišna pühendanud? Ei, mina ei pea ennast Krišna pühendunuks, et selles mõttes ma olen ikkagi antropoloog, kes kes neid nii-öelda uurib, tunneb huvi nende tegemiste vastu nende maailma vastu ja siis loomulikult sellest, kuidas seda kõike laiemasse konteksti panna. Aga loomulikult noh, alati, mida rohkem me mingite inimestega koos oleme, seda rohkem me 11 mõjutama, et selles mõttes noh, tegelikult, kui ma alguses hakkasin üldse antropoloogia uurimustööd tegema, siis kunagi võib-olla 15 aastat tagasi uni veetsin ma aasta Kanadas põliselanike juures ja tegelikult ma nagu tahtsin tagasi minna ja sellega jätkata. Aga elu tegi mingid teised keerdkäigud, nii et, et kuidagi pooljuhuslikult, ehkki Krišna pühendunud kindlasti arvavad juhuseid pole olemas selle koha pealt. Aga ma sattusin kuidagi Tallinna templisse mingite loengute raames väikseid uurimustöid tegema ja siis ma lõpuks lõpuks kuidagi sealt saa arenes, et mul tekkis nagu huvi selle vastu ja mul on endiselt see tunne, et see on imepisike protsent millest ma endiselt nagu nende maailmast aru saan. Et kogu see selline veedade uurimine, et noh, põhimõtteliselt nende selline püha raamat on pagavadki itta siis üks veeda raamatutest. Ja kogu see selline veedade lõputu uurimine ja see on nagunii sügav ja, ja ma ise olen leidnud, et et kuidagi avab inimeste psühholoogiat nagu mingil väga sügaval tasandil. Et selles mõttes, et kõik need intervjuud, mis mul on nendega olnud ja Westmised, jutu Westmised, mul on kuidagi alati selline tunne, et, et mul on, mul on need nagu väga palju õppida ja nendest juttudest, mis nad on olnud kuidagi väga inspireerivad. Et selles mõttes jah, ei, ma ei pea ennast Krišna pühendunud, sest et ma ei jälgi neid praktikaid. Aga ma kindlasti jaganud mingeid vaateid maailmast ja, ja ma endiselt leian, et nad on, on, on väga inspireerivad, inspireerivad õpetajad mingis mõttes minu jaoks. Aga Maria, et jutt ei jääks vaid jutuks, sa oled oma rännakute uurimiste käigus neid helimaastikke, mida sa uurid, ka lindistanud, et kas me võiksime mõnda helipilti siinkohal. Ja, ja muidugi mu lisaksin ka sellel ajal, kui ma ennem ütlesin, et mis siis nagu majopulist täna saanud on ja kui palju inimesi seal elab ja siis Nende üks eesmärke oli ehitada sellist veedaliku linna, ehkki selle tähendus on kõigile suhteliselt ebamäärane, et kui sa neilt küsib, mis sa vedalik linn tähendab siis päris sellist selget vastust nagu ei saa. Aga teine asi, mida, nagu maja poris taheti teha ja mis neil on kindlasti paljuski õnnestunud. Et nad nimetavad selliseks selliseks maailma Kirtana pealinnaks. Et Kirtan tähendab siis seda, et on et see on ka nagu manud Tra rohkem nagu mantra, laulmine, mitte mantra lugemine. Et võib-olla veel natuke Krišna hittidest, et ja mis praktikant, need jälgivad, et nad on taimetoitlased. Nad ei, ei tohi mängida hasartmänge. Ei tohi harrastada nii-öelda abieluväliste seksuaalelu ja siis tarbida selliseid ergutavaid aineid, tubakat ja alkoholi ja, ja, ja muid selliseid asju. Aga lisaks siis sellele helile, et nad laulavad tänaval seda jumala püha nime. Aga teisest küljest nad, neil on ka selline individuaalne meditatsioon, mis on see, et nad peavad 16 ringi palvehelmeste lugema seda Hare Krishna mantrat ja see võtab keskeltläbi kaks tundi, et see on selline päris pikk ja sügav, võiks öelda meditatsioon. Nüüd, mis ta Kirtan on, on see, et see on selline ühine laulmine, et nad laulavad koos. Kui mantra rohkem siis selline omaette mantra lugemine. Ja ma tahakski panna ühte lindistust, mis on tegelikult, see ei ole nüüd minu tehtud lindistus, aga, aga see on nagu hea näide sellest, milline see Kirta on, võib-olla selle grupi nimi on maja puuris ja see on üks noorte Krišna pühendunute grupp. Väga suur osa neist on Lõuna-Ameerikast. Ja nende eesmärk on teha selliseid erinevaid perfomance, eid ja ka trummidega sihukeseid, erinevaid, väga atraktiivseid, performance'i, atraktiivseid, sellepärast et nad tahavad just nimelt noori sellesse liikumisse nii-öelda meelitada, et see on selles mõttes nihuke misjonitöö. Kas nad käivad erinevates maailma paikades siis esinemas ja see on siis väike Kirtana osa nende ühest esinemisest. Marie, ma küsiks sinu käest, kuidas Maiapuri üldse kohale saab? Muuseas, ma sinna läheb. Jah, tegelikult ega see, ega see nii väga lihtne ei olegi, ega seal midagi müstiliselt keerulist ka ei ole, et mina tavaliselt lõbuks käisin seal tegelikult ma olin kokku aasta, aga ma käisin nagu neljal erineval korral või noh, kolmel erineval korra majja puris sest ma pidin Eestisse nagu õppejõu tööd tegema vahepeal. Ja siis ma leidsin endale kõige parema viisi, kuidas minna, et et ma läksin üle Helsingi lennukiga, läksin teelisse, kuhu ma jõudsin vara varahommikul, sest seal pidi mitu tundi ootama järgmist lendu katastajale Nabengaali. Siis pangalaene Bengaalis kol katas. Ma võtsin korgatast rongi umbes kuskil kolm tundi vaiksesse linna kangesääres nimega Nava trip. Kustis võtsin Riksa jõe äärde ja siis sealt veel paadi, mis siis oli umbes pool tundi paadisõitu üle jõe siis teisele poole maja oli, kus siis veel kõik sa või kohalik buss mööda teed siis sinna majja prikeskusesse. Et noh, juhtus teinekord, et ma olin kuskil 46 tundi magamata, kui ma kohale jõudsin, et las need viimased paadisõidule kanges õhtul hilja olid üsna sellised. Meditatiivsetest magamatus andis kõvasti tunda ja selles mõttes. Ja ma leidsin, et see on kõige mugavam, kuidas kohale jõuda. Aga miks Krišna pühendanud sellesse kohta kokku tulevad? See on selles mõttes huvitav küsimus, et see tegelikult avab natuke seda, et seda teemat, et kuidas me kohtadega üldse suhestuma. Ja mulle meenub üks, üks Krišna pühendunu vakku, kes on pärit Lõuna-Ameerikast. Aga palju aastaid elanud Austraalias ja, ja tema oli üks esimeni esimesi pühendunud, kes maja puri kolis siis päris selle maja pri nii-öelda algusaegadel siis 1900 seitsmekümnendatel. Siis ta rääkis neid lugusid, kui seal veel väga midagi ei olnud, alles esimesi templeid ehitatud ja ja siis ta ütles, et et tal ei olnud, et kõik, mis tal oli, oli väike seljakott, mis ta siis võttis kaasa. Et Ta elas praktiliselt, kus juhtus, hoidis oma asju oma kuru katusel ja ta juhtis tähelepanu sellele, et tegelikult Pramat, Saarikes on siis Krišna mungad. Ideaalis nad peaksidki elama ääretult lihtsat elu, mitte siis kinnituma materiaalsetest asjadesse ja ja kohtadesse. Ja, ja see meenutab, mul läks üks väga põnev antropoloog Sandra Hausmeron kirjutanud Indias rändavatelt sadudest. Ja äkki Chrysnad üsna pühendunud ei ole või ei taotle otseselt sellist sellist rändaja elu nagu, nagu sadude elavad. Aga sadudel on väga huvitav suhestumine kohaga. Et Sandra House kirjutab sellest, kuidas toetudes veedadele et, et miks need sadud peavad nii-öelda pidevalt teel olema ja räägin nende sellistest kohaga suhestumisest ja siis nendes vedades kirjutatakse, et et ühes kohas kaua viibimine nii-öelda ütleme nii, et häirib või, või kuidagi töötab vastu sellisele religioossetel püüetele ja, ja miks see nõnda on, üks asi on see, et et kui me jääme liialt kaua ühte kohta, siis meil tekivad suhted, Meil tekivad inimsuhted, sellega kaasnevad kiindumused ja nii edasi, et see on üks põhjus, teine asi, et tihtipeale kohad loovad meie kehas ja meie meeltes meie mõistuses võiks öelda võib-olla meie teadvuses teatud selliseid harjumusi, mustreid. Et sellised tavalised harjumused on tihti nende juured on väga konkreetsetes kohtades. Ja seega kui ma jälle sellesse, noh, võib-olla ma olen isegi märganud, et kui me mingisse kohta lähme, siis kuidagi hakkame mõtlema mingitest kindlatest asjadest. Et võib-olla mõte hakkab mingi ringiratast jooksma, kukub sellistesse mingitesse tsüklitesse. Sellised mõttemustrid, teatud elurütmid samuti noh, mis nendel sadudele väga oluline. Et, et kohad tekitavad sellist identifitseerimist õendasamastamist oma oma keha ja oma kehaliste tegevustega mida siis sadud peaksid siis vältima. Et see on siis see, mida kohad nagu tekitavad ja selles mõttes on hea siis kogu aeg nii-öelda teel olla, et me hoiame ennast vaba oma teadvuse, vaba sellistest sellistest mustritest harjumustest ja et tekib siis selline nii-öelda selline voolav voolamine, aga teisest küljest meenootsin jällegi põliselanikud Ameerikast. Üks teine antropoloog on ka teinud uurimust läena patsidest ja nendel on just nimelt kohati vastupidine, aga seal on muidugi ka sarnasusi just nimelt sellest, kuidas tegelikult inimesed ammutavad elutarkust, kohtadest, et on kirjutanud raamatu, too vist on siit siin Eestis kus just nimelt räägib sellest, kuidas kohad ja lood on omavahel seotud ja kuidas see on selline pidev õppimise protsess, et me peame käima nendes kohtades ja teadma neid lugusid. Et niimoodi niimoodi meie just nimelt, et niimoodi me tekitame teadvuses sellist voolamise ja elutarkusetunnet. Aga samas muidugi sadud ka nõustuvad sellega, et teatud kohtadel on ikkagi meile väga tugev mõju või noh, tegelikult kõikidel kohtadel mõndadel siis pigem negatiivne, teistel positiivne ja, ja nüüd rääkides maja purist ma jabur on püha koht, sanskriti keeles daam püha koht siis sellepärast, et et jumal ise seal siis usutavasti kunagi elas. Ja see on siis põhjus, miks Chrysnaidid üsna pühendunud nad nimetavad end tegelikult isa pühendunuteks mitte siis Chrysnaidideks. Et see on siis ka põhjus, miks nad tahavad seal olla, sellepärast. Ta puhastab nende teadlaste. Muidugi nad usuvad seda, et see lootsatannia tegelikult ehkki teda enam näha ei ole. Ta endiselt liigub seal ringi, selles mõttes nad mingis mõttes elavad nagu nagu jumala kodus, ehkki noh, jumal, nende jaoks on nagu igal pool, et ta võib olla korraga siis Krišna planeedil ja samas siis elada nendest pühadest kohtades. Aga Marie, kuidas sina siis suhestud maja purihelidega või millised, millised helid on need, mida sina seal uurisid? Ühest küljest ma uurisin seda ikkagi pigem, et kuidas, kuidas üsna pühendunud nende helidega suhestuvad, aga noh, loomulikult ka minu enda helidega suhestumisele, et selles mõttes on seda ei saa nagu uurida teisiti kui mingis mõttes ka nagu läbi läbi enda, eriti kui ma tegin, kes on nagu erinevaid helilindistusi. Ja noh, muidugi mind siis huvitas nagu see, et kuidas heli mõjutab seda, kuidas nad seda kohta tajuvad. Ja teine asi, kuidas heli aitab neil Ena end nii-öelda koduselt tunda uskudes, et päriskodu tegelikult on siis kusagil mujal toksinud ja võib-olla alustuseks ühe huvitava aspekti, et maja pro mingis mõttes nagu jaotatud siukseks kaheks osaks, et üks on see Iskamis on International Society for Krishna kandsaznesse selline lühendatud nimi, siis on Iskani piirkond, mis on mingis mõttes lausa nagu tal on nagu niisugune aed ümber noh, see on iseenesest päris suunav suurala ja seal on, see on tegelikult nagu turvatud piirkond ja seal sees on siis hotellid, elamud enamasti lääne pühendunutele mõtlen lääne pühendunud, sest nad kutsuvad tegelikult lääne pühendunuteks kõiki, kes on väljastpoolt Indiat, vahet siis pole, kas on Hiinast või Aafrikast, Austraaliast, Ameerikast. Sealses turvatust piirkonnas ka siis pakti vead, Anto akadeemia Muusikakooli, siis on templid praegune tempel mis siis nagu on valmis ja töötab ja siis on tempel, mida ehitatakse, mis on väidetavalt kõrgeim hindu tempel maailmas. Kui võrdluseksin taitsmahhaansonics suuri maailmaimesid on 73 meetrit kõrge, siis see hindu või noh, selle nimi on siis vedalik, planetaarium, selle templi nimi saab olema 113 meetrit kõrge ja see on tõesti tohutult suur ja seda alles ehitatakse. Nii et seal, et ja selle ja siis seal väljaspool on siis kus on kohalikud peangaalid ja ja kris läänestunud pühendunud siis koos ja kus käib siis tohutu ehitamine, kaheksakorruselised majad tekivad nagu siis rohi peale vihma. Aga sellel isconi peaväraval, kus siis seda suurt templit ehitatakse, seal on, seal on silt, kuhu on peale kirjutatud, ilmalikud helid pole lubatud. Ja see tõstatas selliseid väga huvitavaid vestlusi pühendunutega, mis ilmalik helises, tähendab, sest et noh, tegelikult kogu see kogu sa ala on seal niisuguseid väga kohati väga, häirivaid ehitusmürasid täis nii-öelda võib-olla oma laseksin siin ühe lindistuse lindistust kuulata, mis on tehtud selle vedaliku planetaariumi sisemuses, et mul õnnestus sinna kuidagi sisse saada, noh see ei ole tegelikult nii väga kergesti lubatud. Ja, ja siis teha seal natuke helilindistusi. Jah. Kas templi ehitusheli on ilmalik või jumalik heli? See sõltub nüüd inimeste teadvusest nagu Krišna pühendunud ütlevad, et et põhimõtteliselt need pühendunud, kes on kuidagi oma mõtlemises teadvusesse jõudnud jõudnud nii-öelda kõrgemale tasandile. Nad ütlevad, et et sellised pühendunud, et nende jaoks on see noh, eriti sele seilaborbopuodo ja paljude gurude jaoks, et et nad ütlevad, et see on samamoodi transandentne helinud nagu nagu mantra, nagu jumala püha nimi, sellepärast et seda templit ehitatakse jumalale Maria, sa mainisid ennist, et seal Krišna, pühendunud ta siis pühakojas või kogu nende elukohas on ilmalike häälte tegemine keelatud, et kuidas siis eristada ilmalikku jumalikku häält või heli. Nagu ma mainisin, siis, siis neil on mingis mõttes selline hierarhiline helikäsitlus prantslane, trantsendentsed, helid ja materiaalsed helid. Samas nad ütlevad, et noh, kui ma oma teadust piisavalt arendame, siis me siis me saame kuidagi ennast nii-öelda kaitsta Nende materiaalsete helide eest ja ka on ta nagu nendele helidele teise tähenduse. Aga mida nad nagu rõhutasid ennekõike, mis noh, esiteks, millele see silt viitab, on see, et nad ei taha, et inimesed tuleksid sinna, mida väidetavalt nad kunagi tegid kohalikud, suuresti siis tulid sinna templipiirkonda, istusid maha ja kuulasid raadiot. Et, et see on nagu see mida ei taheta ja millal see silt, et ilmalik heli pole lubatud, nagu viitab. Teine asi, mida mainiti, selles kontekstis, on see, et et kõik, mis ei ole nii-öelda mõeldud või pühendatud Kristinale, on, on ilmalik. Et kui inimesed räägivad räägivad sellest nii-öelda ilmalikust asjadest, milles ei ole nagu mitte miskit pistmist disKristinaga, et see on ilmalik heli, noh loomulikult arutavad lihtsaid asju, mida täna süüa või et see on nagu okei, aga noh, eriti nihukest, üksteise tagarääkimist või ma ei tea, naised räägivad meestest või, või mingid sellised teemad, et seda peetakse ka nagu ilmalikuks heliks, mis pigem siis häirib su enda teadvustele rääkija teadust kui, siis ka neid, kes nagu seal selle rääkija ümber on. Aga ikkagi, kui kris nad rõhutavad, et me õpime kohta tundma läbikuulamise. Et kuidas siis ikkagi heli, meie taju, kohalolekut ja suhestumist kohaga mõjutab. See kuulamine ja selle jaoks on täiesti olemas sanskritikeelne sõna straavana mida peetakse tegelikult kogu sellisest teadustaja jumala armastamise arendamises üheks üheks esimesteks tasanditaks või protsessideks, mida inimene peab siis läbima millale, mida siis arendama oskus, mida arendama ja siis sa põhimõtteliselt noh, muidugi, kui nende pühendanud aega rääkida, siis siis ehitushelid kohati ikkagi häirivad neid ennem sa küsisid minu enda suhestumist nende helidega, siis see oli ka täiesti sõltuvalt kontekstist, et mõnikord noh, tegelikult kas või kui me selle suure templi sees olin, siis oli pigem selline sümfoonia ja et kui sa nagu seda kuulad põnevusega ja uurid ja lindistad, siis kõik helid muutuvad isenesest põnevaks ja huvitavaks ja ilusateks. Aga kui, kui sul on näiteks vaja puhata või magada või, või välitööpäevikut kirjutada Majas, kus sul nagu teisel korrusel käib nagu nonstop mingi põranda lihvimine, siis sa nagu muutub müraks. Ja nüüd mida Krišna pühendunud teevad seal kohas, et kuidas nagu seda kohta tundma õppida ja nii-öelda tajuda seda endiselt siis selle loostatannia kohalolekut, kes väidetavalt endiselt seal kangelasest ujumas käib ja mööda neid riisipõldudel kõnnib. Et siis mida nad teevad, on, nad kasutavad inglise keeles sõnad tekkinud. Et sa nagu otsid nii-öelda peavarju sellest mantra helist või jumala püha nime, helist ja peamised praktika, et võib-olla siis mida välja tuua on, on siis seesamune templis laulmine ja mitte ainult templis, vaid ka muidugi siis tänavatel või käivad ka kohalikes küladel siis seda mantrat laulmas siis lugude kuulamine ja, ja siis muidugi mantra enda lugemine Sis palvehelmeste veel. Võib-olla ma siin alustuseks lihtsalt näidata, kus nii-öelda kontrastile selle kontrastiks sellele ehitushelidele üks lindistus Sis templist, mis sealsamas siis samaaegselt sellele ehitusele siis kuskil muus ruumis nii-öelda toimub, mis on siis pühendatud pühendatud Kristiinale lindistus templist ja selle lindistuse. Laul, mis seal indistuses kõlab, räägib Cowindast Cowindaan, üks jumala nimedest, et põhimõtteliselt nagu räägib sellest, kuidas Kominda on ainuke jumal, Krišna on ainuke jumal keda ma teenin. Kuidas Sa mängid flööti ja kuidas su silmad on kui lootus lillad ja kuidas su keha on ilus nagu sinised pilved ja põhimõtteliselt see laul, kirjeldab Krišna ilusas. Nagu ma mainisin, siis see teine aspekt, mis nii-öelda puudutab kuulamist, on, on lugude kuulamine. Ja noh, tegelikult lugude kuulamist, ennast, lugu, lood, Chrysnasta ka seda nii-öelda see käib Kirtana alla tegelikult. Ja kuna majja purundis koht, kus lootsatannia kunagi usutavasti Sis Krišna kehastus ja seal elu elas ja, ja tegi siis erinevaid asju siis kõik need kohad seal igasugused pisikesed nurgatagused on siis seotud mingisuguste lugudega, mida ta kusagil teinud on. Ja need lugusid siis räägitakse, räägitakse erinevates vormides ja, ja mõnikord organiseeritakse tuure, kus sa saad minna neid lugusid kuulata, aga, aga see toimub, kas üks seal igapäevase maal tasandil, et lihtsalt pühendunud, kes on juba seal elanud, räägivad nendele, kes sinna alles tulevad, et näed, siin juhtus see siin midagi lootsatannia, seda, seda et selles mõttes lugude jutustamine nagu väga-väga palju mõjutab seda, kuidas inimesed kohta tajuvad ja lugudest erinevad lugudest rääkivad kirjutavad, antropoloogid on, on öelnud seda, et paljude rahvaste juures on lugusid triksteritest eesti keeles, ehk siis mingid vembumehed, eks ju, kes võtavad, võivad oma kuju muuta siis tegelikult lood ise võivad ka käituda nagu trikesterid andes siis nii loo jutustaja kui ka kuulaja maailmale nii-öelda uue kuju. Ehk teisisõnu, loodu võivad muuta seda, kuidas me maailma ja, ja võib-olla ka iseennast siin maailmas tajuma. Ja need lood, mida siis Krišna pühendunud maja puuritsa seal usutavasti kunagi elanud jumala lugudest kuulavad, siis kahtlemata mõjub, võtavad seda, kuidas nad seda kohta tajuvad. Sest noh, nagu ma ütlesin, siis väga-väga niisugune tavaline lugu, mida kuulad, on see, et, et lootsetannia totaalne maha probuusis endi sõtta kõnnib seal tegelikult nendel põldudel ringi kangelasujumas. Aga lugudes te olete, kahtlemata on lugude kuulamine antropoloogile või mis iganes reisijale tegelikult see, mis, mis aitab sellel kohal, mida me külastame mingis mõttes nagu Sibulal kihte maha koorida. Et et aitab avastada siis erinevaid tasandeid, tähendusi, erinevaid nurgataguseid läbi läbi lugude. Ja, ja noh, võib-olla ma enda kogemusest, mida ma leidsin, et et lood kuidagi aitama aitavad meil justkui aja maha võtta ja millessegi sügavale sisse minna. Ja muidugi need ei ole lood ainult siis mingist nähtamatust jumalast, vaid igasugused lood, ka inimeste enda lood sellest, kuidas nad sinna kohta sattusid, kuidas nad selles paigas ennast tunnevad, mis on nende unistused selles kohas ja nii edasi. Ja siis teine, mida ma veel mainisin, siis kuulamisega seotud on, on see mantra lugemine, mantra kuulamine ja, ja noh, see on maja puris täiesti omaette teema selles mõttes, et selle ümber ühest küljest nagu kõik kõik keerleb, et isegi Kirtana laulmine noh, võib-olla toon siin näiteks, et näiteks talvel on neil kolmekuune kursus, mida nimetatakse Kirtana Akadeemiaks. Mul endal õnnestus kahjuks ainult paar nädalat selles osaleda, sest ma talvel pidin Eestis olema. Aga põhimõtteliselt seal õpetatakse erinevaid muusikainstrumente peamised instrumendid on siis kaart, Tal olid anga trumm ja harmoonium. Aga ennekõike, millele seal tegelikult keskendutakse, on see, et seal räägitakse sellest mantra tähendusest, seda, kuidas seda õigesti lugeda, õige suhtumisega lugeda palvehelmeste siis sest nad ütlevad, et tegelikult nagu õiget Kirtunad teha, mis on siis koos pühanime, laulmine, lindistus, mis ma päris alguses lasin. Et sellel, et see ainult mõjub inimestele, kui see on tehtud õiges meelelaadis ja, ja pigem see meelelaad siis peaks olema selline. Et inimene on nagu tänutundes ja, ja pigem nagu alandlik. Aga seda saab saavutada siis ainult õigesti mantrat kuulates ja lugedes ja selles mõttes on neil sellised vöök sopid, et seal Kirtan akadeemias oli lausa päevad, kus nad lugesid 64 ringi, mis tähendab umbes kaheksa tundi mantra lugemist järjest. Ja, ja noh, nad nii-öelda oskused, mida nad seal õpetasid muidugi, osalt nagu sihukseid tehnilisemad, mis on lihtsalt niisugune tähelepanelik kuulamine. Et noh, et püüa mitte midagi, et ära isegi püüa mingit kriginat endale ette kujutada või midagi, vaid lihtsalt kuula. Et kui sa nagu seda Montrot loed, siis siis ainult keskendu sellele helile ja mitte millelegi muule. Ja võib olla lihtsalt üks näide tuua ühest mehest, kes lisata ei osalenud selles Kirtan akadeemias. Aga ta oli üks pühendunu, kellega ma üks paljudest, kellega ma siis rääkisin nendel Montra lugemise kogemuse teemadel ja sellest kohast ja nii edasi, siis tema ütles, mulle, jagas nii-öelda oma mantra kogemust. Ta küll ütles, et et noh, et see on tegelikult väga selline isiklik asi nagu jumala ja pühendunu vahel, aga ta ikkagi jagab seda minuga ja siis ta ütles, et noh, et üks kogemusi, mis tal väga meelde jäänud ja mis on ka mingis mõttes siukseid ekstaasi tundemärgid on see, et sul mantrat lugedes tekivad nii-öelda väga tugevad külmavärinad, sul lähevad silmad pisaraid täis. Sul jääb nii-öelda hääl kinni, et sa ei saa tegelikult nagu enam edasi lugeda ja sa mingis mõttes oled nagu kantud hoopis mingisse uude teist kohta, kus olevat nii olla, et sa lihtsalt ei taha siin maailmas nagu enam midagi muud kui selles kohas olla. Aga noh, ta ütles, et see on muidugi seisund, mis ei ole väga kergesti saavutatav, Taavi ja seda seda nagu väga tihti ei juhtu. Ma võib-olla laseksin siia, et oleks ka natukene mingisugust aimu, et, et kuidas see mantra lugemine kõlab Ühte lindistust, mis ma tegin siis kangelase jõel oli selline paadisõit kuuvalgel kus siis lauldi Kirta, räägiti lugusid ja loeti siis koos mantrat, et nagu ma ütlesin, et see on ühest küljest individuaalne meditatsioon. Aga seda muidugi võivad, võivad tulnud ka koos teha. Marje, kuidas sina antropoloogina helisid kuulad, leiad? Lindistatud see oli minu jaoks väga huvitav kogemus selles mõttes, et kui ma sinna läksin noh, mul ei olnud eelnevalt mingisugust väga treeningut selle koha pealt, et teha mingeid helilindistusi. Ostsin endale diktofoni ja kui ma sinna läksin, siis ma sain aru, et see ei ole tegelikult üldsegi nii lihtne. Ma otseselt ei arvanud, et ta saab lihtne olema, aga, aga ma arvan, et see oli tegelikult raskem kui ma, kui ma arvasin. Ja tulebki kogu see selline kuulamise teemad, need mantra vöök, sopid, kus ma osalesin. Need nagu ühest küljest väga õpetasid mind ja aitasid mul nagu aru saada, mis, mis on kuulamine ja selles mõttes ma kuidagi kandsin neid teadmisi nagu ülasellesse protsessi kuidas siis ka nagu teha helilindistusi sellest helimaastikust mitte siis ainult mantrast, vaid ka mis iganes muudest helidest. Et noh, võib-olla veel korraks Kirta naka teema juurde tagasi hüpates, et et nad rõhutavad sellist kuulamist nagu atentiv lihtsa ning ehk siis tähelepanelik kuulamine just nagu mantra lugema seal. Et maja puuris on tegelikult üsna tavaline Bildsed pühendunud, tal on vaja oma 16 ringi ära lugeda palvehernestel. Aga aga kui nad hommikul võib-olla piisavalt vara ärganud Nad peaksid, tark on umbes kolme poole nelja ajal et siis neil päeva jooksul nii palju muid tegemisi, et nad püüavad nagu nende tegemiste kõrvalt oma mantra lugeda, isegi noh, on Facebook'is, loevad mantrat või ostavad puuvilju, loevad mantrat. Et, et seda nagu ei peeta õigeks mantra lugemiseks. Nad küll ütlevad, et parem kui mitte midagi, aga teisest küljest on ta pidanud, peavad seda pisut nagu solvama, kas siis Krišna suhtes. Ja mida ma ise nagu õppisin selle koha pealt just nimelt seda, et kui nii kui tähelepanuga kaob ära siis sa tegelikult ei kuula, noh, et nii kui sa hakkad millestki mõtlema, sai kuulajana. Et noh, kuulamine toimub ainult hetkes olemises. Sellepärast et noh, nii kui me hakkame reflekteerima millegi üle või siis hakkab kuidagi teadvus teistmoodi tööle, ma ei pane tähele seda, mida ma kuulan ja rääkides ennekõike just helidest, mitte siis mitte siis nagu võib-olla mingitest vestlustest. Aga noh, eriti kui ma teen lindistusi ja ma ei pane tähele, mis, mida ma lindistan, siis need lindistused lihtsalt noh tõenäoliselt ei, ei tule väga väga-väga seda, mida ma tahaksin, et nad tuleksid välja ja siis noh, see on üks asi ja noh, muidugi võib-olla selline üldisem eksistentsiaalse, mida nad õhutasid kogu sihukest alandlikkuse ja tänulikkuse tunnet, et noh, see ei puudutanud ainult helide lindistamist vaid üleüldse nagu antropoloogi, ina või reisijana inimeste kuulamist. Et, et selleks on vaja selleks, et mõista, ma arvan, on vaja võib-olla mingitest enda arusaamadest ja tõekspidamistest korraks lahti lasta. Et selles mõttes ma arvan ma ei tea, kas alandlikkus on see õige sõna, aga aga midagi sellist Aitäh Maria et said tulla ja reispassi kuulajaid neile India helimaastikele rändama viia. Mis saaks olla parem meedium heliliste rännakute vahendamiseks kui raadiosaade. Kui välja jätta mõni üksik pilt, mida näitame Reispassi Facebooki lehel siis otsime ju Meiegi Teed kuulajate peadesse ning südametesse just nimelt eelkõige kõrvade kaudu. Ja nagu Maria jutust ilmneb, siis on ka kuulamine tegelikult seotud kogu keha ja vaimu mitte ainult kõrvadega. Ma kindlasti püüan ise ka senisest enam ka oma Lõuna-Ameerika reisidel koos oma reisijatega kuulatada, kõrvad lahti hoida ja silmad kinni panna, et olla hetkes kohal siin ja praegu. Sest see teeb elu elamisväärseks. Saate lõpetab veidi pikem helirännak varahommikusest majja porist. Meie siin sulgeme silmad, avame tee kujutluspiltidele ning täname teid, et kuulasite meid, rändureid stuudios olid Marje Ermel ja Aivar tõrke reisisaadet Reispass värske ja vaba on minu koduraadio kaks. Järgmise pühapäevani.
