Unis päeva valgetest IRL ja siini seest ranniku ja iimides ning kuur Jüri ja ka viisid avasti eskaadri hoone. Teatme allveevaja releed. Masti otsas. Mees rippu. Veel see, kui rikku kraadina ta alla mees ja väeti taifuunide joodina. Kui son molu võis ta. Unenäos pauguvad kahurid lemmiku traagiline oli mu vaatama asju. Kui laevad ja lasti Nii. Kiviaia tagatapu aed, tapo aia taga pikk rookatusega palkmajakambrid madalad, ühe katuse all reas veel tehe tuba, rehala ning laut. Lai räästaalune vihmavarjuks, õngede lappimisel või võrgusilmade parandamisel. Lähedane meri andis siin ennast kuulda nii päeval. Aga ma loodan Ta. Saab? Saada ta ma ta saada. Aga veel. Ka jaa jaa. Unistus saada meremeheks ei täitunud ja siiski merelaul meelde ja ta käib seda nüüdki kuulamas. Merelaul on suur ja igavene sümfoonia, mille iga osa erineb teisest eri rütmide ja tempude poolest. Sellest sümfooniast mängivad suurt osa kaasa ka värvid ja lõhnad. Vahest selle tõttu ongi ta täiuslikum kui paljude heliloojate meresümfooniad. Ent siiski, tänases saates tahaksin kokku siduda merest kirjutatud muusika ja Randlaste ning peremeeste jutud. Igaüks, kes paadiga Haapsalust välja sõidab, näeb eemal väikest saare kühmu. Öösel aga sellel Plinkivaid majakaid. Pikka aega on hobulaiu tule silmi süüdanud Kaarli alangu ja tema abikaasa. See laid on nii pisikene, paljusid tuleb ühest otsast teise, ligi kolm kilomeetrit on aga kitsas kitsad puhulgi, lund on kitsas. Nii et kõik tuuled kipuvad üle puhuma, ikka puhuvad üle suured tuuled. Kas on nende suurte tormidega ka vahel raskusi olnud? Sedasi turja paari Haapsalus? Ükskord tulin sealt Haapsalust. Taavet ei täitnud, on üks mees luubi silmast ilmuli ämbri peal vett välja ja siis tulime sinna saare otsa välja. Teise otsa süüa ka ei saanud tuupolmineid majakatel süütama, ilmse tormiga. Ja mina jäin üksi, jäin saarele. Ja, ja kaua olite ära ja mina mõtlesin niimoodi, et te olete juba hukkunud, nägin, et maja põleb. Et tuli, tuled põlevad, et see on Andres, mul nüüd rõõmu, et juba sinna saite. Aga miks nad nii kauaks ära jäid, juba kolm-neli tundi? Ei ole, aga tegelikult tulevad poole tunniga ära. Ja siis ma võtsin elekter, lambin kätte, näitasin tuld. Et see siis näitab, kus on kodusadam pine pilkane lapsega koos mõlemad seal laps oli siis väike, veel niisugune nelja 15 aastane. No ja, ja mina mõtlesin, et nüüd nad on uppunud, neid enam ei ole, ma juba karjusin oma oma hirmu kõik ära ja, ja siis korraga tulid selle minu tule peale siis mu rõõm oli nii suur, et ma ütleks, saad rääkida, et nad ikka elavad veel. See oli see, see kõige õudsem moment, mis meil on siin saarel on üle elanud, muutunud kas tuul oli vali ka ja väega vali tuul ta ulgus lihtsalt. Kas niisuguseid ootamisi siiski on rohkem ka ette tulnud, on olnud, aga need ei ole tormiga olnud. Aga vot need need tormi ootused, Need on õudsed, seda ei oska seletada, kes seda ise ei tunne. Mandri v naine, seda ei tea. Nüüd peate teie siin seda majakavahi, pean mina ja printsi peal ja mina siis siis tuleb ka vahel õhtul paadiga välja sõita või? Ei ole, minul ei ole vaja minna veel? Sellepärast, et mees ikka avitab mind sele. Teie olete ka nii mereäärne laps või? Jah, olen küll. Mina sündisin Hiiumaal, isa oli kalamees ja siis käisin ka isa kohest koosika merel. Peri ei ole mitte võõrast. Abiellusime Lehtses. Ja nüüd üks paar-kolm aastat tagasi käisid jälle seal, siis ma mõtlesin, et ma siin küll ei tahaks enam elada. Ei, näegne mina olen Tahkuna-Majaka ligidalt päritud, lisa oli majakavaht, nii et teil on see põlvest põlve kahe käinud, see amet on, käin siiani küll. Praegu kõlanud muusikas lõi keerlevad tuule Vihurid. Tormide randu on kõik maailma mereääred täis. Ja mõtted merest kipuvad pähe kõige enam ikka sügisõhtutel, kui tuul mürgeldab linna vaja plekk-katusel. Vaiksest merest räägitakse harvem, mõeldakse harvem, vist isegi lauldakse harvem. Aga siiski on see mere meeldiv palge pool. Te elate Pärnus merele väga lähedal. Kui aknast välja vaatate, kas siis on näha, mis nägu on veri? Jah, on ja vahest on tõesti päike, päikeselise ilmaga ta sätendab ja särad, kui vaatad teda ja, ja tormiliselt, siis on roheline ja pruun ja hall ja nii palju värve. Et kui ei suudaks uskuda kahe ja päris vahest on ikka veel päris lähedale tulnud. Mul õnnestus möödunud suvel nähe võrdlemisi suurt tormi Palanga rannas. See oli augustikuus just. Ja igatahes nisutorm oli, et oli mustplagu oli üleval, et ei tohtinud üldse minna merele ja siis seal balangerson ehitatud merre sisse suur niisugune kai või sild või ja, ja sisselained möllasid ümber Pärnu lahes. Ma ei ole kunagi sellist merejäätormis vihjet läinud ka seal ja siis oli seal mere nii palju värve, et see oli haruldaselt huvita, terve kohe rahvast oli terve, see kai oli täis, kõik tulid vaatama seda. Mis te arvate, kumb peale jääb, kas loodus või inimese looduse kujutlus? No ikkagi, loodusest ikka jääb peale, võib-olla inimene jah, püüab küll ja päris hästi ja näiteks kriig on ikka väga-väga toredasti komase Ergyndy tagasitulek tormi kujutanud. Jää. Ka samuti ma mõtlen, et ikka mere Janika ise veel võimsam jää ikka parem kui, kui helilooja suudaks seda. Need olid Pärnolanna, Larissa Kilveti muljed ja mõtted merest ning meremuusikast. VR künti laev läks karile. Vaevu õnnestus tal endal eluga pääseda. Suurbritannias avaldatud kindlus, kompanii loid käsiraamatu loiduadistava Shipping andmetel hukkus 1970. aastal kogu maailmas 352 laeva. 89 laeva kaotas panna põhja läinud laevade koguda naas ületas 600000 tonni. See oli väike teade ajalehest. Merisõber ja vaenlane, paljude toitja ja paljude viimne ase, räägib puhtu laiu põline elanik Ants Savi. Endine mees, kes minu eest ära läks, siin moli valvuriks puhtusega Alex naabritallu, eakas fritsu kaluriks. Ja siis üks teine mees ka ja nad hakkasid paadiga sõitma Kirtust ümber hulluta laiugust, täna teiegi tulite puudusse, küllalt kõva tuul oli. Nad olid liiga palju alkoholi tarvitanud, need paat tuli kuiv ja kolme case'i olid, üks jäi magama ja kaks meest hakkasid omavahel rämpsimal juba arvavad, tõusid püstihoidjad linnust kinni ja kukkusid lihtsalt üle parda. Ja siis nad karjusid, kolmas ärka siis ülesse. Annad kukkudes tõmbasid roolipinni välja, see saanses roolida, võttis pootshaagi, pani sellelt taha, siis enam polnud megi näha, see oli muidugi joomani unine, kargas siis randa ja panin Virtsu jookslased upuvad uppuda, nad juba olid uppunud meie ranna lähedale. Ja siis üheksandal, 10. päeval tulid pinda õnneks enne tuule keeramist tulid randa, aga siin kaugemal ümbruskonnas minu aegus, nii et mis kuulda olnud pääle 20 vist. Ja õppelaev oli Lalli Lõukas ankrus ja on treeningud ju tarvis ja mootorpaat ja purjepaat sõitsid õhtu välja, aga oktoobrikuul ilmastik on väga kapriisne. Mootorpaat jõudis, kes sulaidu? Südaöösel mehed, läbimärjad, kuivatad seal saunas, aga purjepaati jõudnudki kuhugi kaheksa meest ja pootsman ka. Siis Vormsi äärest ja kuskilt mõned üksikud laibad vist leiti slaide kõiki kätte või saadud sõitsid kuskile, Rahuvad Sa seal papi rahude juures ja tuul oli väga eitlike tugev. Kas meri on ka teile vahetevahel ebameeldivaid hetki pakkunud? Mina alguses kartsin teda muidugi, aga kuna ma olin siis veel keskealine inimene, kui ma siia tulin ja julge mees ja veegolin lapsest saadik tegelenud isegi, et ma ei karda. Ma ise kilomeetri võisin ujuda. Ja siis mul olid lamedad luhapaarid, mis ma siia tõin. Ja merepaatia kaua aega olnud hiljem veel muretsegi suur mootorpaat ja siis ma olin seal mootori Sist ja padi võiks peal ja sõitsin siin teadlastega ringi. Kiiu mere saared. Varblast kuni hari kurguni on läbi sõidetud nädalate viisi mere peale ööbitud, mina paadist tõlkidega maal ja väga ilusad ilmad juhtusid olema ka tormivarjus olnud, kolm päevasaares. Aga olid temaga harjunud ja hakkad teda armastama. Aga nüüd ei ole aastat enam käinud pensionär, paati ka meil enam ei ole. Ja nüüd juba kuuled tuule nohinal hakkab nagu kõhe. Ta on väga armas sõber, aga kui ta pahuraks läheb, siis ta enam su sõber ei ole, ta ei jäta sulle vett. Ei anna andeks, ei ole siiski kunagi tema vastu eksinud. Ei ole eksinud küll, aga teda ei tohi solvata. Olete lugenud kerel loti Islandi kalurit? Seal ka mees lubas vita naist võtta, et ma teen kunagi pulmad merega. Emery tasus talle selle kätte, teine laev läks hukka, kui ta oli kapten. Tugev mees, ta ujus, võitles Islandi ulguvetega ja mõtles oma noore naise peale, millega tuli meretruudus rikkunud, kuid näri, nõudis ta endale ära ja naine ootas Kuugaks. Siis hakkas käima seal kalmistul, kus ei ole kedagi maetud. Mis rohkem meeldib vaikne meri või tormine meri. Mõlemad on ilusad, aga torm, lõbusul Väksi tugev Aivazovski näiteks maalis on annus väga ilusaid asju. Sanktsioone mitte originaali, aga tõelem tormi taevas on kollane, päike paistab läbivina, see parv seal merehädalist ega paremini saelam meres Digijad edasi anda. Kas te olete niisugust kollast tormi taevast ja siin siin paar korda ka siin rannikumerel, ta ei anna seda efekti välja, aga mõnikord küll päike paistab kuuna läbi selle kollase vina ja siis nuusk tõmbab nii et üheksast murrab. Me jõudsime kirde passaadi vööndisse ja ületasime varsti Vähi pöörijoone. Oivaline ilm, ühtlane soe tuul, kergelt lainetab meri ja valgete pilverõngastega sügavsinine taevas püsis kogu ajal, mil purjetasime fassaadi õnnistusrikkas, vööndis. Suurepärased päevad ja ööd. Ookeanipäevane imetlusväärselt tumesinine värv muutus öösel fantastiliseks fosfor hiilguseks lõuna poole liikudes muutus videvik üha lühemaks ja ikka enam ja enam tuli nähtavale lõunapoolkera taevas oma uute tähekogudega. Kuidas saras Linnutee ja lõunaristi tähekogu. Varsti ilmusid nähtavale kõik mõlemal poolkeral olevat Tähed. Suur vanker seisis madalas horisondi kohal, kuna lõunarist tõusis ikka kõrgemale ja kõrgemale. Täiskuu ajal oli pilve rõngastesse sukelduva kuuvalgus lihtsalt pimestav. Imeilus on troopikaookean oma Sinaga ja fosforliku helgiga. Imeilusad on troopikapäike ja pilved, kuid maailmas kõige ilusam on öine troopika taevas ookeani kohal. Niimoodi kirjeldas oma reisimuljeid mereväe ohvitser Nikolai Rimski korsak sõites klipperil all maas. Nende muljete muusikalise kirjelduse paigutas helilooja Nikolai Rimski korsakov oma ooper põlina Satko Sissejuhatuseks. See on laisalt lainetab ookean ja vähesed meist põhjamaalastest näevad seda. Ma näen hoopis teistsugust pilti. Puud on selja keeranud, vastu vihastanud tuult ja oksad sirutuvad nagu anuvad käed maa poole. Meri laiendab oma valdusi, moodustades veetõusuga uusila madalate rannikualade kohale ja uusi neemi nende vahele. Adruribad kalda Rihval mälestused endisaegsetest tormidest. Kõige kaugemal merest asub tugevaima tormi sissekirjutusmaa külalisraamatusse. Sellel tormipäeval küsisin ühe väikese tüdruku käest. Oled sa enne kamar ja niisugust tormi näinud nagu täna? Oo aga mis mulje sulanud? Enne nii suur ei olnud ka näinud. Ei olla, nii et sa oled ikka vaikse mere ääres ja kumb sulle rohkem meeldib, kas niisugune lainetab, meri, vaikne haigla? Vaikse peal saab kummipaadiga ja rõnga Koiude ja. No aga täna ei saanudki ujuma. Juure kinnised. Kui nüüd meri oleks niisugune halli habemega vanamees, mis sina mõtled, kas see oleks hea vanamees või vihal Panalise? Kaugele Siidse Saare maagia jääb aga kuulda oli, et saarlased on aeg-ajalt kohanud meremadusid. Ehkki päris keset metsa. Ma olin Pöide selle järve ääres olin ja seal pinningud loppimas ja Kalama ühest ost ei saanud, siis läksin teist kohta, jätsime seal ja kuulen, sisin lahti, seal ei saanud arukasel mitte pikad pohla varrikat seal ja ja siis ma jäin seisma, mis asi seal äkki näen, et mis on maailma suur niisugune astelmadu seal ümber Männa kännu. Ja, ja siis ta oli veel ümber seal mingisuguse mahalangenud puu seal ja pea püsti minu poole seal ja sisise viirusest. Ta paistis küll olevat jäme, oli ka nii, et ikka mitu minu käsivarre ja mustrilised ka kokku panna niuke ja musta niuke roosaka ja niuke musta vööd ilm, ta paistes ka olevad ja kaunis pikk ja pea oli ka ikka nagu rusika jamuni, isegi jämedam oli veel siis ei pea mina tädali ümber, Männa kännu oli ka vilja ümber, puu oli seal üks, üks viis-kuus meetrit tõest pikk ja ma olen kuulnud pärast teised on ka näinud seal, et on ikkagi merest. Ta on tulnud või räägivad, inimeste jutud on nii mitmesugused, et noh, veesaabas või kuidagi niimoodi on üles kiskunud ja sinna maha sadanud, aga ma oma silmaga nägin seal Koigi järveäärsel Pöide pool ääres, seal on neid nähtud ennem ja pärast Kalit. Et on olemas ikka üks ja sama hirmutab seal mitmedki võib-olla seda, et seda võib sel suvel ka rahasel. Ahoi madrus Arn merd kündma tümitada. Ent laevameel on maalane mõterraa andmast ja need, kes ka Vaime Remme aegangene kuival vaiguta jõuga. Hullumeelsus, Orn merd kündnud mitu. Ka see puu all üks maa ja seega vist ei ta tuletorn toredasti sinna vaadatud. Pakuljas madrus Horn mässab laevast A. Aga ma ei tea, mis määrab ja Mae määre. Me. Oleme järelvaadata, kui kana. Haigangene kui valma tsaari. Öeldakse tumm nagu kala. Kas nad üldse tummad on? Meremuusikale võib igatahes peale veelindude kisa lisada ka kalade häälitsusi, mida on saadud tänapäeval heli lindistada. Tõsi küll, musikaalsus jätab neil natukene soovida ja siit vist tuleb ka see, et paadist vaid muusikaga hülgeid ligi meelitada. Aga keegi pole veel tähele pannud kalaparvede kogunemist. Üür. Kava transistorraadio ümber. Niisiis nüüd laulavad kalad. Kui meeldiv kammeri, poleks linnamäe eeskätt temaga sügisel pikaks ajaks hüvasti jätma. Asjad olid juba kokku pakitud, kuid ilm muutus üha mornimaks ja sellepärast veetsin paadis lahkumisega. Õhtul see päriselt algas. Sadamasildadel kõndisid kalurid murelike nägudega ning kontrollisid oma paatide kinnitusi. Vesi tõusis ja tõusis. Tuul läks lõpuks nii valjuks, et lõi laine harjadelt haaratud vee lausa tolmama. Sadamakai varipakku, Sahulist àra olemist. Kuid mis väljas oli, sellest annab vägagi tagasihoidliku mulje. Helilindistus kajutisse, kostatest, helidest. Turmas kogu öö hommikuks andis pisut tagasi. Aga selle tormi tõttu sündis veel üks jutu heietus, seekord vana meremehe August undaga, kes tuli hommikul oma paati üle vaatama. Tervis ei luba tal enam meredel sõita, aga mere lähedale hoiab täika. Rääkisime tormidest. Kõige hullemat, mis saamisel 39. aastal, kui hakkas sõda, siis hakkasime hange alt tulema, seal oli mineeritud, lootsime vaste Tulmisest, olime kaks ööd ja kaks päeva, noh nihukese väikse alusega seal juba midagi. Komblus, asjad, see oli ka nii pisike eis nagu kompaski drinki, pidasime vaste ots vastu ja jõudsime siis hommiku poolt ööd, oliiv aatamakse iga surmust kogude vees, siis seisis üks aurulk ja see hoidis kaenlas, siis seal tuulevarjus, tegin siis tuuri ümber ja viimaks ikka keegi tuli. Varsti ütlesin kesisemat peitemehele ütelda asukoht, et meil on asukoht kadunud. Nii kaua aega oleme nüüd loksunud, siis ülevalt heited, vaadakat, Osmussaare majakas paistab, siis me olime Osmussaare külje all, noh, siis oli asi klaar. 58. aastal tulime ka kõpust, tulime tuline ilm hakkas ikka valjemaks minema. Saime siis siia Vormsi taha välja. Ühe korraga vaator taas seismas leedu vedru pooleks, no kus sa seda võtad? Tuul tugevneb, sel ajal ikka, meil oli võraga etise, andsime ikka märku ka. Abikord piirivalve käis meie juures ka seal seisime ankrus ja siis palusin tal meili raadide niukseid asju, tead, ei olnud, et naad saadad raadiogrammis Haapsalu siis et istuma seal, et saadavad siit siis meile abiks. Olime siis seal ei tule, teise päeva ikka tullakse juba, tead 10 12 palli. Kaks ankrut oli sees juba teine ankur katkes. Kõige hullem lugu oli see maaga midagi, mis seal oli, kalamehe acided, soola, lesta oli, sõime seda. Ankur oli ees, kajuti lae peal, seal ikkagi kinni kavandadega. Laine läks niivõrd tugevaks, oli teada olnud, et juba eks selle leidsime, hakkasime magedat vett võtta, hakkame ankrut, otsime ankrud, põle ankur tagaotsas kummuli, merevett jäime kauase merevett, jood joogijanu, nii kange, teine siis vaatasime hommikul asi nii hull, tõmbasime teise ankru üles, neid. Neid ajama korrusimaale kuidagi väike purjeligaaded. Veejooks oli niivõrd tugevat, ikka läks väljapoole ja väljapool, kõik sa juba Vormsi randa hakkas kaduma, mõtlesin, ega nyyd enam kuradid ikka pääsu ei ole, sellepärast siit enam tead, võtab see väike alust, tuul nii hirmus möll, aga siis antimaal korraldas ja siis piirivalvekaatri võttis sleppi ja siis tõi meid ikka tagasi. Milline naine on merel kõige ohtlikum? Suure närvi läheb või selle harja alt tühjaks võtab. Siis ta ikka on ikka poiss, kaader, teisel pole kiita, enam pole midagi, siis te olete vist kõik mered läbi sõitnud. Ja ikka teada on käidud kokku ja nii et on ka maitsta saanud, kus kõige vastikum laine on Botnia laht, tema nagu pudruvara hakkab geenaded. Ja see on juba tead, nii. Vanast meremeeste suust on ikka Tsee, Botnia laht on ikka meremeeste haud, kas meremehed vahel merehaigust ka kardavad, algaja Pole ikka tuleb see läbi teha. Kuidas oli 15 aastasena merele, minul on küll see siiski kajakas on oma portsu pole mitte saanud, seda viga ei ole olnud, räägitakse, et olevat isegi laevakaptenid, kes kannatavad. Vaat see on nüüd küll tõsi, minul oli, tead, siin nagu me enne rääkisime, kellega ma siis mina olin, sel ajal siis nii masinameheks, kui me siin sõitsime. Varuse mees, oli mul siis kapten mees, tema oli, tead ikka vana aeg sõit, mees kohe. Aga temal oli tõesti, oli niisugune viga. Nii kui üsna väikene lokse oli, siis oli tema nagu jahikoer ikas, toitis kajakad, mis juhtub, kui kapten pea kaotab, range mereseadus on? Siiski öeldakse. Kui viimane häda käes on, siis on, kokapoisil on ka sõnaõigus. Meeskonna arvamust tuleb temal ka arvestada, vana latt, sõna jääb ikka temal.
